2-24-2786/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-24-2786

Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2024 kell 17.00, Pärnu

Tsiviilasi

M.P.’i

maksejõuetusavaldus

pankroti

välja

kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks

Menetlustoiming

Pankrotimäärus ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik M.P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx)

Usaldusisik: Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr

36, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: pinker@hot.ee;

tel 44 313 13

Kohtuistung

04. aprillil 2024 veebis, osalesid M.P. ja Andrus Õnnik

RESOLUTSIOON

1. M.P. (P.) maksejõuetusavaldus rahuldada.

2. Kuulutada välja M.P. (P., isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 10. aprillil 2024 kell 17.00.

3. Nimetada M.P. pankrotihalduriks Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht

Lai 10, Pärnu 80010; e-post: pinker@hot.ee; tel 44 313 13).

4. M.P. võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 02. mail 2024 algusega kell 10.00

virtuaalselt. Üldkoosolekul saab osaleda veebi vahendusel. Koosoleku link saadetakse enne

üldkoosolekut nõuded tähtaegselt osalenud võlausaldajatele.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja

tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse

nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval

põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel

nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega

Tsiviilasi nr 2-24-2786

2(8)

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule

võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

6. Algatada M.P. (P., isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus

otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme

aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

7. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Andrus Õnnik,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste

täitmise üle järelevalve teostamises.

8. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 05. aprilliks, esimene aruanne esitada 05. aprilliks 2025.

9. M.P. peab täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 47 sätestatud kohustusi.

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad M.P. kanda.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 820 eurot, millele lisandub käibemaks

180,40 eurot kokku.

14. Anda M.P.le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 820 euro ja lisanduva käibemaksu

180,4 euro ulatuses, kokku summas 1000,4 eurot. M.P. ei pea saadud menetlusabi riigile

tagasi maksma.

15. Maksta usaldusisiku tasu katteks 1000,4 eurot (tasu 820 eurot + käibemaks 180,4 eurot) välja

riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb,

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

16. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.

17. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

18. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD JA VÕLGNIKU TAOTLUS

1. M.P. esitas 19. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse.

Avalduse kohaselt on M.P.l võlgnevused seitsme võlausaldaja ees, võlgade summa avalduse

esitamise ajal on ca 29 019,05 eurot. Avaldaja põhjendab, et töötas Xxxxxxxxxxxs, kuid

tervisliku seisund halvenes ja ta kaotas töökoha. Võlgnikule määrati osaline töövõimetoetus ja

sai töötuna arvele Töötukassasse. Nendest sissetulekutest ei piisanud kõikide kohustuste

täitmiseks. Tööl olles varasemalt suutis igakuiselt kõik kohustused täita. Hetkel ta oma

tervislikust seisundist tulenevalt ei ole võimeline töötama. Hinnanguliselt suudab taas tööle

naasta 2024. a teises pooles. Makseraskused on tekkinud eelkõige laenulepingute igakuisel

täitmisel. Laenukohustused ületavad sissetuleku. Laene sai võetud erinevateks otstarveteks, kuid

mängis ka internetikasiinodes. Endale seadis mängukeelu juba 2022. aastal ja sest saadik ei ole

ka mänginud. Laenulepinguid täitis edasi ja hakkas tegelema oma sõltuvusega. Probleemid

algasid, kui kaotas oma sissetuleku. Tänaseks on kõik laenulepingud öeldud üles, enamus

laenulepinguid on erinevates inkassodes ja üks nõue on kohtutäituri menetluses.

Tsiviilasi nr 2-24-2786

3(8)

M. P. taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

USALDUSISIKU HINNANG

2. Tuginedes tema käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis usaldusisik

seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus

ei ole ajutise iseloomuga.

Usaldusisiku hinnangul on M.P.’i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks ebamõistlik laenude

võtmine hasartmängude mängimiseks, aga ka uute laenude võtmine eelmiste tasumiseks.

Võlgnik suutis uute laenude arvelt ja oma töötasust laenumakseid tasuda, jättes sel viisil näilise

ettekujutuse maksevõimelisusest. Seoses terviseprobleemide tõttu töö kaotamisega 2022. aasta

keskel tekkisid tal makshäired, võlausaldajad lõpetasid lepingud ning hakkasid laene täies

ulatuses sisse nõudma. M.P. muutus maksejõuetuks 2022. aasta keskel.

Maksu- ja Tollliameti teatel võlgniku 2021. aasta tulu oli kokku 3,08 eurot ja see koosnes

intressidest ja dividendidest, võlgnik on tegelenud väärtpaberite ostude-müükidega; 2022. ja

2023. aasta kohta tuludeklaratsiooni esitanud ei ole. Maksuvõlgu ja maksude ettemakse ei ole.

Viimase 3 aasta kontoväljavõtete alusel on usaldusisik tuvastanud, et: 2021. aastal ja kuni

märtsini 2022 ja ka septembris 2022 laekus võlgnikule töötasu Xxxxxxxxxxx-st vahemikus 812-

2817 eurot kuus. Alates oktoobrist 2022 kuni juunini 2023 sai ta Xxxxxxxxxxxs haigushüvitist

kuni 1270 eurot kuus. Lisaks on võlgnik saanud nii 2022.a kui 2023.a Xxxxxxxxxxxs

tulumaksutagastuse, st 03. novembril 2022 laekus 3510 eurot ja 03. oktoobril 2023 laekus 2822

eurot.

Alates augustist 2023 saab M.P. Eesti Töötukassast töötuskindlustushüvitist (esimesel kolmel

kuul u 100-1244 eurot ja praegusel ajal 960,61 eurot), alates detsembrist saab Eesti Töötukassast

töövõimetoetust u 160 eurot kuus.

Viimase viie aasta jooksul M.P. müünud 2 korterit: 25. juunil 2019 korter Xxxxxxxxxxxs,

hinnaga 41 000 eurot ja 09. juulil 2021 korter Xxxxxxxxxxxs, hinnaga 56 000 eurot (millest

32 909,56 euro arvelt kustutati Swedbank As-i ees olev laen).

Võlgnikule ei kuulu praegu transpordivahendeid. Viimase viie aasta jooksul on ta müünud ühe

sõiduki: 12. detsembril 2023 sõiduauto Xxxxxxxxxxx, 2005vl, käigukastirikkega, müüdud

hinnaga 900 eurot.

Seni ei ole tuvastatud, et vara oleks võõrandatud lähikondsetele. Tagasivõidetavaid tehinguid

usaldusisik ei ole tuvastanud.

Võlgnikule ei kuulu praegu, ega ole ka viimase 5 aasta jooksul kuulunud tulirelvi ega äriühingute

osalusi. Talle kuulub tehnikavahenditest nutitelefon one+, väärtus maksimaalselt 100 eurot.

M.P. ei ole järelmaksuga soetanud vara. Tema võetud laenudel ei ole kaaslaenajaid, käendajaid

ega tagatise andjaid. Tema valduses ei ole teistele isikutele kuuluvat vara. Teiste isikute käes ei

ole M.P.le kuuluvat vara. Eraisikute ees kohustused puuduvad ja pole ka eraisikutele ise 3 aasta

jooksul laene andnud. Tal ei ole teadaolevalt pooleliolevaid kohtuasju.

M.P.l on olemas pensioni II samba osakud (Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele)

217.529 osakut väärtusega 313,19 eurot, millele ei ole pankrotimenetluses lubatud sissenõuet

pöörata. Osakud on arestitud kolmes täiteasjas.

Võlgniku suhtes on avatud 3 täitetoimikut. Kõik toimikud on avatud Bondora AS kasuks,

vastavad maksekäsud on kõik tehtud 22. augustil 2023. Täitemenetluses on osaliselt nõudeid

rahuldatud, st iga kuu on tasutud kokku 312 eurot. Võlgnik on endale 17. novembril 2022 pannud

EMTA-s õnnemängude ja toto mängukeelu maksimaalselt võimalikuks 36-ks kuuks (kuni

17. novembrini 2025).

Tsiviilasi nr 2-24-2786

4(8)

M.P.l on kontod Coop Pank AS-is, Swedbank AS-is, LHV Pank AS-is, samuti Xxxxxxxxxxx

Nordeas ja Revolut Bank UAB-s, kokku kontode saldo usaldusisiku aruande koostamise seisuga

1,90 eurot.

3. M.P. on vallaline, tal on üks täiskasvanud laps. Võlgnik elab alates 01. märtsist 2024 koos

emaga oma emale kuuluvas korteris Xxxxxxxxxxx ja kasutab seal ema loal ühte tuba, maksab

korterikulude hüvitamiseks emale ca 300 eurot kuus.

4. M.P.l on tuvastatud osaline töövõime vähenemine 26.oktoobrist 2023 - 25. oktoobrini 2026

(traumajärgne gonartroos ja mõlema põlveliigese IV staadiumi artroos). Töövõimetoetus on 5,30

eurot/kalendripäevas.

Eesti Töötukassa 14. juuli 2023 otsusega nr 123036713 määrati talle töötuskindlustushüvitis

perioodiks 05.juulist 2023 - 29. aprillini 2024 (300 kalendripäeva). Töötukassa on teatanud, et

hüvitise periood pikeneb automaatselt 60 kalendripäeva võrra kuni 28. juunini 2024 ja määr jääb

samaks. Võlgniku praeguseks sissetulekuks on töövõimehüvitis (TVT) u 160€/kuus ja

töötuskindlustushüvitis kuni 28.juunini 2024 summas 961 eurot kuus. Võlgnik on usaldusisikule

avaldanud, et esimese laenu, st praeguste nõuete aluseks oleva kiirlaenu, võttis ta 2016-2017.

aastal ja raha kulus enamasti kasiinodes mängimiseks.

5. Usaldusisiku hinnangul tuleks võlgniku suhtes kuulutada välja pankrot ning algatada

kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul puuduvad igasugused varad ja püsiv sissetulek

oma võlgade tasumiseks. Töövõime vähenemise tõttu on tal keeruline leida töökohta, sealjuures

kõrgema palgaga töökohta.

Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja M.P. pankrot, nimetada pankrotihaldur (oma

nõusoleku selleks on A. Õnnik andnud); kohustada M.P.i vandega kinnitama, et esitatud andmed

vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged ning algatada M.P. kohustustest vabastamise

menetlus.

6. Usaldusisik taotleb kinnitada usaldusisiku tasuks 12,5 töötunni eest 820 eurot, millele lisandub

käibemaks 180,4 eurot.

A. Õnnik märgib, et usaldusisiku tunnitasu lubatud ülemmäär on 164 eurot. Arvestades

usaldusisiku tavapärast tunnitasu 130 eurot on usaldusisiku tasu 1625 eurot, millele lisandub

käibemaks 22% ehk 375,5 eurot. Kuna menetluses puuduvad vahendid usaldusisiku tasu

maksmiseks ning arvestades võlgniku väikest sissetulekut, taotleb usaldusisik tasu väiksemas

ulatuses ja selle hüvitamist riigi vahenditest.

Usaldusisik palub tasu mõista välja OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

KOHTUISTUNG

7. Kohus arutas maksejõuetusavaldust ja kuulas võlgniku ning usaldusisiku isiklikult ära veebi

vahendusel peetud kohtuistungil 04. aprillil 2024. Võlgnik kinnitas, et on usaldusisiku aruandega

ja tasu nõudega tutvunud, nendele vastuväiteid ei esita. Võlgnik selgitas, et taastub

põlveoperatsioonist ja praegu töötada ei saa, kuid pingutab selle nimel, et tervis korda saada ja

uuesti tööle minna. M.P. kinnitas, et pani endale hasartmängukeelu, ei ole enam mänginud.

Võlgnik jäi maksejõuetusavalduse juurde, palub pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Võlgnik on nõus, et pankrotihalduriks nimetatakse Andrus Õnnik.

8. Usaldusisik kohtuistungil jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Võlgnik on maksejõuetu

ja pankrot tuleb välja kuulutada, usaldusisik ei ole tuvastanud alust kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmiseks. Andrus Õnnik kinnitas nõusolekut hakata täitma pankrotihalduri

ülesandeid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-24-2786

5(8)

9. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse

esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest

vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta

sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

10. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi kokku vähemalt 27 293 eurot, millest vähemalt

27 050,92 eurot on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis

ja töövõimetoetus. Võlgniku tervislik olukord seab piiranguid töökoha valikule, praegu ei

võimalda tööle asuda ega sissetulekut teenida.

11. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne,

võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgnikul piisava sissetuleku ja likviidse vara puudumise tõttu ei ole võimalik makseraskusi

ületada näiteks võlgade ümberkujundamise ega refinantseerimisega. Võlgnik ise taotleb pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

12. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et M.P. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on

mõtlematult laenude võtmine hasartmängude mängimiseks, uute laenude võtmine eelmiste

tasumiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes.

Võlgnik muutus maksejõuetuks 2022.a. aasta keskel, kui kaotas terviseprobleemide tõttu töö.

13. M.P. taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse

algatamist. Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmiseks. Kohus möönab, et hasartmängude mängimine ja selleks kiirlaenude võtmine on

käsitatav vara raiskamisena. Asjas ei ole aga andmeid, et võlgnik on tahtlikult või raske

hooletusega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või võlausaldajate huvisid

kahjustanud. Võlgnik on juba 2022. aasta novembris, s.o mõni kuu pärast töö kaotamist ja

makseraskuste tekkimist ning rohkem kui aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist ise astunud

samme hasartmängukire piiramiseks: võlgnik seadis endale Maksu- ja Tolliametis

hasartmängude keelu maksimaalse 36-kuulise tähtajaga.

Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab

M.P. pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45

sätestatule.

14. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja

temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS §

36 lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku

vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

Tsiviilasi nr 2-24-2786

6(8)

15. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse

jätkamiseks.

16. M.P. usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku tema

nimetamiseks pankrotihalduriks. Andrus Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele,

on usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg

1 esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni

pankrotimenetluse lõpuni. Võlgnik nõustus Andrus Õnniku pankrotihalduriks nimetamisega.

17. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

18. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.

−

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

−

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

−

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning

vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

−

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

−

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

19. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Tsiviilasi nr 2-24-2786

7(8)

Menetluskulud

20. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja menetluskulud (tasutud riigilõiv, usaldusisiku tasu

ettemaks) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. Samuti jäävad võlgniku kanda usaldusisiku

tasu ja kulud.

21. FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11

sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 08. detsembri 2023 määruse nr 113 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2024

kuupalga alammäär 820 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164

eurot.

22. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel

arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku

tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

M.P. pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule

oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist

usaldusisik ei taotle.

Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 12,5 tundi,

arvestusega 130 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku 1625 eurot, millele lisandub käibemaks

22% (357,5 eurot).

23. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasu väiksemas summas 1000,4 eurot (sh käibemaks

180,4 eurot) ja hüvitada see menetlusabi korras riigi vahenditest, arvestades PankrS § 23 lg 4 ja

5¹ viidatud määruses sätestatud piirmäära. Usaldusisik palub tasu määrata OÜ-le Andrus Õnniku

Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.

24. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on

kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga.

Tsiviilasi nr 2-24-2786

8(8)

25. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku

tasu maksmiseks.

Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik

taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste

suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 01. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 12,5 tunni

(s.o 25 pooltunni) eest tasu menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra oleks tasu suurus

seega 825 eurot (=25 x 33). See summa ületab TsMS § 183 lg-s 2 sätestatud menetlusabina

hüvitatava summa piirmäära 5 euro võrra. Usaldusisik taotleb määrata tasu suuruseks summa,

mis võrdub võlgnikule antava menetlusabi suurusega.

26. Kohus leiab, et M.P.le menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole piisavalt vara

ka pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb

kohustusest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotimenetluses on võimalus võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt vähene. Arvestades lisaks võlgniku täitmata

kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata täiendavate

kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele.

27. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 820 eurot, millele lisandub 22% käibemaksu, summas

316,8 eurot. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi taotletud

ulatuses, 820 eurot + käibemaks, mida võlgnik TsMS § 182 lg 2 kohaselt ei pea riigile tagasi

maksma. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik