2-23-149812/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedMõista hagi A. F. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 210 eurot 1 sent (põhinõue 153 eurot 83 senti, viivis 31 eurot 18 senti ja sissenõudekulu 25 eurot).
Legislator headnote
AI generated2-23-149812/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Mõista hagi A. F. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 210 eurot 1 sent (põhinõue 153 eurot 83 senti, viivis 31 eurot 18 senti ja sissenõudekulu 25 eurot).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Karina Kukkes
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. aprill 2024, Võru kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-23-149812
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. F. vastu
põhivõla 153 euro 83 sendi, viivise ja sissenõudekulu
saamiseks
Tsiviilasja hind
238 eurot 8 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood
11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste
Kostja: A. F. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista hagi A. F. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 210 eurot 1 sent
(põhinõue 153 eurot 83 senti, viivis 31 eurot 18 senti ja sissenõudekulu 25 eurot).
3. Mõista hagi A. F. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt (153
eurolt 83 sendilt) alates 1. veebruarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,05%
päevas.
4. Jätta menetluskulud hagi A. F. kanda.
5. Mõista A. F. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 242 eurot.
6. Mõista A. F. Aktisaselt PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (242 eurolt)
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse
jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus
kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja
lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte
väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale
kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või
kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 11. detsembril 2023 Pärnu Maakohtule
maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. F. (kostja) 230 euro 50 sendi saamiseks. Kuna
makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus
25. jaanuaril 2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse
jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja palub 31. jaanuaril 2024 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks võlgnevus
153 eurot 83 senti, viivis 31 eurot 18 senti ja sissenõudekulu 25 eurot. Samuti palus hageja
mõista kostjalt enda kasuks välja viivise põhinõudelt alates 1. veebruarist 2024 kuni põhinõude
täitmiseni määras 0,05% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja Tele 2 Eesti AS 3. juulil 2022
Tele 2 liitumislepingu nr 854485567. Kostja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Tele
2 Eesti AS luges lepingu ülesöelduks alates 15. jaanuarist 2023 ning loovutas 29. mail 2023
lepingust tulenevad nõuded hagejale.
3. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse
tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Maksekäsu
kiirmenetluses on rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressilt Ropka 24-48, Tartu
dokumendid tagastanud märkega isik ei ela/asu aadressil. Vastuseks Pärnu Maakohtu
maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur vastanud
23. jaanuaril 2024, et politseile ei ole teada isiku võimalik elukoht ega muud kontaktandmed.
Isikuga ei ole soetud ühtegi juhtumit. Kohus edastas korduvalt menetlusse võtmise määrust ja
hagimaterjale kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressil, millelt vastused puuduvad.
27. veebruari 2024 seisuga töötamise registris aktiivseid kandeid ei ole. Rahvastikuregistris
märgitud telefoni number ei ole kasutusel. Kuna praegusel juhul ei ole elektrooniline
kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik elukoht ei ole teada, tuleb hagi kostjale kätte
toimetada avalikult hagi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul
puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega
on täidetud menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes.
Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud
avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 28. veebruaril 2024 ning need loeti
kostjale kättetoimetatuks 15. märtsil 2024. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (01. aprilliks
2024) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise
kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule
tähtaegselt
kirjalikult
vastanud.
Hageja
taotles
hagiavalduses
hagi
rahuldamist
tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude
õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
5. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude
õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
6. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
8. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 100 eurot,
maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 427 eurot (3,5 h; koos
käibemaksuga).
TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja
menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100
eurot.
TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb
maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks.
Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja
põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa
tüüphagiga, poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, samuti ei
saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine, peab kohus käesolevas asjas
põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 122 eurot (1 h x 100 x 1,22). Kooskõlas
TsMS § 174 lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei
saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 242 eurot (100 + 20 + 122). Vastavalt
hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates
kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras.
9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
10. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus
kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras,
mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu,
ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317
lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-
s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri
2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-
123093, p 9.2).
allkirjastatud digitaalselt/
Karina Kukkes
kohtunik