2-22-8428/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-23-3394

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.aprill 2024, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-8424

Tsiviilasi, hageja nõue

Mirjel OÜ hagi Loomeloomus OÜ, Estlanders

Marketing OÜ vastu võlgnevuse ja mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

5295 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Mirjel, rg-kood 12410186, asukoht Metsa

30/1, Tallinn 11618, e-post xxx

Seaduslik esindaja W.K

Kostja II Loomeloomus OÜ, rg-kood 12944019,

asukoht XXX 11911, e-post xxx

Seaduslik esindaja Z.M

Kostja II

Estlanders Marketing OÜ, rg-kood

14600714, asukoht Roosikrantsi 8/1-5, Tallinn 10119,

e-post XXX

Seaduslikud esindajad Z.M ja Z.U (osaühingut võib

kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige)

Lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Madisson AB

Kuklase ja Partnerid e-postkristjan@kuklase.ee

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui 09.09.2024. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv.

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata hageja taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud tervikuna hageja, OÜ Mirjel kanda.

4. Välja mõista hagejalt OÜ-lt Mirjel kostjate I ja II kasuks välja põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud kogusummas 3060 eurot (ilma km-ta) 25,5 tunni osutatud

õigusabi eest tunnitasuga 120 eurot tund.

Lk 1 / 16

2-23-3394

5. Mõista hagejalt OÜ-lt Mirjel kostjate kasuks välja viivis menetluskuludelt VÕS §

113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras, alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses on OÜ Mirjel hagi Loomeloomus OÜ ja Estlanders Marketing

OÜ vastu võlgnevuse ja mittevaralise kahju nõudes, mille kohus on 17.11.2022 menetlusse

võtnud.

2. Hageja nõue. Hageja on korduvalt oma nõudeid muutnud ja korrigeerinud, nõudes nii

mittevaralist kui varalist kahju saamata jäänud tuluna, samuti nõuab hageja kostjalt

töövõtulepingu raames teostatud ettemaksete tagastamist.

Kohus on 17.11.2022 menetlusse võtnud 02.11.2022 hagi täpsustuses esitatud nõude:

2.1. Mõista kostjatelt solidaarselt välja hüvitis 5925 EUR, millest 925 EUR on hageja poolt

lepingujärgse tasu tagastamise nõue ja 5000 EUR on mittevaraline kahju, mida hagejale

on põhjustanud kodulehele paigutatud mittetoimiv broneeringusüsteem. Samas nõuet

põhistades toob hageja välja, et tal jäi äritegevuses saamata tulu vähemalt 1000 EUR,

ning Mirjel OÜ-le tekkis mainekahju mittetoimivast broneeringusüsteemist, mis rikkus

kliendisuhteid. Kahju seisneb seni kohusetundlikult toiminud ja kohustuste täitmist ning

sõnapidamist väärtustanud Mirjel OÜ maine languses klientide ees.

2.2. Hageja 27.12.2023 menetlusdokumendis esitanud kahjunõude sõnastuses: kostjatelt välja

mõista saamata jäänud tulu 2427,2 EUR ajavahemikus 25.04.2022-31.05.2022 eest,

lisades viivisenõude alates 31. maist 2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja lisab alternatiivselt juurde, et kuivõrd

hagejale tekkis kahju nii väga pika viivitusega ja lepingutingimustele mittevastava töö

eest maksmisega, saamatajäänud tulust, mistõttu pidi ta ka oma edasise tegevuse ümber

korraldama, on ka kohane, kui hüvitise suuruse otsustab VÕS § 127 lg 6 järgi kohus.

2.3. Oma 04.02.2024 kohtuvaidluse teesides toob hageja oma lõplike nõuetena välja:

(i)

Hageja poolt töövõtulepingust taganemisel lepingu alusel üleantud rahasumma

925 EUR tagastamise nõue ning nimetatud summalt alates 1. veebruarist 2022

kuni kohustuse kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras

või alternatiivselt

(ii)

juhul kui kohus peab kohaseks mitte lugeda taganemist kehtivaks, nõuab Hageja

VÕS § 115 lõike 2 teisele lausele tuginedes üleantud 925 euro tagastamist

asendava kahjuna koos eelpool kirjeldatud viivisega.

(iii)

2427,2 EUR saamatajäänud tulu vahemikus 25.04.2022-31.05.2022 ning alates

31. maist 2022 kuni kohustuse kohase täitmisena viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, lisades juurde, et kuivõrd Hagejale tekkis kahju nii väga

pika viivitusega ja lepingutingimustele mittevastava töö eest maksmisega, kui ka

saamatajäänud tulust, mistõttu pidi ta ka oma edasise tegevuse ümber

korraldama, on ka kohane, kui hüvitise suuruse otsustab VÕS § 127 lg 6 järgi

kohus.

Kohus märgib, et hageja ei teata üheski menetlusdokumendis, et ta oleks loobunud

mistahes varasemast mittevaralise kahju nõudest, sest ta nõuab kostjatelt hüvitist VÕS §

127 lg 6 alusel kohtu äranägemisel (mainekahju nõue).

Lk 2 / 16

2-23-3394

(iv)

Samuti taotleb hageja kahjunõude vähendamise tõttu 5925 eurolt 2252,2 euro

võrra enese poolt enam tasutud riigilõivu (kogusummas 425 eurot) tagastamist.

3. Kostjate seisukohad ja vastuväited.

4.1 Kostjad oma 23.01.2023.a. ühises vastuses hagile /dtl 72-82/ nõuet ei tunnista,

vaid paluvad jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostjad toovad esmalt välja, et hagi

on raskesti loetav ja ebaselge, viited tõenditele puuduvad. Kostjad leiavad, et nad

mõlemad on sõlmitud töövõtulepingu pooled (töövõtjad) ja on tegelenud kodulehe

loomisega, ehk seetõttu on nad antud vaidluses väidetavalt solidaarvõlgnikud.

4.2 Pooltel puudub kirjalik leping. Hageja pöördus jaanuar 2022 alguses kostja II

poole seoses „Bronto mängutoa“ kodulehega. Hageja juhatuse liige ja kostja II

juhatuse liige Z.U suhtlesid pöördumise järgselt hageja poolt tellitava kodulehe

teemal ka telefonitsi; Kostja II esitas hagejale pakkumise, millega hageja nõustus.

Seega hageja (tellija) ning kostja II (kuna kostja II kaasas töösse-projekti ka kostja

I) ja kostja II vahel (töövõtjad) sõlmiti kokkulepe, mis vastab töövõtulepingule

ning selle tingimused nähtuvad kostja II juhatuse liikme 13.01.2022 e-kirjast /dtl

8/. Pooled on lepingu täitmise raames suhelnud e-kirjade ja telefoni teel.

Kodulehe valmistamise tasu on 925 eurot, mis on tasutud kostjale I kahes osas

(esimene osamakse 18.01.2022, teine osamakse 14.03.2022);

4.3 Kostjad selgitavad, et kodulehe tegemise protsess toimub selliselt, et loodavat

kodulehte luuakse-ehitatakse kostja/kostjate enda serveris-keskkonnas (Zone.ee –

Estlanders.ee alamdomeen). Antud juhul: https://bronto.estlanders.ee. Kui

koduleht on valmis, siis palutakse, et klient viidatud keskkonnas vaataks kodulehe

üle, testiks seda. Ja annaks tagasisidet. Kui kliendil pretensioone pole, kõik sobib,

siis antakse koduleht kliendile üle, ühes sellega, liigutatakse koduleht n-ö

eluskeskkonda (tehakse kõigile internetikasutajale kättesaadavaks). Täpselt

samamoodi toimiti ka antud projekti- kodulehe puhul.

4.4 Pooltel puudus selge kokkulepe, millisel kuupäeval kostja hagejale soovitud

materjali valmis teeb. Pooled on läbirääkimiste käigus tähtaega korduvalt

erinevatel põhjustel muutnud. 27.02.2022 (ehk ca kuu aega pärast kokkuleppe-

lepingu sõlmimist ja esimese osamakse laekumist) saatis kostja II juhatuse liige

Z.U hagejale ülevaatamiseks uue kodulehe esimese versiooni. Z.U avaldas e-

kirjas, et tahab uue kodulehe järgmise nädala jooksul mängutoa klientidele

kättesaadavaks teha /dtl 83/. Viivitus tulenes sel hetkel hagejast, siis kostja II

esindaja haigestumisest (2 nädalat), peale mida suhtlus jätkus e-kirjade ja telefoni

teel. Viivitused on seotud ka hagejast tulenevate asjaoludega (hageja rendilepingu

lõppemine).

4.5 Hageja ja kostja II suhtlesid telefoni teel 21.04.2022, mil hageja esitas kostjatele

puuduolevat ja täiendavat informatsiooni. Kõnes lepiti kokku, et uus koduleht

läheb aktiivseks, ehk kõigile kodulehe kasutajatele ligipääsetavaks 25.04.2022.

4.6 Kostja II täitis oma kohustuse ning hageja juhatuse liikmel oli ligipääs kodulehele

alates kodulehe klientidele kättesaadavaks tegemisest (25.04.2022). Uus koduleht

majutati hageja kontole, mis asub portaalis Zone.ee (kodulehtede majutusteenuse

osutaja). Ligipääsuhaldus Zone.ee-s (Zone+) andis hagejale võimaluse oma

kodulehele ligi pääseda. /dtl 13/. Uus koduleht majutati Hageja kontole, mis asub

portaalis Zone.ee (kodulehtede majutusteenuse osutaja). Ligipääsuhaldus

Zone.ee-s (Zone+) andis Hagejale võimaluse oma kodulehele ja ka

broneerimissüsteemile ligi pääseda (ligipääs oli automaatne, sest Hageja omas

Zone.ee virtuaalserverit ning Kostjatele oli antud vaid piiratud „Halduri“ ligipääs.

Eraldi ligipääs sai hagejale antud 01.05.2022 koos detailse broneerimissüsteemi

Lk 3 / 16

2-23-3394

haldamise õpetusega /dtl 86/.

4.7 Kostja 27.07.2023 täiendavas vastuses /dtl 243-251/ ning 15.01.2024 lõplikus

seisukohas /dtl 351-358/ jääb selle juurde, et kostja vaidleb täies ulatuses vastu nii

hageja algsele nõudele kui ka alternatiivsele varalise kahju ja mainekahju nõudele,

tuues välja, et nõue ei ole põhjendatud, kohtupraktika kohaselt ei saa lepingulise

kohustuse korral mittevaralise kahju nõuet üldjuhul esitada, välja arvatud juhul,

kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgmisele ning sõltuvalt lepingu

sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama,

et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralist kahju. Kostja toob vastuseks

hageja 27.12.2023 esitatud hagi täpsustusele täiendavalt välja, et hageja oli nõus

võtma töö vastu 25.04.2022. Kostja andis töö 24.04.2022 üle. Töö vastuvõtmisel

ei esitanud Hageja Kostjatele ühtegi pretensiooni. Hageja ei ole tõendanud oma

väidet, nagu oleks ta telefoni teel andnud kostjale juurdepääsu vanale kodulehele

ja broneerimissüsteemile. Vana kodulehte haldas hageja tervikuna ise kuni uue

kodulehe üleslaaadimiseni. Poolte vahel puudus töövõtulepingus kokkulepe, et

Kostjad peavad looma uue kodulehe koostööna varasema arendajaga või temaga

suheldes), kuna Kostjad pidid looma uue kodulehe. Uus koduleht ei pidanud

tehniliselt baseeruma varasemal kodulehele, vaid tegemist oli uule lehega. Vana

kodulehe ja broneerimissüsteemi üle võtmine oleks eeldanud oluliselt suuremat ja

spetsiifilisemat infotehnoloogilist tööd. Poolte vahel puudus kokkulepe, et Kostja

pidi broneerimissüsteemi loomisel võtma aluseks/kasutama Hageja vana kodulehe

broneerimissüsteemi alusprogrammi/koodi – see poleks olnud ka võimalik. Uue ja

vana ühildamine oleks olnud palju kulukam. Kostja märgib ka seda, et hageja ei

ole tõendanud, milline see varasem koduleht ja broneerimissüsteem (oma

funktsioonides ja funktsionaalsuses) oli, sh ei ole hageja kirjeldanud, milline

pidanuks broneerimiskalender visuaalselt välja nägema. Kostja palub jätta

tähelepanuta hageja 27.12.2023 menetlusdokumendis toodud hinnapakkumised

teistelt ettevõtetelt, kuna hageja on hinnapakkumist võttes esitanud detailse ja

konkreetse loetelu nendest eritingimustest/täiendavatest funktsioonidest, millele

hinnapakkuja poolt loodav erilahendusega broneerimissüsteem peab vastama.

Kostja rõhutab, et sarnast sisendit Hageja Kostjatele ei andnud, mistõttu ei lepitud

eritingimustes, broneerimissüsteemi lisafunktsioonides ka kokku. Alles neli päeva

pärast kodulehe ja broneerimissüsteemi üleandmist, asus Hageja saatma

Kostjatele täiendavaid juhiseid ja täpsustusi broneerimissüsteemi funktsioonide

osas. Vaatamata sellele, et need täpsustused ei lähtunud varasematest

kokkulepetest, tulid Kostjad Hagejale vastu ja tegelesid nende täiendavate

muudatustega operatiivselt (01.05.2022, 09.05.2022). Vaatamata operatiivselt

tegutsemisele (funktsioonide lisamine, muudatused funktsioonides, mh ka

broneerimiskalendri haldamine vastavalt Hageja juhistele) ja Hageja soovidele

vastu tulemisele, saatis Hageja 09.05.2022 e- kirja, kus ta ei toonud välja ühtegi

täiendavat muudatuse vajadust, probleemi, vaid asus esitama arusaamatuid ja

selgelt tegelikkusele mittevastavaid

väiteid, justkui 1 tund mittetöötavat broneerimiskalendrit on Hageja maine

rikkumine, kahjum jne. Kostja toob välja ka selle, et hageja pretensioonide näol

oli tegemist sellise broneerimissüsteemi funktsionaalsust puudutava seadistusega/

muudatusega, mida Hagejal oli võimalik ka iseseisvalt teha. Samuti oli võimalik

Hagejal vastava seadistuse/muudatuse tegemine saada selgeks Z.U pakutud

ZOOM kõne abil, millest Hageja keeldus. Kõik Hageja poolt soovitud täiendused

ja täpsustused (äärmisel juhul pisipuudused) said Kostjate poolt operatiivselt

Lk 4 / 16

2-23-3394

tehtud/lahendatud hiljemalt 09.05.2023, ehk sisuliselt nädala ajaga (jättes

arvestamata puhkepäevad, kuigi Kostjad tegelesid Hageja täienduste ja

täpsustustega ka nädalavahetusel/hilisõhtutel).

ISTUNGIMENETLUS

4. Harju Maakohtu 05.12.2023 toimunud istungil /dtl 147-157/ jäi hageja oma haginõude juurde

ning kostja vaidles hagile vastu. Kohus selgitas tõendamise eset ja tõendamiskoormist,

sealjuures tõendeid uurides ilmnes, et osa tõenditest on digitoimikus loetamatud. Sellest

tulenevalt taotles hageja kohtult täiendavalt aega tõendite esitamiseks, millise tähtaja kohus

andis. Pooled esitasid kirjalikud kohtuvaidluse teesid tähtaegselt

5. Kostja esitas 15.01.2024 ühes seisukohaga ka menetluskulude nimekirja, mille kohaselt

on kostja menetluskuludeks 3060 eurot (ilma km-ta), kostja lepingulise esindaja tunnitasu on

120 eurot, kokku on õigusteenust osutatud 25 tundi 30 minutit.

6. Hageja on menetluskuludele vastuväited esitanud oma kohtuvaidluse teesides

04.02.2024, mille kohaselt on kostja andmed menetluskulude kohta ebaproportsionaalselt

suured, arvestades vaidluse sisu, olemust ja keerukust ja ajalist kestvust on Kostja lepingulise

esindaja tasu suures osas põhjendamatu. Menetluskulude loetellu on kantud ka

menetluskulude tagatise taotlus, mis ei ole seotud kliendile õigusabi osutamisega.

Menetluskulude tagatise taotlemine on antud tsiviilasjas täielikult Kostja oma risk, kuivõrd

Hagejal ei ole olnud makseraskusi. Kliendi nõustamise hulka ei kuulu ka menetluskulude

nimekirja koostamine, mis on menetluskulude nimekirjas välja toodud omaette

kuluelemendina. Kliendiga suhtlemise hinnastamise osas ei saa ei Hageja ega kohus

kontrollida, mida sisaldas suhtlus kliendiga, seega ei ole suhtlus kliendiga kontrollitav

toiming ja ei ole tõendatud, et see toimus menetluskulude hinnakirjas esitatud mahus ning

seonduvad kulud on kohane jätta Kostja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 tulenevalt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

9. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab seadusliku ja põhjendatud otsuse tegemine (TsMS §

435 lg 1) seda, et kohus on enne materiaalõiguse kohaldamist käsitlenud lahendatavaid

küsimusi TsMS § 442 lg 8 nõuetest tulenevas loogilises järjekorras: 1) poolte nõudeid ja

vastuväiteid põhjendavad asjaolud; 2) tõendite hindamisel tuvastatud asjaolud ja nendest

tehtud järeldused; 3) seaduse kohaldamist põhjendav õiguslik hinnang. Seega ka käesolevas

hagimenetluses esitatud nõuete (lepingust taganemine ja mainekahju ning täiendavalt ja

Lk 5 / 16

2-23-3394

alternatiivselt esitatud varalise kahju) lahendamisel kohus esmalt tuvastab kõigi nõuete ja

vastuväidete aluseks olevad asjaolud alljärgnevas:

(I)

milline ja millistel tingimustel leping oli poolte vahel sõlmitud;

(II)

kas hagejal oli õigus lepingulisest suhtest taganeda ning kas ja millises ulatuses tekib

hagejal lepingust taganemise korral õigus eelnevalt tasutud lepingutasu

tagasisaamiseks;

(III)

mittevaralise kahju (mainekahju) nõudes, mille osas kostja on osa nõudest asendanud

samadel asjaoludel reaalse kahju (saamata jäänud tulu) nõudega, tuvastab kohus

esmalt, kas hagejal on mainekahju tekkinud, seejärel, kas kahju tuleneb kostja

tegevusest ning milline võiks olla õiglane hüvitis kahju eest

10. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et tegemist on töövõtulepinguga, milles tellijaks on

hageja ning töövõtjateks ühiselt kostjad I ja II. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga

kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega

muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See

kohustus on töövõtja põhikohustus.

I Töövõtulepingu sisu ja lepingu objekti kirjeldus

11. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, millised olid töövõtulepingu tingimused, millele

hagejale valmistatav uus koduleht pidi vastama. Seega esmalt analüüsib kohus, millistes

tingimustest pooled lepingu sõlmimisele kokku leppisid.

12. Kohus lähtub võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 29. lg 1-8, mis reguleerib lepingute tõlgendamist.

Peamise lepingu tõlgendamise printsiibina lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe. Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või

väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku

tahet. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine

lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse

lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku

tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik

isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:

lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille

lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja

pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal

mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist

praktikat. Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele

tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kui sõnal või väljendil

on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu

olemuse ja eesmärgiga. Lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille

kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti.

Lk 6 / 16

2-23-3394

13. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud

tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab

teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS §

644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija

lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

14. Hageja pöördus jaanuar 2022 alguses kostja II poole seoses „Bronto mängutoa“ kodulehega.

Hageja on omapoolse kodulehe tellimuse tegemiseks 11.01.2022 küsinud “Tere,, rääkisime

eelmisel nädalal, Põhimõtteliselt olen praeguse koduka ülesehitusega rahul, osad lehed võiks

kokku koondada, tekst lühemaks ja kogu haldamine lihtsamaks. Leidsin enamvähem

sarnased näidised wix.com/-lt- (Modeling Agency template ja Juice Shop template. Manuses

avalehe näidis“ /dtl 7/ Kostja II vastas 13.01.2022, et tutvus mõlema hageja poolt pakutud

põhjaga ja saab aru hageja eelistustest.

15. Hageja selgitab oma algsetes seisukohtades, et ta tellis kostjalt uue kodulehe, mis pidi

asendama hageja vana kodulehte. Kirjavahetusest ilmneb, et hageja ise ei ole

hinnapakkumisel kostjale uue kodulehe osas mingit kodulehe funktsioone kirjeldavat sisendit

ega süsteemikirjeldust edastanud. Hageja selgitus on umbmäärane, ning ütleb, et vana

kodulehe ülesehitus on üldiselt rahuldav, mingeid indikatsioone hageja ise kodulehel oleva

broneerimissüsteemi olulisusele ega süsteemi spetsiifilisele häälestamisele ei anna. Sellest

tulenevalt on kohus on seisukohal, et hageja poolt töövõtulepinguga tellitud eset – uut Bronto

mängutoa kodulehte kirjeldavad tingimused on

tuvastatavad kostjate tehtud

hinnapakkumisest hagejale: avaleht, tutvustus, galerii, broneerimine+aitäh leht, lisateenused,

kontakt+aitäh leht, KKK, privaatsuspoliitika. Täiendavate komponentide selgituseks oli

kostja juurde lisanud: WordPress’i põhja eluaegne litsents, mis võimaldab uuendusi;

Turvalisuse seadustamine (2-astmeline sisselogimine Adminitele), Seadistus Zone serveris ja

Zone+ liides lihtsaks haldamiseks; BakeryBuilder CMS editor – võimaldab kiirelt ja

mugavalt infot iseseisvat sisestada, GDPR seadistamine, Google Analytics’i seadistamine

(kodulehe kasutajate jälgimine); 1:1 salvestatud videotreening läbi Zoom platvormi

iseseisvaks kodulehe haldamiseks/dtl 8/;

16. Kohus on seisukohal, et pooled lugesid lepingu sõlmituks hetkest, mil hageja tasus esimese

osamakse 18.01.2022 summas 462,50 eurot /dtl 26/. Kirjalikku töövõtulepingut pooled ei

sõlminud.

17. Kohus tuvastas, et kostja asus tellimust täitma ning esitas hagejale tutvumiseks esmase

kodulehe projekti 27.02.2022, võimaldades hagejale uuele lehele juurdepääsu parooliga:

Kostja II esindaja Z.U kirjutas hagejale 27.02.2022 „Tervitus! URL bronto.estlanders.ee

(link) parool:bronto11 Mul oleks vaja seda kaanepilti koos lillal plärtsuga vasakul. Hetkel

saadetud fail oli natukene poolik. Mobiilis tekitasin Sulle uue logo. Ehk kirjeldad, kuidas

praegune broneerimine täpselt toimib, saame teha kiire kõne. Tahaks järgmisel nädalal lehe

live’i tõsta. /dtl 83/.

18. Ülaltoodust nähtub, et Kostja II jäi juba 27.02.2022 hagejalt ootama täiendavat kirjeldust

broneeringusüsteemi toimimise kohta. Hagejal on tõendamiskoormis, et ta tellis kostjalt

broneerimissüsteemi mingi konkreetse seadistuse või erifunktsioonidega. Kohtu ette pole

Lk 7 / 16

2-23-3394

toodud ühtegi tõendit, et hageja oleks kostjale puudu oleva info ja kirjelduse

broneerimissüsteemi kohta üldse esitanud. Algses pakkumuses, mis oli poolte lepingu

aluseks, mistahes lisanõuded broneerimissüsteemi sisule või häälestusele puuduvad. Hageja

on väitnud, et ta andis kostjale juurdepääsu tutvumiseks vanale kodulehele, kuid kostja eitab

seda. Hageja ei ole ka seda oma väidet tõendanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus

tõendatuks lugeda, et kostjal oli võimalus tutvuda hageja vanal kodulehel paikneva

broneerimissüsteemi seadistustega vana kodulehe administraatori, s.o. hageja vahendusel.

19. Poolte vahel puudus sealjuures ka kokkulepe, et Kostja pidi broneerimissüsteemi loomisel

võtma aluseks/kasutama Hageja vana kodulehe broneerimissüsteemi alusprogrammi/koodi.

Kostja on töövõtulepingu sisus selgitanud, et sellist teenust ta ei osuta, kuna uue ja vana

kodulehe ühildamine nõuaks programmeerimisoskusi ja oleks seetõttu palju kulukam tellija

jaoks. Kohus on veendunud, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus ei ole kokku lepitud

selles, et kostjad asuksid hageja vana kodulehte ümber programmeerima.

20. Kohus on seisukohal, et kuni kodulehe üleandmiseni 25.04.2022 ei ole hageja tellijana

kostjale andnud mitte mingit sisendit broneerimissüsteemi lisafunktsioonidest.

Broneerimissüsteemi selgitus tellimuses piirdub komponendi äramainimisega kostjate tehtud

hinnapakkumises hagejale: avaleht, tutvustus, galerii, broneerimine+aitäh leht, lisateenused,

kontakt+aitäh leht, KKK, privaatsuspoliitika. Täiendavate komponentide selgituseks oli

kostja juurde lisanud: WordPress’i põhja eluaegne litsents, mis võimaldab uuendusi;

Turvalisuse seadustamine (2-astmeline sisselogimine Adminitele), Seadistus Zone serveris ja

Zone+ liides lihtsaks haldamiseks; BakeryBuilder CMS editor – võimaldab kiirelt ja

mugavalt infot iseseisvat sisestada, GDPR seadistamine, Google Analytics’i seadistamine

(kodulehe kasutajate jälgimine); 1:1 salvestatud videotreening läbi Zoom platvormi

iseseisvaks kodulehe haldamiseks/dtl 8/;

21. Kohtu ette ei ole toodud tõendeid, et hageja oleks kogu kodulehe loomise perioodi vältel, s.o.

27.02.2022 - 25.04.2022 tutvunud kostja II serveris paikneva loodava kodulehe projektiga,

seda proovinud, või katsetanud, avaldanud puudusi, teinud ettepanekuid vms. Kohus märgib,

et parool pääsuks loodavale lehele oli kostja II poolt hagejale antud juba 27.02.2022. Kostja

selgitab oma 23.01.2023 menetlusdokumendis, et hagejal endal oli Zone serveri haldajana

olemas ligipääs serverile, millesse leht paigutati /dtl 76/, ning hageja on kostjale II

21.04.2022 avaldanud kasutajatunnuse (e-posti aadress) ja parooli. „Tegin konto ära xxx“

/dtl83. Kostja tõstis varasemalt tema poolt hageja tellimusel loodud uue kodulehe (mis

paiknes kuni üleandmiseni asukohas: (URL)bronto.estlanders.ee) hagejale kuuluvasse

Zone.ee domeeni. Kohus on seisukohal, et poolte poolt kasutatud sõnastus „kodulehe laivi

tõstmine“ tähendab, et hageja vana koduleht võeti tema domeenist (ja veebiaadressilt) maha

ning alates 25.04.2022 oli üleval üksnes uus, kostja II poolt koostatud koduleht, mille

tööversioon paiknes varasemalt kostja II serveris juurdepääsuaadressiga

https://bronto.estlanders.ee /kohtuistungi protokoll dtl 150-151; helisalvestis 00:26:59 kuni

00:30:36/ ning hageja tõend 2023 lõpu menetlusdokumendi Lisa 19. /dtl 205/. Kohus on

seisukohal, et kostja on tõendanud, et ta on töövõtulepingu objekti kontrollinud algusest, st.

alates 27.02.2022 nii ise kui ka võimaldanud seda teha ka hagejal. 245.04.2022 luges kostja

II kodulehe valminuks ning muutis selle kasutatavaks hagejale ja avalikkusele.

Lk 8 / 16

2-23-3394

22. Kohus tuvastas, et hageja tasus teise osamakse 14.03.2022 summas 462,50 eurot /dtl 27/

Kohus tuvastas, et pooled leppisid kokku lepingu objekti - kodulehe üleandmise-

vastuvõtmise 25.04.2022, toiming seisnes uue kodulehe avalikkusele, st . kõigile kodulehe

kasutajatele ligipääsetavaks muutmises /dtl 85/. Pooled arutlesid 14.03.2022 - 21.04.2022

korduvalt lepingu tähtaja üle: Kostja selgitab oma 23.01.2023 menetlusdokumendis, et

22.03.2022 toimus Z.U ja hageja juhatuse liikme vahel telefonikõne, kus hageja juhatuse

liige ütles, et mängutoa ruumide rendileping varsti lõpeb. Et ta ei tea täpselt, mis hageja

äritegevusega edasi saab, kuidas mängutuba sellises olukorras edasi opereerida, kus saab

olema uus asukoht. Hageja soovis kodulehe loomise protsessi nii kauaks ootele panna.

Kostjad jäidki ootele. Hageja on kohtuistungil samuti selgitanud, et : 20.04.2022 teatab

hageja kostjale II: „Tere, ma arvan, et lõpetame selle asja ära – aega on ülemõistuse palju

kulunud ja soovin raha tagasi“ Sellele järgnevalt 21.04.2022 on kostja II teatanud „Tervitus!

Teeme homme kõne. Ma arvasin, sul oli mingi asukoha muudatus ka vahepeal. Kas u. kl 11

sobib või oli kell 18 parem?“ Hageja kostjale II „18.30, enne olen väga kinni.“./dtl 10/ Edasi

kirjutab hageja 21.04 kostjale „Tegin konto ära xxx sorry kobisemise pärast /dtl83/. Kohus

tuvastas eeltoodu põhjal nii hageja enda selgituste, poolte kirjavahetuse kui kostja

seisukohtade põhjal, et kostja II andis hagejale töövõtulepingu alusel loodud uue kodulehe

kokku lepitud ajal, s.o 24.504.2022 üle.

23. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele hageja hagiavalduses toodud alusväide, mille kohaselt oli

spetsiifiliselt seadistatud broneerimissüsteem kodulehe peamine osa. Kohus loeb

lepingutingimustest välja selle, et hageja on kodulehele soovinud saada seadistatavat

broneerimissüsteemi ning kostja on sellise süsteemi kodulehele paigutanud. Hageja ei ole

kohtu ette toonud ühtegi tõendit, millest nähtuvalt oleks hageja varasemalt kordagi kostjale

selgitanud, millise seadistuse või visuaalse väljanägemisega broneerimissüsteem vastab

hageja ootustele ja vajadustele. Kohus märgib, et samuti ei ole pooled lepingusse lisanud

broneerimissüsteemi seadistamist/häälestamist täiendava tingimusena. Vaidlus puudub, et

Hageja on juba oma algse tellimuse kohaselt soovinud võimalust süsteemi paindlikumast

muuta ja ise seadistada. Kohtu hinnangul ei ole hagejal tekkinud broneerimissüsteemi

seadistuste haldamisega seotud probleemide näol tegemist puudustega töövõtulepingu

objektis, milleks on koduleht koos kõigi tellimuspakkumuses kirjeldatud moodulitega (vt.

ülal punkt 19).

24. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud

tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Kuna broneerimissüsteemi eritingimuste

kohta kokkulepped poolte vahel täielikult puuduvad, ei ole tegemist kokku lepitud

tulemusega VÕS § 635 lg 1. Töövõtulepingu puuduseks TsMS § 635 lg 1 mõttes ei saa olla

asjaolu, et hageja kasutas üht kodulehte, millel oli loodud broneerimissüsteem, mille

haldamise ja kasutamisega hageja oli harjunud ega eeldus, et uues süsteemis toimib

broneerimine samade seadistuste järgi, mis varasemas süsteemis ilma seadistamiseks

vastavaid juhiseid andmata. Broneerimissüsteemi seadistamise spetsiifika puudub lepingust

täielikult kuni lepingu eseme üleandmiseni. Kostja II lõi uue kodulehe, millele paigutas

kasutamisvalmis broneerimissüsteemi ning selle süsteemi olemasolu ja seadistamise

võimalikkuse osas kodulehel vaidlus puudub. Kohus on kokkuvõtvalt veendunud seisukohal,

et kodulehe üleandmise-vastuvõtmisega 25.04.2022 sai hageja tellimuse objekti (kodulehe)

valduse ning koduleht vastas varasemalt kokku lepitud tingimustele ja sisendile, mis

Lk 9 / 16

2-23-3394

töövõtjale tellija poolt varasemalt oli antud. Töövõtulepingus puudusid mistahes

eritingimused broneerimissüsteemile.

25. Kohus märgib, et asja lahendamise seisukohalt on tähtsusetu hageja poolt 27.12.2023

esitatud Aara Disaini pakkumise /dtl 173-176/, mille hageja on küsinud alles 11.12.2023,

kuna antud tõend on loodud enam kui aasta peale kostjaga lepingu sõlmimist ning hageja

enda antud sisend tõendist nähtuvalt on täiesti erinev varasemast sisendist. Kummastav on ka

see, et alles 27.12.2023 vahetult enne kohtuvaidlusi esitatud menetlusdokumendis /dtl 160-

161/ esitab hageja selgelt formuleeritud kirjelduse, millise seadistustega broneerimissüsteemi

hageja vajab.

II Hageja avaldus lepingust taganemiseks ja lepingutasu tagastamiseks

26. Hageja nõuab töövõtulepingust taganemisel lepingu alusel üleantud rahasumma 925 EUR

tagastamise nõue ning nimetatud summalt alates 1. veebruarist 2022 kuni kohustuse kohase

täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras või alternatiivselt,

juhul kui kohus peab kohaseks mitte lugeda taganemist kehtivaks, nõuab hageja VÕS § 115

lõike 2 teisele lausele tuginedes üleantud 925 euro tagastamist asendava kahjuna koos

eelpool kirjeldatud viivisega.

27. Kohus on seisukohal, et hageja nõue lepingust taganemise ja juba tasutud summade osas

tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

28. Tulenevalt VÕS § 116 lg 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Riigikohus on

oma lahendis nr 2-202-3033/44 punktis 13 sedastanud, et töövõtja loetakse VÕS § 647 lg 1

järgi töövõtulepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine

ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või

uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele

mittevastavusest teatamist. VÕS § 116 lg 5 kohaselt võib kahjustatud lepingupool määrata

VÕS §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel, et juhul, kui teine lepingupool ei täida

täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust

taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida

lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema

lepingulistest kohustustest ebaolulise osa.

29. Riigikohus on lahendis 2-18-13432 punktides 18.2. ja 18.3. sedastanud, et töö

lepingutingimustele mittevastavuse korral saaks VÕS § 116 lg 2 p 1 olla kohaldatav

lepingust taganemise alusena juhul, kui lepingu eesmärgi saavutamine on rikkumise tõttu

sisuliselt nurjunud, st selle eesmärk on jäänud suures osas saavutamata ega ole eeldatavalt

enam saavutatav ja selle tagajärjel teise poole huvi kaotus lepingu vastu pidi olema lepingut

rikkunud poolele objektiivselt ettenähtav. Isegi kui tööl esinevad olulised puudused, mis

takistavad töö eesmärgipärast kasutamist, ei too ainuüksi töö lepingutingimustele

mittevastavus üldjuhul kaasa olulist lepingurikkumist, kui puudused on võimalik

parandamise või uue töö tegemisega kõrvaldada ning töövõtja on valmis seda tegema. Kui

Lk 10 / 16

2-23-3394

lepingupool taganeb VÕS § 116 alusel lepingust seetõttu, et asi on puudustega, on

kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui

lepingupool on andnud teisele poolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kohustuse

täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust

taganeda üksnes erandjuhul (vt RKTKo nr 3-2-1-80-10, p 12). Seega tekib töövõtjal töö

lepingutingimustele mittevastavuse korral, mida on võimalik parandada või uue töö

tegemisega kõrvaldada, õigus tugineda lepingu olulisele rikkumisele üldjuhul vaid siis, kui ta

on andnud töövõtjale võimaluse mittevastavus kõrvaldada kas parandamise või uue töö

tegemisega, nõudes töövõtjalt lepingu täitmist VÕS § 646 lg 1 alusel või andes temale selleks

täiendava tähtaja.

30. Riigikohus on oma lahendis 3-2-180-10 punktis 3 sedastanud, et VÕS § 641 lg 3 kohaselt

vabaneb töövõtja tellija juhisest või kolmanda isiku puudulikust eeltööst tingitud töö

lepingutingimustele mittevastavuse korral vastutusest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada,

et on juhiste või eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud.

31. Selleks, et hagejal tekiks õigus lepingust taganeda, tuleb tuvastada, kas lepingu eesmärk

on saavutatud, kas puudused on võimalik parandamise või uue töö tegemisega

kõrvaldatavad ning kas tellija on määranud puuduste kõrvaldamiseks täiendava

tähtaja. Hageja esmane etteheide kostjale on ajakulu lepingu täitmisel. Kohtu hinnangul ei

ole tegemist VÕS § 116 mõttes olulise rikkumisega. Kohus tuvastas, et pooled on lepingu

täitmise käigus tähtaegu muutunud. Tähtaja muutmise osas ei ole pooled töövõtulepingus

mingeid täiendavaid kokkuleppeid saavutanud. Vaidlus puudub, et tähtaega on lepingu ajal

poolte kokkuleppel muudetud järgnevalt: Kostja II esindaja Z.U teatas 14.03.2022, et „oli

vahepealsel ajal haigestunud, tegeleb hetkel broneerimissüsteemiga, muudatused avalehel

proovime ka ära teha ja siis tõstame lehe LIVE. Eelduste kohaselt selle nädalaga.“ E-kirjale

oli lisatud ka arve/dtl 9/.

32. Vaadeldes lepingu eesmärki on kostjad on oma 23.02.2023 vastuses selgitanud kodulehe

tegemise protsessi alljärgnevalt: kodulehe tegemise protsess toimub selliselt, et loodavat

kodulehte luuakse-ehitatakse kostja/kostjate enda serveris-keskkonnas (Zone.ee –

Estlanders.ee alamdomeen). Antud juhul: https://bronto.estlanders.ee. Kui koduleht on

valmis, siis palutakse, et klient viidatud keskkonnas vaataks kodulehe üle, testiks seda. Ja

annaks tagasisidet. Kui kliendil pretensioone pole, kõik sobib, siis antakse koduleht kliendile

üle, ühes sellega, liigutatakse koduleht n-ö eluskeskkonda (tehakse kõigile

internetikasutajale kättesaadavaks). Täpselt samamoodi toimiti ka antud projekti- kodulehe

puhul. Kohus on juba varasemalt tuvastanud, et kostja esitas hagejale tutvumiseks esmase

kodulehe projekti 27.02.2022, võimaldades sellega hagejale uuele lehele juurdepääsu

parooliga: Kostja II esindaja Z.U kirjutas hagejale 27.02.2022 „Tervitus! URL

bronto.estlanders.ee (link) parool:bronto11“ /dtl 83/. Kohus järeldab sellest üheselt, et

hagejal oli võimalus tutvuda kostja II serveris paikneva ja parooliga kaitstud loodava

kodulehega alates 27.02.2022. Kohtule ei ole teada, kas hageja seda juurdepääsu ka kasutas

ja loodavat kohtulehte kasutada proovis. Küll aga oli hagejale kontrollimiseks võimaldatud

juurdepääs juba kodulehe loomise varajases staadiumis. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit

selle kohta, et hageja oleks süsteemiga tutvunud või selle kasutamist proovinud ülesehitamise

ajal (URL bronto.estlanders.ee), samuti puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks

süsteemi katsetades leidnud mistahes vigu või puudusi.

Lk 11 / 16

2-23-3394

33. Kohus, olles kontrollinud nii hageja kui kostja tõendeid ja kohtuistungil antud selgitusi, on

seisukohal, et kostja on antud juhul oma põhikohustuse hageja ees täitnud – valmistanud

poolte poolt kokku lepitud ajaks, so. 25.04.2022 kodulehe, mis vastas täielikult hageja poolt

antud sisendile, ning selle hagejale üle andnud ja avalikkusele kasutatavaks teinud. Poolte

vahel puudub vaidlus kodulehe komponentide (v.a.broneerimissüsteemi) olemasolu, sisu ja

funktsioneerimise üle. Kohus on eeltoodust tulenevalt jõudnud veendumusele, et hageja

etteheited, mille kohaselt tal puudusid juurdepääsud kodulehele, broneerimissüsteemile peale

avalikustamist ei vasta tervikuna tõele.

34. Kohus on seisukohal, et kostja on tõendanud ja selgitanud, et ta andis hagejale 01.05.2022

täiendavalt eraldi ligipääsu, kuna hageja 30.04.2022 e-kirjast nähtus kostjale, et hageja ei ole

Zone+ kaudu kodulehele/broneerimissüsteemi sisenenud. Olles seda märganud, püüdis kostja

hagejale täiendavalt selgitada, mida ja kuidas hageja tegema peaks, et talle loodud kodulehte

kasutada, sh. muuta vajadusel broneerimissüsteemi ja hallata broneeringuid. Kostja lisas

01.05.2022 hagejale e-kirja teel detailse broneerimissüsteemi haldamise õpetuse ning pakkus

hagejale täiendavalt, vastavalt tellimusele 1:1 juhendamist ZOOMi kõnes. Seega on kostja

omalt poolt teinud kõik selleks, et ta on lepingust tulenevate ning hageja antud juhiste ja

eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud.

35. Lisaks märgib kohus, et kostja on sõltumata töövõtulepingu tingimustest asunud

broneerimissüsteemi hageja pretensioonide kohaselt seadistama ja haldama, tehes seda kohtu

hinnangul peale pretensiooni saamist viivitamatult (ühe-kahe tööpäeva vältel) vastavalt

sellele, millist soovi hageja oma pretensioonis esmakordselt kirjeldanud on.

36. Kohus on veendunud, et just hageja ise lõpetas ootamatult, sealjuures ka ebaviisakalt ja

teraval toonil kostjatega koostöö, mh hageja ei soovinud saada õpetust, et edasiselt ise

kodulehte ja broneeringuid hallata. Kohus nõustub kostjatega, et hageja ei ole esitanud ühtegi

usaldusväärset tõendit, millest nähtuks, et ta oleks kostjad väidetavatest puudustest mõistliku

aja jooksul, nõuetekohaselt (väidetavate probleemide olemust piisavalt kirjeldades) ja selgel

viisil teavitanud. Samuti on kohus seisukohal, et hageja on jätnud täielikult tõendamata

asjaolu, nagu oleksid kostjad keeldunud töös muudatusi-täiendusi-parandusi tegemast. Kohus

on seisukohal, et VÕS § 644 lg-st 3 tulenevalt ei saa hageja töö lepingutingimuste

väidetavale mittevastavusele tugineda.

37. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et kostjad oleksid töövõtulepingut

oluliselt rikkunud VÕS § 116 mõttes, mistõttu hagejal puudub õigus lepingust

taganemiseks. Seega jätab kohus rahuldamata hageja töövõtulepingust taganemisel

lepingu alusel üleantu tagastamise nõude summas 925 eurot.

38. Kohus on seisukohal, et hageja alternatiivne nõue ei kuulu rahuldamisele. Alternatiivne

nõue seisneb alljärgnevas: juhul kui kohus peab kohaseks mitte lugeda taganemist kehtivaks,

nõuab Hageja VÕS § 115 lõike 2 teisele lausele tuginedes üleantud 925 euro tagastamist

asendava kahjuna koos eelpool kirjeldatud viivisega.

39. VÕS §115 lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast

käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kehtiva kohtupraktika

Lk 12 / 16

2-23-3394

kohaselt: RKL 2-20-9824 p.17. kohaselt VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aluseks võib seega olla

VÕS § 115 lg 1 esimene alternatiiv (kahju hüvitamine koos kohustuse täitmisega) või VÕS §

115 lg 1 teine alternatiiv (kahju hüvitamine kohustuse täitmise asemel). /…/ Kohus on

ülalpool jõudnud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, milles seisneb kostjate poolne

lepingu rikkumine. Samuti ei ole hageja ise täitnud alternatiivse nõude rahuldamises

eeltingimust – täiendava tähtaja määramist (VÕS 114 lg 1). Seega on täitmata ka VÕS § 115

lg 2 toodud eeldused. Kohus jätab hageja alternatiivse nõude 925 euro suuruses

kahjuhüvitise saamiseks rahuldamata.

III Saamata jäänud tulu ja mainekahju nõuded

40. Kohus on seisukohal, et kõik hageja kahjunõuded tuleb tõendamatuse tõttu jätta

tervikuna rahuldamata.

41. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava

kvaliteediga. Juhul, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või

seadusest peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise

kvaliteediga. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja

võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist.

42. VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud juhul kui kahju

poleks tekkinud. Sama sätte lg-st 4 tulenevalt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. VÕS § 127 lg

4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

43. Lepingulisel alusel võib hagejal olla õigus nõuda kostjalt VÕS § 115 lg1 ja § 128 lg 4 järgi

tulu, mis hagejal jäi saamata. VÕS § 127 lg 1 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärk

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127

lg 3 kohaselt Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida

ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal,

välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4

kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS §127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud

isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul,

kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

Lk 13 / 16

2-23-3394

44. Kehtiva kohtupraktika kohaselt: RK 2-20-9824 p.17. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik

rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aluseks võib seega olla

VÕS § 115 lg 1 esimene alternatiiv (kahju hüvitamine koos kohustuse täitmisega) või VÕS §

115 lg 1 teine alternatiiv (kahju hüvitamine kohustuse täitmise asemel). /…/ Kohus on

ülalpool jõudnud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, milles seisneb kostjate poolne

lepingu rikkumine. Samuti ei ole hageja ise täitnud alternatiivse nõude rahuldamises

eeltingimust – täiendava tähtaja määramist (VÕS 114 lg 1). Seega on täitmata ka VÕS § 115

lg 2 toodud eeldused.

45. Esmalt märgib kohus, et hageja kahjunõuded on algusest peale ebaselged ning sõltumata

kohtu suunistest nõudeid korrigeerida, ei ole hageja seda teinud. Hageja oma 27.12.2023

menetlusdokumendis räägib küll nõude vähendamisest, kui kohus, vaadates hageja muudetud

nõuete sisu, ei nõustu hageja väitega, et nõuet on ka tegelikult vähendatud. Kohtu poolt on

algselt menetlusse võetud nõue 5000 EUR ulatuses mittevaraline kahju hüvitamiseks. Nõuet

põhistades toob hageja välja, et tal jäi äritegevuses saamata tulu vähemalt 1000 EUR, ning

Mirjel OÜ-le tekkis mainekahju mittetoimivast broneeringusüsteemist, mis rikkus

kliendisuhteid. Kahju seisneb seni kohusetundlikult toiminud ja kohustuste täitmist ning

sõnapidamist väärtustanud Mirjel OÜ maine languses klientide ees. Hageja 27.12.2023

menetlusdokumendis on esitanud kahjunõude sõnastuses: kostjatelt välja mõista saamata

jäänud tulu 2427,2 EUR ajavahemikus 25.04.2022-31.05.2022 eest, lisades viivisenõude

alates 31. maist 2022 kuni kohustuse kohase täitmisena VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja lisab alternatiivselt juurde, et kuivõrd hagejale tekkis kahju nii

väga pika viivitusega ja lepingutingimustele mittevastava töö eest maksmisega,

saamatajäänud tulust, mistõttu pidi ta ka oma edasise tegevuse ümber korraldama, on ka

kohane, kui hüvitise suuruse otsustab VÕS § 127 lg 6 järgi kohus. Seega muudab hageja küll

samadel asjaoludel lepingulisest suhtest tuleneva kahjunõude liiki, kuid kohus ei ole seda

TsMS § 376 lg 4 p 3 tulenevalt hagi muutmiseks. Samas, kuna hageja jääb VÕS § 127 lg 6

toodud mittevaralise kahju nõude juurde, ei ole hageja oma nõuet vähendanud, vaid esialgu

nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu nõudnud osaliselt teist eset või muu hüve

TsMS § 376 lg 4 p 3 mõttes.

46. Oma 04.02.2024 kohtuvaidluse teesides toob hageja oma lõplike kahjunõuetena välja:

(i)

2427,2 EUR saamatajäänud tulu vahemikus 25.04.2022-31.05.2022 ning alates 31.

maist 2022 kuni kohustuse kohase täitmisena viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras,

(ii)

Hagejale tekkis kahju nii väga pika viivitusega ja lepingutingimustele mittevastava

töö eest maksmisega, kui ka saamatajäänud tulust, mistõttu pidi ta ka oma edasise

tegevuse ümber korraldama, on ka kohane, kui hüvitise suuruse otsustab VÕS § 127

lg 6 järgi kohus (mittevaraline nõue, mainekahju).

47. Eesti õiguspraktikas on Riigikohus korduvalt avaldanud seisukoha, et juriidilisele isikule ei

saa tema olemusest tulenevalt kuuluda mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid, mis on

tingitud tema au teotamisest. Juriidilisele isikule ei ole omane moraal, seega ei saa ta ka

nõuda moraalse kahju hüvitamist. Küll aga saab juriidiline isik nõuda ebaõigete andmete

Lk 14 / 16

2-23-3394

õigusvastase ja süülise avaldamisega tekitatud varalise kahju (juriidilise isiku mainekahju)

hüvitamist. Oma nõude edukuse tagamiseks peab juriidiline isik tõendama lisaks üldistele

nõude eeldustele (et ebaõigete andmete avaldamine oli õigusvastane) ka kahju tekkimise ning

põhjusliku seose rikkuja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kahju tekkimine on mõõdetav

erinevate asjaolude hindamise teel, nt käibekaotus, klientide lahkumine ja raskus uute

lepingute sõlmimisel.

48. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses mainekahju tekkimise alused puuduvad. Kostja

ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, seega pole kahjunõude eeldused täidetud.

Kostja tegevusel kodulehe loomisel puudub seos hageja mainele tekkinud kahjuga, mistõttu

kohus jätab hageja mainekahju nõude täies ulatuses rahuldamata.

49. Kohus peab siinkohal vajalikuks välja tuua, et hageja ei ole ise olnud vajalikul määral hoolas

oma lepinguliste kohustuste täitmisel klientide ees, s.o. klientide broneeringute haldamisel

olukorras, kus tema vanal kodulehel toiminud süsteem asendatakse uuega. Hageja oli teadlik

sellest, et tema uus koduleht läks käiku 25.04.2022. Hageja ise tellis kostjatelt uue kodulehe,

sealjuures oli poolte vahel korduvalt juttu sellest, et kostja II loob uue lehe, sh. uue

broneerimissüsteemi, kuna vana ülevõtmine ei ole võimalik. Kohus on seisukohal, et hageja

enda hoolsuskohustuste hulka kuulus vanas süsteemist tehtud broneeringute haldamine

olukorras, kus vana koduleht (sh, vana broneerimissüsteem) läheb maha ning uus tuleb selle

asemele. Kohtu hinnangul ei ole hageja ise arvestanud sellega, et toimima hakkab uus

broneerimissüsteem, ja tema vanas süsteemis fikseeritud olemasolevad broneeringud ei lähe

automaatselt üle uude süsteemi. Varasemate broneeringute ümbertõstmine vanast süsteemist

uude süsteemi on kohtu hinnangul hageja enese hoolsuskohustus. Samuti on kohus ülalpool

käsitlenud lepingu tähtaegade muutmist (vt. kohtotsuse p. 31), mis on toimunud poolte poolt

kooskõlastatult. Kohus märgib, et kuivõrd kuni uue kodulehe ülespanemiseni töötas hageja

vana koduleht, puudub kodulehe tegemise ajakulul puudub seos nii saamata jäänud tulu kui

ka väidetava mainekahjuga.

50. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku

poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise

põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta

kannab. Kohus on seisukohal, et kahjunõude lahendamisel saamata jäänud tulu osas tuleb

kohaldada VÕS § 115 lg 1 esimest alternatiivi, mille puhul on silmas peetud kahju, mis on

võlausaldajale kahju hüvitamise nõude esitamise hetkeks lõplikult tekkinud ja mida

rikkumise heastamisega (nt parandamise või asendamisega) kõrvaldada ei saa. Tõendada

tuleb ka asjaolu, miks kahju tekkimine oli või pidi olema kostjatele ettenähtav lepingu

sõlmimise hetkel. Hageja on esitanud kahjunõude summas 2427,2 eurot saamata jäänud tulu

eest. Hageja täpsustab, et hageja saamata jäänud tuluks on hüpoteetiline tulu, mida hageja

võinuks teenida keskmiselt kalendrikuude eest.

51. Kuivõrd kohus on juba varasemalt selgitanud, et kohus ei ole tuvastanud kostjapoolset

lepingurikkumist, on käesoleval juhul täitmata ka kõik hagejale rikkumise tagajärjel tekkinud

materiaalse kahjunõude eeldused. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõuded ka

materiaalse kahju osas täielikult hüvitamata.

Lk 15 / 16

2-23-3394

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

52. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu kohus jätab menetluskulud tervikuna hageja kanda.

TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

53. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulu summas 3060 eurot (ilma km-ta) õigusabikuludele,

lepingulise esindaja tasu tunnitasuga 120 eurot kokku 25,5 töötunni ulatuses. Kohus leiab, et

tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik, jäädes pigem alla keskmise

advokaaditeenuse turuhinna. Samuti nähtub menetluskulude arvestusest, et kostjate puhul on

õigusabi osutaja juba maha arvestanud osa tööajast, vastavalt kliendilepingule, vähendades

õigusabikulude suurust võrreldes töö tegemiseks tegelikult kuulunud ajaga. Kohus on

seisukohal, et esindaja tunnitasu vastab advokaadi osutatud õigusabiteenuse keskmisele

turuhinnale. Kohus leiab, et sellises mahus õigusabi kasutamine hageja poolt, arvesse võttes

vaidluse sisu ja keerukuse astet ning hageja poolt esitatud menetlusdokumentide mahtu sisu

ja kvaliteeti, olnud möödapääsmatult vajalik. Kohus loeb hageja kulutused õigusabile

põhjendatuks. Kostja vastuväited menetluskulude vähendamiseks ei anna kohtu hinnangul

alust menetluskulude vähendamiseks,.

54. Kostjad paluvad kohtul TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat tasuma kostjatele viivist

hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Kohus rahuldab selle taotluse ning

mõistab hagejalt kostjate kasuks välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täieliku

täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

Lk 16 / 16