2-22-3816/53 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

12. aprill 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-3816

Tsiviilasi

Marinox OÜ hagi Simplast Profiil OÜ vastu kahju

hüvitamise nõudes summas 35 129.60 eurot ning

lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

37 939.97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Marinox OÜ, registrikood 12886635, asuk. Reideni

tn 5, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, lepinguline

esindaja advokaat Anu Toomemägi-Kivistik

Kostja Simplast Profiil OÜ, registrikood 10130034, asuk.

asuk. Reideni tn 5, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg

Kohtuistungi toimumise aeg

26.01.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista Simplast Profiil OÜ-lt (registrikood 10130034) Marinox OÜ (registrikood

12886635) kasuks välja 03.02.2022 põlenguga tekkinud kahju hüvitamiseks 35

129.60 eurot.

3. Välja mõista Simplast Profiil OÜ-lt Marinox OÜ kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 35 129.60 eurolt) alates 15.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Määrata hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 6709 eurot ning mõista

nimetatud summa Simplast Profiil OÜ-lt Marinox OÜ kasuks välja.

5. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-22-3816

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

Hageja nõuded, väited ja tõendid

1. Vastavalt hagiavaldusele (I kd tl 1-12), teistele menetlusdokumentidele (I kd tl 156-161, II

kd tl 16-21 ja 83-87) ja kohtuistungeil (21.03.2023, protokoll II kd tl 4-14; 06.06.2023,

protokoll II kd tl 46-61; 26.01.2024, protokoll II kd tl 144-153) selgitatule sai Häirekeskus

03.02.2022 kell 01:06 teate tulekahjust Pärnu maakonnas Pärnu linnas Reideni tn 5 kinnistul

asuvas kaarhallis (ajaleheartikkel I kd tl 13-21). Väljakutse on registreeritud Häirekeskuses

numbriga 2202030045 ning tulekahju alguskese oli kostja kinnisasjal ja kostjale kuuluvates

ruumides (Päästeametile tehtud päring ja vastus I kd tl 22-28). Nimetatud kinnisasjal Reideni

tn 5 kaarhalli kõrval oleval platsil 1 m kaugusel kaarhall-laohoonest hoiustas hageja Marinox

OÜ kokkuleppel kostja Simplast Profiil OÜ-ga suulise üürilepingu alusel kahte

merekonteinerit, mis olid ehitatud n-ö ettevõtte kontoriteks/töökodadeks laevaehitusele

lähetatud töötajate töö- ja laoruumidena. Konkreetsed soojakud olid sisustatud muuhulgas ka

kütteseadmetega (õhksoojuspumbad). Hageja ja kostja vahelist üürisuhet tõendavad e-kirjad

ja üüriarved, kus näiteks 2020.a alates on eraldi rida platsi rendiks kahe konteineri

hoiustamise eest (I kd tl 52-96).

2. Inspectorate Estonia AS poolt on teostatud 03.02.2022 tulekahjus hävinud vara ülevaatus,

mille kohta on koostatud raport (raport koos tõlkega I kd tl 46-1 – 46-18). Ülevaatuse käigus

on tuvastatud platsil seisnud merekonteinerite kahjustuste ulatus, kõrvalasuva lao tulekahju

tõttu on kahjustusi saanud konteinerid nr ICOU608551 2 ja ICOU608553 3. Hageja

konteinerid asetsesid hävinud laost umbes 1 meetri kaugusel ja olid paigaldatud teineteise

peale. Konteinerite seisukorra ja kahjude kohta on raportis märgitud:

2.1. Mõlemal konteineril on ulatuslikud tulekahjustused vasakul küljel (uste poolt vaadatuna).

2.2. Ülemise konteineri (nr ICOU608551 2) vasak külg on peaaegu täielikult söestunud, värv

on peaaegu täielikult maha põlenud; konteineri teras on korrodeerunud ja sellel on suures

ulatuses värvimuutused, mis on iseloomulikud tugevale kuumusekahjustusele.

2.3. Teisel konteineril (nr ICOU608553 3) on sarnased kahjustused üleval vasakpoolsel küljel

ja tugeva kuumusekahjustuse märgid külje ülemise kolmandiku ulatuses. Ulatuslikud

värvikahjustused vasakpoolsel küljel.

2.4. Mõlemad konteinerid on terve vasaku külje ulatuses kergelt laines.

2.5. Mõlema konteineri sees olev puitplast-komposiitpõrandakate peaaegu täielikult

söestunud. Põranda tahm on määrinud riided ja jalanõud. Mõlema konteineri puitplast-

komposiitpõranda konstruktsiooni kahjustused on teadmata ligipääsu puudumise tõttu.

2.6. Tugev ja ebameeldiv põlemise ja põlenud plastiku lõhn mõlemas konteineris; lõhn on

tunginud läbi riiete.

2.7. Mõlema konteineri sisseehitatud töökoja seesmise tihendi ja seinte ülaosas jooksevad

mustad tõrvatriibud; tõrv on kleepunud riietele ja töövahenditele ja neil on ebameeldiv

põlenud sünteetilise materjali lõhn.

2(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

2.8. Mõlema konteineri sisseehitatud elektriühendustel on kuumusekahjustused, nende

üldseisundit ohutuse kaalutlustel ei katsetatud.

2.9. Mõlema konteineri sisseehitatud soojuspumbal on kuumusekahjustused, kuid ohutuse

kaalutlustel neid ei katsetatud.

2.10. Alumises konteineris (nr ICOU608553 3) avastati raske kuumusekahjustus ja

sulanud/põlenud isolatsioon sisseehitatud töökoja seina taga. Otsustades tõrvatriipude järgi,

ulatub kahjustus üle töökoja terve vasaku külje ja tihendi.

2.11. Mõlema konteineri sees olevad kõik seadmed, tööriistad ja ehitusmaterjalid on kaetud

tahmakihiga.

2.12. Mõlema konteineri vineerist komposiitustel on kuumuse- ja tahmakahjustused.

2.13. Kõik konteineris olevad seadmed ja riided on lühikese aja jooksul tahma ja põlenud

plasti tugevast lõhnast läbi imbunud. Kuna mõlemas konteineris olevat töökoda kasutati

köögiseadmete ehitamiseks, siis iiveldamaajav läbitungiv põlenud plasti lõhn muudab töökoja

kasutamise selle algsel eesmärgil võimatuks.

3. Lisaks eelnevale on ülevaatuse käigus tuvastatud, et mõlemas konteineris olevas töökojas ja

seadmetel on kuumuse-, tõrva- ja tahmakahjustused. Kõigil konteinerites olevatel seadmetel

on iiveldama ajav põlenud sünteetilise materjali/plasti lõhn, mille tõttu on nende kasutamine

algsel eesmärgil, st köögiseadmete tootmiseks muutunud võimatuks. Lõhn tungib ka riietesse

ja muudab pikaajalise viibimise töökojas võimatuks. Lisaks on seadmete ja materjalide

kuumusekahju osaliselt materjalivarusid koolutanud, põhjustanud nende värvimuutust või

sulatanud nendesse auke. Kõigil seadmetel on tahmakahjustused ja iiveldamaajav lõhn.

Konteinerites olnud inventari on kahju ülevaatuse tegija samuti üles loetlenud järgnevalt:

Konteiner ICOU 6085533

kahjustatud inventar

Tk

Ühik

80 mm pu paneelid / valge

53,4

m2

Nurgaliist pu / valge

kmpl

Välisuks

tk

Uksenupp

tk

Lukusüdamik

tk

Soojuspumba kandur

tk

Konteineri kleebismärgistused

kmpl

Silmapesukomplekt

kmpl

Esmaabikomplekt

kmpl

Tööpink

tk

Riiulid

kmpl

Batuudikatted

tk

Aerosoolvärv

tk

Redelid

tk

Tellingute moodulosad

kmpl

Tööpingi valgustid

tk

Sahtlitega tööriistakast

tk

3(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

Roostevabast terasest profiilid

Tk

Ühik

240x40x2500x1 VN

tk

150x150 R-15 x2500x2 VN

tk

130x130x2500x2 VN

tk

60x60x2500 R-15 x2 VN

tk

100x100x2500 R-15 x2 VN

tk

40x40x2500x1 VN

tk

150x150 R-15 @45degx2500x2 VN

tk

50x100x2500 R-15 x 1 SN

tk

40x60x2500x1 VN

tk

60x60x2500 R-15 x2 SN

tk

30x30x2500 R-10 SN

tk

60x60x2500 R-15 x1 SN

tk

40x60x2500x1,5 VN

tk

15x15x2500x1 SN

tk

100x100x2500 x1 VN

tk

50x50x2500x1 SN

tk

15x15x2500x1 VN

tk

20x20x2500x1 SN

tk

150x150x2500x1 SN

tk

60x60x2500x1 SN

tk

30x55x20x2500x1 Z

tk

Harjatud torud

AISI 316 63,8mm

7,5

jooksev meeter

AISI 316 38mm

12,5

jooksev meeter

AISI 316 50mm

2,5

jooksev meeter

Lehtmetall

AISI 304 2mm

m2

Ferro torud

FE tube 3/4"

jooksev meeter

FE tube 1"

17,5

jooksev meeter

FE tube 1/4"

jooksev meeter

Konteiner ICOU6085512 kahjustatud

i

t

80 mm pu paneelid / valge

53,4

m2

Nurgaliist / valge

kmpl

Välisuks

tk

Uksenupp

tk

Lukusüdamik

tk

Soojuspumba kandur

kmpl

Konteineri kleebismärgistused

kmpl

Silmapesukomplekt

kmpl

4(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

Esmaabikomplekt

kmpl

Tööpink

tk

Riiulid

kmpl

4. Kokkuvõtvalt on tuvastatud kaks ilmse tulekahjustusega konteinerit, mis on asetatud

teineteise peale. Mõlema konteineri sees on töökoda koos seadmete ja materjalivarudega

köökide ja toidukäitlemisseadmete ja ruumide ehitamiseks ja sisseseadmiseks. Mõlemal

konteineril olid ülevaatuse ajal kuumuse- ja tulekahjustused nii seest kui väljast. Mõlema

konteineri remontimiseks tööseisukorda tuleb mõlemad töökojad eemaldada, põhjustades

nende täieliku kahju. Lisaks esineb tugev põlenud plasti lõhn ning tõrva- ja tahmakahjustused

on muutnud konteineris hoiustatud seadmed ja ehitusmaterjalid köökide ja

toidukäitlemisseadmete ehitamiseks kõlbmatuks. Kõigil töökoja elektriseadmetel on

kuumusekahjustused ja need tuleb ohutuse kaalutlustel põhjalikult üle vaadata või välja

vahetada. Seega sisuliselt on mõlemad konteinerid ja nendes olnud töökojad

kasutamiskõlbmatud - konteinerite sisu ja neis hoiustatud materjal sisuliselt hävines, samuti

said hävinguga võrreldavaid kahjustusi kaks merekonteinerit väljastpoolt (plekk paindunud ja

sel põhjusel ei ole konteinerid enam merekõlbulikud, vajalik on need kas taastada või osta

uued ja ehitada vastavalt vajadustele). Konteinerid olid varasemalt sertifitseeritud ja neid oli

võimalik saata meritsi USA-sse, kus neid kasutati laevaehitusel hageja töötajate n-ö baasina.

5. Hageja on seisukohal, et kostja üürileandjana on rikkunud üürilepingust tulenevaid

kohustusi, mida saab tuletada võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 271 ja 276 ning hea usu

põhimõttest. Üürileandja peamiseks kohustuseks on VÕS §-st 271 ja § 276 lg-st 1 tulenevalt

anda üürilepingu objektiks olev asi üürnikule kasutamiseks ja tagada selle hoidmine sellises

seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürilepingu objektiks oli käesoleval juhul osa kinnisasjast

Reideni 5, Pärnu, mis hõlmab ka laohoone kõrval olevat ja hagejale üüritud platsi. Nimetatud

kohustus tagada üüripinna hoidmist sellises seisundis nagu see oli üüripinna, sh platsi,

üleandmise ajal üürnikule hõlmab kindlasti ka kohustust üürileandja poolt tagada või teha

kõik endast olenev, et üürniku vara ei saaks kahjustatud. Sisuliselt hoiustataksegi vara just

eeldusel, et selleks üüritud pinnal või platsil ei tekiks kahjulikke mõjutusi hoiustatavale

varale. Seega ülalviidatud VÕS sätetest tulenevalt oli üürnikul õigustatud ootus, et kostja

üürileandjana on hoolas ja teinud kõik selleks, et hageja kui üürniku poolt renditud platsil

hoiustatud vara säiliks, seda ei ohustaks kõrvalmõjud nagu tulekahju vms (st et üürileandja

ruumides ei võimaldataks sellise vara hoiustamist, mis on tuleohtlik vms), sh määral, et platsil

võiks säilida sellel hoiustatud vara sinna paigutatud kujul. Praegusel juhul see aga nii ei ole

ning tulekahjust tekkinud tule levik hävitas üürniku vara (kaks merekonteinerit) täies ulatuses.

6. Merekonteinerite puhul on kaks varianti, s.o kas taastada olemasolevad konteinerid

(väliselt), milleks tuleb konteinerid muuhulgas lähetada Soome ja asendada sisustus uuega

(ehitada ümber), või utiliseerida vanad konteinerid, osta uued ning ehitada uued ümber.

Esimesel juhul on kahjunõude kujunemine tuvastatav järgmiste hinnapakkumiste abil:

Vanade konteinerite taastamine

Pakkuja

Kauba v teenuse nimetus

Hind km-

ta

tõend

BauEst OÜ

Lammutustööd (siseseinad ja laed)

1040

I kd tl 29-30

BauEst OÜ

Avatäited, sh uks ja lukk

I kd tl 29-30

BauEst OÜ

Ehitustööd (siseseinad ja laed ehitus)

4111,8

I kd tl 29-30

Ruukki Products AS

Siseseinte ja lagede ehitusmaterjal

(sandwich-paneelid)

4125,06

I kd tl 31

Blemotiv OÜ

Metall-liistud sisetööde jaoks

467,97

I kd tl 32

Traadiklubi OÜ

Elektritööd

1154

I kd tl 33

5(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

GW Grupp OÜ

Jäätmete utiliseerimine (vana sisu)

I kd tl 34

Kliimakoda OÜ

Õhksoojuspumbad

1998,34

I kd tl 35-36

Dolly Reklaam OÜ

Konteineritele

kleebiste

(logod)

paigaldus

1720

I kd tl 37

Kinhor OÜ

Töökaitsevahendid

I kd tl 38

Wiima Logistics OÜ

Transport

Pärnu-Soome

merekonteinerite teraskonstruktsiooni

taastamiseks

2130

I kd tl 39

O.V.Lahtinen OY

Merekonteinerite teraskonstruktsiooni

taastamine ja vastavussertifikaadi

väljastamine

9720

Tõlkega I kd tl 47-51

AS Kuusakoskki

Kahjustatud materjali kokkuostuhind

-2407,40

I kd tl 43

25 390,77

Teisel juhul on kahjunõude kujunemine tuvastatav järgmiste hinnapakkumiste abil:

Uute konteinerite ost ja ümberehitus

Pakkuja

Kauba v teenuse nimetus

Hind km-

ta

tõend

OÜ Miil

Uute konteinerite ostuhind ja transport

9245

I kd tl 42

BauEst OÜ

Avatäited, sh uks ja lukk

I kd tl 29-30

BauEst OÜ

Ehitustööd (siseseinad ja laed ehitus)

4111,8

I kd tl 29-30

Ruukki Products AS

Siseseinte ja lagede ehitusmaterjal

(sandwich-paneelid)

4125,06

I kd tl 31

Blemotiv OÜ

Metall-liistud sisetööde jaoks

467,97

I kd tl 32

Traadiklubi OÜ

Elektritööd

1154

I kd tl 33

GW Grupp OÜ

Jäätmete utiliseerimine (vana sisu)

I kd tl 34

Kliimakoda OÜ

Õhksoojuspumbad

1998,34

I kd tl 35-36

Dolly Reklaam OÜ

Konteineritele

kleebiste

(logod)

paigaldus

1720

I kd tl 37

Kinhor OÜ

Töökaitsevahendid

I kd tl 38

AS Kuusakoskki

Vanaraua kokkuostuhind (sisaldab

kokkuostetavat materjali)

-3755,4

I kd tl 43

20 397,77

7. Vaatamata sellele, kumba varianti valida õiglase kahjuhüvitise kindlakstegemiseks on

hageja kahjuks ka merekonteinerites ladustatud materjalikulu, s.o mis kuulub asendamisele

soetushinnas järgmise hinnapakkumise alusel:

Pakkuja

Kauba v teenuse nimetus

Hind km-

ta

tõend

Ravaromet OÜ

Laojääk materjalidest, mis asus

konteineris ja hävis

14 261,83

I kd tl 44

8. Kokkuvõtvalt saab öelda, et tulekahjuga seoses on tekkinud hagejale otsene varaline kahju

VÕS § 127 lg 1 ja 3 ning § 128 mõistes ning selle hüvitamist saab nõuda ka VÕS § 115

alusel. Võrdluses vana taastamine versus uus on oluliselt odavam uute konteinerite ostmine ja

ehitus/sisustamine (vanade utiliseerimisest saadava kasu on hageja maha arvutanud

Kuusakoskki AS pakkumise alusel summas 3755.40), mistõttu nõuab hageja tekitatud kahju

hüvitamist summas 20 397.77 eurot ning sinna juurde konteinerites kui laos hävinenud

materjali kulu summas 14 261,83 eurot ehk kokku summas 34 659,60 eurot.

9. Kahjusummale lisanduvad kahju kindlakstegemisega seotud kulud mida hageja hindab

temale tekkinud kahjuks ja milliselt sarnaselt muu nõudega viiviste arvestamist ja

väljamõistmist taotleb:

6(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

Pakkuja

Kauba v teenuse nimetus

Hind km-

ta

tõend

Lingo OÜ

Tõlketööd kahjuraporti tõlkimiseks

I kd tl 45

Inspectorate Estonia AS

Kahjustuste ülevaatus/hinnang

I kd tl 46

Tekkinud olukorras on hagejale tekkinud otsene kahju hävinenud vara taastamisväärtuses ehk

kokku summas 34 659, 60 eurot ning kahju kindlaksmääramisega seotud käesolevaks ajaks

tekkinud kahju suurus on 470 eurot ehk kogukahju suuruseks hindab hageja 35 129,60 eurot.

10. Nimetatud kahju on tekkinud kostja tegevuse/hoolimatu käitumise tõttu. Viidatud väiteks

annab aluse Päästeametilt saadud teave, kes on hageja lepingulise esindaja 03.02.2022

küsimustele vastanud järgmiselt:

1. Hinnates kahjustusi, on tulekahju saanud alguse OÜ Simplast Profiil kuuluvast kaarhallist

seest poolt veoauto Volvo XXXXX piirkonnast. Kogu sisustus on põlenud ja kaarhalli

metallist katuse osa on sisse vajunud, kus põlemiskoormus oli kõige suurem.

2. OÜ-l Simplast Profiilile kuuluvas kaarhallis puudusid tulekahjusignalisatsioon ning muud

ohutusmeetmed tulekahju varajaseks avastamiseks ja tulekahju leviku tõkestamiseks.

3. Tuleohutuspaigaldise olemasolul kaarhallis oleks see teavitanud hoone valdajat tekkinud

tulekahjust varases põlemisfaasis ning kiire reageerimise korral oleks kahjustused tulest olnud

minimaalsed.

Seega väidab hageja, et kahjutuli sai alguse kostjale kuuluvast kaarhallist (tulekahju kohta

esitatud videolink II kd tl 21 pöördel) ning kuivõrd kostjal puudusid nii

tulekahjusignalisatsioon kui ka muud meetmed tulekahju varajaseks avastamiseks ja kahjutule

kiire leviku tõkestamiseks, on kostja hooletus hagejale tekkinud kahjuga otseses põhjuslikus

seoses ning kostja vastutab tekkinud kahju eest. Ka juhuks, kui kohus leiab, et tegemist ei saa

olla üürilepingu rikkumisest tuleneva kahjuga, siis saab kostja vastutuse tuletada VÕS § 1043

alusel. VÕS § 1043 koosseisu eelduseks on see, et kahju tekitaja on kahju tekitamises süüdi.

Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS 104 lg 2). Isegi kui kostja ei ole süüdi

tulekahju tekitamises süüdi hooletusest, siis seisneb kostja hooletus selles, et majandus- ja

kutsetegevuses tegutseva isikuna puudusid kinnisasjal tulekahjusignalisatsioon ning muud

ohutusmeetmed tulekahju varajaseks avastamiseks ja tulekahju leviku tõkestamiseks.

Kahju tekitamine on mh eelduslikult õigusvastane, kui kahju tekitati omandi või sellega

sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju õigusvastaselt tekitanud

isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050 lg 1). Sel põhjusel ning tuginedes

Päästeameti vastusele saab kostja vastutada tekkinud kahju eest igal juhul ka VÕS § 1043

alusel.

11. Eelneva põhjal palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 35 129.60 eurot ning

viivised alates hagi esitamisest kohtule seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 ls 2) määras.

Kohtuistungil kuulas kohus hageja taotlusel üle tunnistajad A. K. ja M. M. i, samuti vande all

hageja juhatuse liikme M. K. .

Kostja seisukohad ja tõendid

12. Kostja märgib oma 12.04.2022 esitatud kirjalikus vastuses (I kd tl 125-135), teistes

menetlusdokumentides (I kd tl 170-175, II kd tl 41-43, 77-79, 99-102, 142-143) ja

kohtuistungeil, et tõendatud pole tulekahju alguskeskme paiknemine kostja kinnisasjal ning

täpsemalt kostjale kuuluvates ruumides. Samuti on alusetu väide, et tulekahju sai alguse

Reideni 5 kaarhallis paiknenud sõidukist Volvo XXXXX. Selline väide ei põhine mitte ühelgi

7(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

uuritud ega lisatud tõendil. Pelgalt viidatud Päästeameti kirjas sedastatu midagi sellist ei

tõenda.

13. Hageja versioon üürilepingu sõlmimise asjaoludest ning selle tingimustest on ebaõige

ning ebatäielik. Tegelikud ning täielikud asjaolud olid järgmised:

13.1. Kostja kui üürileandja ja hageja kui üürnik sõlmisid 18.12.2018 üürilepingu, mille

esemeks olid Reideni 5, Pärnu asuvad tootmishoones paiknevad ruumid, üldpinnaga 135 m2

(leping I kd tl 136-139). Seejärel 2020.aastal avaldas üürnik, et soovib lisaks ruumidele üürida

üürilepingu alusel täiendavalt ka Reideni 5 kinnisasja väliterritooriumi osa, et hoida seal

merekonteinereid. Sealjuures ei avaldanud hageja kostjale, et tegemist olnuks mingite

eriotstarbeliste merekonteineritega, mille kasutamise otstarve erineb merekonteinerite

tavapäraselt kasutusotstarbest. Hagiavalduse lisaks olevalt arvelt 234 (I kd tl 157) nähtub, et

juba mais 2020 tasus hageja üüri 2,5 x 6 m suuruse kahe konteineri platsi eest, kokku summas

45 EUR (ilma km-ta). Tegemist ei olnud eraldi üürilepinguga, vaid juba sõlmitud üürilepingu

täiendamisega, mida kinnitab muuhulgas asjaolu, et hagiavalduse lisades toodud arvetel on

kõik üürisummad koos ühel arvel, s.o üür nii ruumide kui ka platsi eest. Kui merekonteinerite

osas olnuks tegemist täiesti eraldi ning suuliselt sõlmitud üürilepinguga, siis peaks kohalduma

tasumiskohustuse rikkumise seadusjärgne viivis. Samas nähtub esitatud arvetest, et

tasumiskohustuse rikkumisele (kõikide ridade osas) rakendub viivis määras 0,5% päevas,

milliste arvete osas ei ole hageja mingeid vastuväiteid esitanud. Selline viivisemäär tuleb

üürilepingu punktist 3.5, mis kinnitab, et ka merekonteinerite ala oli üürilepingu osaks.

Hageja on ise kinnitanud, et tal oli kostjaga 03.02.2022 kehtiv üürisuhe nii laoruumides asjade

hoiustamiseks kui ka selle kõrval oleval platsil merekonteinerite ladustamiseks. See kinnitab,

et ka hageja ise pidas üürilepingu objektiks ühteviisi nii kontoriruume kui ka merekonteinerite

ala. Järelikult kohaldusid ka merekonteinerite ala üürile samuti üürilepingu sätted.

Ülaltoodu põhjal on eksitav viide 03.06.2020 e-kirjale (I kd tl 54), et justkui oleks üürilepingu

täiendus platsi osas sõlmitud juunis 2020, tegelikult oli see sõlmitud juba mais 2020. Nagu ka

antud e-kirja sisust tuleneb, sisaldab viidatud e-kiri tegelikult hageja teavitust selle kohta, et

hageja soovib tuua üüripinnale ka kolmanda merekonteineri.

13.2. Samuti, kui pooled sõlmisid üürilepingu täiendamise Reideni 5 kinnisasja

välisterritooriumi osas, seadis kostja tingimuseks, et hageja kasutaks selleks Reideni 5

kinnisasja idapoolset osa, kinnisasja välispiiri juures, kus kaarhalli ja merekonteinerite vahel

olnuks piisavalt pikk vahemaa. Kostja on selle kohta esitanud asendiplaani, kus on rohelisega

märgitud kohad, millist maa-ala kostja silmas pidas ning mida hageja saanuks kasutada

täiendava üüripinnana (I kd tl 140). Seevastu hageja eiras kostja seatud tingimust ning

otsustas paigutada merekonteinerid omavoliliselt siiski vahetult kaarhalli eesmise osa ehk

sissepääsu juurde. Antud orienteeruv asukoht on asendiplaanil märgitud oranžiga. Hageja

kinnitas kostjale, et hageja vastutab ise täielikult merekonteinerite säilimise ning ohutuse ja

turvalisuse eest. Selline tingimus, et hageja kui üürnik vastutab ise enda vara eest, oli niikuinii

sätestatud ka üürilepingu punktis 5.3. Kostja esitas foto, mis on tehtud 31.05.2020 ja millel on

näha merekonteinerite sellisel viisil paiknemine (I kd tl 143). Sellistel positsioonidel

konteinerite paiknemine on tuvastatav ka Maa-ameti geoportaali aerofotolt 23.05.2020

seisuga (I kd tl 144).

13.3. Seejärel aga, tõenäoliselt pärast 22.06.2020, oli hageja otsustanud, taaskord

omavoliliselt, paigutada merekonteinerid ümber, seekord kaarhalli kõrvale, mille orienteeruv

asukoht on asendiplaanil märgitud punasega. Tegemist on asukohaga, kus aerofotol paiknes

eelnevalt metsamaterjali tõstuk. Antud tõstuk viidi ära 22.06.2020 (foto I kd tl 145).

13.4. Maa-ameti geoportaali aerofotolt 19.04.2021 seisuga on tuvastatav, et merekonteinerid

paiknesid kõige hilisemalt alates 19.04.2021 seisuga kaarhalli kõrval (I kd tl 146). Samuti on

8(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

sellelt aerofotolt tuvastav, et 19.04.2021 seisuga paiknes kaarhalli kõrval kolm

merekonteinerit. Kaks teineteise kõrval, s.o. selliselt, et üks merekonteiner oli kaarhalli kõrval

ning teine merekonteiner esimese konteineri läänepoolsel küljel, s.o mitte vahetult kaarhalli

kõrval. Kolmas merekonteiner oli paigutatud esimese merekonteineri peale, samuti vahetult

kaarhalli kõrvale. Hageja esitatud 03.06.2020 e-kirjast ei nähtu, nagu olnuks kostja üldse nõus

ka kolmanda merekonteineri paigaldamisega. Midagi sellist antud e-kiri ei sisalda, kuna

hageja ei ole tõendanud, et tal olnud kostja nõusolek kolmanda konteineri paigaldamiseks

kaarhalli külje kõrvale.

Kostjale teadmata ajal on hageja ühe kolmest, s.o eelnimetatust teise merekonteineri, mis ei

paiknenud kaarhalli kõrval, ära viinud, mille tulemusel jäi kaarhalli kõrvale kaks

merekonteinerit, mis oli paigutatud teineteise peale. Tegemist on merekonteineritega, mis

paiknesid seal samal viisil 03.02.2022 toimunud tulekahju ajal. Hageja oli need sinna ja

sellisel viisil ümber paigutatud omavoliliselt ning pooltel puudus selle kohta igasugune

kokkulepe, et merekonteinerid võiksid sellises asukohas ning sellisel viisil (teineteise peal)

paikneda. Hageja esitatud üüriarved ei tõenda poolte kokkuleppeid konteinerite lubatud

ladustamis koha osas.

13.5. Hageja oli paigaldanud merekonteinerite jälgimiseks valvekaamerad (fotod I kd tl 212-

213). Nende valvekaamerate ainsaks objektiks olidki merekonteinerid. See kinnitab, et ka

hagejal oli selge arusaam, et üürilepingu punktist 5.3 ja kostjale antud kinnitusest tulenevalt

lasus üksnes hagejal tema vara säilimise tagamise kohustus. Vastupidisel juhul puudunuks

vajadus hagejal, kes ei ole kinnisasja omanik, hakata paigaldama võõrale kinnisasjale

valvekaameraid. Samuti kinnitab see ka kostja väidet, et hageja oli talle eraldi kinnitanud, et

vastutab ise merekonteinerite säilimise eest.

14. Kostja ei nõustu ka hagiavalduses väljatoodud kahjustatud asjadega, mis on nähtavasti

ümber kopeeritud hagiavalduse lisaks olevast raportist. Kostja esindaja osales vahetult pärast

tulekahju toimumist koos hageja esindajaga merekonteinerite ja selle sisu ülevaatusel. Kostja

tuvastas, et seal ei olnud hagiavalduses loetletud esemeid. Alumine merekonteiner oli asjadest

tühi, sarnaselt ülemisele merekonteinerile. Hageja esitatud fotode ega video põhjal ei ole

võimalik tuvastada, kas need konteinerid, mis põlengus kahjustada said, olid üldse ja millises

mahus sisustatud.

15. Üürileandja peamiseks kohustuseks on VÕS §-st 271 ja § 276 lg-st 1 tulenevalt anda

üürilepingu objektiks olev asi üürnikule kasutamiseks ja tagada selle hoidmine sellises

seisundis lepingu kehtivuse ajal. Sellised kohustused olid üürilepingu alusel ka kostjal kui

üürileandjal. Üürilepingu objektiks olid käesoleval juhul ruumid ning Reideni 5, Pärnu,

kinnisasja väliterritooriumi osa, et hageja saaks hoida merekonteinereid. Neid kohustusi

kostja rikkunud ei ole. Küll aga ei olnud üürilepingu objektiks eraldiseisvalt hagiavalduse

kohaselt kahjustada saanud merekonteinerid. Seega on alusetud ka hageja esitatud järeldused,

et kostja kui üürileandja vastutab hageja vara säilimise eest.

16. Lisaks ülaltoodule juhib kostja tähelepanu üürilepingu punktile 5.3, mis sätestab, et kostja

kui üürileandja ei vastuta ruumides asuva hageja kui üürniku vara kaotsimineku, puudujäägi

või rikkumise eest. Sellest järelduvalt oli üürilepingu sõlmimiseks poolte tahteks kokku

leppida üüripinnal paikneva hageja kui üürniku vara säilimise riisiko selliselt, et selle eest

vastutab täielikult üksnes hageja kui üürnik ning kostja kui üürileandja igasugune vastutus on

välistatud. Võttes arvesse, et üürilepingu muutmisega lisandus üürilepingu objektide hulka ka

Reideni 5 kinnisasja väliterritooriumi osa, kohaldub üürilepingu punkt 5.3 ka üürilepingu

muudatusele. See tähendab, et kostja kui üürileandja ei vastuta ka Reideni 5 väliterritooriumi

osal paikneva hageja kui üürniku vara kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest.

Muuhulgas seetõttu avaldas ka hageja, kui ta soovis paigaldada merekonteinerid kaarhalli

9(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

juurde, millega kostja ei nõustunud, et hageja vastutab ise merekonteinerite säilimise ning

ohutuse ja turvalisuse eest.

17. Kui kohus peaks nõustuma ülaltooduga, et hageja kahjunõue üürilepingu rikkumise alusel

on põhjendamatu, võib tekkida õiguslikult küsimus ka selle kohta, kas hageja nõude peaks

lahendama kahju õigusvastase tekitamise sätete (VÕS §-d 1043 – 1055) alusel. Ka sellisel

juhul on hageja nõue alusetu, kuna loetletud eeldused ei ole täidetud. Nimelt

17.1. Kostja käitumises puudub õigusvastane tegu. Kostja ei olnud põhjustanud tulekahju ega

vastuta sellest tekkinud võimalike tagajärgede eest. Kostja on sellise asjaolu

kindlakstegemiseks pöördunud tuleohutusekspert T. R. poole, kes on enda 16.02.2022

asjatundja arvamuses (I kd tl 147-148) kinnitanud, et ei ole võimalik otsustada, kas omaniku

või kasutaja käitumine võis põhjustada tulekahju või aidata kaasa selle tekkimisele. Tulekahju

tekke asjaolud on ebaselged, tulekahju süttimise algusaeg ja põhjus on tuvastamata. Hageja ei

ole vastupidist põhistanud. Päästeseaduse (PäästeS) § 5 lg 1 p-st 31 tuleneb, et Päästeamet

tegeleb tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamisega vaid määratud juhtudel, mitte igakordselt.

Kostjale teadaolevalt ei ole käesoleval juhul Päästeamet läbi viinud PäästeS § 5 lg 1 p-st 31

kohast menetlust. Päästeamet on 09.02.2022 kirjas nr 7.2-4.4/739-2 (I kd tl 188-189)

informeerinud kostjat sellest, et sündmuskohal kogutud informatsiooni kohaselt võis tulekahju

alguse saada veoauto Volvo XXXXX süttimisest tuvastamata põhjustel, kuid täpsema

tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks saab omanik tellida riiklikult tunnustatud eksperdi.

Antud kirja lõpus selgitas Päästeamet, et täpsemad asjaolud selgitaks välja sõiduki ekspertiis.

Samuti selgitas Päästeamet antud kirjas, et välistada võib tulekahju tekkepõhjuse

elektripaigaldistest ja hooletust suitsetamisest. Seega tuleneb Päästeameti kirjast, et

Päästeametil puudus kindel teadmine sellest, mis oli tulekahju tekkepõhjuseks, kuid selleks ei

saanud olla elektripaigaldise rike ega hooletu suitsetamine ning Päästeamet soovitas pöörduda

eksperdi poole küsimuses, kas tulekahju tekkepõhjuseks võis olla veoauto Volvo.

Juhindudes Päästeameti soovitusest pöördus kostja riiklikult tunnustatud eksperdi M. M. e

poole, kes on koostanud eksperdiarvamuse nr 221201 (I kd tl 190-211), milles jõuti järgmise

järelduseni (eksperdiarvamuse lk 2): Veoauto ei saanud olla tulekahju tekkimise põhjuseks,

sest tule kahjustused olid suurema ulatusega selle tagumises osas ja esimeses osas olid tule

kahjustused väiksema ulatusega. Tavapäraselt tekivad veoautode tulekahjud esiosas

paiknevas mootoriruumi või kabiini piirkonnas. Põhjuseks on üldjuhul elektripaigaldises

tekkiv elektrivoolu soojuslik toime või mootori kõrge temperatuuriga detailidele sattuv

põlevmaterjal. Antud juhul puudusid elektrivoolu soojusliku toime tunnused veoauto

elektripaigaldises. Mootori detailid ei saanud olla kõrge temperatuuriga, mis oleksid saanud

potentsiaalset põlevmaterjali süüdata. Eeltoodust tulenevalt süttis veoauto kaarhalli tulekahju

käigus.

17.2. Kostja ei ole kahju tekitamises süüdi. Hagiavalduses tuginetakse Päästeameti kirjas välja

toodud asjaolule, et kaarhallis puudus tulekahjusignalisatsioon ning muud ohutusmeetmed

tulekahju varajaseks avastamiseks ja tulekahju leviku tõkestamiseks, kuid ekslik on järeldus,

nagu põhistaks see tulekahju tekitamist kostja poolt ning kostja süüd hooletuse tõttu VÕS §

1043 (koostoimes VÕS 104 lg-ga 2).

Esmalt, need etteheited on põhjendamatud juba ainuüksi seetõttu, et antud kaarhallis ei

pidanudki olema tuleohutuspaigaldisi. Tegemist ei ole elamuga ega korteriga, kus peab

tuleohutuse seaduse (TuOS) § 32 lg 3 järgi olema tulekahjusignalisatsiooniandur ega

siseministri 07.01.2013 määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja

ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada

Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ § 6 lg-s 1 loetletud

hoonega, millele on seatud nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks. Samuti

10(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

ei ole tegemist sama määruse lisas 2 nimetatud tööstus- ega laohoonega, kust tuleb edastada

automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teate, kuna kõnealuse kaarhalli pindala on alla

4000 m2. Nimelt tuleneb TuOS § 3 lg 1 p-st 4 omaniku kohustus tagada ehitises nõutavad

tuleohutuspaigaldised. See tähendab, et TuOS § 30 lg-s 1 loetletud tuleohutuspaigaldiste (sh

ATS-i või tulekustutussüsteemi) paigaldamise kohustus tuleneb iga paigaldise puhul

konkreetselt sellest, kas tegemist on mingite kindlate parameetritega hoonega, mille puhul on

mingi tuleohutuspaigaldis nõutav. Näiteks TuOS § 36 lg 2 sisaldab kumulatiivseid tingimusi,

mille esinemise korral peab ehitises olema ATS. Nendeks on: 1) kõrgendatud tulekahjuoht, 2)

viibib palju inimesi ja 3) kus võib tekkida suur varaline kahju ning mis vastab sama

paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud määruse kriteeriumitele. Ilmselgelt ei saanud kostja

kaarhall sellistele tingimustele vastata, pelgalt juba seetõttu, et seal ei viibinud palju inimesi.

Järelikult ei pidanudki kaarhallis olema paigaldatud ATS-i. Samuti ei tulene TuOS-ist ega

õigusaktidest, et kaarhalli oleks pidanud olema paigaldatud mõnda muud TuOS § 30 lg-s 1

loetletud tuleohutuspaigaldist, näiteks tulekustutussüsteemi. Seetõttu ei saa kostjale ka ette

heita nende paigaldamata jätmist, mistõttu on hageja sellekohane kriitika täiesti alusetu ning

kostjale ei saa ette heita TuOS-st tulenevate nõuete järgimata jätmist. Juhul kui kostja oleks

sellist kohustust rikkunud, oleks Päästeamet pidanud kostjat väärteo korras karistama TuOS §

50 lg 1 tunnustel põhjusel, et kostja ei olnud paigaldanud kaarhalli nõutavaid

tuleohutuspaigaldisi. Puudub vaidlus selles, et kostjat selle alusel karistatud ei ole, mida

tõendavad karistusregistri andmed (I kd tl 214).

Samuti, asjaolu, kas kaarhallis olid tulekahjusignalisatsioon ning muud ohutusmeetmed

tulekahju varajaseks avastamiseks ja tulekahju leviku tõkestamiseks, ei oma tähtsust kostja

süü hindamisel tulekahju põhjustamisel. Nende seadmete olemasolu ei ole põhjuslikus seoses

tulekahju tekkimisega, kuna need polnuks takistanud tulekahju tekkimist. Seetõttu puudub

kostja käitumises või tegevuses õigusvastasuse element, mis on VÕS § 1043 koosseisu

täitmise esmane eeldus. Seega, isegi kui hagejale oli tulekahju tõttu tekkinud kahju, ei vastuta

kostja selle tekitamise eest.

18. Järgnevalt on hageja põhjendanud kahju suurust, mis hageja arvestuse kohaselt koosneb

uute merekonteinerite soetamise ja ehitamise maksumusest, merekonteinerites väidetavalt

olnud asjade soetamise maksumusest ning kahju kindlakstegemise kuludest. Sealjuures on

hageja esmalt esitanud arvestuse, et uute merekonteinerite ostmine ning ehitamine on odavam,

kui väidetavalt tulekahju tagajärjel kahjustada saanud merekonteinerite taastamise maksumus.

Kuivõrd hageja esitatud kahju ülevaatuse aruande koostanud isik L. S. ei ole eriteadmistega

isik (ei CVst ega töölepingutest ei tulene eriteadmisi merekonteineritest), pole ka tema

aruanne usaldusväärne tõend ning see tuleks jätta asja lahendamisel arvesse võtmata.

Nimetatud tõendi väljaandnud Inspectorate Estonia AS ei tegutse merekonteinerite

merekõlblikkuse valdkonnas, tegevusluba on olemas lõhkematerjali käitlemiseks ja

väetistoodete tootmise vastavushindamisasutusena tegutsemiseks (II kd tl 80-82). Ka L. S.

koostatud eksperdiarvamus ei vasta sellise dokumendi nõuetele (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 301 lg 1) ning see tuleks asja lahendamisel jätta arvesse võtmata. Jäädes

eelneva juurde, et kahjunõue on sisuliselt alusetu, on hageja arvutatud kahju suurus ka olulisel

määral liialdatud, sest

18.1. Merekonteinereid sai nende tavapäraselt kasutusotstarbel edasi kasutada, mis välistab

kahju tekkimise. Esmalt juhib kostja tähelepanu sellele, et puudub vaidlus asjaolus, et

tegemist on merekonteineritega, milleks nimetab neid ka hageja. Merekonteiner tähendab

mahutit kauba või lasti vedamiseks või hoidmiseks. Selline on merekonteinerite tavapärane

kasutusotstarve. Sellisel otstarbel saab väidetavalt kahjustada saanud hageja merekonteinereid

ka edaspidi kasutada. Seda kinnitavad vahetult tulekahju järel tehtud fotod merekonteineritest,

millelt nähtub, et merekonteineritel puuduvad olulised kahjustused, mis välistaks nende

11(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

sihtotstarbelise kasutamise (I kd tl 149-150). Isegi kui merekonteinerite külgedelt, mis oli

kaarhalli pool, on värv maha sulanud, ei takista see sihtotstarbelist kasutamist ning vajadusel

saab merekonteineritel selle külje üle värvida, mille maksumus ei ole märkimisväärne. Seega

puudub kahju tekkimine, mis samuti välistab kahjunõude põhjendatuse või isegi kui kahju on

tekkinud (kostja seda ei mööna) oleks kahju suurus minimaalne (merekonteinerite ühe külje

ülevärvimise kulu).

18.2. Hageja on väidetavalt kahjustada saanud merekonteinerite taastamise maksumust

oluliselt liialdanud. Hagis on esmalt loetletud üles väidetavalt kahjustada saanud

merekonteinerite taastamise maksumus, mis hageja arvutuse kohaselt on 25 390,77 EUR, mis

peaasjalikult koosneb erinevate sisustuselementide maksumusest. Samas kasutatakse

merekonteinerit mahutina kauba või lasti vedamiseks või hoidmiseks. Merekonteinerite

kasutamise otstarve ei eelda, et nendes on sisustus, sh siseseinad ja -laed ning erinevad

elektripaigaldised ja õhksoojuspumbad, mis vajaks sellekohaseid täiendavaid töid, nagu

hageja toodud loetelust võib järeldada. Hageja on parandustööde vajalikkust põhjendanud

merekõlbulikkuse taastamisega, samas kasutas ta neid väidetavalt asjade ladustamiseks.

Hageja arvutuskäigust järeldub, et merekonteinerite Soome saatmise kulu on 2130 EUR ning

nende taastamistööde maksumus Soomes 9720 EUR. Jääb arusaamatuks, miks on vajalik

merekonteinerite taastamistöid läbi viia Soomes, mis ilmselgelt on kõrgema maksumusega,

kui samaväärsed tööd Eestis ning millele lisandub transpordikulu summas 2130 EUR. Seega

sisaldab hageja arvutuskäik ebavajalikke ning oluliselt liialdatud kulusid. Tegelikkuses, isegi

kui merekonteineritel oleksid lisaks välisseina värvikahjustustele ka muid kahjustusi, mille

kõrvaldamine vajaks mingeid töid, et merekonteinereid saaks vastavalt kasutusotstarbele

kasutada, siis ainuke kulu, mis on käsitletav kahjuna, oleks merekonteinerite taastamistööd,

mille maksumus Eestis on märkimisväärselt madalam kui 9720 EUR.

18.3. Uute merekonteinerite ostmise ja ümberehituse maksumus on liialdatud. Jäädes

ülaltoodu juurde, kui lähtuda siiski sellest, et hagejal on õigus nõuda uute merekonteinerite

maksumust, kuna see on odavam kui väidetavalt kahjustada saanud merekonteinerite

taastamise maksumus, siis sellisel juhul on hagiavalduses toodud kahju suurus samuti

liialdatud. Seda samuti põhjusel, et merekonteinerite kasutamise otstarve ei eelda, et nendes

on sisustus, sh siseseinad ja -laed ning erinevad elektripaigaldised ja õhksoojuspumbad, mis

vajaks sellekohaseid täiendavaid töid, nagu hageja toodud loetelust võib järeldada. Seetõttu

oleks põhjendatud üksnes uute merekonteinerite ostuhinna ja transpordi maksumus summas

9245 EUR.

18.4. Konteinerites väidetavalt ladustatud materjali maksumuse hüvitamise nõue on alusetu

ning suurus liialdatud. Järgnevalt on hagiavalduses viidatud hagiavalduse lisale 15 ning

esitatud merekonteinerites väidetavalt olnud materjali maksumus summas 14 261.83 EUR.

Esiteks osales kostja esindaja vahetult pärast tulekahju toimumist koos hageja esindajaga

merekonteinerite ja selle sisu ülevaatusel. Kostja tuvastas, et neis ei olnud hagiavalduses

loetletud esemeid. Alumine merekonteiner oli asjadest tühi, sarnaselt ülemisele

merekonteinerile. Seetõttu on alusetu hagiavalduses toodu, et kostjal on kohustus nende

asjade väärtus hüvitada.

Teiseks, jäädes eeltoodu juurde, on hagiavalduse lisas 15 esitatud pakkumuses toodud

maksumused tugevalt liialdatud. Selles loetletud liisturiiulite ja liistude väärtus ei ulatu

kaugeltki mitte summani 14 261.83 EUR.

18.5. Kahju kindlakstegemise kulude hüvitamise nõue on alusetu. Ülaltoodust tulenevalt on

alusetu ka hagiavalduses välja toodud hageja nõue kahju kindlakstegemise kulude

hüvitamiseks, kuna hageja nõue on alusetu. Alternatiivselt, isegi kui hagejal oleks õigus

nõuda merekonteinerite soetamise maksumuse hüvitamist (millega kostja samuti ei nõustu),

12(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

polnuks sellise kahju suuruse kindlakstegemiseks vajalik läbi viia kahjustuse ülevaatust ning

hinnangut, vaid piisanuks pakkumuse küsimisest.

19. Üürilepingu muudatuse sõlmimisel ei avaldanud hageja kostjale, et tegemist olnuks

mingite eriotstarbeliste merekonteineritega, mille kasutamise otstarve erineb merekonteinerite

tavapäraselt kasutusotstarbest ning et kostja kavatseb nende sees asju ladustada. Seega lähtus

kostja üürilepingu täiendamisel põhjendatult eeldusest, et hageja poolt Reideni tn 5

välisterritooriumil hoitavad merekonteinerid on tavapärased tühjad merekonteinerid, mida

kasutatakse vastavalt nende tavapärasele sihtotstarbele. Seetõttu sai kostja üürilepingu

täienduse sõlmimisel võimaliku kahjuna ette näha vaid seda, et üürilepingu rikkumisel võivad

tavapärasel sihtotstarbel kasutatavad merekonteinerid saada kahjustada. Sellisel juhul tuleks

kostjal hüvitada nende tavaline väärtus, milleks hagiavalduses toodud arvutuskäigu järgi on

9245 EUR, millest tuleb maha arvata sama arvutuskäigu viimasel real toodud 3755.40 EUR,

kokku seega mitte rohkem kui 9245 – 3755.40 = 5489.60 EUR.

20. Ka deliktilise vastutuse korral on kostja vastutus samas ulatuses piiratud tulenevalt

Riigikohtu lahendist asjas nr 3-2-1-53-06. Nimelt saab õigusvastase teo toimepannud isik

vastutusest vabanemiseks VÕS § 1050 lg-te 1 ja 2 järgi muu hulgas tõendada, et talle ei saa

hooletut käitumist ette heita, kuivõrd mõistlikult võttes ei olnud tal võimalik ette näha

põhjuslikku seost oma teo ja kahju vahel. See kohaldub ka käesoleval juhul. Seetõttu, isegi

kui kostja teos esineb õigusvastane käitumine, mille tulemusel tekkis tulekahju, ei saanud

kostja põhjusliku seosena ette näha, et hagejale tekib kahju ulatuses, mis ületab eelnevalt

märgitud summat 5489.60 EUR. Järelikult, isegi kui peaks esinema kostja vastutus VÕS §

1043 järgi (mille kostja ei nõustu), on see piiratud nimetatud summaga.

21. Isegi kui kostjal on mingis osas kahju hüvitamise kohustus, tuleb kahjuhüvitist VÕS § 139

lg 1 või lg 2 alusel vähendada ulatuses, milles kahju tekkimine oli põhjustatud hageja enda

tegevusest või tegevusetest ohu tõrjumisel või toimingu tegemisel, mis oleks kahju

vähendanud.

21.1. Kui hageja oleks järginud tingimust, millele kostja eelnevalt viitas (vt otsuse p 13.2.), ei

oleks kaarhallis toimunud tulekahju merekonteinereid mõjutanud. Seda kinnitab

tuleohutusekspert T. R. asjatundja arvamus (vt I kd tl 148, p 3).

21.2. Merekonteinerid oleks osaliselt säilinud ka esialgses asukohas, sest kui kaarhallile

lähemal olnud merekonteiner saanuks tulekahjust mõjutatud, ei oleks tulekahju mõjutanud

teist merekonteinerit, mis oli esimese kõrval, kuid kaugemal kaarhallist. Seda on kinnitanud

tuleohutusekspert T. R. enda täiendavas, 12.04.2022 asjatundja arvamuses (vt I kd tl 151-153,

p 2).

21.3. Hageja aga paigutas täiendavalt omavoliliselt merekonteinerid kaarhalli kõrvale ning

teineteise peale, mille rikkus tuleohutuse reegleid ning milline asjaolu põhjustas kahju

tekkimise. Küll aga (vt otsuse p 13.4.) oli hageja otsustanud mingil ajahetkel pärast

22.06.2020 taaskord omavoliliselt paigutada merekonteinerid ümber, seekord kaarhalli

kõrvale. Ka sellisel viisil merekonteinerite paigutamine ei olnud kooskõlas

tuleohutusnõuetega. Seda kinnitavad tuleohutusekspert T. R. 16.02.2022 asjatundja

arvamuses esitatud selgitused, et konteinerite paigutamine kaarhalli kõrvale hoonete vahelisse

kujasse ei olnud nõuetekohane, sh siseministri 30. märtsi 2017 määruse nr 17 (jõustus

31.03.2017, täiendatud 3.12.2018 ja 1.03.2021 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 22 lg 2 ja eriti lg 4 nõuete alusel). Kõnealused

merekonteinerid on ehitised ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 1 mõttes. Selle kohaselt on ehitis

inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille

kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest

asjadest. Isegi kui merekonteinerid ei olnud maapinnaga ühendatud, olid nad maapinnale

13(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

toetatud. Samuti, hageja väidetest nähtuvalt oli neile sisse ehitatud ka küttesüsteem ja mööbel

ning neid kasutati töökojana. Seega, kui lähtuda hagiavalduses toodud väidetest, kasutas

hageja neid merekonteinereid hoonetena EhS § 3 lg 2 mõistes. Sealjuures, isegi kui hageja

kavatses neid kasutada ajutiselt, tuleb neid pidada EhS § 3 lg 4 järgi ajutisteks ehitisteks, mis

ei muuda asjaolu, et tegemist on ehitistega.

Ühtlasi, üürilepingu punktist 4.1.7 tulenevalt oli hageja kui üürnik kohustatud üüripinnal

tagama muuhulgas tuleohutuse eeskirjadest kinnipidamise, kuid eelnev kinnitab, et hageja

eiras seda kohustust.

22. Seetõttu, kui hagiavalduses avaldatud väited kaarhalli kõrvale paigutatud merekonteinerite

kahjustamisest tulekahju tõttu on tõesed, siis järeldub eeltoodust, et nende kahjustamine oli

põhjustatud asjaolust, et merekonteinerid olid paigutatud vahetult kaarhalli külje kõrvale,

millise asukohale oli hageja need omavoliliselt paigutanud. Sealjuures oli kaarhalli kõrvale

paigutud algselt kolm merekonteinerit selliselt, et kaks olid teine teise peal ning kolmas nende

kõrval. Seejärel oli hageja mingil ajal kolmanda ära viinud, mille tulemusel jäid kaks

merekonteinerit teineteise peale. Ka see mõjutas mõlema merekonteineri kahjustumist

tulekahju tõttu. Kui hageja oleks ära viinud ülemise konteineri või tõstnud selle pärast

kolmanda merekonteineri äraviimist samuti esimese kõrvale, kaugemale kaarhallist, oleks

teise merekonteineri kahjustada saamine välistatud. Seda on kinnitanud tuleohutusekspert T.

R. enda täiendavas, 12.04.2022 asjatundja arvamuses (vt I kd tl 151-153, p 3).

23. Eeltoodust järeldub üheselt, et kui hageja oleks järginud kostja seatud tingimust ning

tuleohutuse nõudeid, milline kohustus tulenes hagejale täiendavalt ka üürilepingu punktist

4.1.7, ei oleks merekonteinerid saanud tulekahjus kahjustada. Samuti ei saanuks üks

merekonteineritest kahjustada, kui merekonteinerid oleksid paiknenud esialgses asukohas.

Seejärel otsustas hageja, taaskord omavoliliselt, paigutada need kaarhalli kõrvale ning

teineteise peale, mis tõi kaasa nende kahjustumise tulekahju tõttu (kui hagiavalduses esitatud

väited nende kahjustada saamise kohta on põhjendatud). Ka sellisel juhul ei oleks üks

merekonteineritest saanud kahjustada, kui need olnuks paigutatud mitte teineteise peale, vaid

teineteise kõrvale selliselt, et üks merekonteiner olnuks kaarhallist eemal. Sellega jättis hageja

teadlikult tähelepanuta võimaliku ohu (näiteks tulekahju) või toimingud ohu tõrjumiseks, mis

oleks väidetava kahju tekkimise välistanud või seda oluliselt vähendanud. See tähendab, et

isegi kui hagejal oleks õigus nõuda kostjalt mingis ulatuses kahju hüvitamist (millega kostja ei

nõustu), esinevad ilmselged alused VÕS § 139 lg 1 või alternatiivselt VÕS § 139 lg 2

kohaldamiseks. Sealjuures tuleb arvesse võtta, et hageja mõistliku ning õiguspärase käitumise

korral olnuks merekonteinerite kahjustamine täielikult välistatud. Seetõttu on VÕS § 139 lg 1

või lg 2 alusel põhjendanud kahjuhüvitise vähendamine kogu väidetava kahju ulatuses, kuna

hageja saanuks väidetava kahju tekkimist täielikult välistada, mida hageja otsustas teadlikult

mitte teha.

24. Hageja jättis enda vara kindlustamata. Jäädes eeltoodu juurde juhib kostja täiendavalt

tähelepanu ka sellele, et hageja jättis enda vara kindlustamata, mis olnuks hageja seisukohalt

mõistlik käitumine juhul, kui ta tõepoolest kasutas neid merekonteinereid nende

sihtotstarbelise kasutusotstarbe asemel mingil muul otstarbel. Eriti juhul, kui

merekonteinerites oli täiendav sisustus ja väidetavalt seal ladustatud materjalid, nagu hageja

väidab (kostja selle faktiväitega ei nõustu). Kindlustuse olemasolu oleks taganud, et

kindlustusandja oleks hagejale kahju hüvitanud. Ka see on aluseks VÕS § 139 lg 2

kohaldamiseks.

25. Kuna hageja käitumise tõttu on põhjendatud VÕS § 139 lg 1 või lg 2 kohaldamine

ulatuses, et kahjuhüvitist tuleb vähendada kogu ulatuses, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt

kahjuhüvitise tasumist. See ühtlasi tähendab, et hageja nõue on alusetu ja hagi tuleb jätta

14(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

rahuldamata. Jäädes selle juurde, isegi kui hageja nõue on ülaltoodu põhjal mingis osas

põhjendatud, kuid millega kostja samuti ei nõustu (näiteks ühe uue merekonteineri või uute

merekonteinerite maksumuse osas, vastavalt summas 2744.80 EUR (üks merekonteiner) või

5489.60 EUR (kaks merekonteinerit)), siis kuulub eelnevalt välja toodud asjaolude tõttu

hageja kahjunõue VÕS § 139 lg 1 või lg 2 alusel samuti vähendamisele märkimisväärses

ulatuses.

Kohtuistungil kuulas kohus kostja taotlusel üle tunnistaja A. K. i (kostja juhatuse liige kuni

2022).

Hageja seisukohad/tõendid kostja väidete osas

26. Hageja hoiustas kostja kinnisasja territooriumil viimasega kokkuleppel ka kahte

merekonteinerit isegi alates 2019.a maikuu lõpust (I kd tl 166 arve) selliselt, et üks konteiner oli

paigutatud kinnistul asuva kaarhalli kõrvale (I kd tl 162 foto seisuga 31.05.2019.a) ning teine

konteiner oli paigaldatud kaarhalli ette (I kd tl 163 foto seisuga 09.07.2019.a). Konteinereid

hoiustati ja nende eest tasuti üüri ka edasi 2019.aastal ja 2020.aastal (arved II kd tl 22-32),

kusjuures mõnel kuul konteinereid platsil ei olnud (2019. september ja oktoober) ja 2020.a

veebruaris oli platsil kolm ruumivõtvat konteinerit.

Täiesti ebaõige ja paljasõnaline on aga kostja väide selle kohta, justkui oli hagejale seatud

tingimus konteinerite paigutamiseks kostja esitatud skeemil märgitud kohta. Sellist tingimust ei

saanud seada, sest 02.04.2019.a aerofotolt (I kd tl 165 pöördel) on näha, et nimetatud kohas

oli haljasala. Väide idapoolsest kinnistu alast ei ole õige ega ka korrektne ning kostjale

meenutuseks niipalju, et viidatu näol oli tegemist tühermaaga, millele olid ladustatud kostja

esemed. Fotodelt nähtuvalt olid hageja merekonteinerid mõõtudega, mistõttu ei saanud nende

paigutus jääda kostjale märkamatuks, sest kostja pidi võtma kommunaalkulude arvestuseks

vajalike mõõdikute andmeid. Hagiavalduse lisaks olevast 03.06.2020 e-kirjast nähtub

tõepoolest täiendus juba kolmanda konteineri hoiustamise kohta ning ka selle ladustamise

asukohale ei ole vastuväidet ega pretensioone edastatud, sh ka selle kohta, et kaks konteinerit

oli paigutatud teineteise peale.

27. Kostja ei ole esitanud ainsatki väidet ja tõendit sellest, et tal oleks olnud ja/või ta oleks

esitanud pretensioone hageja konteinerite paigutuse kohta, nii ajal, kui konteiner oli

paigutatud kaarhalli esisele kui ka ajal, mil konteinerid olid paigutatud kaarhalli kõrvale, kus

need asusid ka tulekahju tekkides. Konteinerid olid nendes kohtades kostja ettepanekul ja

nõusolekul. Kaarhalli eest tõsteti need kaarhalli kõrvale põhjusel, et ehitati aed ning sõidukid

ei saanud enam territooriumile keerata. Lisaks ei ole tõendatud mingilgi moel kostja väide

sellest, justkui oleks hageja kinnitanud, et vastutab ise täielikult merekonteinerite säilimise,

ohutuse ja turvalisuse eest. Isegi, kui rääkida sõlmitud üürilepingust, kus vastav üürileandja

vastutust piirav klausel kontoriruumide osas sees oli, ei saa juba mõistlikkuse põhimõttest

tulenevalt eeldada, et hageja pidanuks ette nägema, et kostja laoruumides võib tekkida sedavõrd

suur tulekahju, mille mõjud tänu igasuguste ohutusmeetmete puudumisele ulatuvad väljaspoole

hoonetki. Kostja ei teavitanud hagejat kui üürnikku sellest, et kostja kinnisasjal puuduvad

mistahes tuletõrjesüsteem või meetmed kasvõi võimaliku kahjutule varajaseks avastamiseks

jms. Sellest kõigest, sh asjaolust, et üürileandjal ei ole sõlmitud isegi kindlustuslepingut vara

hoiustamiseks, kuulis hageja nagu ka teised üürnikud alles peale põlengut.

28. Juhul, kui lähtuda kostja seisukohast, mille kohaselt oli kostjal õigus üüritulule ilma

mistahes kohustusi (sh seadusest tulenevaid) järgimata, siis on sellise välistava tingimuse

puhul üürilepingu p 5.3 järgi tegemist kahtlemata hea usu põhimõttest kõrvalekalduva

lepingutingimusega, millisel juhul tuleb see jätta kohaldamata. Samas ei saa aga nõustuda

väitega, et konkreetne üürileping saaks üldse reguleerida üürisuhteid väljaspool Pärnu linnas

15(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

Reideni tn 5 asuvas tootmishoones paikneva ruumi nr 2 üldpinnaga 135m2, mille paiknemine

on tähistatud Lepingu lisas nr 1 oleval ruumide plaanil punase joonega piiritletud alana

(lepingu p 2.1). Seega kehtib see leping siseruumi kohta, mida hageja üüris ja kui ette võtta

lepingu p 5.3, siis sätestab see selgelt, et Üürileandja ei vastuta Ruumis asuva Üürniku vara

kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest. Vaidlus puudub selles, et konteinerid asusid

väljaspool ruume ehk välisterritooriumil.

29. Antud juhul ei ole hageja poolt suulisest lepingust saadav raha eest vara hoiustamise õigus

olnud sellise väärtusega, mis õigustaks teise poole poolt igasuguse vastutuse välistust.

Üürileandja poolt üürilepingu objektiks olevate laoruumide ja Reideni 5 Pärnu kinnisasja

üürniku kasutusse andmine ei ole ainus üürileandja kohustus. Juhul, kui üürilepingus oleks

olnud kirjas, et üürileandja on teavitanud üürnikku, et tema kinnisasjal võidakse hoiustada ka

süttimisohus veokeid või mingeid põlevmaterjale ja/või et üürileandjal puudub mistahes

tuleohutust tagavate või selle kiiret avastamist võimaldav meetmete pakett ja üürnik oleks

kinnitanud, et ta võtab siiski riski oma vara antud kinnisasjal hoiustada, alles siis võiks ehk

diskuteerida selle üle, kas ja mida pidi hageja mõistlikult käituva üürnikuna ette nägema.

30. Kostja ei ole esitanud sisulisi argumente, miks tuleb hageja kahjunõudes esitatud arvestusi

pidada ebaõigeks, v.a väide, et merekonteinerid saanuks ka edaspidi kasutada. Hageja sellega ei

nõustu sest merekonteineritele on nende transpordiks ettenähtud konkreetsed nõuded. Lisaks

tähiste puudumisel (said kahjustatud tulekahjus) ja olukorras kus vasak külg on paindes, saab

konteinerite merekõlbulikuks kasutamiseks saab taastamine toimuda vaid sertifitseeritud

ettevõtte poolt. Hageja on sel põhjusel võtnudki hinnapakkumise Soome ettevõttelt. Lisaks

eeltoodule, olid konkreetsed merekonteinerid sisustatud ja kasutusel kui ehitussoojakutest

töökojad. Kuivõrd hageja nõue on esitatud selliselt, et see oleks kostjale soodsam, siis on

võrreldud nii taastamiskulutusi kui ka uute konteinerite ümberehitamise ja sisustamisega seotud

kulutuste suurust ning leitud odavaim variant. Ilmselgelt arvestades inflatsiooni, siis võib

hageja endisele olukorrale sarnasele enam sama hinnaga endist olukorda taastatud saadagi.

Hageja on kahjunõude esitamisel käitunud heas usus.

31. Osas, mis puudutab aga kostja poolt esitatud 16.02.2022 asjatundja arvamust, siis esiteks ei

ole teada, milline oli asjatundjale edastatud info ja dokumentide maht arvamuse andmise

eeldusena. Teiseks, ei olnud hageja merekonteinerite näol tegemist ehitistega, millele tuleks

rakendada ehitisele esitatavaid tuleohutusnõudeid (EhS § 3 lg 1). 12.04.2022.a asjatundja

vastused võimalikest kahjustustest ei ole aga antud asjas asjakohased, sest tõendatud ei ole

ühegi tõendiga, et hagejale seati tingimus hoiustada konteinerid mujal kui kaarhalli vahetus

läheduses. Sel põhjusel ei saa kohaldada ka VÕS § 139 lg 1 või lg 2.

32. Hageja paigaldas tõepoolest kaamerad, sõlmides selleks 03.09.2020 lepingu G4S-ga.

Kaamera paigaldamise põhjuseks olid aga turvalisuse kaalutlused, mida väljendati juba

03.06.2020 e-kirjas (I kd tl 54). Tänu kaamerale säilis nii video tulekahjust kui sellele

järgneval hommikul poolte esindajate ülevaatus kohapeal (link II kd tl 21 pöördel). Hageja

paigaldas siseruumidesse kompleksvalve, välisukse juurde kaamera (mis oli suunatud ka

konteinerite poole) ja kontoriruumidesse liikumisandurid.

33. Kostja territooriumile toodi esialgu tõepoolest tühjad konteinerid, kuid nende sisustus

ehitati kohapeal, kusjuures kostja esindaja käis ka ise seda vaatamas. Ehitustööde ajal olid

konteinerite uksedki avatud. Hageja on esitanud neli fotot avatud konteineritest 2019.a suvest

(II kd tl 33-36) ning fotod kolme konteineri paiknemise kohta nii 30.12.2019 (II kd tl 37) kui

27.09.2021 (II kd tl 38).

34. Hageja hinnangul on L. S. ainus isik Eestis, kes üldse oli pädev teostama kahju ülevaatust

ja andma asjas eksperdiarvamust (II kd tl 140-141). Ta on töötanud aastast 2018

verifitseerimisega tegelevates firmades (töölepingud ja ametijuhendid II kd tl 90-95, 110-116,

16(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

122, 134-136) ja tema CV kohaselt (II kd tl 88-89) on tema peamiseks tööülesandeks olnud

laeva kauba kvaliteedi ja kvantiteedi kontroll. Tema tööülesannete hulka kuuluvad ka

tehniline, veoste ja laadimiseelne inspekteerimine. Isik otsustab meritsi toimetatava konteineri

laevale lubamist ja suunab kahtluse korral need täiendavasse kontrolli.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

35. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida

pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust

avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS

§ 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide

on tõendatud või mitte.

36. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et alates 18.12.2018 sõlmitud lepingust (I kd tl 136-139)

oli poolte vahel üürisuhe Reideni tn 5 Pärnu linnas asuvas tootmishoones paikneva

mitteeluruumi nr 2 (edaspidi Ruum) üürimiseks. Kirjalikku lepingut ei ole kohtule

teadaolevalt muudetud ja lisaks ruumi üürimisele (kuni kevadeni 2021 oli ruutmeetri hind 3

eurot – vt märtsikuu arve I kd tl 96, juulikuus juba 4 eurot – vt arve I kd tl 88) pidi hageja

üürnikuna tasuma ka kõrvalkulude eest vastavalt lepingu punktile 3.3. Alates juunist 2019

lisandus arvetele ka rida nimetusega „platsi üür“, mille eest erinevalt ruumi üürist maksti

tagantjärgi järgmisel kuul esitatava arve alusel. See nähtub selgelt alates detsembris 2019

esitatud arvest (II kd tl 26), kus üüri ruumi eest nõutakse sama kuu kohta, kuid platsi üüri

kirjeldusega „Platsi üüri 2,5 x 6 m 1 kont. november“ eelmise kuu eest. Juunist 2019 üüri

nõudmist konteinerite alla jääva maa (platsi) eest kinnitab ka 31.05.2019 (andmed faili kohta

elektroonselt avades nähtavad) tehtud foto (I kd tl 162), millelt nähtub kahe konteineri

kohaletoomine. Kõnealusel fotol näha olevaid isikuid kirjeldasid ja foto tegemise asjaolusid

kinnitasid kokkulangevalt kohtuistungil ka tunnistajad M. M. ja A. K. , asjaolusid kirjeldas

hageja seaduslik esindaja M. K. (kes on foto autor). Asjas esitatud arvetelt on võimalik

tuvastada, et olenevalt ajast paiknes kinnistul kas 1, 2 või 3 konteinerit, nt septembris 2019

(arve II kd tl 25) aga konteinereid üldse polnud. See haakub ka poolte esitatud väidetega, et

aja jooksul toodi/viidi konteinereid hageja poolt juurde/ära. Kõikide arvete järgi on ilmne, et

nende eest arvutati üüri kaetava pinna järgi (2,5 x 6 ehk 15m2) tariifiga 1,5 eurot ruutmeeter,

alates juulist 2021 (I kd tl 89) 2 eurot ruutmeeter. Kõigile arvetel näidatud summadele

lisandus käibemaks ja kohaldus viivis (0,2% päevas kuni maini 2020 – II kd tl 32, mil see

tõusis 0,5%-ni päevas). Puudub vaidlus üüriarvete tasumise üle.

37. Vastavalt üürilepingu punktile 5.3 ei vastutanud üürileandja Ruumis asuva Üürniku vara

kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest. Poolte vahel on vaidlus, kas nimetatud punkt

kohaldus ka pärast lepingu sõlmimist kinnistule paigutatud hageja merekonteineritele, kuivõrd

neid lepingusse eraldi objektina ei lisatud (küll aga lisati arvetele, vt eelmine punkt). Hageja

seaduslik esindaja M. K. kinnitas kohtuistungil (protokolli lk 17 ja 18), et enda vara (nii

Ruumis paikneva kui konteinerite) kindlustamise ja valvamisega hakati tegelema pärast

territooriumi valve kadumist. Hageja kindlustas Ruumi, paigaldas valvesüsteemi ja G4S

tuletõrje valve, samuti lisas kaamera. Kaamera oli M. K. e sõnul (see nähtub ka esitatud

videotest) laia nurga all ja sellest oli näha kogu hoovi siseala, sh nii Ruumi välisuks kui

konteinerid, paiknenuks nad nii piki süttinud kaarhalli pikemat külge või olnuks paralleelselt

kaarhalli otsaga. Hagile lisatud M. K. e 03.06.2020 e-kiri kostjale (I kd tl 54) sisaldab eraldi

17(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

lõiku pealkirjaga Turvalisus ja valve, milles on kirjas: Enne, kui olime reideni õuel, oli tara

lukus ja ligipääs pättidele raskendatud, nüüd avatud hooviga plats. Kergelt paneb

muretsema, pahuritel suht lihtne tegutseda, keegi ei valva ja väravat ka pole. Kas ja kuidas

plaan teemat arendada? Garaaži uks ka just seifi ukse moodi ei ole. Konteineritele saab

paremad lukud panna aga ööpimeduses seal ju rahulik tegutseda. Kõnealune tekst haakub M.

K. e ütlustega ja sellest saab teha järelduse, et nii Ruumi kui konteinerite turvalisuse eest

tundis muret hageja ise. Tekstis kasutab M. K. Ruumi kohta ka sõna „garaaž“, muuhulgas

märkis ta (protokolli lk 18 allosas), et …garaažiust on lihtne lahti murda, kuna meil oli palju

varandust seal sees, keevitusseadmed. /…/ Kaamera pandi, et oli pime õue ja et näha oma

sissepääsu, kuna meil muud valvet ei olnud. /…/ Kindlustus oleks nagunii katnud pärast, aga

lihtsalt oma turvalisuse pärast. /…/ Garaažiuks oli meie boksi nr 2 sissepääs). Kohus küll ei

nõustu eelneva põhjal kostjaga, et hageja paigaldas kaamera just konteinerite valveks (pealegi

olid konteinerid esmakordselt kinnistul enam kui aasta enne kaamera paigaldamist), kuid

äsjakäsitletud asjaoludest ja arvetelt nähtuvast jõuab kohus veendumusele, et lepingu p 5.3

kohaldub ka merekonteineritele. Tuleb nõustuda kostjaga, et VÕS § 276 lg 1 sätestatud

kohustust – hoida asi lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis – ei ole rikutud.

Konteinerite osas oli lepingu objektiks (asjaks VÕS § 271 mõttes) 15m2 kinnistu pinda

konteineri kohta. Isegi kui konteinerid paiknesid teineteise peal, tuli üüri tasuda vaid alumise

konteineri kaetava pinna eest. Kohtule pole mõistetav, milles seisneks käesoleval juhul hea

usu põhimõtte rikkumine kostja poolt lepingu p 5.3 mõttes. Kostja ei saanud hagejalt üüritulu,

ise midagi tegemata – hageja sai enda kasutusse Ruumi ning sisuliselt paigutas konteinerid nii

esialgselt kui hiljem ümber omatahtsi, saades lisaks ka segamatult konteinerite sisustamisega

tegeleda, mis kahtlemata teenis hageja vaates tulu saamise eesmärki. Seega asub kohus

seisukohale, et hageja nõue kahju hüvitamiseks poolte vahel sõlmitud üürilepingu alusel ei ole

põhjendatud.

38. Nõue deliktilise vastutuse alusel eeldab teistsuguste eelduste täitmist. Tunnustamaks

hageja nõuet delikti üldkoosseisu alusel, peab lisaks põhjuslikule seosele (VÕS § 127 lg 4) ja

õigusvastasusele (VÕS § 1045 lg 1) olema kostja süüdi hagejale kahju tekkimises (VÕS §

1050). VÕS § 1050 lg 1 kohaselt eeldatakse kahju tekitaja süüd. Asjas puudub vaidlus selles,

et hageja merekonteinerid said kahjustada kostjale kuuluvast kaarhallist tulenenud kuumuse

tagajärjel seoses kaarhallis puhkenud tulekahjuga. Kõnealune asjaolu, mis kinnitab ühtlasi

põhjuslikku seost, on nähtav ka hageja esitatud videost tulekahju kohta. VÕS § 1045 lg 1 p 5

järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi

rikkumisega. Vastutusest (s.t kahju hüvitamise kohustusest) vabanemiseks peab kahju

õigusvastaselt tekitanud isik tõendama kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust

välistavate asjaolude esinemist või VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse täitmist ehk

välise hoolsuse järgimist.

Olukorras, kus kannatanu nõuab tema asja kahjustamisega tekkinud kahju hüvitamist ja kahju

tekitajal lasus hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud,

sobilikud ja mõistlikud abinõud, et hoida ära kannatanu omandi kahjustamine

(käibekohustus), saab VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja rikkus käibekohustust,

mistõttu ta vastutab kannatanule eelduslikult käibekohustuse rikkumisega põhjustatud kahju

eest. See tähendab et tulenevalt VÕS § 1050 lg-st 1 eeldatakse, et kahju tekitaja on olnud

väliselt hooletu VÕS § 104 lg 3 mõttes. Viimatimärgitud sätte järgi on hooletus kui üks süü

vorme käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Käibekohustus kohtupraktikas sisustatuna (vt

nt Riigikohtu lahend asjas nr 2-19-7379) tähendab oma tegevusega ohu loonud või ohtlikku

olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik vajalikud,

sobilikud ja mõistlikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid

enda loodud või kontrollitava ohu realiseerumise eest. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse

18(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohu olukorras, s.t

milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks

kasutama.

39. Kõnealusel juhul ei ole vaidluse all, et hageja kasutas juba 2018.aasta lõpust ehk enam kui

3 aastat enne tulekahju toimumist kostjale kuuluvat ruumi (hoides seal mh tööriistu) ning

alates 2019.aasta kevadest ka kostja kinnistut enda merekonteinerite ladustamiseks. Kaarhall,

milles tulekahju toimus, oli kasutuses, mida kinnitab kostja enda esiletoodud asjaolu, et selle

otsapoolset osa sooviti vähemalt ukse kohalt hoida konteinerite lähedusest vaba, et oleks

võimalik sinna siseneda (ka M. K. kinnitab seda oma ütlustes protokolli lk 16). I kd tl 143

fotolt ja tl 144 aerofotolt (tehtud mais 2020) on ka näha, et konteinerid paigutati küll kaarhalli

lähedale otsa poole, kuid mitte ukse ette. Kaarhalli kasutus ei olnud küll eriti tihe (M. K. e

ütlused protokolli lk 19) ja mõistetav on ka hageja eeldus, et konteiner ei tohtinuks saada

kahjustatud välise mõjutuse tagajärjel, erinevalt nt sissemurdmisest ja/või sisustuse

lõhkumisest või varguse teel.

Kostjat lepingu kehtivuse ajal esindanud A. K. rõhutas oma tunnistajana antud ütlustes

korduvalt, et tema hinnangul ja tema poolt hagejale (M. K. ) väljendatuna olid konteinerid

paigutatud liiga lähedale kaarhallile. Väidetavalt juhtis tunnistaja hageja tähelepanu sellele, et

selliselt paigutades tuleb hagejal jälgida ohutusnõudeid, et oleks tagatud tuleohutus (protokolli

lk 10) ning et üldse pidanuks kõiki platsil olevaid asju hoidma vähemalt 1,5m kaarhalli seinast

(väidetavalt enne hagejat seal metsaveotehnikat hoitigi enam kui meetri kaugusel, protokolli

lk 12). Seda, et hageja esindajale oleks kostja etteheiteid konteinerite kaarhallile liiga lähedale

paigutamise kohta teinud, M. K. ei kinnitanud. Sõltumata selle asjaolu tuvastatusest on kohtu

arvates aga selge, et kostja mõistis või vähemalt pidi mõistma juba konteinerite paigaldamisel

tema kinnistule, et kuivõrd kaarhallis tuleohutuspaigaldised puuduvad, võib selle hüpoteetilise

põlengu puhul lisaks hallile endale saada kahjustatud ka selle lähedal asuv teis(t)ele isiku(te)le

kuuluv vara.

Seega – kui ka nõustuda kostja käsitlusega tuleohutuspaigaldiste kohustuslikkuse puudumisest

põlenud kaarhallis (vt ülalpool otsuse p 17.2.), pidanuks kostja seda ohtu teades vastavat infot

sõnaselgelt hagejaga jagama. Kohus ei arva, et TuOS § 30 lõikes 1 nimetatud

tuleohutuspaigaldis oleks igal juhul tule leviku tõkestanud või hagejal tekkinud kahju

vähendanud (see on sõltuv mh paigaldise olemusest, päästetööde alustamise kiirusest – vt ka

Päästeameti vastus hagejale I kd tl 28 p 3), kuid selle/nende puudumisest teavitamata jätmist

saab pidada VÕS § 104 lg 3 mõttes käibes vajaliku hoole järgimata jätmiseks (rääkimata

kostja enda vara kaitstusest). Selles vaates ei oma asjas tähendust, mis oli täpne tulekahju

tekkimise põhjus, kas see sai alguse kaarhallis paiknenud sõidukist, elektrisüsteemist vms.

Oluline on see, et kaarhallist tulenev oht oli ja sai olla üksnes kostja kontrolli all. Eelnevast

tulenevalt on kostja käesoleval juhul vastutav hagejale tekkinud kahju eest delikti koosseisu

alusel.

40. Järgnevalt tuleb vaadata, kas ja millises ulatuses sai hagejale tekkinud kahju olla kostjale

ettenähtav. Kuigi VÕS § 127 lg 3 ei kohaldu lepinguvälise kohustuse rikkumise korral, võib

kahju ettenähtavus (põhjuslik seos õigusvastase käitumise ja kahju vahel) kohalduda sama

paragrahvi lg 2 alusel. Viidatu järgi ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei

olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise

kohustus tekkis. Kohtu hinnangul pidi kostja mõistma (see nähtub ka tunnistaja A. K. i

ütlustest), et kaarhalli kõrval asuv konteiner võib kaarhalli põlengu korral kahjustatud saada.

Kui aga konteinerit kahjustada saanud objektina lähemalt vaadelda, tekib küsimus, kas kostja

pidi teadma selle sisustatusest materjalide, elektriseadmete (õhksoojuspump) vms inventariga.

19(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

41. Kohus nõustub kostjaga selles, et merekonteinerite tavapärane kasutusotstarve on merel

kauba või lasti vedamine või hoidmine. Antud juhul pidi aga järgmisi tõendeid arvestades

olema kostjale A. K. i isikus teada, et konteinerid võivad olla sisustatud:

41.1. toimikus olevaid fotod 2019.a suvest (II kd tl 33-36);

41.2. 03.06.2020 e-kiri kostjale (vt ka ülalpool otsuse p 37), kus hageja märgib turvalisuse

huvides, et konteineritele saab paremad lukud panna. Selleks puudunuks vajadus, kui tegemist

olnuks sisuliselt tühjade plekist kastidega;

41.3. tunnistaja A. K. ütlused protokolli lk 3, kus kirjeldatakse A. K. i poolt avatud

konteineritesse vaatamist, mida parasjagu sisustati;

41.4. tunnistaja M. M. i ütlused protokolli lk 7, kus kirjeldatakse, kuidas tunnistaja selgitas A.

K. ile konteinerite sisustamise põhjuseid ning tunnistaja kirjeldab, milline konteinerite

sisustus oli. Viimased kaks tõendit kinnitavad kohtu hinnangul seda, et kostjale pidi olema

selge, et tema kinnistu pinda üüritakse mh selliste konteinerite hoidmiseks, mida ei kasutata

merekonteinerina mitte selle tavapärases tähenduses (s.t kauba veoks), vaid merel sõitmisel

töökodadena.

Seega ei saa pidada põhjendatuks kostja vastuväiteid selles osas, et kahju suuruse määramisel

tuleb silmas pidada, nagu oleks konteinerid olnud sisustamata.

42. Lisaks tuleb analüüsida, kas hagejal võis olla oma roll kahju suuruses. VÕS § 139 lg 1

sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu

tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles

need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi lg 2 lisab, et esimest

lõiget kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata

ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis

tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võinuks

seda mõistlikult oodata.

42.1. Iseenesest on mõistetav ja ekspert T. R. 12.04.2022 täiendavate vastustega (I kd tl 152-

153) ka tõendatud kostja väide, et kui konteinerid oleks paiknenud maapinnal teineteise

kõrval kas kaarhalli otsaküljega või pikema küljega paralleelselt, ei saanuks kaarhallist

kaugemal olev konteiner kahjustada. Konteiner ei ole süttivast materjalist ning on ilmne, et

lähemal asuva konteineri kahjustumise tingis kaarhalli põlemisest tulenev soojuskiirgus.

Olukorras, kus üks konteiner varjanuks kaarhalli poolt vaadates teise, puudunuks võimalus

varjatud konteineri kahjustumiseks.

42.2. Konkreetse põlengu hetkel olid kaks konteinerit paigutatud aga kaarhalli kõrvale ja

üksteise peale selliselt, et alumise konteineri ja kaarhalli vahel oli 0,5 - 1m (erinevad

hinnangud tunnistaja M. M. i poolt protokolli lk 7, kahju ülevaatuse aruandes lk 8, samuti

fotodel, nt II kd tl 37). Võib oletada (seda küll asjas esitatud eksperdiarvamused ei uuri), et

kui konteinerid paiknenuks 1,5m kaugusel kaarhalli alumisest seinast, olnuks kahju oluliselt

väiksem ja võimalik, et ülemine konteiner ei saanukski kahjustatud ja alumine ehk ainult

välisküljest. Samas puudub kohtul esitatud tõendite põhjal veendumus, et kostjat suhetes

hagejaga esindanud A. K. nõudnuks konteinerite paigutamist kaarhallist kaugemale

põhjendusega, rääkimata juba ülalpool tuvastatust, et lähedale paigutamise ohtlikkust oleks

põhjendatud tuleohutuspaigaldiste puudumisega. Asjas on esitatud hulk fotosid erinevatest

ajahetkedest nii 2019., 2020. kui 2021.aastal (I kd tl 143-146, 162-165, 212p-213, II kd tl 37-

38), kus konteinerid on paiknenud erinevatel kaarhalli külgedel, küll maapinnal kõrvuti, küll

üksteise peal. Tunnistaja A. K. i sõnul käis ta kaarhalli juures vähemalt kord kuus veenäitusid

võtmas ja pidi nägema konteinerite erinevaid paigutusi, samas seda vaikimisi aktsepteerides

20(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

(vähemasti puuduvad tõendid, et ta nõudnuks nende muud paigutust, v.a esimesel

paigutamisel toimunud arutelu tema ja M. K. e vahel, mida mõlemad vande all kinnitasid).

42.3. Arvestades, et tegemist oli mittesüttivast materjalist ning õue paigutatud konteineritega,

ei saanud kohtu arvates hagejalt ka eeldada/oodata, et ta mõelnuks konteinerite paigutamisele

teise kohta ja/või mitte üksteise otsa. Hageja juhatuse liige M. K. andis istungil järgmise

ütluse (protokolli lk 19): Ma ei olnud varem näinud, et konteiner võib hukka saada, see ei

tekitanud muret. Konteiner ju ise ei sutti, elektrit sees pole. Selle peale ei tulnud kunagi jah.

Lisan, et kaarhallis neil ei toimunud mingisugust aktiivset tööstust, nad ei teinud seal midagi,

see oligi nagu selline külm hall ja plekist. Kui oleksime teadnud, et võivad konteinerid seal

süttida, oleks pannud konteinerid kaugemale, platsi teise nurka. Kohus leiab, et selline arutlus

on loogiline ja mõistlikule isikule omistatav, mistõttu ei ole alust ka VÕS § 139 lg 1 või 2

kohaldamiseks.

43. Viimasena käsitleb kohus kahjustuste suurust. Hageja on hagis ja selle lisades

põhjendanud, et kahjustatud konteinerite taastamise asemel on odavam uute ostmine ja

sisustamine (20 397.77 EUR vs 25 390.77 EUR), millele lisandub konteinerites olnud ja

hävinud materjali asemel uue soetamine summas 14 261.83 EUR (Ravaromet OÜ pakkumine

I kd tl 44) ning kahju ülevaatuse aruande ja selle tõlke maksumus kogusummas 470 EUR.

Konteinerite ja nendes olnud materjali osas kohaldub VÕS § 132, mis räägib kahju

hüvitamisest asja hävimise või kahjustamise korral. Selle paragrahvi osas tuleb lõigete 1 ja 3

vaates võttagi aluseks odavam variant – kas asja parandamise või uue samaväärse asja

soetamise maksumus. Kahju ülevaatuse ja selle tõlke kulud on otsene varaline kahju VÕS §

128 lg 3 järgi (kahju kindlakstegemise ja selle hüvitamisega seotud nõude esitamise kulu).

43.1. Kostja väitel on hageja esiletoodud konteinerite taastamismaksumus ülepaisutatud, sest

piisanuks nende ülevärvimisest, nende tööde tegemiseks pole vaja konteinereid Soome saata

(transpordikulu + Soomes kallimad tööd) ja konteinerite sisustatus ei ole selge. Kohus kostja

arvamust ei jaga, sest

43.1.1. Kahju ülevaatuse aruandes on detailselt kirjeldatud konteinereid, neis olnud seadmeid

ja materjale, lisaks on selles dokumendis 22 kohapeal tehtud fotot. Ülevaatuse aruande

kokkuvõttes märgitakse: Mõlema konteineri remontimiseks tööseisukorda tuleb mõlemad

töökojad eemaldada, põhjustades nende täieliku kahju. Lisaks esineb tugev põlenud plasti

lõhn ning tõrva- ja tahmakahjustused on muutnud konteineris hoiustatud seadmed ja

ehitusmaterjalid köökide ja toidukäitlemisseadmete ehitamiseks kõlbmatuks. Kõigil töökoja

elektriseadmetel on kuumusekahjustused ja need tuleb ohutuse kaalutlustel põhjalikult üle

vaadata või välja vahetada. Selle järelduse põhjal ei saa nõustuda kostjaga, et konteinerite

kaarhalli poole külje ülevärvimisest piisab. Kostja esitatud fotod (I kd tl 149-150)

konteineritest pärast põlengut on tehtud teisest küljest, millest kahjustusi ei olegi näha, tegelik

välisosa kahjustus on aga hästi nähtav kahju ülevaatuse aruande esimesel kahel fotol (I kd tl

46-3).

43.1.2. Kahjustused ülevaadanud L. S. on asjas tehtud eksperdiarvamuses (II kd tl 141)

vastuses esimesele küsimusele selgitanud, et ilma täiendava ekspertiisita ei tohi tulekahjus

ilmselgelt kahjustada saanud konteinereid kasutada meretranspordis. Ekspert on seda ka

järgmise küsimuse vastusena pikemalt käsitlenud (et konteinerite küljed olid kõmmeldunud,

nad peavad kandma vähemalt kolme pealasuvat täiskonteinerit + laeva kõikumine) ning

kolmanda küsimuse vastusena märkinud, et teadaolevalt ei ole Eestis merekonteinerite

merekõlbulikuks taastamisega tegelevat ettevõtet. Kohtul puudub alus kahelda L. S.

pädevuses (kostja ei pakkunud muud eksperti) ning on isiku kvalifikatsioonile andnud

hinnangu 20.10.2023 ekspertiisimääruse punktis 4, olles kaalunud kõiki asjaolusid ja eksperdi

kohta esitatud informatiivseid tõendeid, nt ametijuhendid viimastest töökohtadest. Kostja

21(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

vastuväited eksperdiarvamusele 05.01.2024 menetlusdokumendis on laialivalguvad ja

üldsõnalised, kohus leiab, et eksperdiarvamust tuleb vaadelda koos kahju ülevaatuse aruandes

esitatuga.

43.1.3. Uute konteinerite ostuhind, sisustamine ja transport (Ravaromet OÜ pakkumine

ühildub kahju ülevaatuse aruande materjali nimistuga, v.a uks, lukk ja õhksoojuspumbad, mis

on hõlmatud BauEst OÜ (I kd tl 29-30) ja Kliimakoda OÜ (I kd tl 35-36) pakkumistega) on

odavam kui nende taastamine ja vastavussertifikaadi väljastamine Soomes, kusjuures summa

juures on arvestatud ka materjali kokkuostuhinda, mis on kahju/kulutuste suurusest maha

arvestatud. Milles seisneb tehtud pakkumiste ülepaisutatus, kostja ei ava.

43.1.4. Ei saa nõustuda kostjaga selles, et kahju suuruse kindlakstegemiseks polnud vajalik

läbi viia konteinerite ülevaatust ning piisanuks vaid pakkumuse küsimisest. Kostja on

menetluses läbivalt väitnud, et konteinerid polnudki sisustatud (kohus on eelnevalt

tuvastanud, et kostja pidi sisustamisest teadma), mistõttu olnuks pakkumuse küsimine nt mälu

järgi konteineri sisustuse osas selgelt vaidlusi tekitav ja ebausaldusväärne tegevus. Ülevaatuse

sisukust ja põhjalikkust arvestades on selle maksumus ja tõlke hind mõistlikud ja

põhjendatud. Nagu nähtub põlengujärgse hommiku videost, käis kostja esindaja A. K. koos

kostja juhatuse liikme P. L. ca paarkümmend sekundit alumises konteineris. Konteineris oli

A. K. i ütluste järgi pime (ka ust avati videost nähtuvalt väga vähe) ning konteineri sisu ei

olnud mõistetavalt nähtav. Pealmist konteinerit ei uuritud sel hommikul kostja poolt, miks

seda ei tehtud, selle kohta kohtul info puudub. Samas ei välista eelnev mingil viisil

konteinerite sisustatust, pealegi on tunnistaja M. M. kinnitanud (protokolli lk 8 ja 9), et kõik

konteinerid sisustati sarnaselt ning kirjeldanud, kuidas konteinerite sisu kahju ülevaatamisel

22.02.2022 koos M. K. e ja L. S. ga üle vaadati ja loendati.

44. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et kostja vastutab deliktilise vastuse alusel hageja

konteinerite ja nende sisu väärtuse ulatuses vastavalt hageja esitatud nõudele ning hagi tuleb

täielikult rahuldada (kahjule lisandub selle kindlakstegemise kulu), mõistes kostjalt välja 35

129.60 eurot. Nimetatud summale lisandub vastavalt haginõudele ja TsMS § 367 sätetele

viivis kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

hagi esitamisest ehk 15.03.2022.

45. Menetluskulud tuleb hagi rahuldamisel jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on

taotlenud menetluskulude väljamõistmist (nimekiri II kd tl 183) summas 6709 eurot järgmiselt:

45.1. hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 1470 eurot;

45.2. Lepingulise esindaja tasu 40,3 tunni eest (130 EUR tund, käibemaksu ei lisandu) 5239

eurot.

46. Kostja ei ole hageja menetluskulude nõudele seisukohta/vastuväiteid esitanud.

47. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud

läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Riigilõivud olid vältimatud hagi ja selle

tagamise taotluse menetlemiseks (hagi tagamise taotluse kohus hagi menetlusse võtmisel

rahuldas), esindaja tunnitasu ei ole advokaadi kohta ülemäärane ning hageja on

menetluskulude nimekirjas näidanud, kuidas erinevatel arvetel hageja esindaja ajakulu on

tekkinud. Esitatu haakub nii toimiku materjalidega, sh dokumentide mahuga, samuti peetud

istungite kestusega.

48. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

22(23)

Tsiviilasi nr 2-22-3816

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sellise taotluse on hageja esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

Kohtunik

02.10.2024 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada osaühingu Simplast Profiil apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 12.04.2024 otsus osas, millega maakohus mõistis osaühingult

Simplast Profiil Marinox OÜ kasuks välja kahjuhüvitise 30 458,80 eurot ületavas osas ja

viivise 30 458,80 eurot ületavalt osalt, samuti menetluskulude kindlaksmääramise osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi 30 458,80 eurot ületava kahjuhüvitise ja

seda ületavalt osalt viivise osas rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

13,3% ulatuses Marinox OÜ kanda ja 86,7% ulatuses osaühingu Simplast Profiil kanda.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Mõista osaühingult Simplast Profiil Marinox OÜ kasuks välja 30 458,80 eurot.

4.3. Mõista osaühingult Simplast Profiil Marinox OÜ kasuks välja alates 15.03.2022 kuni

01.10.2024 viivis 8229,42 eurot ja alates 02.10.2024 viivis põhinõudelt 30 458,80 eurot

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

4.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 13,3% ulatuses Marinox OÜ kanda ja

86,7% ulatuses osaühingu Simplast Profiil kanda.

23(23)