2-24-1833/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.aprill 2024. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-1833

Tsiviilasi

Levikom

Eesti

OÜ

hagi

X

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

148,22 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Levikom Eesti OÜ (registrikood 12678473, asukoht

Pärnu mnt 139c/2, 11317 Tallinn, Harju maakond)

Hageja esindaja: Y (e-post: xxx)

Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx)

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Leviko Eesti OÜ hagi X vastu.

2. Jätta menetluskulud

hageja Leviko Eesti OÜ

kanda.

Kindlaksmääratavaid

menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Levikom Eesti OÜ (edaspidi hageja või Levikom) esitas 01.02.2024 hagiavalduse X vastu.

2. Kohus võttis hagiavalduse 06.02.2024 menetlusse.

3. Kostja vastas hagile 20.02.2024.

4. Hageja kostja vastusele seisukohta kohtu määratud ajaks ega ka hiljem ei esitanud.

5. Kohus määras 06.03.2024 pooltele lõplikeks seisukohtade esitamiseks tähtaja ja teatas otsuse

tegemise kuupäevast.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Levikom ja kostja X 25.09.2020 kliendisuhete raamlepingu

(edaspidi kliendileping) ning hageja teenuste tarbimiseks tootelepingu nr 202000171 (edaspidi

tooteleping). Tootelepingu alusel osutas hageja kostjale üldkasutatavat elektroonilise side teenust,

s.t internetiühenduse teenust (Kodunet VF 30) ning eraldi seadmete renditeenust (LHG5 (sn:

6F2C0664E851) ja Wifi ruuter .hAP AC Lite Towe (sn:71AF075F9B69). Kuna kliendid, sh kostja

said rentida seadmeid hagejalt ka eraldi, sõltumata sellest kas nad tellivad hagejalt

internetiühenduse teenust või mitte (kostja sai rendiseadmeid kasutada ka teiste internetiteenuse

osutajate võrkudes, ning võis, aga ei pidanud, hagejalt koos renditeenusega tellima ka

internetiühenduse teenust), sisaldas seega tooteleping kahte lepingut. Tootelepingu punkt 1.1.

alusel olid tootelepingu lahutamatuks osaks ka hageja üldtingimused ja hinnakiri, mis tehti kostjale

kättesaadavaks hageja kodulehe. Kostja sai üldtingimustega ja hinnakirjaga igal ajal tutvuda,

sealhulgas nii enne kliendilepingu kui enne tootelepingu sõlmist ja nende sõlmimise ajal sh pärast

nende sõlmimist teenuste tarbimisel.

Kostja kohustus teenuste eest tasuma, seejuures vastavalt tootelepingus kokkulepitule ja

üldtingimustes ning hinnakirjas sätestatule kuni 06.06.2022 renditeenuse eest soodushinda 3,90

eur kuus ning alates 07.06.2022 renditeenuse eest tavahinda.

Kostja kohustus internetiühenduse teenuse eest tasuma kuni 06.06.2022, kuivõrd 01.06.2022 teatas

hageja, et ta lõpetab internetiühenduse teenuse osutamise ja internetiühenduse teenuse osutamise

leping loetakse lõppenuks. Hageja pärast 06.06.2022 internetiühenduse teenuse eest arveid ei

esitanud. Teate saatis hageja kõigile klientidele, sh kostjale. Hageja teatas, et ei osuta enam

internetiühenduse teenust. Hageja jätkas renditeenuse osutamist, seetõttu teavitati kliente teatega,

et lõpeb liitumisleping, mitte seadmete rendileping. Seega kohustus kostja tasuma renditeenuse

eest ka pärast hageja poolset internetiühenduse teenuse osutamise lõppemise kuupäeva. Ei kostja

ega hageja rendilepingut üles ei öelnud.

Hoolimata asjaolust, et kostja kohustus internetiühenduse ja renditeenuse eest tasuma, on kostja

lepingulist kohustust rikkunud ning jätnud nimetatud teenuste eest tasumata. Kostja ei ole tasunud

perioodi 01.06-06.06.2022 internetiühenduse teenuse eest, perioodi 01.06-30.06.2022 seadmete

renditeenuse eest ja perioodi 01.07.2022-30.09.2023 seadmete renditeenuse eest kogusummas

131,79 eurot. Hageja saatis kostjale 03.10.2023 meeldetuletuskirja, milles hageja juhtis kostja

tähelepanu (tuletati meelde) asjaolule, et endiselt on kostja rendis hagejale kuuluvad seadmed (sh

vastavalt üldtingimustes sätestatule), rendi eest tuleb tasuda ning anti juhiseid selle kohta mida

peab kostja tegema, kui ta ei soovi seadmeid edasi rentida. Ühtlasi hoiatati kostjat ette, et kuna

seadmete rendi eest peab tasuma, siis esitatakse talle teenuste eest tasumiseks arve 2 tööpäeva

jooksul alates meeldetuletuskirja saatmisest. Hageja kavatses meeldetuletuskirja esitamise järgselt

kostjale esitada korrektse arve renditeenuste eest tasumiseks, mille esitamisest oli hageja kostjat

meeldetuletuskirjaga ette teavitanud ning seejuures maksetähtajaga 14 päeva alates arve esitamise

kuupäevast s.t edasiulatuva maksetähtajaga– seega ei ole hageja nõudnud tagantjärgi arvete

tasumist. Meeldetuletuskiri oli infokiri, kus anti teada, et kuna rent on tasuline ehk kuna hagejal

on õigus rendi eest tasu saada ja seadmed on endiselt kostja rendis, siis tuleb selle eest ka tasuda

ning seetõttu esitatakse sellekohane arve 2 tööpäeva jooksul. Hageja ei jõudnud ega saanud

nimetatud arvet kostjale esitada, sest kostja jõudis enne pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametisse (TTJA) ning TTJA keelas hagejal mistahes arvete või tasumata summade

osas kostjaga ühendust võtta. Asjaolu, et hageja ei jõudnud ja ka ei saanud nimetatud arvet esitada,

ei vabasta kostjat renditeenuse eest tasumise kohustusest. Seadmed kuulusid ja kuuluvad jätkuvalt

hagejale, kostja oli neid kasutanud, järelikult olid need kostja rendis ja hagejal on õigus rendi eest

tasu küsida. Seda enam, et kostja ei olnud rendilepingut üles öelnud, seadmeid tagastanud ega neid

välja ostnud.

Kostja vastus

7. Kostja esitas hagile vastuse 21.02.2024, milles ta haginõuet ei tunnista ning palub hagi jätta

rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Ühtlasi palus kostja kohustada hagejat tühistama

kõik kostjale esitatud arved alates lepingu lõpetamisest 05.06.2022. Vastuses märkis kostja, et oli

Levikomi interneti teenuse kasutaja perioodil september 2020 kuni 05.06.2022 kui hageja

ühepoolselt lepingu lõpetas. Kostjal oli sõlmitud Levikomiga kliendileping (raamleping) nr

202000171 ja tooteleping nr 202000171, mis sisaldas nii internetiteenust kui ka seadmete

renditeenust. Need teenused on omavahel seotud, kuna internetiteenust saab osutada ainult antud

seadmete olemasolul.

Levikom saatis 01.06.2022 e-post teel lepingu lõpetamise teatise, lepingu lõpetamise kuupäev

05.06.2022. Kostja järeldas, et sõlmitud lepingud lõpetatakse, sest seadmete tagastamise nõuet ei

esitatud ning lubati teenuse sujuv üleminek ilma tehnilise katkestuseta uue internetiteenuse

pakkuja Rednet OÜ kaudu. Seega tõlgendas kostja lepingu lõpetamist sellega, et seadmed jäävad

kasutusse, Levikom loobub seadmetest, kostja ei pea neid tagastama ega pea ka nende eest renti

maksma. Nagu teatises soovitati sõlmis kostja alates 06.06.2022 internetiteenuse lepingu Rednet

OÜ-ga. Lepingu Rednet OÜ-ga lõpetas kostja 12.05.2023. Endised Levikom seadmed oli Rednet

OÜ kaudu interneti teenuse osutamisel kasutusel. Hiljem mitte. 03.10.2023 saatis Levikom

kostjale meeldetuletuse ja ka arved seadmete rendi eest perioodi kohta alates nendepoolsest

lepingu lõpetamisest. 04.10.2023 pöördus kostja ka Rednet OÜ poole asjaolude selgitamiseks.

Rednet OÜ leidis samuti, et leping lõpetati teatisega ning hilisemat seadmete eest renti küsida ei

ole alust. Kostja vaidlustas 05.10.2023 kostjale esitatud arved, Levikom sellega ei nõustunud.

Arveid on saadetud kokku 12, kuigi meeldetuletus kirjas on välja toodud 16 arvet. Selguse

saamiseks pöördus kostja ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tarbijavaidluste

komisjoni poole (menetluse number 19-1/23-14664.), kus tehti kostja kasuks otsus. Sarnastes

vaidlustes on tarbijavaidluste komisjoni otsused eranditult langetatud tarbija kasuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444

lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning

piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

9. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

11. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2

järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise

korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108.

12. Kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmiti 25.09.2020 kliendileping ja tooteleping nr 202000171

(dtl 15-21). Levikomi üldtingimused (dtl 22-62) ei saanud kliendilepingu ning tootelepingu nr

202000171 osaks, sest kuigi nii kliendi- kui ka tootelepingus on viide tüüptingimustele, on

lepingud sõlmitud 25.09.2020, kuid hageja on alustanud teenuse osutamist, st teenus aktiviseeriti

juba 19.09.2020 (dtl 17). Kuivõrd tüüptingimuste lepingu osaks saamist peab tõendama

tüüptingimuste kasutaja, ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjat tüüptingimustest teavitanud

hiljemalt 19.09.2020. Seega ei ole kohtu hinnangul saanud tüüptingimused kliendileping ja

tooteleping nr 202000171 osaks.

13. Levikom saatis kostjale 01.06.2022 teate, milles andis teada, et seoses Levikomi ettevõttesse

investorite kaasamisega, on Levikom oma tegevust ümber kujundamas, mistõttu loeb Levikom

kostjaga sõlmitud liitumislepingu lõppenuks alates 05.06.2022 ja alates 05.06.2022 jätkab teenuse

osutamist Rednet OÜ, kellega hageja soovitas kostjal ühendust võtta. Hageja märkis ka teates, et

teenuse osutamise üleminek toimub kostja jaoks sujuvalt, ilma tehniliste katkestusteta (dtl 63,

137). Kohus tuvastas, et 01.06.2022 teatega ei saanud lugeda lõppenuks 25.09.2020 sõlmitud

kliendi- ega tootelepingut, mis sisaldas endast nii teenuse osutamise kui ka renditeenust, hageja ei

tõendanud, et oleks esinenud elektroonilise side seaduses (ESS) sätestatud alus (ESS § 100), mis

oleks võimaldanud hagejal öelda leping üles – kostja ei olnud lepingut rikkunud ja vastav teade

saadeti kõikidele klientidele, mitte üksnes kostjale, st tegemist oli masskirjaga. Ka lepingu

ühepoolseks muutmiseks puudus hagejal seadusest tulenev alus (ESS § 99 lg 1). Seega 01.06.2022

teatega ei lõpetanud ega muutnud Levikom kliendi- ja tootelepingut. Samas ei osutanud hageja

alates 05.06.2022 kostjale enam sideteenust ning seda asus osutama Rednet OÜ, kellega kostja

sõlmis 06.06.2022 uue lepingu. Kostja kasutas selle lepingu alusel osutatud sideteenuse

vastuvõtmiseks hageja tootelepinguga rendile antud seadmeid. Seda on ka kostja kinnitanud (dtl

129). 01.06.2022 teate sisu tõlgendamisel nagu sellest oleks aru saanud lepingupoolega sarnane

mõistlik isik võttes arvesse hageja enda käitumist pärast 01.06.2022 teate saamist (VÕS 29),

tuvastas kohus, et hageja avaldas mh kostjale, et lepingust tulenevad kohustused ja õigused antakse

üle teisele isikule. Sellise sisuga teate saamisel oleks iga samas olukorras heas usus tegutsev

mõistlik isik aru saanud, et tema jaoks muutub vaid teenuse pakkuda ja lepingust tekkinud

kohustused tuleb edaspidi täita uuele võlausaldajale. Kostja ei saanud kuidagi teate sisust välja

lugema, et alates 05.06.2022 jääb jätkuvalt kehtima kohustus tasuda hagejale seadmete rendi eest.

Seda enam, et hageja ei esitanud pärast 01.06.2022 teate saatmist kuni 03.10.2023 ühtegi arvet

seadme rendi eest, sh teenuse eest perioodil 01.06.2022-06.06.2022. Kuigi hageja esitatud arved

nr 202208384, 202209146 (dtl 72-75) on justkui väljastatud 2022.aasta suvel, ei ole hageja

tõendanud, et ta need oleks kostjale 2022.aasta suvel saatnud ning hageja on ise 03.10.2023

meeldetuletuses märkinud, et osutatud teenuse ning seadmete rendi arved saadame e-mailiga

järgneva 2 tööpäeva jooksul (dtl 138). Kohus leiab, et pärast lepingu üleandmist, lõppes ka hageja

õigus nõuda lepingu täitmist.

14. Kohus lisab, et isegi kui 01.06.2022 teadet ei saa tõlgendada lepingu üleandmisena, mille

tagajärjel lõppes hageja õigus nõuda lepingu täitmist, ei ole hageja toiminud oma õiguste

teostamisel heas usus. Hageja on 17.10.2023 e-kirjas kostjale kirjutanud, et arvete esitamine peab

toimuma mõistliku aja jooksul, milleks on 3 aastat (dtl 152). TsÜS § 138 lg 1 ja 2 tuleneb, et

õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti

selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Ka VÕS § 6 lg 1

kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt.

Kui seadusest, tavast või tehingust tulenev oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu,

jäetakse see võlasuhtele VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. Kohus leiab, et hageja käitus

vastuoluliselt, kui saatis 01.06.2022 klientidele, sh kostjale teate, millest võis jääda mulje, et

lepingust tekkinud kohustused ja õigused antakse teisele isikule üle ega esitanud enam ka ühtegi

arvet, s.t ei pannud oma nõudeid maksma mõistliku aja jooksul, on Levikom käitunud vastuolus

hea usu põhimõttega, mistõttu tuleks ka seetõttu jätta Levikomi hagi rahuldamata.

15. Kokkuvõtvalt, eeltoodule tuginedes on Levikomi nõue X vastu põhjendamatu ning kohus

jätab selle rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus

jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

18. Kostja ei ole teatanud, et tal oleksid käesolevas menetluses menetluskulud tekkinud, mistõttu

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik