3-24-591/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-591

Haldusasi

X

kaebus

tuvastada

Tallinna

Vangla

tegevuse

õigusvastasus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 1. märtsi 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 1. märtsi 2024. a määruse

peale haldusasjas nr 3-24-591.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1. märtsi 2024. a

määrus haldusasjas nr 3-24-591 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 28.02.2024 kaebuse tuvastada, et Tallinna Vangla

registreeris tema pöördumise õigusvastaselt vaidena. Kaebaja esitas Tallinna Vangale

pöördumise, mille vangla registreeris 29.12.2023 vaidena. Vangla registreeris sama pöördumise

10.01.2024 ümber taotluseks. Kaebaja esitas vanglale 18.02.2024 vaide, milles palus tuvastada

29.12.2023 registreerimise õigusvastasus, kuid see tagastati 26.02.2024 vaideõiguse puudumise

tõttu, kuna vaidemenetluses ei saa taotleda õigusvastasuse tuvastamist. Nii pöördumise algselt

ebaõigesti registreerimine kui ka selle hilisem õigesti ümber registreerimine kujutavad endast

andmesubjekti isikuandmete töötlemist ning eeldavad seega seaduslikku alust. Tallinna Vangla

ei registreerinud 29.12.2023 kaebaja pöördumist seaduslikul alusel ja ei järginud seega kaebaja

nime jm andmete töötlemisel isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on karistatav ja rangelt

keelatud (isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 65; haldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lg 4).

Kaebaja tuvastamishuvi seisneb selles, et Tallinna Vangla väldiks edaspidi samasuguste vigade

3-24-591

2(3)

kordumist (sh on pöördumiste valesti registreerimine vanglas süsteemne probleem) ning samuti

võimaldaks õigusvastasuse tuvastamine kaebajal kaaluda süüteokaebuse esitamist.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 01.03.2024 määrusega kaebuse HKMS § 45 lg 2 ning

§ 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Pole arusaadav, millise õiguse

kaitseks on kaebaja kohtusse pöördunud. Pöördumise saanud haldusorganil tuleb teha kindlaks

isiku tegelik tahe avalduse esitamisel (sh selgitada välja, millist liiki pöördumine on esitatud).

Kaebajal on õigus sellele, et vangla selgitaks tema pöördumise menetlemisel välja tema tegeliku

tahte, kuid sellest ei saa tuletada vanglale kohustust mõista avaldaja tahet kohe pöördumise

saamisel õigesti. Kellegi tahte sisustamine on üldjuhul alati hinnanguline ning seetõttu kehtibki

haldusmenetluses uurimisprintsiip, mis kohustab selgitama olulised asjaolud välja menetluse

lõpuks. Kui vangla sai 29.12.2023 pöördumisest valesti aru ning kvalifitseeris selle ekslikult

vaidena, oli kaebajal õigus oma tegelikku tahet täiendavalt selgitada ja taotleda pöördumise

ümberkvalifitseerimist. Kui vangla sellest keelduks, saaks rääkida kaebaja õiguse rikkumisest.

Praegusel juhul nähtub, et vangla on kaebaja 29.12.2023 pöördumise 10.01.2024 õigesti ümber

kvalifitseerinud taotluseks. Kaebusest ei saa ka järeldada, et vangla oleks käitunud pahauskselt.

Isegi kui kaebaja pöördumist sisustati algselt vaidena pahatahtlikule, ei oleks preventiivne

tuvastamiskaebus ikkagi tõhus õiguskaitsevahend. Puudub põhjus eeldada vangla õigusvastast

tegevust tulevikus (vt Riigikohtu 14.10.2020 määrus nr 3-19-882, p 23.1). Samasuguse olukorra

vältimiseks saab kaebaja vormistada / sõnastada oma avaldused vanglale selgelt ja arusaadavalt.

Kui vangla peaks tulevikus kaebaja avalduse ebaõigesti liigitama, saab kaebaja sellest vanglat

kohe teavitada või hiljem asjaomast haldusakti või toimingut vaidlustada. Preventiivset huvi ei

tulene ka sellest, et see aitaks kaebajal kaaluda süüteokaebuse esitamist. Kokkuvõttes ei nähtu

kohtule õiguslikku kasu või eelist, mida oleks tuvastamiskaebusega võimalik saavutada. Kui

kaebaja leiab, et tema pöördumise algselt ebaõige registreerimisega kaasnenud viivitusega on

temale tekitatud kahju, siis oleks tõhusaks õiguskaitsevahendiks hüvitamiskaebuse esitamine.

Kaebaja väited isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise kohta ei ole arusaadavad. Sedalaadi

rikkumisena ei ole käsitatav see, et vangla sisustas kaebaja pöördumist algselt ebaõigesti. Kui

isikuandmeid on töödeldud ebaõigesti, saab andmesubjekt nõuda vastustavalt töötlejalt nende

parandamist ja kustutamist (IKS § 25).

3. X palub 08.03.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi

halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Isiku pöördumise registreerimise kui halduse

toimingu menetlemise käigus tuleb välja selgitada registreeritava dokumendi sisu ning vajaduse

korral selgitada täiendavalt välja isiku tegelik tahe, mitte hakata registreerima selliseid

tahteavaldusi, mida tegelikult ei ole esitatud (sh olukorras, kui dokumendi sisu jääb nt nõuete

paljususe tõttu registreerijale arusaamatuks). Kaebaja 29.12.2023 pöördumine oli konkreetse

sisuga ja kaebaja taotles selles vangla kodukorra tühisuse kindlakstegemist. Sellist pöördumist

ei saa liigitada vaideks, eriti kuna vanglal on ulatuslik kogemus pöördumiste registreerimisel.

Registreerimisviga tekkis praegusel juhul uurimisprintsiibi rakendamata jätmise tõttu ning see

tõi kaasa viivituse teises menetluses, kuna menetluslikud tähtajad hakkavad kulgema avalduse

registreerimise hetkest. Kuivõrd kaebaja oli taotluse esitanud enda õiguste kaitseks, siis rikub

registreerimisveast tingitud viivitus kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Vangla registreeris

pöördumise teadvalt ebaõigesti vaideks eesmärgiga kahjustada kaebaja õigust taotluse kiirele

lahendamisele. Registreerimisvea tõttu töödeldi ka kaebaja nime jm isikuandmeid teadlikult

õigusvastaselt (s.o eesmärgipäratult). Registreerimistoimingu õigusvastasuse tuvastamine aitab

tulevikus selliseid vigu vältida. Kuna vangla ei selgitanud välja kaebaja tegelikku tahet, siis on

alust arvata, et viga võib korduda. Lisaks aitab registreerimisvea õigusvastasuse tuvastamine

kaasa süüteokaebuse esitamisele. Halduskohus rikkus oluliselt menetlusnorme, jättes vanglalt

välja nõudmata kaebaja pöördumise, mille sisu hindamine oli vajalik kaebeõiguse olemasolu

tuvastamiseks.

3-24-591

3(3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea

määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda Tallinna Vanglalt sellele vastust.

5. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja on ekslikult käsitanud tema 29.12.2023 pöördumise

registreerimist eraldiseisva toimingu sooritamise menetlusena. Haldusmenetlus algas vanglale

29.12.2023 avalduse esitamisega (HMS § 35 lg 1 p 1), olenemata sellest, et vangla registreeris

pöördumise esmalt ekslikult vaidena ja pöördumine registreeriti 10.01.2024 ümber taotluseks.

Määruskaebusest nähtuvalt sisaldas kaebaja 29.12.2023 pöördumine taotlust tuvastada vangla

kodukorra tühisus. Pöördumise liigi ümber kvalifitseerimisele vaatamata on jätkuvalt tegemist

sama pöördumisega, mis tuleb lahendada vastavalt selle sisule. Pöördumise registreerimise (sh

esialgse ebaõige registreerimise) kui menetlustoimingu vaidlustamiseks ei ole täidetud HKMS

§ 45 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimused. Kõik oma väited haldusmenetluse käigus nii menetlus-

kui ka materiaalõiguse normide rikkumise kohta (sh isikuandmete väidetavalt eesmärgipäratu

ja seetõttu õigusvastase töötlemise küsimuses) on kaebajal võimalik esitada haldusmenetluse

lõpptulemuse võimaliku vaidlustamise raames. Asjaolust, et kaebaja 29.12.2023 pöördumine

registreeriti ekslikult vaidena, ei järeldu, et vanglal puudus kaebaja isikuandmete töötlemiseks

seaduslik alus (vt HMS § 7 lg 5; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL)

2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) art 6 lg 1 esimese lõigu punktid c ja e).

Kaebaja ei ole 28.02.2024 kaebuses vaidlustanud väidetavat viivitust tema 29.12.2023 taotluse

lahendamisel, vaid palus üksnes tuvastada 29.12.2023 pöördumise vaidena registreerimise

õigusvastasuse. Kuivõrd HMS § 72 lg 3 p 1 kohaselt on viivitus vaidemenetluse korras eraldi

vaidlustatav, siis oleks kaebajal selles osas läbimata ka vangistusseaduse § 11 lg-s 5 ettenähtud

kohustuslik kohtueelne menetlus ja tema kaebus tuleks tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

6. Isegi kui pidada menetlustoimingu eraldiseisvat vaidlustamist lubatavaks, ei oleks siiski

HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt põhjust aktsepteerida tuvastamiskaebuse esitamist, sest kaebajal

on oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Viivituse korral

oleks asjakohane esitada kohustamiskaebus ja vajaduse korral hüvitamiskaebus. Õigusvastase

tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse

esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi,

ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab

olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14.02.2023 otsus nr 3-19-2164, p 17).

Isegi kui kaebajal on põhjust arvata, et vangla võib ka edaspidi tema pöördumiste liigitamisel

eksida, ei oleks sellise menetlusvea hilisem kõrvaldamine võimatu ega ka ebamõistlikult raske.

Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebajal on ka endal võimalik tulevasi eksimusi ära hoida,

sõnastades oma pöördumiste taotlused ja põhjendused võimalikult selgelt. Tuvastamiskaebust

ei saa esitada mh kavandatava süüteokaebuse n-ö ettevalmistamiseks. Halduskohtumenetluse

eesmärk ei ole kaitsta kaebaja võimalikke süüteomenetlusega seotud õigusi.

7. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.03.2024

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)