2-23-150445/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. aprill 2024.a., Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-150445

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A K vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

773,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja T I

Kostja: A K (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja A K suhtes.

2. Välja mõista kostjalt A K (isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood

11919806) kasuks põhivõlgnevus summas 498,78 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivised summas 126,29 eurot ning võla sissenõudekulud summas 30 eurot.

3. Välja mõista kostjalt A K (isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood

11919806) kasuks viivised alates 07.03.2024 kuni põhinõude (498,78 eurot)

tasumiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja A K kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt A K

(isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks hageja

menetluskulud summas 387 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 245

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning õigusabikulud summas

122 eurot).

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792

AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU SELGITUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A K vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

3. Kostjale A K olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte

toimetatud 23.03.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 08.04.2024) nõuetekohast hagivastust

ei esitanud.

4. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest

nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 245 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning õigusabikulud summas 427 eurot koos

käibemaksuga (s.o 3,5 tundi tööd tunnitasumääraga 100 eurot, lisandub käibemaksu). Hageja on

kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada.

5. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse

ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale

hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 245 eurot.

6. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See

tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse

kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st

saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine

lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel

kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

7. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks

tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 122 eurot (koos

käibemaksuga). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle

kohtusse esitamisega on märgitud 3,5 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab

põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja

analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 1 tund, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning

hageja menetlusdokumentide sisu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot (koos

käibemaksuga) peab kohus antud juhul mõistlikuks. Kuivõrd hageja on kinnitanud, et ta on

piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvestada, mõistab kohus õigusabikulud välja koos käibemaksuga. Kohus on seisukohal,

et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega,

samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 122 eurot (1 x 122) koos käibemaksuga.

8. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses

tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist

tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte

tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides

erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on

esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.

Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute

tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul

on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on

hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja

lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni /---/.“.

9. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

387 eurot (245 + 20 + 122) tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

10. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik