3-23-1800/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1800

Haldusasi

X.X kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks välja

maksta saamata jäänud pension

Menetlusosalised

Kaebaja X.X, volitatud esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle

Magnus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Jätta rahuldamata X.X taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

algatamiseks.

4. Asendada avaldatavas otsuses X.X, Y.Y ja Z.Z nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.05.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

3-23-1800

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X on Y.Y tütar. Y.Y on alates 01.04.2019 kinnipeetav kinnipidamisasutuses. Y.Yle on

määratud vanaduspension.

2. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 29.03.2019 otsusega nr 924488 peatati Y.Yle pensioni

maksmine alates 01.04.2019, sest isik viibis alates 27.03.2019 vahi all.

3. X.X kirjutas 19.01.2023 SKA üldmeilile ja küsis, miks ta vend ei ole saanud alimente ning

uuris, kas ka temal on võimalik alimente saada.

4. SKA vastas 24.01.2023 X.Xle ja selgitas pensioni saamise võimalusi ning vajadust esitada

selleks avaldus ja välismaal õppimist tõendav dokument. X.X esitas 27.01.2023 õppimist

tõendavad dokumendid.

5. SKA saatis 30.01.2023 X.Xle meeldetuletuse esitada avaldus ning lisati, et riiklik pension

määratakse taotluse esitamise kuupäevast.

6. X.X esitas 31.01.2023 SKA-le avalduse kinnipeetava pensionäri ülalpeetavale pensioni osa

maksmiseks. Muuhulgas taotles X.X maksta talle seni tasumata osa Y.Y pensionist perioodi

01.04.2019-31.01.2023 eest.

7. SKA maksis X.Xle ettenähtud pensioni osa perioodi 01.01.2023-31.03.2023 eest välja

märtsikuus. Kuna väljamakse summa ületas 2100 eurot kuus oli maksuvaba tulu suurus 0 ja

kogu summalt arvestati tulumaksu 20 protsenti. Järgnevatel kuudel toimus maksmine jooksva

kuu eest ja rakendati tulumaksuvabastust.

8. X.X esitas 14.06.2023 SKA-le taotluse maksta pensioni välja alates 01.04.2019.

9. SKA selgitas 17.07.2023 vastuses nr 6-1/28292-2, et jääb oma 14.06.2023 kirjas nr 6-

1/24102-1 toodud seisukoha juurde, et pension makstakse välja alates avalduse esitamisest.

10. X.X esitas 14.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA kohustamiseks välja maksta

saamata jäänud pension alates 01.04.2019.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja leiab, et temal on õigus saada pensioni alates 01.04.2019, s.o ajast, mil kaebaja

isa kinnipidamisasutusse paigutati (riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 46 lg 1 ja

lg 4 p 1).

11.1. Selgusetu on, millest lähtub SKA pensioni tasumise alguskuupäeva määrates. Sellist

regulatsiooni ei tulene RPKS § 32 lg-st 2. Pensioni maksmise kohustus tekkis märtsis 2019. a.

11.2. Kaebaja esitas avalduse pensioni saamiseks 31.01.2023. RPKS § 32 lg 2 koostoimes

RPKS § 46 lg 1, lg 4 p 1 ja § 20 lg 2 p 1 selgitab vaid, et isikul on õigus taotleda pensioni,

kuid ei piira pensioni ulatust. Seadus ei sätesta kaebajale mingeid piiranguid saada pensioni

alates taotluse esitamisest vahemiku 01.04.2019-31.01.2023 eest. Vastustajal tekkis kohustus

tasuda kaebajale pensioni alates 31.01.2023, kuid täies ulatuses.

11.3. Riik ei või kaebaja arvelt säästa või alusetult rikastuda. Kui kaebajale on seadusega

pension ette nähtud, siis vastustajal on kohustus see täies ulatuses välja maksta.

11.4. Lisaks kaebajale on Y.Yl veel üks laps Z.Z, kellele on pensioni makstud. SKA suhtes

kehtib uurimispõhimõte (haldusmenetluse seadus (HMS) § 6; Riigikohtu lahend nr 3-3-1-59-

2(6)

3-23-1800

06, p 10), mida on käesoleval juhul rikutud. SKA oleks pidanud uurima, millise RPKS sätte

alusel lastele pensioni maksta ja millal. SKA-l on kohustus kohelda ühe isiku lapsi võrdselt.

Vastustajal oli võimalus kaebajaga ühendust võtta, et kaebajat teavitada taotluse esitamisest ja

määrata pension. Vastustaja ei ole teavitamiskohustust täitnud.

11.5. Vastustaja ei vaidle vastu asjaolule, et temale oli teada, et Y.Yl on kaks last.

11.6. RPKS § 32 lg 2 on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 12, §-ga 11 ja §-ga 13. Samas

olukorras olevatel isikutel peaks olema võrdne võimalus pensionile terves ulatuses, sõltumata

sellest, millal isik vastava taotluse esitab.

11.7. Vastustaja on rikkunud halduskohtumenetluse normi, kui ei esitanud kohtule

haldusmenetluse toimikut.

12. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

12.1. RPKS § 46 lg-test 2 ja 4 tulenevalt makstakse isiku vahi alla võtmisel tema

ülalpeetavatele riikliku pensioni – ühe ülalpeetava puhul 25 protsenti pensionist ja kahe

ülalpeetava puhul 50 protsenti pensionist. Ülalpeetavaks loetakse lg 4 kohaselt RPKS § 20 lg

2 p-s 1 nimetatud isikuid, kelleks on mh toitja laps, kes on alla 18-aastane ja ka alla 24-

aastane ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane. RPKS § 20 lg 61

kohaselt tõendatakse isikute õppimist andmetega, mille allikas on Eesti Hariduse Infosüsteem

(EHIS) või isiku poolt esitatud õppimist tõendava dokumendiga.

12.2. Tulenevalt RPKS § 31 lg-st 1 peab riikliku pensioni taotleja esitama SKA-le avalduse.

Pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal SKA võtab vastu pensioniavalduse (RPKS

§ 31 lg 3). Riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast (RPKS § 32 lg 2). RPKS-s

ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades

RPKSis sätestatud erisusi (RPKS § 1 lg 2). SÜS § 16 lg 1 sätestab, et õigus hüvitisele tekib

seaduses sätestatud hüvitise andmise faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu

saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates. SÜS § 16 lg 2 kohaselt tekib seaduses

sätestatud juhul õigus hüvitisele taotluse esitamisest või seaduses sätestatud ooteaja

möödumisest arvates. Vastavalt SÜS § 24 lg-le 1 esitab isik hüvitise saamiseks hüvitise

andjale taotluse, kui seadus ei sätesta hüvitise andmist taotlust esitamata. Lisaks tuleneb SÜS

§ 23 lg-st 4, et hüvitise andja kontrollib seaduses sätestatud juhul isiku vastavust hüvitise

saamise tingimustele ja teavitab isikut hüvitise õiguse tekkimisest. Hüvitise saamise õigust

kontrollitakse seaduses sätestatud andmekoosseisu alusel. RPKS § 301 näeb ette isikute

teavitamise vanaduspensioniõiguse tekkimisest ning andmekoosseisu, mille alusel vastavust

kontrollitakse. RPKS ega SÜS ei näe ette isikute teavitamist RPKS § 46 lg-s 4 sätestatud

pensioni saamise õiguse tekkimisest ega anna ka vastavat andmekoosseisu, mille alusel

vastavust kontrollida. EHIS-s kajastuvad andmed Eesti õppeasutustes õppimise kohta.

Nähtuvalt kaebaja poolt esitatud dokumentidest lõpetas kaebaja Tallinna Õismäe Vene

Lütseumi 20.06.2018 ja jätkas õpinguid välisriigis.

12.3. Riiklikku pensioni makstakse pensioni taotlemise päevast (RPKS § 32 lg 2; vt Tartu

Ringkonnakohtu 27.05.2021 lahend nr 3-19-1768).

12.4. Kaebaja esindaja etteheide uurimispõhimõtte rikkumisest on arusaamatu, kuivõrd

esindaja on ise varasemas menetluses 02.07.2019 kinnitanud, et kaebaja isal on üks

ülalpeetav, Z.Z ning kaebaja esindaja on tema eest esitanud taotluse pensioni saamiseks.

12.5. Kaebaja on sündinud 01.11.1999, ta sai täisealiseks 01.11.2017 ehk enne isa vahi alla

võtmist, st et aastal 2019 oli kaebajal 1 alaealine laps ning täisealise lapse kohta õppimise

andmed puudusid.

3(6)

3-23-1800

12.6. Vastustaja kohustus tasuda viivist on reguleeritud SÜS §-s 20. Käesoleval juhul ei ole

tegemist hüvitise mittenõuetekohase väljamaksmisega, sest tulenevalt seadusest puudub

vastustajal õigus maksta välja riiklik pension tagasiulatuvalt alates 01.04.2019.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

14. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

keeldunud kaebajale välja maksmast riiklikku pensioni perioodi 01.04.2019-31.12.2022 eest,

kuivõrd kaebaja on esitanud pensioni maksmise avalduse 31.01.2023.

15. Kaebaja on esitanud kohtule kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 2). Riiklikku

pensioni maksmist reguleerib RPKS. Vastavalt RPKS § 46 lg-le 1, kui kohus mõistab

pensionäri süüdi ja karistab teda vangistusega, peatatakse riikliku pensioni maksmine

vangistuse kandmise ajaks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui isikul on RPKS § 20 lg 2 p-

s 1 loetletud ülalpeetavaid, siis makstakse neile riiklikku pensioni järgmises suuruses: 1) ühe

ülalpeetava puhul 25 protsenti pensionist: 2) kahe ülalpeetava puhul 50 protsenti pensionist;

[….]. Vastavalt RPKS § 20 lg 2 p-le 1 on sellisteks ülalpeetavateks alaealine laps (alla 18-

aasta) ning alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või

meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikoolis või

rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane.

16. Vaidlust ei ole poolte vahel järgmistes asjaoludes: 1) kaebaja on Y.Y tütar; 2) alates

01.04.2019 peatati Y.Yle vanaduspensioni maksmine, kuivõrd isik viibis vahi all; 3) kaebaja

esitas riikliku pensioni maksmiseks avalduse 31.01.2023; 4) kaebaja vennale maksti riiklikku

pensioni RPKS § 46 lg 4 punkti 1 alusel alates 01.04.2019; 5) kaebaja sai täisealiseks enne,

kui Y.Yle vanaduspensioni maksmine peatati; 6) kaebaja õpib välisriigis, mille kohta puudub

EHIS-s info.

17. RPKS § 46 lg 4 sätestab üheselt selgelt, et tegemist on riikliku pensioniga, mida

makstakse ülalpeetavatele. RPKS § 31 lg-st 1 tuleneb, et riikliku pensioni taotleja esitab

pensioniavalduse SKA-le. Pensioni taotlemise päevaks loetakse päeva, millal SKA võtab

vastu pensioniavalduse (RPKS § 31 lg 3). Käesoleval juhul on kaebaja esitanud

pensioniavalduse SKA-le 31.01.2023 (vt kaebuse lisa 3). Järelikult ei olnud vastustajal

võimalik maksta kaebajale riiklikku pensioni varasema aja eest, vaid alates pensioniavalduse

esitamisest (vt Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2021 otsus nr 3-19-1768, p 53).

18. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet. RPKS §-s 301 on

sätestatud vanaduspensioni õigusest teavitamine. Käesoleval juhul aga ei ole tegemist

vanaduspensioni õigusest teavitamisega, mistõttu RPKS § 301 ei kohaldu. Muid erinorme

pensioni õigusest teavitamise kohta RPKS ei sisalda. Tulenevalt RPKS § 1 lg-st 2

kohaldatakse RPKS-s ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS)

sätteid, arvestades RPKS-s sätestatud erisusi. Vastavalt SÜS § 23 lg-le 4 kontrollib hüvitise

andja seaduses sätestatud juhul isiku vastavust hüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikut

hüvitise õiguse tekkimisest. Kohtu hinnangul on siin silmas peetud olukorda, kus isik on

esitanud avalduse hüvitise saamiseks ning seejärel kontrollib taotluse saaja, kas hüvitise

saamiseks on eeldused täidetud. Küll aga ei näe RPKS ega SÜS ette võimalust eelnevalt

teavitada isikut RPKS § 46 lg 4 tähenduses riikliku pensioni saamise õigusest.

19. Kaebaja hinnangul oleks pidanud vastustaja võtma temaga ühendust, kui määras riikliku

pensioni kaebaja vennale.

4(6)

3-23-1800

20. Asja materjalidest nähtuvalt on vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (kes on ka käesolevas

vaidluses kaebaja esindaja) teavitanud 02.07.2019 kirjaga SKA-d, et Y.Yl on üks ülalpeetav

Z.Z (vt vastustaja 18.09.2023 menetlusdokumendi lisa 4). Ühtlasi on asjas tõendatud, et

kaebaja ei olnud 01.04.2019 seisuga alla 18-aastane ülalpeetav, kuid vastustajale

kättesaadavates andmebaasides puudus info, et kaebaja vastab RPKS § 20 lg 2 p-s 1

nimetatud ülalpeetava tingimustele. Nimelt ei kajastu EHIS-s välisriigi kooli andmeid.

Vaidlus puudub, et kaebaja esitas välisriigis õppimise kohta tõendi SKA-le viimase

selgitustest juhindudes (vt vastustaja 18.09.2023 menetlusdokumendi lisa 2) 27.01.2023 (vt

vastustaja 18.09.2023 menetlusdokumendi lisa 3). Seega ka juhul, kui eeldada kaebaja väite

õigsust, et vastustajal oli kohustus teavitada kaebajat riikliku pensioni saamises õigusest, siis

puudus SKA-l võimalus tuvastada, et kaebajal on pensioni saamise õigus RPKS § 46 lg 4 p 2

tähenduses.

21. Kohus ei nõustu kaebajaga, et RPKS § 32 lg 2 oleks vastuolus PS §-dega 11, 12 ja 13 ning

seetõttu jätab rahuldamata kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

algatamiseks.

22. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul koheldakse tema venda soodsamalt, kui teda.

23. PS § 12 lg-s 1 tagatud üldist võrdsuspõhiõigust riivatakse, kui ebavõrdselt koheldakse

sarnases olukorras olevaid isikuid (vt Riigikohtu lahend nr 5-23-6). Võrdsuspõhiõigus eeldab,

et võrreldakse isikuid, kes on samas võrreldavas olukorras. Sarnaselt kaebaja vennale, on ka

kaebajale makstud riiklikku pensioni RPKS § 46 lg 4 alusel alates taotluse esitamisest.

Seetõttu ei ole koheldud kaebajat erinevalt tema vennast.

24. Kaebaja leiab, et ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ei või kaebaja saada temale

kuuluvat pensioni täies mahus ning seetõttu on RPKS § 32 lg 2 vastuolus PS §-ga 11. Kaebaja

leiab, et PS §-st 13 tulenev õigus riigi kaitsele hõlmab ka riigi kohustust tasuda pensioni täies

ulatuses.

25. Õigust riigi abile puuduse korral on rikutud, kui riik jätab puudust kannatavale inimesele

äraelamiseks minimaalselt vajalikud vahendid tagamata; seadusandjal on avar otsustusruum

määrata, mis on „puudus“ ja veelgi avaram otsustusruum määrata, kuidas täpselt peab selle

korral olema tagatud „abi“ ehk äraelamiseks minimaalselt vajalikud vahendid (vt Riigikohtu

lahend nr 5-20-1). Seadusandja valik on määratleda, millistel tingimustel pensioni makstakse.

Sellised selged tingimused on sätestatud RPKS-s ning üheks selliseks tingimuseks on, et

pension määratakse pensioni taotlemise päevast (RPKS § 32 lg 2). Kaebajale on tagatud

riigipoolne abi, kuid selleks on sätestatud seaduse tasandil vastavad tingimused, mis

kohalduvad võrdselt ühtemoodi kõigile. Kaebajale on pensionit makstud alates 01.01.2023 (vt

kaebuse lisa 6), kuivõrd kaebaja esitas taotluse selleks 31.01.2023. PS §-st 13 ega ka §-st 28

ei tulene kaebajale õigust nõuda pensioni maksmist varasema aja eest, kui on taotlus esitatud.

Kaebajale on olnud tagatud abi riigi poolt alates hetkest, mil kaebaja on seda taotlenud.

Sellest johtuvalt ei ole RPKS § 32 lg 2 vastuolus PS §-dega 11 ja 13.

26. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja on rikkunud halduskohtumenetluse normi, kui ei

esitanud kohtule haldusmenetluse toimikut. Nähtuvalt Tallinna Halduskohtu 17.08.2023

määruse resolutsiooni punktist 4 kohustati vastustajat esitama kõik vaidlusega seotud ja asja

lahendamiseks vajalikud dokumendid, mida ei ole veel kohtule esitatud. Seega ei kohustanud

kohus vastustajat esitama haldusmenetluse toimikut.

27. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus rahuldamata.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

5(6)

3-23-1800

kanda. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seetõttu jäävad

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

29. Kohus asendab avaldatavas lahendis kaebaja, Y.Y ja Z.Z nime tähemärgiga (HKMS § 175

lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)