2-23-118505/5 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2024. a, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-118505

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagiavaldus R. V. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2416,99 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699)

Hageja esindaja I. V. (e-post xxx)

Kostja R. V. (isikukood xxx; elukoht xxx, e-post xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista R. V. välja Revensen OÜ kasuks 1430,66 eurot.

3. Mõista R. V. välja Revensen OÜ kasuks viivis 1278,13 eurolt võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 09.04.2024 kuni nõude täitmiseni, kuid

mitte enam kui 1125,6 euro ulatuses.

4. Jätta ülejäänud osas hagi rahuldamata.

5. Menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Jätta hageja

menetluskulust 68,45% kostja kanda.

6. Määrata Revensen OÜ menetluskulude suuruseks 440 eurot, mis koosneb riigilõivust

350 eurot, kohtutäituri tasust dokumentide kättetoimetamise eest 40 eurot ja

õigusabikulust 50 eurot.

7. Mõista R. V. välja Revensen OÜ kasuks hageja menetluskulud 301,18 eurot. R. V.

peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 301,18 eurot.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2(5)

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tagaseljaotsuse tegemise alused

1. Kohus saatis 29.08.2023 hagi ja menetlusse võtmise määruse kostja e-postile. Kostja on

nimetatu KÄPO vahendusel 30.08.2023 vastu võtnud.

2. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva alates hagi

kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 13.09.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul

viisil hagile reageerinud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikes 1 sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Asjaolud

4. Revensen OÜ esitas 04.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2321,49 euro saamiseks (põhinõue 1478,94 eurot, intress 253,13 eurot, viivis 102,49

3(5)

eurot, sissenõudekulud lepingu kehtivuse ajal 71,5 eurot ja sissenõudekulud (peale lepingu

lõppemist) 50 eurot, leppetrahv 365,43 eurot). R. V. esitas vastuväite ning 15.08.2023 lõpetas

kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis Revensen OÜ nõude R. V. vastu Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

5. Revensen OÜ nõuab hagis R. V. 1467,99 euro põhivõlgnevuse, 234,74 euro intresside, 29,25

euro lepingu hooldustasu, 30 euro sissenõudmiskulude ja 185,25 euro 23.08.2023 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist ja alates 24.08.2023 viivist 32% aastas

1467,99 eurolt kuni selle kohase tasumiseni.

Hageja nõue tuleneb kostja ja Ühisraha OÜ vahel 20.07.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxx,

mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot, intressiga 32% aastas, tagasimakseperioodiga 60 kuud,

kohustusega tasuda alates 20.08.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 20. kuupäevaks 54,89

eurot. Kokku kohustus kostja tasuma 3368,40 eurot (igakuised osamaksed 54,89 eurot x 60

kuud + 75 eurot lepingutasu).

Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 20.07.2022. Pärast laenulepingu nr xxx

sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt 07.10.2022 kokku 146,87 eurot.

Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta (24.08.2022, 24.09.2022,

04.10.2022, 24.11.2022, 04.12.2022, 24.12.2022) kui ka tasulisi (28.08.2022, 28.09.2022,

28.11.2022, 28.12.2022) meeldetuletusi.

Ühisraha OÜ saatis 05.01.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal

paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla

tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Ühisraha

OÜ edastas 04.04.2023 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta. Ühisraha OÜ loovutas

02.05.2023 nõude Revensen OÜ-le ja edastas kostjale vastava teatise.

Tulenevalt VÕS § 415 lg 2 loeb hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras

põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning hooldustasu

katteks alljärgnevalt: sissenõudmisega seotud kulud (tasulised meeldetuletuskirjad) 10 eurot; 2.

järjekorras loeti osaliselt tasutuks põhivõlg, so põhinõue 21,06 eurot (10,39+10,67) (tasutud

maksegraafikust 1-2 osamakset); 3. järjekorras loeti intress nõuetekohaselt tasutuks (1-2

osamakset), so kokku 79,72 eurot (40,00+39,72); 4. järjekorras loeti hooldustasu

nõuetekohaselt tasutuks (1-2 osamakset), s.o 4,50 x 2 = 9,00 eurot; ülejäänud summa 27,09

eurot kostja laekumistest läks 3. osamakse põhiosa katteks summas 10,95 eurot ja osaliselt 3.

osamakse intressi katteks summas 39,44 eurot.

Intresside võlg oli 04.04.2023 vastavalt maksegraafikule 234,74 eurot, hooldustasu võlg 29,25

eurot. Viivise võlg 23.08.2023 seisuga on 185,25 eurot.

Võla sissenõudmisega seotud kulud vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 on 30

eurot. Vastavalt portaali hinnakirjale maksab võlateatis ja laenulepingu ülesütlemise hoiatus

kumbki 5 eurot, teatis laenulepingu ülesütlemise kohta maksab 15 eurot.

6. Tarbija krediidivõimelisust hinnati kostja laenutaotluse, pangakonto väljavõtte ja

päringuvastuse alusel. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja sissetulekud xxx eurot,

kostja taotluse järgi xxx eurot. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja kehtivad

finantskohustused xxx eurot ja majapidamiskulud xxx eurot. Enne laenu väljastamist kontrollis

laenuandja maksehäireregistrit. Kinnisvara registri järgi kostja omandis kinnisvara ei olnud.

Peale lepingu sõlmimist oli kostja kuumakse xxx eurot. Pärast laenude väljastamist on igakuine

kohustus koos laenuandja kuumaksega xxx eurot (kostja finantskohustused xxx +

majapidamiskulud xxx + väljastatud laenud xxx = xxx). Reserv summas xxx eurot (xxx-xxx).

4(5)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava

ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta

meeldetuletuskirjade tasu ja sissenõudekulude osas ning viivisearvutuse korrigeerimise osas.

8. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuigi

hagi kohaselt on taotleja esitanud oma pangakonto väljavõtte krediidiandjale enne laenu

taotlemist, ei ole hageja seda tõendanud. Kohtule ei ole esitatud pangakonto väljavõtet, vaid

kokkuvõte pangakonto analüüsist, mille koostamise aeg ja alus ei ole kohtule teada. Selgusetuks

jääb ka analüüsi metoodika. Pangakonto analüüsi kohaselt puudus kostjal esimesel kolmel kuul

üldse sissetulek, kuid ta on saanud juba kahel korral laenu (xxx eurot ja xxx eurot).

Arusaamatud summad on sissetulekute osas veerus „muud tehingud“ – summad on igakuiselt

keskmiselt xxx euro ulatuses (võimalik, et tegemist on samuti laenudega). Igakuiste

väljaminekute hulgas nähtub makse inkassole, mis viitab makseraskustele. Arusaamatuks jääb,

mille arvel tasuti majapidamiskulusid vahemikus xxx eurot kuus. Kahtlusi tekitavad ka suurtes

summades maksed eraisikutele (nt xxx eurot) ja muud kulud (ca xxx eurot). Hagist nähtuvalt ei

ole hageja midagi teinud, et täiendavalt selgitada kostja sissetulekute ja kohustuste suurusi ning

ebakõla taotluses esitatu ja analüüsi vahel. Krediidiandja peab VÕS § 403⁴ lg 4 teise lause ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe

kontrollimiseks ja eelnevalt teavet küsima. Seega rikkus krediidiandja VÕS § 403⁴ lg 6

sätestatud kohustust.

9. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seda ei ole tehtud ega sellest kohtule

teada antud. Kuni 2023. a oli intressimäär null, seega selle ajani intresse nõuda ei saa.

Teoreetiliselt võib tulla kõne alla intressinõue kuni lepingu ülesütlemiseni, kuid hageja ei ole

ümberarvestust

esitanud.

Seega

puudub

kohtul

võimalus

kontrollida

võimaliku

intressiarvestuse õigsust ja võimalik intressinõue jääb rahuldamata. Samuti ei ole hagejal õigust

nõuda kostjalt lepingu hooldustasu 29,25 eurot ega sissenõudekulusid 30 eurot. Kohus jätab

selles osas hagi rahuldamata. See ei välista siiski põhinõude rahuldamist 1278,13 euro (1500 -

lepingutasu 75 eurot - kostja tagasimaksed 146,87 eurot) ulatuses.

10. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

11. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sest algse lepingu

intressimäär 32% aastas ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatav, st antud juhul ei ole

lepinguga kokku lepitud kõrgemat määra. Perioodil 05.04.2023 –30.06.2023 eest on viivis

10,5% (31,99€). Alates 01.07.2023 kuni 31.12.2023 on viivis 12% (77,32€). Alates 01.01.2024

on viivisemäär 12,5% ning viivis kuni 08.04.2024 seega 43,22 eurot. Kostjalt hageja kasuks

otsuse tegemisel väljamõistetav viivis on 31,99+77,32+43,22 =152,53 eurot ning seejärel VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

12. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

5(5)

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagis taotleti 23.08.2023 seisuga

1947,23 euro välja mõistmist. Kohus rahuldab hagi põhinõude ja 23.08.2023 seisuga viivist

arvestades 1332,81 euro ehk 68,45% ulatuses. Kuivõrd kostjal menetluskulud puuduvad, tuleb

hageja menetluskulust 68,45% jätta kostja kanda.

13. Hageja menetluskulu hulka tuleb arvata riigilõiv 350 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot (TsMS § 4842) jääb hageja kanda, sest

kostja vastuväide oli põhjendatud ja hagis vähendati nii põhinõuet kui sissenõudekulu, ära jäeti

leppetrahv.

14. Hageja on taotlenud menetluskuluna ka kohtutäituri tasu 48 eurot (koos km-ga)

menetlusdokumentide kättetoimetamise eest väljamõistmist. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab

menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Hageja ei ole seda kinnitanud. Hagi punktis 44 sisaldub vaid lause „Antud summa ei

sisalda käibemaksu.“ Hoolimata sellest, kas seda on mõeldud vaid õigusabikulu või kõigi

menetluskulude kohta, ei anna see alust käibemaksu hüvitamiseks kohtutäituri tasult. Seega ei

saa hageja taotleda nimetatud kulu väljamõistmist koos käibemaksuga. Kohus loeb selle

menetluskulu hulka 40 euro ulatuses.

15. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust,

loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud lepingulise esindaja kuluks 50 eurot. Kohus arvestab

seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja

on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Sellistes

asjades on kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).

16. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 440 eurot, sh riigilõiv

350 eurot, kohtutäituri tasu 40 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 50 eurot. Sellest jääb

kostja kanda 301,18 eurot.

17. Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

seadusjärgset viivist.

18. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik