2-24-223/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.04.2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-223

Tsiviilasi

Tamme Inkasso OÜ hagi J. U. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

13 351,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Tamme Inkasso OÜ, registrikood:12623462,

asukoht: XXX

Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo, e-posti aadress:

XXX

Kostja: J. U., isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-posti

aadress: XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista J. U.-lt Tamme Inkasso OÜ kasuks B OÜ ja kostja vahel 06.08.2019 ja

17.04.2020 sõlmitud järelmaksulepingute nr xxxx ja nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus

1560,13 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 263,42 eurot, sissenõudmiskulu 15

eurot ning edasiulatuv viivis alates 06.01.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 1560,13 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue.

3. Jätta Tamme Inkasso OÜ hagi J. U. vastu põhivõlgnevuse 5474,80 euro, intressivõlgnevuse

1586,53 euro, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 2724,73 euro ja sissenõudmiskulu 35

euro nõuetes rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud J. U. kanda.

5. Välja mõista J. U.-lt Tamme Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 234,34 eurot ning

menetluskuludelt 234,34 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. B OÜ (laenuandja) ja J. U. (kostja; laenusaaja) vahel on 06.08.2019 sõlmitud laenuleping

nimetusega järelmaksuleping nr xxxx, mille alusel laenati kostjale 4900 eurot ning laen kanti otse

müüjale, so T OÜ-le. Laenu tagastamise lõpptähtajaks oli 10.08.2023 (lep p 2.7). Laen tuli tagastada

vastavalt lepingu lisas 1 toodud maksegraafikule, igakuiselt 10. kuupäevaks, osamakse suurus 194,77

eurot), lepingujärgne intress oli 36% aastas, 0,1% päevas (lep p 2.9), krediidikulukuse määr oli

46,060% aastas (lepingu p 2.11) ning laenu brutosummaks oli 9540,30 eurot (lep p 2.12).

Lepingujärgseks viivisemääraks oli tasumata summalt 0,099% päevas (lepingu p 2.13). Järgnevalt

sõlmimist laenuandja ja kostja 17.04.2020 laenulepingu, nimetusega järelmaksuleping nr xxxx, mille

alusel laenuandja laenas kostjale 4995 eurot (Lepingu punkt 2.4 ja 2.5). Laen kanti otse Müüjale T

OÜ-le (lepingu p 2.8). Laenu põhisumma 4995 eurot kohustus kostja tagastama 15.10.2023,

vastavalt lepingu lisas 1 toodud maksegraafikule, igakuiselt 15. kuupäevaks, osamakse suurus 199,28

eurot. Lepingujärgne intress oli 32,20% aastas, 0,089 protsenti päevas (lep p 2.9) ja krediidikulukuse

määr 41,108% aastas (lep p 2.11), laenu brutosummaks kujunes 8564,67 eurot (lepingu p 2.12).

Lepingujärgne viivis oli tasumata summalt 0,088% päevas (lepingu p 2.13). Kostja on tasunud

lepingute eest kokku summas 8334,87 eurot (so laenu- ja intressinõuete katteks). Kostja on jätnud

tasumata maksed alates 10.12.2021 28. osamaksest ning laenuandja esitas e-posti ja tähitud postiga

(Omniva kirjakeskuse kaudu) lepingu ülesütlemise avalduse 12.04.2022. Lepingu punkt 9.1.9. alusel,

kui laenusaaja ei täida tähtaegselt lepingust tulenevalt laenu tagastamise ja/või intressi tasumise

kohustust ja laenusaaja on olnud osalises või täielikus viivituses vähemalt kolme järjestikkuse

maksega, andes kostjale täiendavalt 14 päevase tähtaja. Kostja võlgnevust ei tasunud. Lepingu

ülesütlemisel saabusid 26.04.2022 kõikide osamaksete tähtajad ja põhivõlgnevus on summas

7034,93 eurot. B OÜ (laenuandja) loovutas lepingutest tulenevad nõuded hagejale 16.05.2022.

Intressivõlgnevus on summas 1586,53 eurot (periood 01.04.2021-15.04.2023; lepingu nr xxxx

intressimäär 36% aastas ja lepingu nr xxxx intressimäär 32,20% aastas). Lepingu kehtivuse ajal

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 131,79 eurot (periood 31.07.2021-11.04.2022, arved

on toodud hagi punktis 1.7). Pärast lepingu ülesütlemist nõuab hageja kostjalt viivist 0,0657 %

päevas alates 27.04.2022 kuni 05.01.2024 põhinõudelt 7034,93 eurolt summas 2856,36 eurot. Kokku

on sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 2856,36+131,79 = 2988,15 eurot. Sissenõudmiskulud

on summas 50 eurot (lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu ülesütlemist, hagi lisa 2

meeldetuletuskirjad). Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 7034,93 eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot, intressivõlgnevus 1586,53 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 2988,15 eurot ning edasiulatuv viivis alates 05.01.2024 põhinõudelt 7034,93 eurolt

0,0657 % päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas, kui põhinõue.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 14.02.2024 menetlusse võtmise määrus isiklikult

kätte 15.02.2024 (kostja edastas 15.02.2024 e-kirja teel kättesaamise kinnituse). Hagile

vastamistähtajaks oli 06.03.2024. 15.02.2024 e-kirjas soovis kostja teada, mis asjaga on tegemist.

12.03.2024 vastuses (e-kirjas) selgitas kohus, et Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-223

Tamme Inkasso OÜ hagis J. U. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus selgitas kostjale, et koos

menetlusse võtmise määrusega on kostjale edastatud hagiavaldus (sh lisad) ning milles sisalduvad

hagiavalduse asjaolud ja haginõue. Kohus andis kostjale täiendava tähtaja, so 01.04.2024

hagiavaldusele nõuetekohase vastuse esitamiseks. Hagi vastus peab vastama TsMS § 394 sätestatule

(vt 14.02.2024 kohtumäärust). Kohus hoiatas, et kui kostja jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib

kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 järgi. Kohus luges kostjale 12.03.2024 kohtu e-

kirja TsMS § 3141 lg 1 alusel kättetoimetatuks. Kostja ei ole täiendavaks tähtajaks, so 01.04.2024

hagile vastust esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi saab rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-

is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude

aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse

korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi

tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta

tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või

kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt

lahendab kohus asja sisulise otsusega.

5. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-223 Tamme Inkasso OÜ hagis J. U. vastu

võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 7034,93

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, intressivõlgnevus 1586,53 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 2988,15 eurot ja edasiulatuv viivis alates 05.01.2024 põhinõudelt 7034,93 eurolt

0,0657 % päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas, kui põhinõue.

6. 14.02.2024 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte

toimetatud 15.02.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud täiendavaks tähtajaks, so 01.04.2024

hagile vastanud.

7. Hageja nõuded tulenevad kostja B OÜ vahel 06.08.2019 ja 17.04.2020 sõlmitud

järelmaksulepingutest nr xxxx ja nr xxxx. Kuna B OÜ sõlmis krediidilepingud oma

majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut

kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud

tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu.

8. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas

nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib

ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja

C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18,

OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude

väljatoomise kohustus antud juhul hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse

hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja

kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna

Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et:

„Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas

nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43).

Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks

nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187 on Tallinna

Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue

tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et

tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija

krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“.

9. 06.02.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud

ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning kostja oli krediidilepingute sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka

sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.

10. Hageja on kostja krediidivõimelisuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas

esitanud kohtule 07.02.2024 e-kirjas krediidiinfo 06.08.2019 ja 17.04.2020 päringud ning kostja

Xxxx AS arvelduskontoväljavõtte (periood 01.11.2019-16.04.2020). Kohus märgib, et krediidiinfo

päringutest ei ole võimalik tuvastada, kelle kohta on päringud tehtud. Tegemist ei ole asjakohaste

tõenditega. Kontoväljavõte on alates 01.11.2019 ja kohus on seisukohal, et kostja krediidivõimekust

enne 06.08.2019 järelmaksulepingu nr xxxx sõlmimist kontrollitud ei ole ja tegemist on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks tuleb tarbija krediidivõimelisust hinnata enne iga uue krediidilepingu

sõlmimist. 17.04.2020 sõlmis krediidiandja kostjaga järgneva järelmaksulepingu nr xxxx

(krediidilepingu) ja vastutustundliku laenamisepõhimõtte järgimise osas tugineb kostja eelviidatud

pangakontoväljavõttele. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on krediidiandja enne järelmaksulepingu nr

xxxx sõlmimist kostja krediidivõimelisust hinnanud (so kostja sissetulek ja kohustused enne

krediidilepingu sõlmimist). Kostja krediidivõimelisuse kohta analüüsi ei ole esitanud, mistõttu ei ole

kostja krediidivõimelisust, sh krediidi andmisel riske hinnatud. Kostja kontoväljavõttest nähtuvalt

töötas kostja B AS-is ja tema töötasu oli enne lepingu sõlmimist 862,06 eurot (ülekanne 03.04.2020)

ning märtsis 2020 oli kostjal väljaminekuid 4025,65 euro ulatuses, mis ületab kontoväljavõttes

kajastuvaid töötasusid. Kohus märgib, et viimati vaadeldu näitab seda, et kostja ei olnud

krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud (VÕS § 4034 lg 6).

11. 06.08.2019 ja 17.04.2020 järelmaksulepingust nr xxxx ja nr xxxx oli kaupade maksumusteks

(krediidisummadeks) 9895 eurot (4995+4900=9895 eurot). Krediidilepingud öeldi erakorraliselt üles

26.04.2022. Lepingu nr xxxx täitmise tähtajaks oli 10.08.2023 ja lepingu nr xxxx lõpptähtajaks oli

15.10.2023. Nõuded loovutati hagejale 16.05.2022. 06.08.2019 ja 17.04.2020 järelmaksulepingute nr

xxxx ja nr xxxx katteks tasus kostja kokku summas 8334,87 eurot. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tuleb tagasimaksed lugeda põhinõude katteks. VÕS § 76 tähenduses on

kostja järelmaksulepingutest nr xxxx ja nr xxxx tulenevaid kohustusi rikkunud ja põhjendatud

põhinõudeks on 1560,23 eurot (4995+4900= 9895 eurot; 9895-8334,87=1560,13 eurot). Kohus jätab

rahuldamata hageja põhinõude 5474,80 euro ulatuses (7034,93-1560,13=5474,80 eurot).

12. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see,

et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1.

juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud

infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) ja intressikalkulaator.ee kohaselt intress 0

eurot (so põhinõudelt 1560,13 eurolt, periood 01.04.2021 kuni 26.04.2022 lepingu ülesütlemiseni,

intressi ei saa nõuda pärast lepingu ülesütlemist). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus intressinõude

summas 1586,53 eurot rahuldamata.

13. Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist

on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles

oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata,

millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse

esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg

saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-

13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8).

Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui

krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on

võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse

intressimääraga. Hageja ei ole sissenõutavaks muutunud nõuete terviklikku ümberarvestust teinud,

mistõttu ei ole asjas võimalik hinnata, millises ulatuses on algsete laenusummade tagasimakse

sissenõutavaks muutunud, mistõttu jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse

131,79 eurot (so lepingu kehtivuse ajal) rahuldamata.

Põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

määras 263,42 eurot (põhinõudelt 1560,13 eurolt, periood 27.04.2022-05.01.2024).

Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 2724,73 eurot

(2988,15-263,42=2724,73 eurot). Hageja on esitanud ka täiendava viivise nõude alates 05.01.2024

põhinõudelt 7034,93 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhisumma, 0,0657%

päevas (tegemist ei ole lepingujärgse viivisemääraga) mis on TsMS § 367 alusel võimalik, kuid mitte

eelmärgitud viivisemääras, vaid VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

1560,13 eurolt ning alates 06.01.2024 (kuivõrd topelt viivise arvestamine 05.01.2024 eest ei ole

lubatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue.

14. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu

kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe

meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis

suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud

hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe

tasuta meeldetuletuse. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “VÕS

§ 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja

viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7

tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega,

vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Antud juhul on põhjendatud ja

tõendatud sissenõudmiskuluks 15 eurot (11.05.2021 tasuta meeldetuletuskiri; 27.07.2021

meeldetuletuskiri 5 eurot; 04.08.2021 meeldetuletuskiri 5 eurot ning 10.08.2021 meeldetuletuskiri 5

eurot, topelt esitatud 11.05.2021, 27.07.2021 ja 04.08.2021 meeldetuletuskirju kohus ei arvesta;

3x5=15 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulud summas 35 eurot (50-15=35

eurot)

15.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

06.08.2019 ja 17.04.2020 B OÜ ja kostja vahel sõlmitud järelmaksulepingute nr xxxx ja nr xxxx

alusel tekkinud põhivõlgnevuse 1560,13 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 263,42

eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot ning edasiulatuva viivise alates 06.01.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt 1560,13 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem

kui põhinõue. Kohus jätab rahuldamata järgmised hageja nõuded: põhivõlgnevus 5474,80 eurot,

intressinõue 1586,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 2724,73 eurot ja

sissenõudmiskulu 35 eurot.

16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja

palub kostjalt välja mõista menetluskulud 1486 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 910 eurot,

õigusabikulud 576 eurot, sh käibemaks, 4 h x 120=480 eurot +96 eurot käibemaks= 576 eurot,

materjalidega tutvumine 1 h, tõendite kogumine, kliendiga nõupidamine, hagiavalduse koostamine ja

tõendite komplekteerimine ja kohtule esitamine; 2,5 h, 0,5 h). Kohus on seisukohal, et hageja

menetluskulud on põhjendatud. Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja

kanda 84,23% ulatuses ja kostja kanda 15,77 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud summas 234,34 eurot.

17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

18. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik

Kohtuotsus jõustus 13.06.2025 Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2025 kohtuotsusega.