2-21-14432/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Helina Mark, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-14432

Kohtuasi

X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja

kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.07.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7832,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Denis Polman

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 26.03.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14.07.2023 otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda.

4. Mõista Xlt Y kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1782,72 eurot

(sh käibemaks). Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-21-14432

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 14.09.2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi ja 21.04.2023 selle

täienduse, milles palus esimese alternatiivina kohustada kostjat lükkama ümber ebaõiged

andmed ning mõista kostjalt hageja kasuks välja nende avaldamisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivis. Teise alternatiivina palus hageja mõista

kostjalt hageja kasuks välja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivis. Mõlema alternatiivi korral palus hageja

mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitis 512 eurot ja viivis.

1.1. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja ajalehe Eesti Ekspress venekeelse väljaande

„Эстонский экспресс“ artiklis „Эта дурацкая страна!” Что говорят эстонские участники

двух войн в Афганистане“ (artikkel) hagejat puudutava kommentaari: „Muuseas X, kes

praegu tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu, minu teada saab riigilt korralikku abi. Talle määrati

igakuine pension, ta läbis pikaajalise ravi- ja rehabiliteerimiskuuri Inglismaal, talle valmistati

proteesid käimise ja jooksmise jaoks. Talle tuldi alati vastu, ta sai toetusi isegi rohkem, kui

oleks pidanud saama”,- loetleb Y.“

1.2. Artiklis on kostja esitanud hageja kohta ebaõiged väited: hageja on isik, kes tegutseb Eesti

kaitsejõudude vastu ja sai riigilt alusetult hüvesid. Kostja on rikkunud hageja au ja väärikust,

kahjustades oluliselt hageja mainet avalikkuse ees ja loob temast negatiivse kuvandi.

1.3. Hageja ei tegutse Eesti kaitsejõudude vastu, mh ei ole hageja soodustanud

kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumist. Samuti ei ole hageja saanud riigilt alusetult hüvitisi.

Hageja sai 2008. aastal Afganistanis raskelt vigastada. Kuna 2008. aastal puudus Eestis

regulatsioon, mis oleks võimaldanud sõjamissioonil vigastada saanud sõduritel toetusi saada,

siis hageja avalduse tagajärjel muudeti seadust ning sõjamissioonil haavata saanud sõdurid said

õiguse saada toetusi.

1.4. Hagejale tekkis varaline kahju õigusabikulude näol, mida hagejal tuli kanda kostjale

kohtueelselt saadetud nõudekirja esitamise tõttu. Hageja õigusabikulud on 512 eurot

(sh käibemaks) olukorra analüüsimise, nõudekirja esitamise, kostja vastusega tutvumise ja

hagejaga suhtlemise eest. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt andis kostja intervjuu Eesti veteranipoliitikat puudutavatel

teemadel ja vastas ajakirjaniku küsimustele. Kostja eesmärgiks ja teemaks oli näidata Eesti riigi

lahkust, vastutulelikkust ja inimsõbralikkust ning Eesti Kaitseväe veteranipoliitika eeliseid

Nõukogude Liidu veteranipoliitika ees. Intervjuu teemaks ei olnud hageja ega tema tegevus.

Ajakirjanik ei kooskõlastanud kostjaga kasutatud tsitaatide õigsust. Kostja arvas, et temaga

telefonitsi peetud intervjuu põhjal ei ole artiklit avaldatud.

2-21-14432

2.2. Hageja ei ole tõendanud ja kostja ajakirjanikule öelnud, et hageja tegutseb Eesti

kaitsejõudude vastu. Kostja ütles, et „hageja astub Eesti Kaitseväe vastu ebameeldivaid

samme“, pidades silmas ArmyLaw projekti loomist hageja poolt, mille kaudu pakutakse

noortele võimalust hoiduda kõrvale ajateenistusest. Kostja ei ole väljendanud, et hageja tegevus

on ebaseaduslik. Kostja avaldatu mõte oli, et hageja tegutseb küll Eesti Kaitseväe huvide vastu,

kuid Eesti riik täidab ikka oma kohustusi hageja ees, kuna seadus kehtib demokraatlikus riigis

kõigile ühtemoodi. Tegemist oli Eesti riigi tunnustamisega, mitte kostja halvustamisega.

2.3. Sellega, et hageja sai hüvitisi rohkem, kui oleks pidanud saama, pidas kostja silmas, et

ühekordse hüvitise määra tõsteti tagantjärele mitmekordselt. Kostja vigastada saamise ajal

(2008. aastal) kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 164 lg 3 järgi pidanuks kostja

saama ühekordse hüvitise oluliselt väiksemas suuruses kui hiljem tagantjärele kehtestatud

hüvitise suurus. 10.05.2010 jõustunud KVTS-i redaktsiooni kohaselt tõsteti ühekordse hüvitise

suurusi ca 12 korda ja regulatsiooni kohaldati tagantjärele kõikidele Eesti Vabariigi

missioonidel viga saanud kaitseväelastele. Kostja ei öelnud, et hageja sai riigilt hüvitisi

alusetult.

2.4. Kostja väited on käsitatavad väärtushinnangute, mitte faktiväidetena. Avaldatud

väärtushinnangud ei ole ebakohased.

2.5. Hageja on avaliku elu tegelane läbi oma aktiivse ühiskondliku tegevuse. Hagejal peab

seetõttu olema kõrgendatud lävi kriitika talumisel.

2.6. Hageja õigusabitasu, mis sisaldab ka käibemaksu, ei olnud vajalik ega põhjendatud. Hageja

ei ole ka tõendanud, et ta oleks kulu kandnud. Kulu on kandnud hageja õigusbüroo (W OÜ),

kes on ka käibemaksukohustuslane. Juristina oleks hageja saanud nõudekirja ise koostada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 14.07.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja on andmete

avaldajaks. Kostja väljendatud arvamust tuleb lugeda väärtushinnanguks võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1046 lg 1 tähenduses, sest see sisaldab üldist hinnangut hageja tegevusele seoses Eesti

Kaitsejõududega ja hüvede saamisega Eesti riigilt. Kostja ei ole täpsemalt avaldanud (artiklites

kajastatud väited ei sisalda konkreetseid andmeid hageja kohta), millise konkreetse tegevusega

hageja tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu ning milliseid toetuseid ja mis ulatuses on ta riigilt

saanud.

3.2. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui

väärtushinnang on ebakohane.

3.3. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et hageja on seisukohti avaldanud avalikkusele olulistel,

sh poliitilistel teemadel. Kostja avaldatud lauselõiku „X, kes praegu tegutseb Eesti

kaitsejõudude vastu“ ei saa pidada ebakohaseks. Kostja väärtushinnang hageja suhtes on

kujundatud õigete asjaolude põhjal. Kostja on oma hinnangu kujundanud põhjendatult, eelkõige

arvestades ArmyLaw OÜ tegevust, mis väidetavalt aitab kutsealustel ajateenistusest pääseda,

kuid mida meedias on peetud ajateenistusest kõrvale hoidmiseks (dtl 59). Hageja suhtes on

alustatud kriminaalmenetlus seoses ArmyLaw OÜ tegevusega ning keskkriminaalpolitsei

kahtlustab hagejat dokumentide võltsimises. Kostja 06.04.2023 esitatud tõenditest nähtub

2-21-14432

üheselt, et hageja on oma väljaütlemistega meedias ise loonud endale negatiivse (vastanduva)

kuvandi, sh mitte ainult kaitseväe osas, mis annab objektiivse aluse sarnaste, sh negatiivsete

seisukohtade väljendamiseks hageja suhtes. Kostja väärtushinnangu avaldamise aluseks olev

faktiline alus oli seega piisav.

3.4. Kostja avaldatud lauselõik „[t]alle tuldi alati vastu, ta sai toetusi isegi rohkem, kui oleks

pidanud saama”, ei jäta muljet nagu oleks hageja saanud riigilt alusetult hüvesid. Avaldatud

lausetest tervikuna (s.o koos esimese lausega „[t]alle valmistati proteesid käimise ja jooksmise

jaoks“) saab mõistlikult järeldada, et hageja eest on hoolitsetud isegi enam kui piisavalt. Kostja

on selgitanud, mille põhjal ta sellise seisukohani jõudis (s.o KVTS § 164 lg 3 2008. a ja 2010. a

redaktsioonide võrdlus), st kostjal oli väärtushinnangu avaldamiseks olemas üldine

(objektiivne) faktiline alus. Avaldatu põhjal võivad erinevad inimesed teha erinevaid järeldusi,

kuid avaldatut tervikuna ei saa mõista põhjendamatu isikliku rünnakuna või solvamisena,

s.o pidada avaldatut ebakohaseks.

3.5. See, kas hagejat saab pidada avaliku elu tegelaseks, ei oma asja lahendamise seisukohalt

tähtsust.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kvalifitseeris maakohus kostja avaldatud väited

ebaõigesti väärtushinnanguteks, kohaldades ebaõigesti VÕS § 1046 lg-t 1. Kostja on nimetanud

väidetes hagejat ja esitanud konkreetsed, kontrollitavad väited. Asjaolu, et kostja ei ole

täpsustanud, milliste tegevuste läbi hageja tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu, ei muuda kostja

avaldatud faktiväidet väärtusotsustuseks. On võimalik kontrollida, kas hageja tegutses väite

avaldamise ajal Eesti kaitsejõudude vastu või mitte. Sarnaselt on kostja esitanud väite hagejale

antud hüvede kohta, mille tõele vastavus on kontrollitav („ta sai toetusi isegi rohkem, kui oleks

pidanud saama“). Tegemist ei ole hageja isiku suhtes antud hinnanguga, mis oma olemuselt

poleks kontrollitav. On võimalik kontrollida, kas hageja sai toetusi rohkem, kui oleks pidanud.

Kostja avaldatud väited on ebaõiged, kuna hageja ei tegutsenud Eesti kaitsejõudude vastu ega

saanud toetusi rohkem, kui oleks pidanud. Ka väärtushinnangutena on kostja väited

ebakohased.

4.2. Väidet „X, kes praegu tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu“ ei saa pidada kohaseks.

4.2.1. Hagejat ei saa võrdsustada ArmyLaw OÜ kui juriidilise isikuga. Hageja on ArmyLaw

OÜ juhatuse liige, kuid see ei muuda ArmyLaw OÜ tegevust hageja tegevuseks.

Ka kriminaalmenetlus on algatatud ArmyLaw OÜ vastu. Hageja vastu on algatatud

kriminaalmenetlus dokumentide võltsimise kahtlustuse alusel. Hageja ja ArmyLaw OÜ suhtes

ei ole tehtud süüdimõistvat otsust. Seejuures on maakohus tuginenud tõenditele, mida väidete

esitamise ajal polnud olemas. Kostjal ei olnud hageja kohta avaldatud väidete avaldamise ajal

võimalik lähtuda kohtu viidatud tõenditest. Kohtu viidatud kostja 06.04.2023 seisukoha lisa 9

on avaldatud 23.03.2023. Kriminaalmenetlus hageja ja ArmyLaw OÜ suhtes algatati samuti

2023. aastal. Avaldatud väiteid tuleb hinnata faktilise kogumi põhjal, mis oli olemas avaldatu

esitamise hetkel. Maakohus on tuginenud lubamatutele tõenditele.

4.2.2. Hageja ei nõustu, nagu oleks ta ise loonud endast negatiivse kuvandi. Maakohus hindas

hageja väljaütlemisi laiemalt, mitte seoses konkreetse kostja väitega, mille tõele vastavust

2-21-14432

maakohtul tuli hinnata. Kohus pole tuvastanud ja kostja tõendanud, et hageja suhtes avaldatud

väite kohta oleks olemas faktiline alus. Maakohus luges ebaõigesti kostja avaldatud väite

põhjendatuks hageja üldisemate arvamusartiklite taustal. Hageja avaldatud arvamust ei saa

seostada kostja avaldatud väidetega selliselt, et need õigustaks kostja väiteid.

4.2.3. Kostja esitas väite, mille alusel keskmine mõistlik inimene võib järeldada, et hageja on

väidetud teos (aktiivne vastutegevus Eesti kaitsejõududele) süüdi.

4.2.4. Lisaks võttis maakohus ebaõigesti vastu kostja hilinenult esitatud tõendid (kostja

04.07.2023 menetlusdokumendi lisad), mille suhtes ei olnud hagejal võimalik seisukohta

väljendada.

4.3. Ka kostja väidet, et „[t]alle tuldi alati vastu, ta sai toetusi isegi rohkem, kui oleks pidanud

saama” tuli maakohtul võtta sellisena nagu see avaldati. Oluline on üksnes see, millise kuvandi

avaldatu mõistlikule inimesele loob. Kõiki väiteid tuleb hinnata nende avaldamise kontekstis.

Kostja lõi teadlikult mõistlikule lugejale hagejast negatiivse kuvandi. Kostja väide annab

mõista, justkui oleks hageja kuritarvitanud hüvitise saamise võimalusi või muul viisil

omandanud läbi pettuse või muu skeemi rohkem hüvitist, kui ta oli õigustatud saama. Hageja

ei ole aga saanud hüvitisi, mida ette ei nähtud.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jääb

maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse

väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus

nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Esitatud hagis nõuab hageja esimese alternatiivina VÕS § 1047 lg 4 alusel väidete „hageja

tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu“ ja „ta sai toetusi isegi rohkem, kui oleks pidanud saama“

ümberlükkamist. Maakohus jättis nõude rahuldamata, kuna leidis, et nimetatud väited on

väärtushinnangud. Väärtushinnangute ümberlükkamist ei ole võimalik nõuda. Maakohtu

hinnangul ei olnud väited väärtushinnangutena ebakohased. Seetõttu jäid rahuldamata ka

mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning viivise nõuded.

8. Hageja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et maakohus eksis materiaalõiguse

kohaldamisel, käsitades väiteid väärtushinnangutena. Seega on vaidluse keskne küsimus

apellatsiooniastmes see, kas väited „hageja tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu“ ja „ta sai toetusi

isegi rohkem, kui oleks pidanud saama“ on faktiväited või väärtushinnangud.

8.1. Faktiväitena on käsitatav isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause. Faktiväide on

põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seevastu

väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses

kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga

tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 10;

2-21-14432

21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 17). Avaldatud väiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus

peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele

avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (vt eespool viidatud RKTKo

3-2-1-161-05, p 11; 19.02.2008 3-2-1-145-07, p 13). Seejuures on Riigikohus möönnud, et

lause võib sisaldada üheaegselt nii faktiväiteid kui ka väärtushinnanguid (vt nt eespool viidatud

RKTKo 3-2-1-161-05, p 11; 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 27). Hinnata tuleb faktiväite avaldamise

viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes

(vt RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 21).

8.2. Maakohus leidis, et väide „hageja tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu“ on hinnatav

väärtushinnanguna. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kuna kostja ei ole

täpsemalt esile toonud, milles „vastu tegutsemine“ seisnes, ei saa väidet käsitada faktiväitena.

Mõistliku inimese arusaama järgi kajastab sõna „vastu tegutsema“ väite avaldaja üldist

subjektiivset hinnangut. Kui avaldaja ei ole selgitanud, milles „vastu tegutsemine“ seisneb,

ei ole võimalik tõendada väite faktilist korrektsust või paikapidavust, kuid on võimalik

asjaomast hinnangut põhjendada.

8.3. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul väljendab

kostja subjektiivset hinnangut ka üldine väide „ta sai toetusi isegi rohkem, kui oleks pidanud

saama“. Väide väljendab mõistliku isiku arusaama kohaselt kostja hinnangut selle kohta,

millises suuruses oleks hageja pidanud toetusi saama. Selline hinnang lähtub kostja arusaamast,

kui palju hageja oleks pidanud toetusi saama, ning see võib olla põhjendatud või mitte. Kuna

kostja ei ole märkinud, milliseid toetusi ja mis ulatuses on hageja riigilt saanud, ei saa

kontrollida ka selle hinnangu tõesust või väärust.

9. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu nõuda ebaõige faktiväite ümberlükkamist

sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Kannatanu ei saa aga nõuda ebaõigete

andmete ümberlükkamist reguleerivate sätete alusel väärtushinnangu ümberlükkamist (RKTKo

10.10.2007, 3-2-1-53-07, p 19). Seega jättis maakohus ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõude põhjendatult rahuldamata.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus ka selles, kui leidis, et kostja avaldatud

väärtushinnangud on kohased. Vastuseks asjaomastele apellatsioonkaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

10.1. Maakohus ei ole otsuses samastanud hagejat ja ArmyLaw OÜ-d. Kuna hageja on

ArmyLaw OÜ juhatuse liige, ei olnud hageja seostamine ArmyLaw OÜ-ga ebaõige. Väite

„hageja tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu“ puhul ei oma olulist tähendust see, kas

kriminaalasjas on tehtud süüdimõistev kohtuotsus. Maakohtu otsuses tehtud viide

kriminaalasjale oli teisejärguline. Eelkõige pidas maakohus oluliseks hageja seotust ArmyLaw

OÜ tegevusega, mis väidetavalt aitab kutsealustel ajateenistusest pääseda, täpsustades

seejuures, et seda on meedias peetud ajateenistusest kõrvalehoidumiseks. Eelnev oli oluline

hindamaks, kas kostja on oma hinnangu kujundanud õigete asjaolude põhjal. Kostja on

06.04.2023 menetlusdokumendis toonud esile mitmed artikleid, milledes kajastatud asjaolud

olid aluseks kostja hinnangute kujundamisele. Seega ei ole maakohus eksinud, kui leidis, et

väärtushinnangu aluseks olnud faktiline alus oli piisav.

10.2. Kui vaadata vaidlusalust artiklit tervikuna (sh väitele „[t]alle tuldi alati vastu, ta sai toetusi

isegi rohkem, kui oleks pidanud saama“ eelnenud lauseid: „[h]aavata saanud sõjaväelased ei

võinud isegi unistada sellest, mida saavad Eesti Kaitsejõudude veteranid praegu“ ning

„[t]alle määrati igakuine pension, ta läbis pikaajalise ravi- ja rehabiliteerimiskuuri Inglismaal,

2-21-14432

talle valmistati proteesid käimise ja jooksmise jaoks“), siis ei saa sellest mõistlikult järeldada,

et hageja sai riigilt alusetult hüvitisi. Kostja väidet tuleb arvestada kogu artikli kontekstis ja

mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Seetõttu leidis maakohus

ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et avaldatud väitest saab mõistlikult järeldada, et hageja eest

on hoolitsetud isegi enam kui piisavalt.

10.3. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele

vastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline

kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane (RKTKo

13.01.2010, 3-2-1-152-09, p 15 kolmas lõik).

11. Maakohtu otsust ei ole alust tühistada seetõttu, et maakohus võttis vastu kostja 04.07.2023

menetlusdokumendile lisatud tõendid. Kostjal oli võimalik tõendite kohta (eelkõige

kriminaalmenetluse algatamise fakti kohta) avaldada apellatsioonimenetluses oma seisukoht

(II kd, tl 23 pöördel, ajamärgid 00:14:54 ja 00:15:36). Lisaks märkis ringkonnakohus eelnevalt,

et maakohtu viide kriminaalasjale on teisejärguline.

12. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab

VÕS § 1043 järgi kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p-de 4 ja 6 järgi mh

õigusvastane, kui see tekitati kannatanud isikliku õiguse rikkumisega või majandustegevusse

sekkumisega ja seda saab pidada VÕS § 1047 lg-te 1–3 järgi õigusvastaseks. Kuna kostja ei ole

avaldanud hageja kohta valeväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid, ei ole hagejal õigust

nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist.

13. Kuna kostja ei avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid

väärtushinnanguid, mistõttu puudus maakohtul vajadus hinnata ka hageja väiteid varalise kahju

tekkimise kohta.

14. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

17. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja ja selle täpsustuse järgi on tema

apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1782,72 eurot

(sh käibemaks). Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse

toimingutele kokku 8,2 tundi, sh maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

määrusega tutvumine, apellatsioonkaebusele vastuse ettevalmistamine, kliendiga suhtlemine ja

nõupidamine, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine, menetluskulude

nimekirja koostamine ja esitamine.

18. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul

esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.

2-21-14432

19. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 180 eurot (lisandub

käibemaks), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.

20. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku

1782,72 eurot (sh käibemaks) (= 5 tundi × 216 eurot/tund (180 eurot + käibemaks 20%) +

3,2 tundi × 219,60 eurot/tund (180 eurot + käibemaks 22%)), mis tuleb hagejalt kostja kasuks

välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)