2-24-173/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-173

Tsiviilasi

H. O. ja E. O. ühine maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik) I: H. O. (isikukood xxxxxxxxxx)

Avaldaja (võlgnik) II: E. O. (isikukood xxxxxxxxxx)

Usaldusisik: A. Õ.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada abikaasade H. O. ja E. O. ühine maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja H. O. pankrot 9. aprillil 2024 kell 14.00 ning algatada H. O.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Kuulutada välja E. O. pankrot 9. aprillil 2024 kell 14.00 ning algatada E. O.

kohustustest vabastamise menetlus.

4. Nimetada

H.

O. ja

E.

O. pankrotihalduriks

A. Õ.

(xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

e-post

xxxxx@xxxxxx,

telefon

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur.

5. Kohustada H. O. ja E. O. andma võlgniku vande 6. mail 2024 kell 10.45 (asukohas

Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

6. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 6. mai 2024 kell 10.45

(asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

7. Pankrotihalduril

koostada

võlausaldajate

esimeseseks

üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

8. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule

võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta

üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel

on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FiMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

10. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

pärast pankrotimenetluse lõppemist.

11. Jätta menetluskulud H. O. ja E. O. kanda.

12. Määrata H. O. usaldusisiku A. Õ. tasuks 1120 eurot, millele lisandub käibemaks

246 eurot 40 senti.

12.1. Anda H. O. menetlusabi usaldusisiku tasu 820 euro ja sellele lisanduva 180 euro

40 sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahendite arvel hüvitamiskohustuseta.

12.2. Ülejäänud usaldusisiku tasu 300 eurot, millele lisandub käibemaks 66 eurot, s.o

kokku 366 eurot mõista välja H. O. pankrotivara arvel.

13. Määrata E. O. usaldusisiku A. Õ. tasuks 1120 eurot, millele lisandub käibemaks

246 eurot 40 senti.

13.1. Anda E. O. menetlusabi usaldusisiku tasu 820 euro ja sellele lisanduva 180 euro

40 sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahendite arvel hüvitamiskohustuseta.

13.2. Ülejäänud usaldusisiku tasu 300 eurot, millele lisandub käibemaks 66 eurot, s.o

kokku 366 eurot mõista välja E. O. pankrotivara arvel.

14. Määruse resolutsiooni p-des 12.1, 12.2, 13.1 ja 13.2 märgitud usaldusisiku tasu

kanda

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

(registrikood

xxxxxxx,

konto

nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank ), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

15. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

16. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

17. Toimetada määrus kätte võlgnikele ja usaldusisikule ning saata täitmiseks

resolutsiooni p-d 12.1 ja 13.1 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FiMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FiMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja

või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. H. O. (avaldaja, võlgnik I) ja E. O. (avaldaja, võlgnik II) (abikaasad) esitasid 4.

jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule abikaasade ühise maksejõuetusavalduse pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on igakuine sissetulek võlgnikul I 739 eurot ja võlgnikul II 460 eurot ning

väljaminekud kokku 1230 eurot. Kohustusi on võlgnikul I 28 765 euro 44 sendi ulatuses ning

võlgnikul II 52 833 euro 69 sendi ulatuses. Varem said võlgnikud tulu ettevõtlusest, kuid

äriühingute makseraskuste tõttu võlgnikud töötasu ei saanud, koondati, mistõttu laenusid nad

enam maksta ei suutnud. Ka on võlgniku I tervis viimasel poolaastal halvenenud. Võlausaldajad

pole nõustunud mõlemaid pooli rahuldavat kompromissi sõlmima.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku I pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Usaldusisiku hinnangu kohaselt kuuluvad võlgnikule I H&E Maintenance Products OÜ

(registrikood 14443238) ja OÜ OJA GRUPP (registrikood 10627183) osad, kuid äriühingute

suhtes on esitatud pankrotiavaldused tsiviilasjades nr 2-23-17645 ja 2-23-17709. Samuti on

võlgnikul I seos xxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx) (FIE), kuid see ei tegutse. Võlgniku I

Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on 3 senti, arvelduskontodel 6 eurot 60 senti, ta saab

sissetulekuna vanaduspensioni 747 eurot 79 senti, mis laekub xxxxxxxxxxxxxx-xx kontole.

Kohustusi on võlgnikul I kokku 35 794 euro 90 sendi ulatuses. Igakuised kulud on kokku 770

eurot.

Abikaasade

ühisvara

hulka

on

kuulunud

kinnisasi

asukohas

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx), kuid on selle

kinkinud xxxxxxxxxxxxxx-xx. Lisaks on võlgnik I võõrandanud talle kuuluva haagise (reg.nr

xxxxxx), sõiduauto xxxxxxxxxx (reg. nr. xxxxxx), xxxxxxx (reg.märk xxxxxx) ja ratastraktori

xxx (reg.märk xxxxxx).

Võlgniku I maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ebamõistlikud otsused võtta füüsilise

isikuna kõrge intressiga ja suures mahus laene äriühingu käibevahendite puuduse

leevendamiseks, teades, et laenude tagasimaksed ületavad mitmekordselt tema sissetulekut.

Ilmselgelt pidi ta mõistma, et äriühingu kasumimarginaal ei võimalda sellise intressiga laene

teenindada. Võlgnik I oli maksejõuetu hiljemalt 2022. a-l, kui tema laenukohustused ei

vastanud tema maksevõimele, kuid jätkas laenude võtmist. Võlgade ümberkujundamise

menetluse läbiviimine on võimatu.

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1120 eurot, millele lisandub käibemaks.

3. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku II pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Usaldusisiku hinnangu kohaselt kuulub võlgnikule II xxxxx aktsia hinnangulise väärtusega 40

senti, H&E Maintenance Products OÜ (registrikood 14443238) osa, kuid äriühingu suhtes on

esitatud pankrotiavaldus. Võlgniku II Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on 14 eurot 58

senti, pensionifondi osakuid on 7242 eurot 7 senti ja täiendavad kogumispensioni osakuid 42

eurot 87 senti, ta saab sissetulekuna töötutoetust 352 eurot ja peretoetust 160 eurot, mis

laekuvad xxxxxx-xxxxxxxxxxxx kontole. Kohustusi on võlgnikul II kokku 60 449 euro 15

sendi ulatuses. Igakuised kulud on kokku 515 eurot.

Abikaasade

ühisvara

hulka

on

kuulunud

kinnisasi

asukohas

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx), kuid on selle

kinkinud xxxxxxxxxxxxxx-xx. Lisaks on võlgnik II võõrandanud talle kuuluva kinnisasja

asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxx),

sõiduauto Š (reg.nr xxxxxx) ja H&E Kaubad OÜ (registrikood 14739772) osa.

Võlgniku II maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ebamõistlikud otsused võtta füüsilise

isikuna kõrge intressiga ja suures mahus laene äriühingu käibevahendite puuduse

leevendamiseks, teades, et laenude tagasimaksed ületavad mitmekordselt tema sissetulekut.

Ilmselgelt pidi ta mõistma, et äriühingu kasumimarginaal ei võimalda sellise intressiga laene

teenindada. Võlgnik II oli maksejõuetu hiljemalt 2022. a-l, kui tema laenukohustused ei

vastanud tema maksevõimele, kuid jätkas laenude võtmist. Võlgade ümberkujundamise

menetluse läbiviimine on võimatu.

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1120 eurot, millele lisandub käibemaks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

abikaasadest võlgnike pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

5. FiMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 18 lg 6 järgi kui abikaasad on esitanud ühise

maksejõuetusavalduse, teeb kohus mõlema suhtes sama sätte lõikes 2 nimetatud menetlusliku

otsustuse eraldi.

6. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et mõlemad võlgnikud on püsivalt maksejõuetud, kuna nad ei suuda rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikel

puudub oma kohustuste (võlgnikul I 35 794 eurot 90 senti ja võlgnikul II 60 449 euro 15 senti)

täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgnike makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on

pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnikud ei ole

võlgnik enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnikud on 2.

aprilli 2024. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus nende makseraskuste ületamiseks

on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Asja materjalidest ei nähtu FiMS § 45 lg-s

3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Kohus lisab, et on võlgnikule I selgitanud, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse

kestel tuleb ennekõike leida töö, samuti peab menetluses võlausaldajate nõuete täitmiseks

maksimaalselt panustama võlgnik II sõltumata sellest, et ta on vanaduspensionär.

Kohus märgib, et kui võlgnikud menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 13), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse enne kolme aasta möödumist (FiMS § 49 lg 8).

Kohus peab mõlema võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5

tähenduses (ebamõistlikud otsused võtta füüsilise isikuna kõrge intressiga ja suures mahus

laene äriühingu majandustegevuseks olukorras, kus laenude tagasimaksed ületavad nende

sissetulekut), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

7. Kohus nimetab mõlema võlgniku pankrotihalduriks A. Õ. , kes on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks. FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur

jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

8. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 6. mai 2024

kell 10.45 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.

9. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FiMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). Kuna võlgnikel kinnisasjad puuduvad, ei ole vaja määrust

registripidajale edastada.

10. Kohus kohustab võlgnikke PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 6. mai 2024 kl 10.45.

11. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu võlgniku I usaldusisikuna 1120

eurot, millele lisandub käibemaks, ja võlgniku II usaldusisikuna 1120 eurot, millele lisandub

käibemaks.

11.1. FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

11.2. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3

kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

11.3. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku võlgniku I

usaldusisikuna 12 tundi 30 minutit ja võlgniku II usaldusisikuna 12 tundi 30 minutit. Arvestades

maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisiku

hinnangu koostamine koos mõlema võlgniku vara ja võlgade nimekirjade ning lisadega,

võlgnikele kuulunud, kuid võõrandatud vara välja selgitamine), põhjalikkust ja keerukust ning

tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

Kohus leiab, et usaldusisiku tasu mõlema võlgniku osas eraldi 1120 eurot, millele lisandub

käibemaks, on põhjendatud ja vajalik.

11.4. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri

andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustlane (nr xxxxxxxxx). Seega

lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1).

12. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2)

ning osaliselt võlgnike pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on

hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja.

Võlgnikel puudub sissetulek ja vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus

võlgnikele usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2

kehtestatud määra (820 eurot, lisandub käibemaks). Ülejäänud usaldusisiku tasu (300 eurot,

lisandub käibemaks) tuleb välja mõista võlgnike pankrotivarast.

13. Kohus selgitab võlgnikele, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikel tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FiMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik