2-21-10346/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. aprill 2024

Tsiviilasja number

2-21-10346

Tsiviilasi

Swedbank P&C Insurance AS avaldus Akber

Abbassovilt kahjuhüvitise ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. märtsi 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Akber Abbassovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (vastustaja) Swedbank P&C Insurance AS

(registrikood 11269248), lepinguline esindaja Külli

Reinfeld

Puudutatud

isik

(määruskaebuse

esitaja)

Akber

Abbassov (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 27. märtsi 2023. a määrus osas, milles maakohus mõistis

Akber Abbassovilt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja kahjuhüvitise

suuremas summas kui 8735 eurot 82 senti ning viivise suuremalt summalt kui 8735

eurot 82 senti. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Swedbank P&C

Insurance AS-i kahjunõue 8735 eurot 82 senti ületavas ulatuses rahuldama ning

viivis suuremalt summalt kui 8735 eurot 82 senti välja mõistmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Võtta järgmised tõendid tsiviilasja materjalide juurde: Akber Abbassovi

11. oktoobri 2023. a menetlusdokumendi lisad 1 ja 2 (mööbli hindeväärtus koos

lisadega ja äriregistri väljavõte) ning Swedbank P&C Insurance AS-i

11. oktoobri 2023. a menetlusdokumendi lisad 1 – 3 (e-kirjavahetus Osaühinguga

Diivaniabi, 3. augusti 2018. a e-kiri tõlkega ja N-Constructions OÜ arve tõlge).

4. Lugeda Viru Maakohtu 27. märtsi 2023. a määruse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Rahuldada avaldus osaliselt.

2. Mõista Akber Abbassovilt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja

8735 eurot 82 senti ja viivis alates 2. septembrist 2019 kuni 8. aprillini 2024

summas 3606 eurot 96 senti.

3. Mõista Akber Abbassovilt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja alates

9. aprillist 2024 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (8735 eurolt 82 sendilt)

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata

osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud Akber Abbassovi kanda. Mõista Akber Abbassovilt

Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja menetluskulu 74 eurot 10 senti.

5. Mõista Akber Abbassovilt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni."

5. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud Akber Abbassovi kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Rahuldada Akber Abbassovi taotlus määruskaebuse esitamisel enamtasutud

riigilõivu tagastamiseks.

7. Tagastada Akber Abbassovile määruskaebuse esitamisel enamtasutud riigilõiv

20 eurot Akber Abbassovi pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

selgitusega "riigilõivu tagastamine, tsiviilasi nr 2-21-10346".

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada resolutsiooni p-de 1–2 ja 4–5 osas Riigikohtule määruskaebus

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 696 lg 1 ja 3).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

Määruse resolutsiooni p 3, 6–7 peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1 ja § 150

lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 30. juunil 2021 Viru Maakohtule

avalduse Akber Abbassovilt (puudutatud isik) kahjuhüvitise ja viivise saamiseks. Avaldaja

palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 9075 eurot 85 senti,

sissenõutavaks muutunud viivise 1326 eurot 81 senti ning viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 1. juulist 2021 kuni selle tasumiseni. Avaldaja palus

jätta menetluskulud koos viivisega puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt toimus 15. juulil 2018 XXXXXXXX korteris nr 31 (korter nr 31)

kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjustas puudutatud isikule kuuluvas korteris asukohaga

XXXXXXXX (korter nr 43) toimunud veeavarii, s.o köögisegistiga ühendatud elastse vooliku

purunemine. Veeavarii tagajärjel sai korteri nr 31 siseviimistlus ja kodune vara kahjustusi.

Korter nr 31 oli kahjujuhtumi toimumise ajal kindlustatud avaldajaga sõlmitud kodukindlustuse

koguriskikindlustuse

lepingu

alusel.

Avaldaja

maksis

kahjujuhtumi

tagajärgede

kõrvaldamiseks kindlustushüvitisena kokku 9075 eurot 82 senti. Korteri nr 31 omaniku kahju

hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu läks avaldajale üle (VÕS § 492 lg 1). Puudutatud isiku

kindlustusandja PZU Kindlustus AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal aktsepteeris avaldaja

tagasinõuet ning hüvitas puudutatud isikule 30. augustil 2019 tagasinõude alusel 8285 eurot

2 senti. Puudutatud isik ei hüvitanud nõudmistele vaatamata avaldajale kahju.

2. Maakohus rahuldas 22. oktoobri 2021. a määrusega avalduse ja jättis menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

3. Tartu Ringkonnakohus tühistas 22. märtsi 2022. a määrusega maakohtu määruse ja

saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rahuldas puudutatud

isiku määruskaebuse.

4. Puudutatud isik esitas asja uuel läbivaatamisel vastuse, milles palus rahuldada avalduse

osaliselt, s.o 784 euro 18 sendi ulatuses, ning jätta menetluskulud avaldaja kanda või jaotada

need võrdeliselt avalduse rahuldamise ulatusega.

Puudutatud isik on korter nr 43 omanik. Korteris nr 43 toimus 15. juulil 2018 veeavarii, millest

tingituna said kahjustada korteri nr 43 all asuvad korterid, sh korter nr 31. Puudutatud isik sai

pärast kahjujuhtumit enda kindlustusandjalt hüvitise. Puudutatud isik hüvitas kolmanda ja teise

korruse korteri omanikele kahju. Puudutatud isik soovis hüvitada ka esimese korruse korteri,

s.o korteri nr 31, omanikule kahju, kuid kahju suuruses ei jõutud kokkuleppele.

Puudutatud isik on nõus, et veelekke tagajärjel sai kahjustada korteri nr 31 köögi viimistlus ja

köögimööbel. Samas kulub köögi remondiks ja samaväärse köögimööbli maksumuse

hüvitamiseks kokku 979 eurot 18 senti, st vähem kui avaldaja nõuab.

Tõendamata on, et veeleke kahjustas magamis- ja vannituba, elektrijuhtmestikku ning elutoa ja

esiku seinu, põrandat ja lage ning nurgadiivanvoodit. Isegi, kui kohus leiab, et elutuba ja esik

olid kahjustatud, ei ole avaldaja nõutud kahju suurus põhjendatud. Ajutise elamispinna

kasutamisega seotud kulud on tõendamata. Pinglagi ei saa veega kahjustada. Pinglae

kahjustused ja selle asendamine on tõendamata. Kahju suuruse arvestamisel tuleb arvestada

asjade kulumit ja amortisatsiooni. Avaldaja võttis nõude suuruse arvestamisel ekslikult arvesse

uute materjalide hinna. Puudutatud isik ei pea avaldajale hüvitama uute materjalide hinda.

Arvestada tuleb, et korteri nr 31 omaniku valdusse jäi kahjustatud mööbel. Selle väärtus tuleb

kahjust maha arvata. Arvestada tuleb korteri nr 31 omaniku osaga kahju tekkimises. Korteri nr

31 omanik ei teinud midagi, et korterit kuivatada ja vähendada kahju tagajärgi. Kahju on seega

põhjendatud 784 euro 18 sendi ulatuses.

Avaldaja viivitas nõude esitamisega põhjendamatult. Viivis tuleks vähendada nullini.

5. Avaldaja leidis asja uuel läbivaatamisel, et nõue on põhjendatud ja tõendatud.

Puudutatud isik ei tõendanud, et ta kasutas enda kindlustusandjalt avaldaja nõude alusel saadud

hüvitist teistele korteriomanikele kahju hüvitamiseks. Puudutatud isikul tekkis veelekke tõttu

veekulu 4758 eurot. Tegemist oli seega ulatusliku veelekkega. Kahjustatud mööbli

väljanõudmise õigus on puudutatud isiku kindlustusandjal. Kui kindlustusandja ei tee seda, ei

ole puudutatud isikul õigust nõuda kahjuhüvitise vähendamist. Hüvitise vähendamine ei ole

põhjendatud. Viivise vähendamine ei ole samuti põhjendatud. Avaldaja nõuab viivist alates

hoiatuses märgitud tasumise tähtajast. Avaldus esitati aegumistähtaja jooksul.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Viru Maakohus rahuldas 27. märtsi 2023. a määrusega avalduse ja mõistis puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja 9075 eurot 82 senti, viivise ajavahemiku 2. september 2019 kuni

27. märts 2023 eest 2643 eurot 43 senti ning viivise 9075 eurolt 82 sendilt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 28. märtsist 2023 kuni tasumiseni. Maakohus jättis

menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

menetluskulu 74 eurot 10 senti ja viivise menetluskuludelt.

Avaldaja on kindlustusandja, kes tasus kahjuhüvitise kindlustusvõtjale. Kahjustada saanud

korteriomaniku nõue puudutatud isiku vastu läks seega avaldajale üle. Avaldaja omandas

VÕS § 173 ja § 492 lg 1 järgse nõude ülemineku tõttu kindlustusvõtja õigusliku positsiooni.

Avaldajal on puudutatud isiku vastu nõue.

Kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Tõendatud on, et korteris nr 31 said peale köögi ja

köögimööbli kahjustada ka esik, elutuba, magamis- ja vannituba, elutoa pinglagi ning

nurgadiivanvoodi. Kuna elektrijuhtmestik asub laes ja seintes, mis märgusid, märgusid ka

seinakontaktid, pistikud ja lambipesad. Asjaolu, et korteri nr 31 omanik teatas esialgelt

kindlustusandjale kahjutustest köögimööblil ja põrandal ning näitas V.L.le ainult esikut ja

kööki, ei tähenda, et teised ruumid ei saanud veekahjustusi. Kahjustused võisid ilmneda hiljem.

Kui korteris nr 43 ei oleks survevooliku purunemise tagajärjel veeleket tekkinud, ei oleks korter

nr 31 kahjustada saanud. Korteris nr 43 survevooliku purunemise tõttu tekkinud veeleke ja

korteris nr 31 tekkinud kahju vahel on seega põhjuslik seos. Kahju on hõlmatud kohustuse

kaitse-eesmärgiga, mida puudutatud isik rikkus.

Osaühing Brevanor hinnapakkumised tõendavad kahju tagajärgede likvideerimise kulu.

Hinnapakkumises sisalduvate tööde loetelud viitavad tekkinud kahjustuste kõrvaldamisele.

Hinnapakkumises näidatud kulud on mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud. Kahju hüvitamiseks

ei ole vaja kindlaks teha, kas kahju likvideerimiseks vajalikud tööd tehti (VÕS § 132 lg 3). Uue

pinglae ja köögimööbli soetamise ja paigaldamise ning nurgadiivani soetamise kulud on

põhjendatud. Korter nr 31 sai olulisi veekahjustusi. Seal ei olnud võimalik elada. Omanik vajas

asenduspinda. Asenduspinna kulud on põhjendatud.

Puudutatud isiku esitatud OSAÜHINGU ZAURI JA AKBERI KESKUS hinnapakkumised

kinnitavad avaldaja nõude põhjendatust erisusega, et need ei kajasta kõiki vajalikke

kuluartikleid, sh elektritöid. Puudutatud isiku hinnapakkumisest ei nähtu mööbli teisaldustööd

ega transpordi, utiliseerimise ja koristustööde kulu. Alternatiivsed hinnapakkumised tegi

ettevõte, mille juhatuse liige on äriregistri andmebaasi kohaselt Aziz Abbassov, kes on

puudutatud isiku isa. OSAÜHINGU ZAURI JA AKBERI KESKUS pakkumised ei ole

erapooletud. Puudutatud isiku esitatud köögimööbli hinnapakkumine ei kinnita, et tegemist on

samasuguse eritellimusel valmistatava mööbliga, mis sai veekahjustusi.

Kannatanule ei ole objektiivselt võimalik kahju hüvitamise käigus kasu saamist vältida, sest

vana remonti ei saa teha. VÕS § 132 põhimõttest tulenevalt lähtutakse asja kahjustamise korral

kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike

kulutuste suurusest. Arvestades suurt vee kogust, millest kõike ei olnud võimalik koristades

likvideerida, kuna see vajus pindadesse, siis ainuüksi tubade tuulutamine poleks ilmselt toonud

kaasa kahju olulist vähenemist. Puudutatud isiku väide, et ta on enda kindlustusandjalt saadud

hüvitisest tasunud teistele korteritele tekkinud kahju, on tõendamata. Kahjustunud mööbli

väljanõudmise õigus on puudutatud isiku kindlustusandjal. Kui kindlustusandja seda ei tee, ei

anna see õigust nõuda kahju vähendamist.

Viivis on põhjendatud. Puudutatud isik ei täitnud kohustust ega tõendanud enda majanduslikku

olukorda. Arvestades põhinõude suurust, ei ole viivisenõue ebamõistlikult suur. Tähendust ei

ole, millal teavitas avaldaja puudutatud isikut nõude olemasolust. Avaldaja nõuab viivist alates

kohtuhoiatuses märgitud tasumise tähtaja saabumisest. Puudutatud isik sai enda

kindlustusandjalt 30. augustil 2019 väljamakse, kuid ei tasunud avaldaja nõuet.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määrus osaliselt ning teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja kahju hüvitamise

nõue 784 euro 18 sendi ulatuses.

Puudutatud isik ei vaidlusta maakohtu määrust korteri nr 31 köögi viimistlusele ja

köögimööblile tekitatud kahju osas osaliselt, s.o kokku summas 979 eurot 18 senti. Puudutatud

isik on nõus, et köögi viimistluse taastamise maksumus on 739 eurot 18 senti. Uue sarnase

köögimööbli maksumus on 240 eurot. Kahju suurusest tuleb siiski maha arvata korteri nr 31

omanikule jäänud mööbli väärtus, s.o 195 eurot. Hüvitatav kahju on seega 784 eurot 18 senti.

Maakohus eksis, kui tuvastas, et kahju on täielikult tõendatud. Avaldaja pidi tõendama korteri

nr 31 seisundi 15. juulil 2018 enne ja pärast veeleket. Avaldaja ei tõendanud, et korteris said

peale köögi viimistluse ja köögimööbli kahjustada ka esik, elu-, magamis- ja vannituba, elutoa

pinglagi, elektrijuhtmestik ning nurgadiivanvoodi. Elektrijuhtmete vahetamise vajadus ei ole

tõendatud. Elektritööde tegemine ei olnud kahju kõrvaldamiseks vajalik. Avaldaja esitatud

hinnapakkumiste alusel ei saa tuvastada, et kõik neis nimetatud tööd olid kahju tagajärgede

kõrvaldamiseks vajalikud. Need hinnapakkumised ei tõenda kahju suurust.

Avaldaja ei tõendanud, et korteri nr 31 omanik oleks kandnud seoses ajutise elamispinna

üürimisega kulu. See nõue ei kuulu rahuldamisele.

OSAÜHINGU ZAURI JA AKBERI KESKUS hinnapakkumised ei ole erapoolikud.

Hinnapakkumised tegi juriidiline isik, kes oli valmis tegema hinnapakkumises märgitud tööd.

Avaldaja pikaaegse koostööpartneri hinnapakkumine ei ole täiesti erapooletu.

Korteri nr 31 köögimööbel oli tehtud lamineeritud puitlaastplaadist. Avaldusele lisatud

Osaühingu Tvim Grupp hinnapakkumisest tuleneb, et uus mööbel on tammest. See ei ole

samaväärne ja on kallim. Samaväärse köögimööbli maksumus on umbes 240 eurot.

Kahju suurusest tuleb maha arvata kasu, mille korteri nr 31 omanik sai. Korteri nr 31 omanikule

jäi kahjustatud mööbel, s.o köögimööbel ja nurgadiivanvoodi (väärtus 195 eurot). Ekslik on

maakohtu järeldus, et kahjustunud mööbli väärtust ei saa arvestada. Kindlustusandja asendab

vaidluses kannatanut. Puudutatud isikul on kindlustusandja vastu samad vastuväited, mis tal

oleks kannatanu vastu. Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikas.

Kahju suurust tuleb VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada. Korteri nr 31 omanik ei teinud kaks kuud

pärast veeavariid midagi, et korterit kuivatada ja tuulutada ning vähendada kahju tagajärgi.

Korteri nr 31 omanik oleks pidanud kasutama niiskuse eemaldamise seadmeid ja kütma korterit

elektriradiaatoriga. Kahju suurust tuleb vähendada kohtu äranägemisel õiglase ulatuseni.

Viivise nõue on põhjendamatult suur. Puudutatud isik palub vähendada viivis nullini või kuni

õiglase ulatuseni. Puudutatud isik jääb varasemate seisukohtade juurde ja palub neid arvestada.

Puudutatud isik esitas riigilõivu tagastamise taotluse, milles palub tagastada määruskaebuse

eest enamtasutud riigilõivu 20 eurot.

8. Avaldaja palub jätta maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Avaldaja ei pea tõendama korter nr 31 seisundit enne veeleket (s.o 15. juuli 2018. a seisuga).

Kindlustusjuhtumieelse seisukorra tõendamine on enamasti võimatu, sest keegi ei jäädvusta

igapäevaselt vara. Kindlustusjuhtumieelne olukord ei oma kahju hüvitamisel tähendust, sest

vana remonti ei saa teha. Avaldaja peab hüvitama kahjustuste taastamise täies ulatuses

tulenevalt VÕS §-st 132, mille kohaselt lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise

kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest.

Kõik veekahjustused ei ole alati nähtavad. Tuginemine vaid vara ülevaatusaktile ja tunnistaja

ütlustele, kes kinnitas, et ei vaadanud tervet korterit üle ega saa seega väita, et muid kahjustusi

lisaks tema poolt nähtule ei olnud, ei ole põhjendatud. Avaldaja esitas tõendid, mis kinnitavad,

et lisaks köögiviimistlusele ja köögimööblile tekkis muu kahju. Elektritöö on taastustöödega

kaasnev. Tegemist on põhjendatud nõudega, arvestades korteri nr 31 kahjustuste ulatust.

Kahju suurus on tõendatud. Puudutatud isik esitas omapoolsed hinnapakkumised. Need on

samaväärsed avaldaja esitatuga. Erisus on selles, et puudutatud isiku tõend ei sisalda kõike

taastustöödeks vajalikku. Puudutatud isik ei tõendanud, et kõiki vajalikke töid, mis kajastuvad

avaldaja esitatud tõenditel, oleks saanud soodsamalt teha. Puudutatud isiku köögimööbli

hinnapakkumine näitab masstoote, mitte eritellimusmööbli hinda. Kahjustada saanud

köögimööbel oli eritellimustöö. Masstoode on eritellimusmööblist soodsam. Osaühing Tvim

Grupp hinnapakkumisel on märgitud uste materjalina "Spon Tamm". Spoon on õhuke

puiduleht, mida kasutatakse eelkõige vähemväärtuslike puidumaterjalide pealistamiseks. Uus

köögimööbel ei olnud seega tammest. Uus köögimööbel oli samaväärne kahjustatud mööbliga.

Veekahjude ulatust ja remondi vajadust arvestades oli korter nr 31 veekahju tagajärjel

elamiskõlbmatu. Korteri nr 31 omanik vajas ajutist elamispinda. Ajutise elamispinna kulu on

põhjendatud. Puudutatud isik ei tõendanud, et ajutise elamispinna oleks saanud soodsamalt.

Kahju ei tekkinud osaliselt korter nr 31 omanikust tulenevalt. Veeleke oli väga ulatuslik. Sellest

tekkinud kahju ei saanud ruumide tuulutamisega vähendada. Puudutatud isiku kindlustusandja

maksis puudutatud isikule välja hüvitise, kuid puudutatud isik ei tasunud sellega avaldaja nõuet.

Kahjustunud mööbli väljanõudmise õigus on puudutatud isiku kindlustusandjal. Selle õiguse

teostamata jätmine ei anna puudutatud isikule õigust nõuda kahju vähendamist.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas

avalduse täielikult, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise suuremas

summas kui 8735 eurot 82 senti ning viivise suuremalt summalt kui 8735 eurot 82 senti.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kahjuhüvitise nõude 8735

eurot 82 senti ületavas ulatuses rahuldamata ning viivise 8735 eurot 82 senti ületavalt summalt

välja mõistmata. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse ülejäänud osas muutmata, muutes

osaliselt selle põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² ja § 659 järgi määruse resolutsiooni juures maakohtu

määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

11. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel puudutatud isiku 11. oktoobri 2023. a

menetlusdokumendi lisad 1–2 ja avaldaja 11. oktoobri 2023. a menetlusdokumendi lisad 1–3

asja materjalide juurde.

12. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisel

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise suuremas summas kui 784 eurot 18 senti ning viivise

kahjuhüvitiselt. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

seega selles ulatuses. Maakohtu määrus on TsMS § 466 lg 3 järgi vaidlustamata osas jõustunud.

13. Avaldaja esitas puudutatud isiku kui korteri nr 43 omaniku vastu korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse § 31 lg 1 p 1 ning VÕS § 115 lg 1 ja § 492 lg 1 alusel kahju hüvitamise

nõude. Avaldaja nõue tuleneb sellest, et korteri nr 43 köögi segistiga ühendatud elastse vooliku

purunemise ja sellest tingutud veeavarii tõttu sai korter nr 31 kahjustada ning avaldaja hüvitas

korteri nr 31 kindlustusandjana korteri nr 31 omanikule kahju. Menetlusosalised ei vaidle kahju

põhjuse ega puudutatud isiku vastutuse, vaid kahju ulatuse ja suuruse üle.

14. Maakohus rahuldas kahju hüvitamise nõude tervikuna. Ringkonnakohtu hinnangul ei

rikkunud maakohus köögi, esiku, elu-, magamis- ja vannitoa taastamise kulude kindlaks

määramisel oluliselt materiaal- ega menetlusõigust. Ringkonnakohus nõustub selles osas

TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu põhjendustega ega korda neid. Maakohus rikkus

nurgadiivanvoodi väärtuse hüvitise väljamõistmisel TsMS § 465 lg 2 punkti 8, kuivõrd jättis

arvestamata VÕS § 132 lõike 3 esimese lausega. Maakohus rahuldas ajutise elamispinna kulu

340 euro nõude põhjendamatult. Ringkonnakohus analüüsib järgnevalt puudutatud isiku

määruskaebuses esitatud väiteid ja maakohtu menetlus- ja materiaalõiguse normide rikkumisi.

15. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi

eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kahju

hüvitamiseks peab korter nr 31 seega olema kahjustunud. Kahjuna saab hüvitada korteri nr 31

parandamise mõistlikud kulud.

15.1. Korteri nr 31 esiku, elu-, magamis- ja vannitoa kahjustused on tõendatud.

Ehitise ülevaatusaktist (I kd, tl 11 – 15) ning avaldaja esitatud korteri nr 31 fotodelt (I kd, tl 17–

118; II kd tl 6–26) ja videolt (avaldaja 2. juuni 2022. a menetlusdokumendi lisa 1) nähtub, et

korteris nr 31 said veeavarii tagajärjel kahjustada esikus MDF lae- ja seinapaneelid,

laminaatparkett ja sisemine välisuks; elutoas pinglagi, seinad, aknapaled, laminaatparkett;

magamistoas kipsseinad ning vannitoa seinad. Videost 20180716_170102.mp4 on näha vesi

esiku, elutoa ja köögi põrandal. Asja materjalidest ei tulene, et vesi oleks võinud sattuda

korterisse nr 31 muul viisil, kui korteris nr 43 toimunud veeavarii tagajärjel. Veeavarii oli

suuremahuline. Tunnistaja V.L. ütluste kohaselt voolas veemõõturi järgi välja enam kui 20

kuupmeetrit vett. Avaldaja 2. juuni 2022. a menetlusdokumendi lisa 2 järgi oli veekulu koguni

4758 eurot. Maja välissein oli fotodelt nähtuvalt tugevalt märgunud. Vesi sai korteri nr 31 esiku,

elutoa ja köögi põrandale neljandal korrusel asuvast korterist nr 43 jõuda nimetatud ruumide

lagesid ja seinu mööda. Seetõttu ei ole alust kahelda avaldaja esitatud tõendites, millest nähtub,

et vee- ja niiskuskahjustusi said nii esik, elutuba ja köök kui ka nendega külgnevad ruumid, s.o

vanni-

ja

magamistuba.

Elutoa

pinglae

kahjustused

nähtuvad

nii

videost

20180716_170102.mp4 kui ka avaldaja esitatud fotodelt (nt I kd, tl 28). Avaldaja esitatud

tõendid on kooskõlas. Tunnistaja V.L. ütlused ei lükka nendest tulenevaid järeldusi ümber.

Tunnistaja kinnitas nende ruumide kahjustusi, mille ta üle vaatas, s.o esik ja köök. Tunnistaja

ei kinnitanud, et magamis- ega vannituba ei olnud kahjustatud. Ta märkis, et ei pööranud neile

ruumidele tähelepanu.

15.2. Osaühing Brevanor ja N-Constructions OÜ hinnapakkumistel nimetatud tööd on korteri

nr 31 kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud.

Korteri nr 31 kahjustustest tulenevalt on korteri nr 31 senise koosseisu taastamiseks vaja teha

osaühing Brevanor ja N-Constructions OÜ hinnapakkumistel nimetatud tööd ning kanda

nendega seotud kulud. Osaühing Brevanor ja N-Constructions OÜ hinnapakkumistel nimetatud

tööd seisnevad korteri nr 31 köögi, esiku, elu-, magamis- ja vannitoa märgunud

siseviimistlusmaterjalide asendamises samalaadsete materjalidega ning ruumides, kus oli sama

tapeet ja laminaatparkett, tapeedi ja laminaatparketi tervikuna vahetamises. Korteri nr 31 senise

koosseisu taastamiseks on vaja asendada märgunud siseviimistlusmaterjalid samalaadsete

materjalidega. Kuna avaldaja esitatud fotodelt nähtuvalt oli korteri nr 31 erinevates ruumide

seintel sama seinakattematerjal (MDF-paneelid, tapeet) ning esiku, elu- ja magamistoas sama

laminaatparkett, on korteri nr 31 senise koosseisu taastamiseks vaja vahetada ruumide

seinakattematerjalid ning esiku, elu- ja magamistoa laminaatparkett tervikuna, mitte ainult

ulatuses, milles see sai veekahjustusi. Lisaks eelnevale on korteri nr 31 senise koosseisu

taastamiseks vaja teha elektritöid. Osaühing Brevanor 3. augusti 2018. a hinnapakkumisel on

välja toodud elektritööde tegemine, mitte kõigi elektrijuhtmete vahetamine. Avaldaja esitatud

fotodelt nähtub, et korteri nr 31 lagede valgustus ja elektrijuhtmestik on paigutatud osaliselt

süvistatult (nt I kd, tl 25, 28, 37, 50, 70). Köögi valgusti on paigaldatud köögi lae paneelide

peale. Lagede ja seinte siseviimistluse asendamine eeldab seega minimaalselt vähemalt osade

valgustite, lülitite ja pistikute lahti ühendamist ja uue siseviimistluse tegemise järgselt

tagasiühendamist. Arvestades veekahju ulatust, on elektriühenduste kontrollimine põhjendatud.

Kuna korteri nr 31 parandamine eeldab remonttööde tegemist, on vajalik ka jäätmete

utiliseerimine, transport ja koristamine.

15.3. Avaldaja esitatud hinnapakkumised tõendavad kahju tegelikku suurust.

Puudutatud isiku väitel saaks korteri nr 31 taastamistööd teha odavamalt. Puudutatud isik esitas

selle tõendamiseks kaks hinnapakkumist (II kd, tl 62 – 63, 66 – 68). Need ei sisalda magamis-

ja vannitoa kahjustuste kõrvaldamise kulude suurust. Köögi, esiku ja elutoa kahjustuste

kõrvaldamise kulude osas on Osaühing Brevanor ja N-Constructions OÜ hinnapakkumistes

märgitud tööde koguväärtus käibemaksuta 3062 eurot 74 senti ja puudutatud isiku esitatud

hinnapakkumistes 2679 eurot 90 senti (vahe 384 eurot 84 senti). Erinevalt puudutatud isiku

esitatud hinnapakkumistest sisaldab Osaühing Brevanor hinnapakkumine köögimööbli

teisaldustöid ning koristamist ja jäätmete utiliseerimist (kokku 270 eurot). Need tööd on korteri

nr 31 senise koosseisu taastamiseks vajalikud. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et VÕS § 132

lg 3 ei kohusta korteri nr 31 senise koosseisu taastamiseks valima kõige odavaimaid materjale

(vt nt RKTKo 1.06.2023, 2-21-5187/14, p 17), saab osaühingu Brevanor ja N-Constructions

OÜ hinnapakkumistest järeldada korteri nr 31 taastamistöödeks vajalike mõistlike kulude

suurust.

Korteri nr 31 kahjustustest tulenevalt on korteri nr 31 senise koosseisu taastamiseks vaja teha

osaühingu Tvim Grupp hinnapakkumisel nimetatud tööd ning kanda nende tegemisega seotud

kulud. Osaühingu Tvim Grupp hinnapakkumisel nimetatud tööd koosnevad köögimööbli

maksumusest ning selle transpordi ja paigalduse kulust. Osaühingu Tvim Grupp

hinnapakkumiselt nähtub, et köögimööbli korpus on puitlaastplaadist ja uksed tammespoonist.

Spoon on õhuke lehtvineer, mida kasutatakse eelkõige vähemväärtuslike puitmaterjalide

pealistamiseks. Osaühingu Tvim Grupp hinnapakkumisel kirjeldatud köögimööbel ei ole seega

valmistatud tammepuidust. Arvestades avaldaja poolt köögimööbli kohta esitatud fotosid, on

tegemist sarnasest materjalist köögimööbliga, mis oli korteris nr 31 enne veeavariid.

Puudutatud isiku väitel saaks köögimööbli osaühingu Tvim Grupp hinnapakkumisel märgitud

summast odavamalt. Puudutatud isik esitas selle tõendamiseks kaks köögimööbli

hinnapakkumist (II kd, tl 64–65). Neil kajastatud köögimööbel ei ole ringkonnakohtu hinnangul

samaväärne köögimööbliga, mis oli korteris nr 31 enne veeavariid. Korteri nr 31 köögimööbel

koosnes kaheksast ülemisest kapist, sh üks nurgakapp, ning kolmest alumisest kapist ja ühest

terviklikust sahtliboksist. Puudutatud isiku esitatud hinnapakkumistel on köögimööblil aga 4–

6 ülemist kappi, nurgakappi ei ole, alumised kapid ei sisalda terviklikku sahtliboksi ning

töötasapinna ulatus ei ole samaväärne. Asja materjalide pinnalt ei saa seega järeldada, et

köögimööbli asendamise, transpordi ja paigalduse kulud võiksid olla osaühingu Tvim Grupp

hinnapakkumisel kajastatud summast väiksemad.

16. Nurgadiivanvoodi kahjutused ja sellest tulenev kahju on tõendatud.

Elutoa nurgadiivanvoodi sai niiskuskahjustusi (I kd, tl 17–23, video 20180716_170102.mp4 ja

20180724_105956.mp4). Asja kahjustumise korral saab VÕS § 132 lõike 3 teise lause järgi

nõuda asja väärtuse hüvitamist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1 juhul, kui asja parandamine on

asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas. Maakohus ei arutanud menetlusosalistega,

kas nurgadiivanvoodi parandamine on selle väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas.

Ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimaluse selle kohta seisukohti ja tõendeid esitada.

Avaldaja ja Osaühing Diivaniabi kirjavahetusest (II kd, tl 183–184) nähtub, et

nurgadiivanvoodi taastamine, sh poroloonide maksumus, mööblikangas, papid, võimalik

karkassi parandus ja töö, maksab 500–600 eurot. Puudutatud isiku esitatud tõendist (II kd, tl

171 - 172) nähtub, et nurgadiivanvoodi taastamise maksumus on 150 eurot. Arvestades

nurgadiivanvoodi niiskuskahjustuste ulatust, on selle taastamiseks vaja vähemalt vahetada

kangas, poroloon ja papid. Puudutatud isiku tõendist ei nähtu, et neid töid saaks teha 150 euro

eest. Puudutatud isiku tõendil ei ole märgitud, milliseid töid pakkumine sisaldab.

Ringkonnakohus loeb seega tõendatuks, et nurgadiivanvoodi taastamise kulud on 500–

600 eurot. Lähtudes naboco OÜ hinnapakkumisest, on sarnase nurgadiivanvoodi väärtus 540

eurot (I kd, tl 123). Arvestades nurgadiivanvoodi parandamise kulusid ja asjaolu, et

nurgadiivanvoodi parandamiseks tulnuks see Kohtla-Järvelt Tallinnasse Osaühing Diivaniabi

asukohta ja tagasi transportida, ei ole nurgadiivanvoodi parandamine mõistlik, võrreldes uue

samaväärse diivani soetamise kuludega. Nurgadiivanvoodile tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb

VÕS § 132 lg 3 teise lause ja lg 1 alusel maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Võttes aluseks naboco OÜ hinnapakkumise,

saab sarnase nurgadiivanvoodi 540 euro eest. Selle summa hüvitamine on seega põhjendatud.

17. Ajutise elamispinna kulu 20 eurot päevas, kokku 340 eurot, ei ole ringkonnakohtu

hinnangul tõendatud. Maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada. Nõue jääb rahuldamata.

Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks

või tööks, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 2 järgi ka samaväärse asja kasutamise kulusid

kahjustatud asja parandamise aja jooksul. Samas juhul, kui isik samaväärset asja ei kasuta, saab

ta nõuda üksnes asja parandamise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist

(VÕS § 132 lg 4 teine lause). Samaväärse korteri kasutamise kulude nõude rahuldamine eeldab

seega, et korter nr 31 oli selle omanikule VÕS § 132 lg 4 mõttes vajalik või kasulik ning et

korteri nr 31 omanik kasutas korter nr 31 parandamise ajal samaväärset korterit ja kandis

seetõttu kulusid. Maakohus leidis seega ekslikult, et ainuüksi korteri nr 31 elamiseks kasutamise

piiratus ja ajutise elamispinna vajamine saab olla ajutise elamispinna kulu hüvitamise alus.

Avaldaja esitas ajutise elamispinna kasutamise tõendamiseks E. Matrossovi e-postilt

3. augustil 2018 saadetud kirja, milles L. Matrosova kinnitab, et elab alates 16. juulist 2018

koos kahe teise inimesega aadressil XXXXXXX (pind 61 m2), kuna korteris nr 31 ei saa

veekahju tõttu elada. L. Matrosova palub hüvitada XXXXXXX korteris elamise kulud 20 eurot

ööpäevas (II kd, tl 185–186). Avaldaja ei tõendanud, et XXXXXXX korter on samaväärne

korteriga nr 31. Korteri nr 31 ülevaatuse aktist (I kd, tl 11–15) ja Osaühingu Brevanor

hinnapakkumistest (I kd, tl 119–121) saab järeldada, et korteri nr 31 pind on ligikaudu 37, mitte

61 m2. Avaldaja ei tõendanud ka, et L. Matrosova kandis XXXXXXX korteris elamise tõttu

kulu 20 eurot päevas. Ainuüksi sellest, et L. Matrosova palus hüvitada XXXXX korteris elamise

kulud 20 eurot ööpäevas, ei saa järeldada, et L. Matrosovale tekkis XXXXXXX korteris elamise

tõttu täiendav kulu 20 eurot ööpäevas.

18. Kahjuhüvitisest ei ole põhjendatud maha arvata kahjustada saanud köögimööbli ja

nurgadiivanvoodi väärtust.

Kahjuhüvitisest tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik

sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui

kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kahju hüvitamise eesmärk

on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud. VÕS § 132 lg 3 eesmärk on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Asja

kahjustumise korral ei ole kahju hüvitamise eesmärgiga kooskõlas arvata kahjuhüvitisest maha

materjalide, millest asi on tehtud, ning asja parandamiseks kasutatud uute samaväärsete

materjalide vahe, kuna asja parandamise kulude hüvitamise eesmärgiks on kaitsta kahjustatud

isiku vara koosseisu. Kahjuhüvitisest on samas võimalik maha arvata asjast eraldatud

materjalide, nt köögimööbli, ja asja enda, nt nurgadiivanvoodi, väärtus, kui neil on turuväärtus

ning neid ei ole kahju põhjustanud isikule üle antud või neid ei anta talle üle.

Avaldaja kinnitusel ei ole köögimööbel ega nurgadiivanvoodi säilinud ja neid ei saa puudutatud

isikule üle anda (II kd, tl 181 pöördel). Avaldaja väitel ei ole veekahjustusi saanud köögimööblil

ja nurgadiivanvoodil turuväärtust. Puudutatud isiku poolt maakohtule esitatud arve kohaselt on

kasutatud köögimööbli väärtus 100 eurot ja kasutatud diivani väärtus 95 eurot (II kd, tl 69).

Tõendilt ei nähtu aga, et tegemist oleks korteris nr 31 olnud ja veekahjustusi saanud

köögimööbli ja nurgadiivanvoodiga samaväärsete asjadega. Ringkonnakohtu menetluses

puudutatud isiku poolt esitatud tõendi kohaselt on kasutatud köögimööbli hind 60% uuest

köögimööblist ja nurgadiivanvoodi taastamise maksumus 150 eurot (II kd, tl 172). Arvestades,

et köögimööbel valmistati eritellimusel maksumusega 1800 eurot (I kd, tl 11), oleks 60% sellest

1080 eurot. Puudutatud isiku tõendid köögimööbli väärtuse osas erinevad seega enam kui

kümme korda. Sellest tulenevalt on alust kahelda, et need kajastavad kahjustatud köögimööbli

turuväärtust. Kohus leidis ülal, et nurgadiivanvoodi taastamise väärtus on suurem kui uue

samaväärse ostmise kulud. Kahjustatud tarbeesemete vastu, mille taastamine on kallim kui uue

soetamine, ei ole ilmselt suurt nõudlust. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt ning

köögimööbli ja nurgadiivanvoodi kahjustusi arvestades, et neil ei ole tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 65 mõttes kohalikku keskmist müügihinda, s.o turuväärtust. Neid asju oleks ka

keskmisest keerulisem müüa.

Köögimööbli ja nurgadiivanvoodi väärtuse kahjuhüvitistest maha arvamine ei ole

VÕS § 127 lg 1 ega 5 alusel seega põhjendatud.

19. Samuti ei ole põhjendatud vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 alusel.

Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest

kahjustatud isik vastutab, vähendatakse VÕS § 139 lg 1 järgi kahjuhüvitist ulatuses, milles need

asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg-s 1 sätestatut kohaldatakse sama

paragrahvi lõike 2 järgi ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata

ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis

tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda

mõistlikult oodata. Selleks, et lugeda kannatanu tegevust kahjuhüvitist vähendavaks asjaoluks

VÕS § 139 järgi, peab kannatanu tegevuse või tegevusetuse ja kahju vahel esinema põhjuslik

seos (vt RKTKo 26.10.2021, 2-19-73798/61, p 24; RKTKo 8.11.2017, 2-11-58942/229, p 34).

Puudutatud isiku väitel oleks korteri nr 31 omanik pidanud kasutama niiskuse eemaldamise

seadmeid ja kütma korterit elektriradiaatoriga. Samas ei too puudutatud isik välja asjaolusid,

millest saaks järeldada, et kui korteri nr 31 omanik oleks seda teinud, oleks kahju väiksem.

Niiskuse eemaldamise seadmete ja korteri nr 31 elektriradiaatoriga kütmine oleks toonud kaasa

nende hankimise ja kasutamise, sh elektrienergia, kulud. Need kulud oleksid VÕS § 128 lg 3

alusel kahjuna hüvitatavad, kui need oleksid aidanud kahju vähendada. Puudutatud isiku

väidetest ei tulene, et nende kulude kandmine oleks aidanud kahju vähendada ulatuses, mis

ületab nende kulude endi suurust.

20. Viivise vähendamine ei ole põhjendatud.

Viivise maksmiseks kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi nõuda viivise

vähendamist, kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur. Viivist saab samade sätete

alusel vähendada viivise maksmiseks kohustatud isiku taotlusel mõistliku suuruseni, arvestades

eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Ringkonnakohus nõustub viivise vähendamise taotlust puudutavas osas TsMS § 659 ja

§ 654 lg 6 alusel maakohtu põhjendustega ega korda neid. Puudutatud isikul oli võimalus kahju

vabatahtlikult hüvitada. Asjaolu, et kahju suuruse osas ei saadud kokkuleppele, ei välistanud

puudutatud isiku võimalust hüvitada see osa kahjust, mille kohta puudutatud isikul ei olnud

vastuväiteid. See, et avaldaja pöördus avaldusega kohtusse aegumistähtaja lõpus, ei ole viivise

vähendamise alus.

21. Kuna kahjuhüvitis on kokku 8735 eurot 82 senti, muudab ringkonnakohus maakohtu

viivisearvestust ja mõistab puudutatud isikult välja viivise 8735 eurolt 82 sendilt

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 2. septembrist 2019 kuni nõude tasumiseni.

22. Avaldaja nõuded rahuldati üle 96% ulatuses. Maakohtu määruse väikeses ulatuses

tühistamine ei anna TsMS § 172 lõikest 1 tulenevalt alust muuta maakohtu määratud

menetluskulude jaotust.

23. Määruskaebus rahuldati samuti väikeses osas. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse

menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Lisaks tekkisid määruskaebuse menetlemisel hüvitatavad kulud üksnes puudutatud isikul.

Avaldaja osales menetluses oma töötaja kaudu ega taotle menetluskulude hüvitamist.

24. Hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse

esitamisel

tasutakse

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse

esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Avalduse või kaebuse esitamisel

hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse RLS § 59 lg 5 järgi riigilõivu 50 eurot.

Puudutatud isikul tuli määruskaebuse esitamise eest tasuda seega riigilõivu 50 eurot.

Puudutatud isik tasus 11. aprillil 2023 määruskaebuse eest riigilõivu 70 eurot, s.o 20 eurot

rohkem. Ringkonnakohus tagastab puudutatud isiku taotluse ja TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel

puudutatud isikule enamtasutud riigilõivu 20 eurot. Riigilõiv tagastatakse puudutatud isiku

pangakontole.

(allkirjastatud digitaalselt)