Legislator Case Law & Legislation
2-24-1614/18 AI generated

2-24-1614/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-1614/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata I.W. kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 22.01.2024 otsusele Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes

Legislator headnote

AI generated

2-24-1614/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta rahuldamata I.W. kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 22.01.2024 otsusele Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Kohtujurist

Ervin Makko

Määruse tegemise aeg ja koht

12.04.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-1614

Tsiviilasi

I.W. kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 22.01.2024

otsusele täiteasjas 027/2023/6341

Menetlustoiming

Kaebuse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebuse esitaja I.W. (isikukood xxxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja Aleksei Ratnikov

Kohtutäitur Risto Sepp (registrikood 14117651)

Võlausaldaja Y.H. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata I.W. kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 22.01.2024 otsusele

täiteasjas 027/2023/6341

2. Jätta menetluskulud I.W. kanda.

3. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes

2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul peale kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avaldaja kaebus

1. I.W. esitas 29.01.2024 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepa

22.01.2024 otsusele täiteasjas 027/2023/6341.

2. Kaebuse kohaselt saatis Tallinna kohtutäitur Risto Sepp kaebajale 11.12.2023 täiteasjas

nr 027/2023/6341 kinnisasja väljaandmise täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsuse. Täitmisteate kohaselt on kaebaja suhtes alustatud täitemenetlus, mille aluseks on

Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-6894. Nimetatud määruse

kohaselt on kaebaja kohustatud vabastama kinnisasja aadressil XXX, Maardu xxxxx.

Vabatahtliku täitmise tähtaeg lõpeb 31.01.2024.a.

3. Kaebaja esitas kohtutäituri tegevuse peale 21.12.2023 kaebuse. Kohtutäitur tegi

22.01.2024 otsuse, millega jättis kaebaja esitatud kaebuse rahuldamata. Kaebaja kohtutäituri

otsusega ei nõustu.

4. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt on kohtutäitur jätnud põhjendamatult arvestamata

kaebaja seisukohtadega ning lähtunud ainult sissenõudja huvidest. Kaebaja selgitab, et

vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määrusele tsiviilasjas nr 2-22-6894 on kaebaja

I.W. ja Q vabastanud kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn juba ammu ning enam seal ei

ela. Seetõttu ei ole põhjendatud kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamine. Kohtutäiturit on

viidud eksitusse. Aadressil XXX, Maardu asuv elamu on F ja C valduses, kes on I.W. ja Q

lapsed ning kohtutäiturile esitatud kohtumäärus nende kohta ei käi. Asjaolust, et kinnistul ei

ela enam ammu kaebaja, vaid tema lapsed oli teadlik ka sissenõudja. See tähendab, et

sissenõudja poolt on esitatud avaldus täitemenetluse alustamiseks alusetult.

5. Avaldaja selgitab, et Z on kinnistu XXX kaasomanik ning tal on õigus kasutada

kaasomandit sõltumata käimasolevatest õigusvaidlustest. Sealhulgas on tal õigus oma

kaasomandi osale majutada inimesi, kes hoolitseksid tema kaasomandi eest. Kohtutäitur ei ole

toonud ühtegi õiguslikku või dokumentaalset alust, mis näitaks, et Zil puudub õigus oma

kaasomandiosa kasutada ja käsutada. Täiesti asjakohatu on kohtutäituri väide, et F ja C on

alaealised ning nad on jäetud ilma vanemliku hoolitsuseta. Kui otsuse täitmine peaks toimuma

täitemenetluses, ei saa kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt

hakata analüüsima ja tuvastama asjaolusid. Seda enam, et tegemist on asjaoluga, mis ei ole

seotud täidetava lahendiga. Samast põhimõttest johtuvalt, kui võlgnik on kinnitanud täiturile,

et tema käes valdust ei ole ning tõendas seda vastavate tõenditega, siis ei saanud kohtutäitur

jätkata täitemenetlusega ja pidi selle lõpetama. Pealegi on lapsed juba täiskasvanud, F on 21

aastane ja C 19 aastane. F ja C kinnisasja valdust ei riku. Eeltoodud asjaolude tõenduseks

esitab kaebaja kinnisasja teise omaniku Zi kirja F ja Cle. Nimetatud kirjas on kinnistu teine

omanik andnud nõusoleku F ja C elamiseks kinnistu Zle kuuluvas osas. Kaebaja selgitab, et

kinnistu aadressiga XXX, Maardu on Z ja Y.H.i kaasomandis ning kummalegi kuulub ½ osa

kinnistust. Kirjas selgitab Z, et tüdrukud hoolitseksid maja eest ja kütaksid seda korrapäraselt.

Maja vajab pidevat kütmist ja hooldamist selleks, et see säiliks ja ei hakkaks lagunema. Maja

säilimine on ka sissenõudja huvides, kuna tema maja eest hoolitseda ei suuda, sest elab

Inglismaal. Sissenõudja maja eest ei hoolitse üldse. Kohtutäituri selgitus, et F ja C said

valduse kätte võlgnikult on meelevaldne ja vastuolus kohtutäiturile esitatud tõendiga (Z

kinnituskiri). Kohtutäitur ei ole lähtunud temale esitatud kirjalikust tõendist.

6. Otsuse p. 6.5.1. on kohtutäitur ilmselgelt väljunud oma õiguse piiridest asudes

tõlgendama sisuliselt ja valesti 01.06.2023 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-22-6894. Kohtutäitur

kirjutab: Tähtaja möödumisel toimub kinnisasja valduse sundkorras äravõtmine ja võlgniku,

temaga koosolevate inimeste ning kinnisasjal paikneva vara väljatõstmine. Väljatõstmisele

kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Nimetatud kohtumääruse resolutsioonis ei ole sõnagi

räägitud võlgnikuga koos elavatest inimestest (va tema abikaasa Q) ega võlgniku ja teiste

inimeste varast. Kohtutäitur on omavoliliselt tõlgendanud materiaalõiguslikke asjaolusid

ületades talle seadusega antud volitusi. Liiati, jättis kohtutäitur arvestamata, et teisel

kaasomanikul (Zl) on õigus majutada isikuid temale kuuluvas majaosas. Z ei andud

kohtutäiturile mingeid volitusi; pealegi ei ole Z alustanud täitemenetlust seonduvalt temaga

seotud kaasomandiga.

2 / 8

7. Avaldaja viitab kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg-le 3. Samuti on täitur R. Sepp enne

ametisse asumist andnud ametivande, millega on kohustunud järgima Eesti Vabariigi

põhiseadust ja seadusi ning pidades oma ametit ausalt, väärikalt ja erapooletult. Lisaks peab

täitur järgima head ametitava, mis on kohtutäituritele järgimiseks kohustuslik. Kaebuse esitaja

leiab, et kohtutäitur R. Sepp on teadlikult ja tahtlikult rikkunud seadusi (sh TMS-i), käitunud

vastuolus hea usu põhimõttega (pahas usus) ja omakasu ajendil ning sissenõudja Y.H.i huve

soosides ehk erapoolikult.

8. Tsiviilasjas nr 2-22-6894 01.06.2023 tehtud määruse resolutsiooni kohaselt tuli

võlgnikul valdus vabastada. Millisest valduse vastuvõtmisest täitur kirjutab on õiguslikult

arusaamatu – kohtutäitur ei või tekitada kohustusi, mida määruses kirjas pole. Kuidas peaks

toimuma valduse üleandmine ei ole täitur selgitanud (kinnistul on 2 kaasomanikku). Toimus

valduse vabastamine nagu määruses ette nähtud on. See asjaolu, et kohtutäitur on teavitanud

võlgnikku täitemenetluse alustamisest ei tähenda, et võlgnikule on valdus tagasi jõudnud.

Võlgnik ei kinnita, et valdus on tema käes. Avaldaja viitab TMS § 48 lg 1 p 7 ja TMS § 48 lg

1 p 2 sätestatule. Kuna käesolevast kaebusest nähtuvalt ei ole antud juhul täitemenetluse

eeldused täidetud, siis esines TMS § 48 lg 1 p 7 sätestatud alus täitemenetluse lõpetamiseks.

Kaebaja on seisukohal, et täitemenetlus tuleb lõpetada, kuna sissenõudja nõue on rahuldatud

kohtuväliselt ja vabatahtlikult ning seda tehti juba varem. Selguse mõttes märgib kaebaja, et C

suhtes ei ole üldse võimalik täitementlust läbi viia, kuna seda pole alustatudki. Nagu ka pole

võimalik F ja C vastu täitemenetlust läbi viia, kuna nende poolne valduse õigus tuleneb

hoopis teisest kehtivast õiguslikust alusest, mis ei seostu 01.06.2023 määrusega, mis sai

tehtud tsiviilasja nr 2-22-6894.

9. Avaldaja palub rahuldada kaebus ja tühistada kohtutäituri 22.01.2024 otsus täiteasjas nr

027/2023/6341 ning lõpetada täitemenetlus nr 027/2023/6341. Alternatiivselt, see on kui

kohus ei rahulda kaebuse palvepunkti 2, siis kohustada kohtutäitur Risto Sepp´a lõpetama

täitemenetlus nr 027/2023/6341. Avaldaja palub jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda.

Kohtutäituri ja sissenõudja seisukohad

10. 31.01.2024 kaasas kohus menetlusse asjast puudutatud isikutena sissenõudja Y.H.i ja

kohtutäitur Risto Sepa ning määras asjast puudutatud isikutele kaebuse osas seisukoha.

11. 07.02.2024 esitas sissenõudja kohtule oma seisukoha. Sissenõudja leiab, et kohtutäituri

otsus 22.01.2024.a. täiteasjas nr. 027/2023/6341 on õige ja seaduslik. Sissenõudja leiab, et

kohtutäitur Risto Sepp poolt täitemenetluse alustamine ja täitetoimingute tegemine täiteasjas

nr. 027/2023/6341 on toimunud vastavalt seaduse nõuetele. Täitedokumendiks TMS § 2 lg 1

kohaselt on jõustunud kohtumäärus. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud määrus 01.06.2023

tsiviilasjas nr. 2-22-6894 sisaldab resolutsiooni: „I.W. ja Q vabastavad kinnistu asukohaga

XXX, Maardu linn valduse hiljemalt 01.11.2023, kuid mitte varem, kui ühe kuu jooksul peale

viimase määruse resolutsiooni p. 2.2. nähtuva makse laekumist.“ Resolutsiooni p. 2.2.

kohustati Y.H.i hüvitama I.W.le ja Cle menetluskulud 6200.- eurot. See kohustus on

sissenõudja poolt täidetud. 1.11.2023.a. I.W. ja Q kinnistu valdust ei vabastanud, valduse

üleandmist hagejale ei toimunud. Seejärel oli sissenõudjal õigus alustada I.W. ja Q suhtes

sundtäitemenetlust Tallinna Ringkonnakohtu 1.06.2023.a. määruse resolutsiooni p. 2.1. alusel.

Kaebuses nimetatud Z ei olnud tsiviilasjas nr. 2-22-6894 üldse menetlusosaliseks, mistõttu

ükskõik millised tema seisukohad ei saa kuuluda käesolevas sundtäitemenetluses mingit mõju

omada. Seda enam, et Zile kuuluvale osale on seatud keelumärge kinnisasja käsutamise

keelamiseks Y.H.i kasuks. Järelikult ei ole kuni tsiviilasjas nr. 2-21-15324 kohtulahendi

jõustumiseni Zil õigust käsutada temale kuuluvat kinnisasja osa, sealhulgas ka koormata seda

3 / 8

mingite kolmandate isikute õigustega ilma Y.H.i loata. Sissenõudja hinnangul võlgnik

eksitab kohut, esitades kohtule kaebuse lisana ebaõige sisuga kinnistusregistri väljavõtte.

Nimelt on Zile kuuluvale kinnistu mõttelisele osale 1.10.2021.a. kinnistamisavalduse alusel

seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Y.H.i kasuks kuni tsiviilasjas nr. 2-21-

15324 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Selles tsiviilasjas aga lahendit ei ole veel tehtud.

Sissenõudja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

12.

09.02.2024 esitas kohtutäitur kohtule seisukoha. Kohtutäitur vaidleb esitatud

kaebusele vastu ning jääb oma otsuses avaldatud seisukohtade ja selgituste juurde ning palub

jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

13. Täitedokumendiks on jõustunud kohtulahend. Selles on menetlusosalised kinnitanud

kompromissi, mille kohaselt tuleb vabastada kinnistu asukohaga Maardu linn, XXX

(registriosa nr xxxxxxxx) võlgnike I.W.´i ja Q ebaseaduslikust valdusest hiljemalt

01.11.2023. Kaebaja ei ole põhistanud, millisel alusel rajaneb Z´i kaebeõigus jõustunud

täitedokumendi vaidlustamisel, mistõttu on avaldaja sellekohane väide alusetu. Kohtutäitur

selgitab, et täitemenetluse lõpetamise alused sätestab TMS § 48, mitte võlgniku paljasõnaline

väide või arusaamatu venekeelne fail, millele avaldaja on kaebuses viidanud. Avaldaja ei ole

tõendanud, milliseid remonttöid või toiminguid on F ja C XXX kinnistul teostanud. Alusetu ja

vale on kaebaja väide, justkui oleks I.W. ja Q juba ammu, mis on täiesti umbmäärane mõiste,

kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn, vabastanud. Kaebaja ei ole esitanud kohtutäiturile

ainsatki sellekohast tõendit, mistõttu puudus kohtutäituril alus täitemenetluse lõpetamiseks.

31.01.2024 kinnisasja valduse äravõtmisel on tõendamist leidnud Q viibimine XXX kinnistul.

Eeltoodule tuginedes on kaebaja väited kohut eksitavad. Kohtutäitur tõendab väljatõstmise

seaduslikkust mh alljärgnevaga: Täitedokumendi alusel on kaebaja kohustatud vabastama

kinnisasja aadressil XXX Maardu. Kohtutäitur on andnud avaldajale tähtaja täitedokumendi

vabatahtlikuks täitmiseks, kuid kuna võlgnik ei täitnud täitedokumenti ettenähtud aja jooksul

vabatahtlikult, toimus kinnisasja valduse äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 31.01.2024

kell 14:00. Kohtutäitur viitab Riigikohtu lahendi nr 3-4-1-16-05 p-le 20. Kohtutäitur viitas

täitmisteates asjaolule, et vabatahtliku täitmistähtaja möödudes, kui võlgnik ei vabasta

kinnisasja vabatahtlikult, siis toimub kinnisasja valduse äravõtmine ja sundkorras

väljatõstmine 31.01.2024 kell 14:00. Kohtutäitur on teinud võlgnikule ettepaneku

täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Vabatahtliku täitmise tähtaeg on 50 päeva. Tähtaja

möödumisel toimub kinnisasja valduse sundkorras äravõtmine ja võlgniku, temaga

koosolevate inimeste ning kinnisasjal paikneva vara väljatõstmine. Väljatõstmisele kuuluvad

nii asjad kui ka isikud. Vaidlust ei ole, et avaldaja on sundtäitmise vältimise eesmärgil andnud

kinnistu valduse üle kolmandatele isikutele Fle ja Cle, kuna on seda kaebuses kinnitanud.

TMS § 180 lg 2 p 2 kohaselt on kohtutäituri õigus tähtaja möödumisel kinnisasi sundkorras

ära võtta või võlgnik ja temaga koosolevad isikud välja tõsta. TMS § 180 lg 3 teise lause

kohaselt kuuluvad väljatõstmisele nii asjad kui ka isikud. Väljatõstmisel kinnitas I.W.´i

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, et XXX, Maardu, avaldajale kuuluvat vara ei asu.

Relvakapp avati väljatõstmise järgselt kohtutäituri poolt kohale kutsutud politseiametniku,

sissenõudja, I.W.´i ning kaebaja esindaja juuresolekul. Relvakapis olnud relva (püssi) SDM-

AKS-47-MEU-SOC ning padrunid võttis politsei hoiule. Teenistus- ja tsiviilrelvade riikliku

registri andmetel on politsei hoiustanud avaldajale kuuluva vara Politsei- ja Piirivalveameti

aadressil Pärnu mnt 139. Eeltoodu tõendab, et avaldaja ei olnud väljatõstmise ajaks, s.o

31.01.2024 kella 14:00, oma vara XXX kinnisasjalt ära viinud. Veelgi enam, kuna relv ei

olnud XXX aadressile registreeritud ning relvakapp ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud, siis

võttis politsei avaldaja relva Politsei- ja Piirivalveametis hoiule. Õiguskantsler on oma

06.10.2022 vastuses nr 6-1/221017/2205192 kahe kohtutäiturite päringule täitemenetluse

infosüsteemide arendamise ja haldamise kohta selgitanud, et täitemenetluse peamine eesmärk

4 / 8

on sissenõudja nõude täitmine tõhusalt ja kiirelt. Täitemenetlus peab arvestama ka võlgnike

õigusi ja huve. Kuna võlgnikule on kätte toimetatud kõik menetlusega seotud dokumendid,

teavitatud kõigist tema õigustest ja kohustustest ettenähtud aegadel ning võlgnik on ikkagi

jätnud vabastamata kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn (registriosa nr xxxxxxxx) valduse

hiljemalt 01.11.2023, siis on kohtutäituri tegevus sissenõudja kasuks 01.06.2023 tehtud

Tallinna Ringkonnakohtu kohtuasja nr 2-22-6894 nõude sundtäitmisel kaasomandi osa

väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ainuke õiguspärane nõude rahuldamise viis.

Kohtutäitur Risto Sepp selgitab, et tegutseb ametiülesannete korras ja viib läbi täitemenetlust

üksnes täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel (TMS § 23 lg 1), pöörates sissenõude

võlgniku varale. Kohtutäitur ei saa olla asjast huvitatud isik omandivaidluses võlgniku ja

kolmanda isiku vahel. Kohtutäituri tegevuses täitemenetluse läbiviimisel kehtib

formaliseerituse printsiip, st kui täitmiseks on esitatud nõuetekohane täitedokument ning on

täidetud täitemenetluse alustamise formaalsed eeldused, siis kohtutäitur alustab

sundtäitmisega. Kohtutäitur ei osale, ei võta seisukohta ega anna hinnanguid

materiaalõiguslikes vaidlustes menetlusosaliste vahel. Kohtutäitur viitab Riigikohtu 16.

oktoober 2002. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02. Eeltoodule tuginedes on täidetud

kõik õiguslikud eeldused nii täitemenetluse alustamisel kui täitedokumendi sundtäitmisel,

mille kohaselt toimus Maardu linna XXX kinnisasja valduse sundkorras äravõtmine ja

võlgniku, temaga koosolevate inimeste ning kinnisasjal paikneva vara ning isikute

väljatõstmine.

Kohtu seisukoht

14. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, kohtutäituri ja sissenõudja seisukohtadega,

dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et

esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata.

15. Kohus analüüsib esmalt menetluslikke küsimusi (I), teiseks võtab kohus seisukoha

kaebuse osas (II) ja lõpetuseks võtab seisukoha menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise

osas (III).

I Menetluslikud küsimused

16. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus

esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita

asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit

pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise

kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu lahendas

kohus asja kirjalikus menetluses. Kohus määras asja menetlusse võtmise määruses tähtaja

menetlusosalistele ärakuulamise soovist teatamiseks. Keegi menetlusosalistest enda suulist

ärakuulamist ei taotlenud.

17. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest

keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse

esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi

menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul

otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri

5 / 8

otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule,

kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtu tuvastatud asjaoludel on kaebus avaldaja

poolt kohtutäituri 22.01.2024 otsuse peale esitatud tähtaegselt ja õigele maakohtule.

II Kaebuse lahendamine

18. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isiku seisukohtadega,

dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et

avaldus tuleb jätta rahuldamata.

19. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri 22.01.2024 otsuse seaduslikkust, mistõttu

tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas

avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu

andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses

vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või

mitte.

20. Menetlusosalised ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle, mille kohus

loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

11.12.2023 kinnisasja väljaandmise täitmisteate kohaselt on täiteasjas nr

027/2023/6341 algatatud võlgniku I.W. (isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes

täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu

01.06.2023 määrus tsiviilasjas nr. 2-22-6894 ja sissenõudja Y.H. (isikukood

xxxxxxxxxxx) avaldus (dtl 12).

-

Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 01.06.2023 määrusega kompromissi tsiviilasjas nr

2-22-6894, mille p. 2.1 kohaselt I.W. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Q (isikukood

xxxxxxxxxxx) vabastavad kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn (registriosa nr

xxxxxxxx) valduse hiljemalt 01.11.2023, kuid mitte varem, kui ühe kuu jooksul peale

viimase praeguse määruse resolutsiooni punktis 2.2 nähtuva makse laekumist (dtl 18).

21. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust ka selles, et

Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määrusest tsiviilasjas nr 2-22-6894 tulenev kohustus on

muutunud sissenõutavaks. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas valdus on üle antud, kas

täitemenetluse alustamine oli õiguspärane, kelle suhtes täitetoimingute läbiviimine on lubatav

ning kas esineb alus täitemenetluse lõpetamiseks.

22. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei olnud kohtutäituril alust keelduda

täitemenetluse algatamisest. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile täitedokumendina Tallinna

Ringkonnakohtu 01.06.2023 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-22-6894. Tallinna

Ringkonnakohtu 01.06.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-6894 (jõustunud) on täitedokument

TMS § 2 lg 1 p 1 alusel. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt oli kohtutäituril täitemenetluse

alustamiseks olemas nii sissenõudja avaldus kui ka täitedokument. Kui kohtutäiturile

esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja

avalduse alusel algatama täitemenetluse. Seega olid täidetud täitemenetluse üldised eeldused

ning TMS § 7 lg-st 1, §-st 8 ja § 23 lg-st 1 lähtudes ei olnud täituril alust täitemenetluse

algatamisest keelduda (vt ka Riigikohtu 4. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p

10).

23. Avaldaja viitab, et TMS § 48 lg 1 p 7 alusel tulnuks täitemenetlus lõpetada, sissenõudja

poolt on esitatud avaldus täitemenetluse alustamiseks alusetult. Avaldaja ei oma kinnisasja

valdust. Kuna sissenõudja on teadlik eeltoodust, siis on täitemenetluse alustamine olnud

6 / 8

pahatahtlik nii kohtutäituri suhtes kui ka I.W. suhtes. 11.12.2023 täitmisteates on märgitud, et

kui Te vabastate eluruumid vabatahtlikult ja tähtaegselt, olete kohustatud lukustama asjadest

ja isikutest vabastatud eluruumi ning tooma võtmed kohtutäituri kätte kohtutäituribüroosse

Pärnu mnt 10, Tallinn 10148 (dtl 13). Avaldaja ei ole kaebuses esile toonud, et avaldaja oleks

vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul viinud võtmed kohtutäituri kätte. Kohtutäituri otsusest

nähtub, et valduse üleandmist ei ole kinnitanud sissenõudja (dtl 51). Seega ei olnud

kohtutäituril alust täitemenetluse lõpetamiseks. Juhul kui avaldaja leiab, et sissenõudja ei ole

esitanud kohtutäiturile korrektset teavet valduse üleandmise osas, olnuks kohaseks

õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine sissenõudja vastu.

TsMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et nõue on rahuldatud.

24. Avaldaja märgib, et aadressil XXX, Maardu asuv elamu on F ja C valduses, kes on I.W.

ja Q lapsed ning kohtutäiturile esitatud kohtumäärus nende kohta ei käi. Avaldaja on kohtule

esitanud Zi kirja F ja Cle, milles kinnistu teine omanik on andnud nõusoleku F ja C elamiseks

kinnistu Zle kuuluvas osas.

Kohtutäituri otsuse p.-s 6.5.1. on kohtutäitur märkinud, et tähtaja möödumisel toimub

kinnisasja valduse sundkorras äravõtmine ja võlgniku, temaga koosolevate inimeste ning

kinnisasjal paikneva vara väljatõstmine. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud.

Tuginedes kohtupraktikale, saab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks täitetoiminguid teha

vaid nende valdajate suhtes, kes on kohustatud isikutena kohtulahendis kui täitedokumendis

märgitud või kelle suhtes kohtulahend kehtib TsMS § 460 alusel (Riigikohtu13. jaanuari 2016

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-15, p 19). Kui kohus on otsustanud kinnisasja väljanõudmise

ühe isiku valdusest, ei anna see alust nõuda kinnisasi välja ka teise valdaja valdusest

(Riigikohtu 11. november 2015. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15). Riigikohus on 11.

november 2015. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15 märkinud, et TMS § 180 lg 2 p 2 ja lg 3

tuleb tõlgendada kitsendavalt ning täitedokumendi järgi kohustatud isikuks saavad kõik isikud

olla vaid sundenampakkumisakti puhul. Kohtutäituril on mh TMS § 181 lg 2 alusel õigus

hinnata ka seda, kas asi on antud kolmanda isiku valdusesse sundtäitmise vältimiseks. Samas

asjaolu, et kui lisaks võlgnikule valdavad kinnisasja ka kolmandad isikud, ei takista võlgniku

suhtes Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määruse tsiviilasjas nr 2-22-6894 ja TMS § 180

alusel täitetoimingute läbiviimist. TsMS § 3 sätestab üldise menetluse põhimõttena, et kohus

menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja

seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et

kohtutäituri poolt kinnisasja väljaandmiseks tehtavad täitetoimingud avaldaja õigusi ei

rikkunud ja avaldaja ei saa tugineda kaasvaldajate õiguste rikkumisele. Kohus märgib, et

kaebuse läbivaatamise ajal ei olnud kohtutäitur väljatõstmise toimingut teostanud, mis tõttu

kohus neid asjaolusid ei käsitle.

25. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et I.W. kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa

22.01.2024 otsusele täiteasjas 027/2023/6341 tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse

lõpetamiseks ei ole alust.

26. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

III Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

27. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

7 / 8

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg

4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma.

28. TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud

kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva

riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

29. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste

menetluskulud jäävad avaldaja kanda.

30. Kuna menetlusosalised ei ole kohtule esitanud oma lõplike menetluskulude nimekirju,

siis määrab kohus menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras mõistliku aja jooksul peale kohtumääruse jõustumist.

31. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik

8 / 8