2-22-4690/66 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

12.04.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-4690

Tsiviilasi

E V hagi A Zi vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

2496,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja E V (isikukood xxx), lepinguline esindaja M

J

Kostja A Z (isikukood xxx), lepinguline esindaja M

R

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 26.03.2024

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista A Zilt E V kasuks kahjuhüvitis summas 1843,69 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 31.03.2022 summas 31,51 eurot, kokku

1 875,20 eurot.

3. Välja mõista A Zilt E V kasuks põhinõudelt (1843,69 eurolt) alates 01.04.2022

kuni kohustuse kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Välja mõista A Zilt E V kasuks kohtueelsed õigusabikulud 438,58 eurot.

5. Välja mõista A Zilt E V kasuks kohtueelsetelt õigusabikuludelt (438,58 eurolt)

viivis alates 01.04.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1

teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud A Zi kanda.

7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

2(9)

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx OÜ (tööandja) ja A Z (kostja) 2021. aasta augustis

suulise töölepingu. Kostja lahkus 23.09.2021 ette teatamata töölt, teatades, et ta enam tööle

ei ilmu. Tööandja oli andnud kostja kasutusse tööülesannete täitmiseks tööriistad, mida

töötaja pärast töösuhte lõppemist tööandjale ei tagastanud.

2. Töölt lahkudes võttis kostja omavoliliselt kaasa tööandjale kuuluvad tööriistad: aku -

puurtrell SF 4-A22 maksumusega 143,05 eurot, akuketaslõikur AG 4S-A22-125 väärtusega

236,37 eurot, aku puurvasar TE 6-A22 maksumusega 404,37 eurot, akulaadija C 4/36- 90

230V väärtusega 68,89 eurot, 5 akupaketti B 22/5.2 Li-ion kogumaksumusega 702,34 eurot,

AV tööriistakott avatud suur 470 mm maksumusega 49,37 eurot, AV kullinokad 300MM

KNIPEX Cobra maksumusega 32,70 eurot, AV kullinokad 250MM KNIPEX Cobra

maksumusega 26,16 eurot, AV kullinokad 560MM KNIPEX Cobra XXL (kuni 4 1/2“)

maksumusega 113,99 eurot ning AV torutangid 1 1/2 BAHCO maksumusega 66,45 eurot

(edaspidi tööriistad). Tööriistade kogumaksumus on 1 843,69 eurot.

3. Kuna kostja ignoreeris suhtlust tööandjaga, siis tööandja esitas 29.12.2021 töötajale

kompromissiettepaneku ja nõudekirja. Nõudekirjas palus tööandja kostjal tagastada hiljemalt

12.01.2022 tööandjale kostja ebaseaduslikus valduses olevad tööriistad. Samuti tööandja

hoiatas kostjat, et kui eelnimetatud kuupäevaks tööriistu ei tagasta, siis tööandja esitab kostja

vastu kohtusse kahju hüvitamise nõude. Vaatamata sellele töötaja ei ole tööriistu tagastanud

ega kahju hüvitanud.

4. xxx OÜ loovutas augustis 2021 kostja ja xxx OÜ vahel sõlmitud töölepingust xxx OÜ

kuuluvad kõik nõuded sh võimalikud kahju hüvitamise nõuded, kohtumenetluse eelsete

kulude nõuded ja nendelt tekkinud viivisenõuded kostja vastu hagejale.

5. Hagejal on kostja vastu kohtumenetluse eelsete kulude hüvitamise nõue 438,58 eurot

tulenevalt asjaolust, et kostja tööriistu vabatahtlikult oma ebaseaduslikust valdusest

tööandjale ei tagastanud ning kostja ignoreeris suhtlust tööandjaga, siis 29.12.2021 tööandja

lepinguline esindaja esitas kostjale kompromissiettepaneku ja nõudekirja tööriistade

väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest, paludes hiljemalt 12.01.2022 tööandjale

tööriistad tagastada. Sõltumata eeltoodust kostja tööriistu tööandjale ei tagastanud. Seega

tööandja on enne hagiavalduse kohtule esitamist pöördunud kostja poole kirjaliku nõudega

kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks ning tööriistade tagastamiseks. Vaatamata sellele kostja

ei ole oma kohustust täitnud. Kostja on kohustatud hüvitama tööandja poolt kostjalt

tööriistade väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest sissenõudmisega seotud kulud,

milleks on käesoleval juhul Bene Est Law Office OÜ poolt tööandjale esitatud arve

õigusteenuse osutamise eest (sissenõudmisega seotud kulud 4 h ja 37 minuti eest).

6. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitis summas 1843,69 eurot;

sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 31.03.2022 summas 31,51 eurot ning mõista hagejalt

kostja kasuks põhinõudelt (1843,69 eurolt) alates 01.04.2022 kuni kohustuse kohase

täitmiseni viivis VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõudmiskulud (kohtumenetluse eelsed kulud)

summas 438,58 eurot ja viivis sissenõudmiskuludelt (438,58 eurolt) alates 01.04.2022 kuni

kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata täies

ulatuses ja kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud, et tal on

tekkinud väidetav kahju kostja süül. Tõendamata on kahju suurus ja põhjuslik seoses

tekkinud kahju ja tagajärje vahel.

8. Hageja on asunud seisukohale, et kostja ei ole töösuhte ajal tagastanud talle kasutada

antud vara. Kostja on seisukohal, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatega ei ole

3(9)

tõendatud, et selles loetletud asjad on tema kasutuses ja valduses teates märgitud väärtusega.

Kostja ei väidagi, et tema käes on mõned töötamise ajal kasutada olnud tööriistad, kuid mitte

kõik need, millised on loetletud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises. Kostja

hinanngul on esmane õiguskaitsevahend asjade väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 alusel.

9. Kostja leiab, et tal on tööandja (xxx OÜ) vastu töötasunõue 864 euro nõudes. Hageja

viivitab tööandja esindajana hageja töötasu maksmisega kuni käesoleva ajani. Hageja

seaduslik esindaja ei olnud kostjat ametlikult tööle vormistanud ega registreerinud töötamise

registris, mistõttu hagejast tuleneval põhjusel ei ole kostja saanud töövõimetusperioodil raha

ei tööandjalt ega Haigekassast, mistõttu on kostjal seetõttu tekkinud kahju saamata jäänud

tulu näol.

10. Kostja on seisukohal, et kohustuse täitmist ei saa nõuda, kui see on võimatu. Hageja ei

ole tõendanud, miks ei saa ta nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostja seisukohalt ei ole

täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Tõendamata on tekkinud kahju. Hageja ei ole

tõendanud, et ta on loetletud tööriistade omanik ja need on kostja valduses. Hagejal puudub

ka õigus nõuda hagis märgitud kohustuse täitmist, kuivõrd see on võimatu. Kostja ei saa

hagejale tagastada asju, mis pole tema valduses ja käes olnud. Tõendamata on kahju suurus

ja selle tekkimine hagejale.

11. Kostja on seisukohal, et töölepingust tulenevat nõuet ei saa loovutada eraisikule, kuna

esineb VÕS § 166 lg 1 piirang. Nõude loovutamine ei ole lubatav VÕS § 164 lg 1 alusel.

12. Kostja võttis 17.01.2023 toimunud kohtuistungil õigeks, et tema käes on ketaslõikur, aku-

puurtrell, puurvasar, kaks võtit – torutangid ja Cobra kullinokad, üks akulaadija ja 3 akut,

võib-olla on 4 akut (tl 83). 06.02.2024 menetlusdokumndis on kostja esindaja kinnitud, et

Cobra kullinokad on suuruses 250. 06.02.2024 menetlusdokumendis on kostja kinnitanud, et

tema käes on HILTI akuketaslõikur AG 4S-A22, akupuurvasar HILTI TE 6-A22, kompaktne

akulaadija HILTI, ketaslõikur aku-puurtrell HILTI, 4 akut HILTI, torutangid KNIPEX (2 tk)

(tl 186-187).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, rahuldab hagi.

14. Hageja palub kostjal hüvitada talle tagastamata tööriistade väärtus. Hageja on tuginenud

sellele, et xxx OÜ tööriistad on õigusliku aluseta kostja käes, ja ka sellele, et kostja, olles

Xxx OÜ endine töötaja, kellele vaidlusalused asjad anti üle töölepingust tulenevate

ülesannete täitmiseks, ei ole neid asju töölepingu lõppedes tagastanud.

15. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud. Tööandja

on kostjale andnud tööülesannete täitmiseks kasutada tööandjale kuuluvad tööriistad.

Nimetatu on tõendatud kriminaalmenetluse xxx alustamata jätmise teatisega, mille kohaselt

kostja kinnitas, et kuriteokaebuses mainitud tööriistad on tema käes (tl 18-19). Kostja võttis

17.01.2023 toimunud korraldaval kohtuistungil õigeks, et tema käes on ketaslõikur, aku-

puurtrell, puurvasar, kaks võtit – torutangid ja Cobra kullinokad, üks akulaadija ja 3 akut,

võib-olla on 4 akut (tl 83). Samuti on 06.02.2024 menetlusdokumendis kostja esindaja

kinnitud, et kostja käes on Cobra kullinokad suuruses 250 ning tema käes on veel HILTI

akuketaslõikur AG 4S-A22, akupuurvasar HILTI TE 6-A22, kompaktne akulaadija HILTI,

ketaslõikur aku-puurtrell HILTI, 4 akut HILTI, torutangid KNIPEX (2 tk) (tl 186-187).

Vaidlus on tööriistakoti, ühe aku ja kullinokkade suuruses 300 ja 600 mm üle. Samuti on

vaidlus tööriistade omandiõiguse üle. Kohus leiab, et hageja vande all antud ütlustega on

tõendatud, et hageja andis kostjale üle kullinokad 560mm ja 300 mm, tööriistakoti ja ühe aku

(tl 212-212 pöördel). Kohtul ei ole alust kahelda hageja vande all antud ütlustes. Hageja andis

ütlusi selle kohta, et tööriistad olid vähe kasutatud, umbes 90% kasutatud olid. Tööriistakotti

4(9)

on vaja asjade vedamiseks. Ühtede kullinokkadega on võimalik 3% tööst teha. Enamasti on

ikka nii, et ühega hoiad kinni ja teisega keerad (tl 212 pöördel).

16. Eeltoodust tulenevalt oleks hagejal kostja vastu esmase nõudena asjade väljaandmise

nõue. Kuna hageja ei ole hagis esitanud asjade väljaandmise nõuet, vaid nende väärtuse

hüvitamise nõude, siis on tegu kas kahju hüvitamise nõudega vindikatsiooninõude (AÕS §

80 lg 1) asemel või kahju hüvitamise nõudega lepingulise kohustuse täitmise nõude (VÕS §

108 lg 2) asemel. Mõlemad kahju hüvitamise nõuded kvalifitseeritakse VÕS § 115 järgi,

ehkki esimesel juhul on tegemist seaduse alusel tekkinud võlasuhtest tuleneva kohustuse

(VÕS § 3 p 6) rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega ning teisel juhul lepingu

(VÕS § 3 p 1) rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega.

17. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb kvalifitseerida seaduse alusel tekkinud võlasuhtest

tuleneva kahju hüvitamise nõudena. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Kohustuse

täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud

täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib

kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse

tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu (VÕS § 115 lg 2). Kohustuse täitmise asemel

võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava

tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–

4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel

mõistlik (VÕS § 115 lg 3).

18. Kohus võtab seisukoha tööriistade omandiõiguse osas. Hageja on omandiõiguse

tõendamiseks esitanud arve nr EST124222 ja saatelehted nr 2103540SL, 2125687SL ja

2121444SL ja pakkumise/ettemaksuarve (tl 8-12). Kohus leiab, et pärast töösuhte lõppemist

esitatud saatelehed 2125687SL ja 2121444SL ja pakkumine/ettemaksuarve ei tõenda

omandiõigust. Kohus leiab, et hageja on tõendanud tööriistade omandiõiguse. Omandiõigus

on tõendatud 15.02.2023 esitatud saatelehtedega nr 2116925SL, 2120566S, 2024229SL ja

arve-saatelehega 150411 (tl 74-79). Hageja tõendas 30.11.2023 omandiõigust koondarvetega

nr 210591XK, 213264XK, 213829XK ja 204802XK (tl 144-157).

19. Müügileping on võlaõiguslik leping, mille sisuks on müüja kohustus anda ostjale üle

asi ning tagada üleantava asja omandiõiguse üleminek ostjale. ´AÕS § 92 lg 1 alusel

vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle

omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kokkulepe

omandiõiguse üleandmise kohta sõlmitakse müüja ja osta vahel vallasasjade müügu puhul

üldjuhul kaudsete tahteavalduste vahetamise kaudu ehk konkludentselt, kas juba

müügilepingu sõlmimisel või hiljemalt asja üleandmisel ostjale.1

20. Tööriistade müüjapoolset üleandmist xxx OÜ-le tõendavad järgmised tõendid: aku -

puurtrelli SF 4-A22, akuketaslõikuri AG 4S-A22-125, aku puurvasara TE 6-A22, akulaadija

C 4/36- 90 230V, 5 akupaketti B 22/5.2 Li-ion kuuluvust 26.04.2021 Hilti Eesti OÜ arve nr

EST124222 (tl 8); AV tööriistakoti avatud suur 470 mm kuuluvust 17.02.2021 Xxx OÜ

saateleht nr 2103540SL (tl 9); AV kullinokkade 250MM KNIPEX Cobra kuuluvust

05.08.2021 Xxx OÜ saateleht nr 2116925SL (tl 76); AV kullinokkade 300MM KNIPEX

Cobra kuuluvust 11.09.2021 Xxx OÜ saateleht nr 2120566SL (tl 75); AV kullinokkade

560MM KNIPEX Cobra XXL (kuni 4 1/2“) kuuluvust 10.03.2015 Xxx OÜ arve-saateleht nr

1504411 (tl 78); AV torutangide 1 ½ kuuluvust 06.11.2020 Xxx OÜ saateleht nr 2024229SL

(tl 79). Seega on tõendatud, et arve, arve-saatelehe ja saatelehtede alusel andis müüja xxx

1 Vt Võlagõigusseadus II, kommenteeritud väljavõte, Tallinn 2019, lk 29

5(9)

OÜ-le üle valduse ning sellega seoses kaudsete tahteavalduste vahetamise kaudu ka

omandiõiguse ehk käsutustehing oli sõlmitud.

21. Asjaolu, et xxx OÜ-l lasus kohustus tasuda tööriistade eest tõendavad järgmised

tõendid: aku - puurtrelli SF 4-A22, akuketaslõikuri AG 4S-A22-125, aku puurvasara TE 6-

A22, akulaadija C 4/36- 90 230V, 5 akupaketti B 22/5.2 Li-ion eest tasumise kohustust

26.04.2021 Hilti Eesti OÜ arve nr EST124222 (tl 8); AV tööriistakoti avatud suur 470 mm

eest tasumise kohustust 28.02.2021 Xxx OÜ koondarve nr 210591XK, järjekorranumber 155

(tl 144-148); AV kullinokkade 250MM KNIPEX Cobra eest tasumise kohustust 31.08.2021

Xxx OÜ koondarve nr 213264XK, järjekorranumber 232 (tl 149-153); AV kullinokkade

300MM KNIPEX Cobra eest tasumise kohustust 30.09.2021 Xxx OÜ koondarve

nr 213829XK, järjekorranumber 44 (tl 154); AV kullinokkade 560MM KNIPEX Cobra XXL

(kuni 4 1/2“) eest tasumise kohustust 10.03.2015 Xxx OÜ arve-saateleht nr 1504411 (tl 78)

ning AV torutangide 1 ½ eest tasumise kohustust 30.11.2020 Xxx OÜ koondarve nr

204802XK, järjekorranumber 32 (tl 155-157). Seega on vaidlusaluste tööriistade

omandiõigus tõendatud.

22. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui

loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata

täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale (VÕS § 164 lg 1). Nõude loovutamisega

astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). Avaldaja on tõendanud, et xxx OÜ

loovutas 28.03.2022 kostja ja Xxx OÜ vahel 2021. aasta augustis sõlmitud töölepingust Xxx

OÜ kuuluvad kõik nõuded sh võimalikud kahju hüvitamise nõuded, kohtumenetluse eelsete

kulude nõuded ja nendelt tekkinud viivisenõuded, kostja vastu hagejale (tl 16). VÕS § 166

lg 1 sätestatud loovutamise piirangud puuduvad. Vastavalt on hageja tõendanud kostja vastu

nõudeõiguse olemasolu.

23. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui

loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata

täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale (VÕS § 164 lg 1). Nõude loovutamisega

astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). Avaldaja on tõendanud, et xxx OÜ

loovutas 28.03.2022 kostja ja Xxx OÜ vahel 2021. aasta augustis sõlmitud töölepingust Xxx

OÜ kuuluvad kõik nõuded sh võimalikud kahju hüvitamise nõuded, kohtumenetluse eelsete

kulude nõuded ja nendelt tekkinud viivisenõuded, kostja vastu hagejale (tl 16). Vastavalt on

hageja tõendanud kostja vastu nõudeõiguse olemasolu.

24. Riigikohus on selgitanud, et vähemalt üldjuhul ei saa võõras ebaseaduslikus valduses

oleva asja omanik nõuda kahju hüvitamist, kui ta ei ole esmalt püüdnud asju tagasi saada.

Kui asjad on teise isiku ebaseaduslikus valduses, on esmane õiguskaitsevahend asjade

väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 alusel (vt RKTKo 2-16-6563, p 25). Kui vallasasja

omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel

nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud

tingimustel. See tähendab, et kui hageja asjad on kostja ebaseaduslikus valduses alles, tuleb

hagejal kui asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda kostjale

VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine

ei ole VÕS § 115 lg 3 järgi erandina vajalik. Eelkõige ei ole täiendava tähtaja määramine

vajalik, kui omanik on kaotanud valdaja viivituse tõttu huvi asjade tagastamise vastu ja

seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju (aga ka juhul, kui

ebaseaduslik valdaja keeldub tahtlikult või raskest hooletusest tingituna asju omanikule välja

andmast (vt VÕS § 115 lg 3 ja § 116 lg 2 p 3) (vt RKTKo nr 3-2-1-127-08, p 12 ja).

25. Hageja väitel keeldus kostja talle asju välja andmast. Hageja on tõendanud, et tööandja

esitas 29.12.2021 kostjale kompromissiettepaneku ja nõudekirja, milles palub kostjal

tagastada tööriistad hiljemalt 12.01.2022. Samuti tööandja hoiatas kostjat, et kui eelnimetatud

6(9)

kuupäevaks tööriistu ei tagastata, siis tööandja esitab kostja vastu kohtusse kahju hüvitamise

nõude (tl 13-15). Vaatamata sellele ei ole kostja tööriistu tagastanud ega kahju hüvitanud.

Kostja selgitas 26.03.2024 toimunud kohuistungil vande all, et tal ei ole huvi tööriistu tagasi

võtta, kuna nad on vananenud ja aegunud. Akud on seisnud kuskil garaažis tühjalt. Nende

akude seisukord ei ole kindlasti see mis ta varem oli, ilmselt on ka neid tööriistu kasutatud ja

pealegi Xxx OÜ ei tegutse enam. Hageja oli sunnitud kostja käes olevate tööriistade asemele

ostma uued tööriistad (tl 213 pöördel). Seega on hageja tõendanud vindikatsiooninõude

asemel esitatava kahju hüvitamise nõude eeldused ning on alust kohaldada VÕS § 115 lg-d 2

ja 3.

26. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg. Riigikohus on varem leidnud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda

conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema

sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta ei oleks ajaliselt hilisemat sündmust

toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav

tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud

(RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 18; RKTKo nr 3-2-1-53-06, p 11). Käesoleval juhul on ilmne, et

kui jätta kostja tegu mõtteliselt kõrvale, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Hagejale tekkis

tagastamata tööriistade tõttu kahju, kuna ta oli sunnitud asemele ostma uued tööriistad.

27. Kohus võtab seisukoha kahju suuruse osas. Kahju hüvitamise eesmärgiks on

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127

lg 1). Käesoleval juhul tuleb maksta hagejale hüvitist VÕS § 132 lg 1 kohaselt, mille järgi

asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral

tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele

kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse

asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel

mõistlikult arvestada.

28. Seega tuleb hagejale välja mõista kahjuhüvitis, mis võimaldaks tal asemele soetada

samaväärsed tööriistad. See tähendab, et VÕS § 132 lg-st 1 tulenev hüvitis peab olema nii

suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi, st

kohtumenetluses tuleb lähtuda uue samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult

kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 13; RKTKo nr 3-2-1-170-

16, p 13 ja RKTKo nr 3-2-1-39-15, p 12).

29. Tõendamist leidis, et kostja käes on on aku-puurtrell, akuketaslõikur, puurvasar, kaks

võtit – torutangid KNIPEX ja Cobra kullinokad suuruses 250, 300 ja 600 mm, üks

akulaadija, 5 akut ja tööriistakott. Hageja esitas menetluse käigus 27.09.2023 tõendid

samaväärsete asjade soetamise kulude osas Hilti Eesti Osaühingu kodulehelt ning Hals

Trading AS hinnapakkumise (tl 111-112). Nimetatud tõenditest nähtub, et 27.09.2023 Hilti

Eesti Osaühingu kodulehelt ostukorvi lisatud pakkumisest nähtub, et aku - puurtrelli SF 4-

A22 soetamise väärtus on ilma käibemaksuta 209,49 eurot; akuketaslõikuri AG 4S-A22-125

soetamise väärtus on ilma käibemaksuta 371,90 eurot; aku puurvasara TE 6-A22 soetamise

väärtus on ilma käibemaksuta 567,67 eurot; akulaadija C 4/36- 90 230V soetamise väärtus

on ilma käibemaksuta 100,01 eurot; akupaketi B 22/4.0 Li-ion soetamise väärtus on ilma

käibemaksuta 162,21 eurot, st 5 akupaketi hind on 811,05 eurot (tl 11-11 pöördel).

26.09.2023 Hals Trading AS-i pakkumisest nr 42548 nähtub, et AV kullinokkade 250MM

KNIPEX Cobra soetamise väärtus on ilma käibemaksuta 29,67 eurot; AV kullinokkade

300MM KNIPEX Cobra soetamise väärtus on ilma käibemaksuta 43,90 eurot; AV

kullinokkade 560MM KNIPEX Cobra soetamise väärtus on ilma käibemaksuta 150,00 eurot

ning torutangide 1 ½ soetamise väärtus on ilma käibemaksuta 71,80 eurot (tl 112). Seega on

hageja tõendanud, et kostja valduses olevate samaväärsete tööriistade soetamise väärtus

7(9)

septembri 2023 seisuga on 2355,49 eurot. Hageja nõue kostja vastu on 1843,69 eurot

(2355,49-1843,69=511,80). Seega ei ole hageja nõue ülepaisutatud ning hagis nõutav hüvitis

on väiksem kui samaväärsete asjade soetamise väärtus, mis on kooskõlas VÕS § 132

sätestatud põhimõttega, et hüvitise suuruse tuvastamisel tuleb ka arvestada kostja valduses

olevate asjade väärtuse vähenemist võrreldes nende soetamise ajaga.

30. Kostja ei ole tõendanud, et samaväärseid asju saaks soetada odavamalt. Kohus on

seisukohal, et kostja poolt 21.02.2023 esitatud tõendid ei tõenda samaväärsete asjade

soetamise väärtust kahju hüvitamise ajal. Kostja on esitanud hinna tõendamiseks

akuketaslõikuri AG 4S-A22-125 osas 2018. aasta ja aku - puurtrelli SF 4-A22 osas 2020.

aasta oksjoni väljavõtte. 2018. aasta ja 2020. aasta oksjoni väljavõtetega ei saa tõendada, et

2023. aastal oleks samaväärse asja soetamiseks tehtavad mõistlikud kulutused samas

ulatuses. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et samuti ei ole teada, kas kostja esitatud

dokumentaalsetel tõenditel kajastuvad tööriistad töötavad, millal on nad soetatud ehk mis on

nende iga, kui suur on olnud nende kasutamise intensiivsus jne. Puudub vaidlus, et kõik

tööriistad on kasutatud. AV kullinokkade 250MM KNIPEX Cobra puhul on hagis nõutav

hind väiksem võrreldes kostja esitatud tõendiga 2,68 euro võrra.

31. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista

kahjusumma 1843,69 eurot.

Viivisenõue põhinõudelt

32. Kohus leiab, et kostjal ei saa olla asjade tagastamise nõudele VÕS §-st 110 tulenev

vastuväide. VÕS § 110 lg 1 esimese lause järgi võib võlgnik keelduda oma kohustuse

täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude

võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku

kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene

teisiti. Hageja asjade väljaandmise kohustuse täitmisest keeldumise esmaseks tingimuseks on

see, et kostjal kui töötajal on sissenõutav nõue hageja kui tööandja vastu. Teiseks peab nõue

olema piisavalt tagamata. Kostjal ei ole töösuhtest tulenevalt sissenõutavaks muutunud nõuet

hageja vastu. VÕS § 110 lg 1 teise lause järgi on nõude ja kohustuse vahel piisav seos

eelkõige juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest,

nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või

ajalisest seosest.

33. Hageja esitas kostja vastu viivisenõude põhinõudelt alates 13.01.2022 kuni põhinõude

rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS

§-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1

ls 2). Koos põhinõudega võib esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni

(TsMS § 367). Kohus rahuldas hagi põhinõude 1843,69 euro osas. Tööandja poolt kostjale

esitatud nõudekirjas oli tööriistade tagastamise viimane tähtaeg 12.01.2022. Hageja arvestab

viivist eelnimetatud kuupäevale järgnevast päevast järgmiselt 1843,69.- 0,021918% 0,4040.-

13.01.2022 - 31.03.2022 (78 p) 31,51 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

seaduses sätestatud suuruses viivis käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga (31.03.2022)

summas 31,51 eurot.Vastavalt kuulub rahuldamisele ka viivisenõue põhinõudelt 1843,69

eurot alates 01.04.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni.

Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue

34. Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahjunõude 438,58 eurot, mis seisneb kulutuses

kohtueelsele õigusabiteenusele (kompromissettepanek ja nõudekiri).

8(9)

35. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust ning

leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt

hüvitatavad. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa

kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse

nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr

3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks esitatud kahju

hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115 lg 1. Kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS

§ 115 lg 1).

36. Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud

teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline

(VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Hageja peab

tõendama varalise kahju tekkimist ja suurust.

37. Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS

§ 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes

vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi

kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.

Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt

tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud

tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1

kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja

enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust

odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

38. Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik, kuna ilma

selleta ei oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei

tagastanud tööriistu vabatahtlikult, esitas tööandja lepinguline esindaja kostjale

kompromissettepaneku ja nõudekirja tööriistade väljanõudmiseks. Kostja vaatamata

nõudekirjale tööriistu ei tagastanud. Sellises olukorras ei saa eeldada, et hageja ei tohi

kasutada kohtueelse nõude esitamisel professionaalset õigusabi. Hageja tegi endast kõik, et

saada tööriistad tagasi kohtueelselt. Kohtule esitatud kompromissettepaneku ja nõudekirjaga

on tõendamist leidnud, et hageja saatis kostjale 29.12.2021 nõudekirja (I kd, tl 13-15).

Kohtule esitatud arvega nr 4739 on tõendatud, et õigusabitoiming hõlmas materjalidega

tutvumist, nende õiguslikku analüüsi, positsioonide kujundamist ja nõudekirja koostamist

kostjale ning edastamine e-posti ja posti teel tähitult väljastusteatega (tl 21). Kokku osutati

hagejale õigusabi 4 t ja 37 minutit. Kohtu hinnangul on kulud mõistliku suurusega. Kostja ei

ole tõendanud, et sama teenust saaks odavamalt.

39. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus hageja õigusi ja hagi kuulus täielikult

rahuldamisele. Seega peab kohus käesoleval juhul mõistlikuks ja põhjendatuks osutatud

õigusabi eest 438,58 eurot ilma käibemaksuta. Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba

kohtueelselt aitab valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks

vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi

kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on

hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kahju oli rikkumise võimaliku

tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS §

127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

9(9)

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud diferentsihüpoteesi

kohaselt tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui kahju ei

oleks tekkinud ega hageja ei oleks pidanud seetõttu kandma otsest varalist kahju juristi poole

pöördumise ja nõudekirja esitamise näol. Seega esineb põhjuslik seos kahju ja rikkumise

vahel. Kui kostja oleks tööriistad tagastanud nõudekirjas märgitud ajaks, siis ei oleks hageja

(tööandja) pöördunud juristi poole. Hageja ei oleks esitanud nõudekirja ning ei oleks kandnud

sellest tulenevalt kahju. Seega rahuldab kohus kohtueelsete õigusabikulude nõude summas

438,58 eurot ilma käibemaksuta.

40. Hageja esitas kostja vastu viivisenõude õigusabikulude nõudelt 438,58 eurot alates

01.04.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise

määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud,

muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates

ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi

(VÕS § 113 lg 2). Kohus rahuldas hagi õigusabikulude nõude 438,58 euro osas. Vastavalt

kuulub rahuldamisele ka viivisenõue põhinõudelt 438,58 eurot alates 01.04.2022 kuni

kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

41. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma

kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei

käsitlenud.

MENETLUSKULUD

42. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS §

173 lg 1).

43. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

rahuldas hagi. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

44. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

45. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik