2-23-14548/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-14548

Kohtuasi

Rennes OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki

avaldus

Malindi

OÜ

(pankrotis)

pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.02.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Malindi OÜ (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

Rennes

OÜ

(pankrotis)

pankrotihaldur

Oliver Ennok

Võlgnik Malindi OÜ (pankrotis), seaduslik esindaja JO

Võlgniku pankrotihaldur vandeadvokaat Andrias Palmits

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde pankrotihaldur Andrias Palmitsa 06.03.2024

seisukohale lisatud tõendid (Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) ajutise halduri

aruanne ja Harju Maakohtu 21.02.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-22-10950).

2. Jätta Harju Maakohtu 05.02.2024 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta

määruskaebemenetluse

kulud

Malindi

OÜ

(pankrotis)

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale saab menetluskulude jaotuse osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates määruse kättesaamisest. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-23-14548

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Rennes OÜ (pankrotis) (avaldaja) pankrotihaldur Oliver Ennok esitas 13.10.2023 Harju

Maakohtule avalduse Malindi OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldajal võlgniku vastu nõue 16 160 euro saamiseks. Avaldaja esitas

31.05.2023 võlgnikule pankrotihoiatuse, andes võlgnikule 10-päevase tähtaja avaldaja nõude

täitmiseks. Võlgnik avaldaja nõuet ei täitnud. Võlgnik esitas 05.07.2023 pankrotihoiatusele

vastuse, mille kohaselt võlgnik ei nõustu nõude summaga, ning tegi ettepaneku nõude

tasaarvestamiseks. Võlgnik ei ole aga oma väidetavat nõuet avaldaja vastu avaldaja

pankrotimenetluses esitanud. Avaldaja pankrotimenetluses oli nõuete esitamise tähtpäev

21.04.2023 ning kohus kinnitas 18.09.2023 määrusega võlausaldajate lõpliku nimekirja. Seega

ei ole võlgnikul avaldaja vastu nõuet, mida tasaarvestada.

1.2. Võlgnik on maksejõuetu. Avalikest andmetest nähtub, et võlgnikul on maksuvõlg.

21.02.2023 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku likvideerimisteade.

Ajutise halduri aruanne

2. Harju Maakohus tegi 20.11.2023 määruse, millega nimetas võlgniku ajutiseks halduriks

Andrias Palmitsa (ajutine haldur).

3. Ajutine haldur esitas 12.01.2024 maakohtule ajutise halduri aruande ja arvamuse võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta (ajutise halduri aruanne). Ajutise halduri aruande

kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks on vähemalt

26 659,40 eurot (s.o maksuvõlg, avaldaja nõue ja sundtäitmisel olev MSA Elekter OÜ nõue).

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on muutunud

maksejõuetuks tõenäoliselt 2022. a septembris ja maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 tähenduses.

Võlgniku seisukoht

4. Võlgniku hinnangul jättis ajutine haldur võlgniku vara ja kohustused nõuetekohaselt välja

selgitamata. Ajutine haldur ei pöördunud võlgniku poole teabe ja raamatupidamisdokumentide

saamiseks. Avalikest registritest ja avaldaja väidetest ei piisa võlgniku vara ja kohustuste

väljaselgitamiseks ning hinnangu andmiseks võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.

Ajutise halduri aruanne on koostatud puudulike andmete alusel, ei peegelda õigesti võlgniku

majanduslikku seisu, maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ja muid asjaolusid.

5. Ajutise halduri aruanne ei võta muu hulgas arvesse asjaolu, et võlgnikul on sissenõutavaks

muutunud nõuded Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) vastu 100 388,39 euro ulatuses. Ajutine

haldur sai nimetatud asjaolust teada alles 17.01.2024 maakohtu istungil.

6. Võlgnik on avaldaja nõudele vastu vaielnud, soovides vastastikused nõuded tasaarvestada.

Asjaolu, et võlgniku nõue ei ole avaldaja pankrotimenetluses tunnustatud, ei tähenda, et

võlgnikul nõue puuduks ning et sellele tuginedes ei saaks võlgnik avaldaja nõudele vastu

vaielda. Kuna ajutine haldur ei ole võlgniku käest dokumente küsinud, ei saanud ta ka võlgniku

vastunõuet sisuliselt hinnata.

2-23-14548

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus tegi 05.02.2024 määruse, millega kuulutas välja võlgniku pankroti, määras

võlgniku pankrotihalduriks Andrias Palmitsa (edaspidi pankrotihaldur), määras võlausaldajate

esimese üldkoosoleku toimumise aja, muude pankrotimenetlusega seotud toimingute tegemise

ja ajutise pankrotihalduri tasu maksmise ning jättis pankrotiavalduse menetlemise kulud

võlgniku kanda (vaidlustatud määrus).

7.1. Vaidlustatud määruse põhjenduste kohaselt võib võlausaldaja PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi

võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tugineda asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust

30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult

hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud

10 päeva jooksul. Avaldaja esitas 31.05.2023 võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik ei ole

kohustust täitnud. Võlgnik on teinud avaldajale ettepaneku avaldaja nõude tasaarvestamiseks

(st võlgnik tunnistab avaldaja nõuet, kuid soovib selle tasaarvestada). PankrS § 99 lg 1 järgi

võib pärast pankroti väljakuulutamist tasaarvestuseks kasutada üksnes kaitstud nõuet. Kuna

võlgnikul puudub avaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue, ei ole võlgnikul nõuet, mida

tasaarvestada.

7.2. Ajutine haldur on välja selgitanud asjaolud, mis on vajalikud hindamaks, kas võlgnik on

maksejõuetu või mitte. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul puudub likviidne vara. Võlgniku

kohustuste suurus on avaldaja nõuet arvestamata vähemalt 10 499,40 eurot (s.o maksuvõlg

2746,51 eurot ja sundtäitmisel olev MSA Elekter OÜ nõue 7752,89 eurot), mida ei ole võlgniku

vara arvelt võimalik täita. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Kuna võlgnikul puudub

likviidne vara ja võlgnik ei suuda oma kohustusi täita, on võlgnik maksejõuetu nii PankrS § 1

lg 2 tähenduses (rahavooline maksejõuetus), kui ka lg 3 tähenduses (bilansiline maksejõuetus).

Võlgnik on ajutisele haldurile ette heitnud võlgniku raamatupidamisdokumentide analüüsimata

jätmist. Kohtu hinnangul ei olnud selleks menetluse senises staadiumis vajadust. Asjaolu, et

võlgnikul võib olla nõudeid teiste maksejõuetute äriühingute vastu, ei muuda võlgnikku

maksejõuliseks.

7.3. Kuna võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, tuleb võlgnikku pidada maksejõuetuks ja

kuulutada välja võlgniku pankrot. Maksejõuetuse tekkimise täpsed asjaolud tuleb välja

selgitada pankrotimenetluse käigus.

Määruskaebus

8. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada osas, milles

maakohus kuulutas välja võlgniku pankroti (vaidlustatud määruse resolutsiooni punktid 1–2),

ja teha uus määrus, millega jätta võlgniku pankrot välja kuulutamata.

8.1. Määruskaebuse väitel oli võlgniku pankroti väljakuulutamine põhjendamatu. Maakohtu

määruse järeldused põhinevad ajutise halduri aruandel, mis on koostatud olulisi asjaolusid välja

selgitamata ja võlgniku raamatupidamisdokumente nägemata. Ajutine haldur ei selgitanud välja

kogu võlgniku vara ja kohustusi. Avalikest registritest ja pankrotiavalduse väidetest ei piisa

selleks, et selgitada välja kõik võlgniku varad ja kohustused. PankrS § 22 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi

on ajutisel halduril kohustus selgitada välja võlgniku vara ja kohustused ning kontrollida, kas

võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud, samuti anda hinnang võlgniku varalisele

seisundile ja maksejõulisusele. Ilma raamatupidamisdokumente nägemata ei ole võimalik anda

õiget hinnangut võlgniku majandusliku olukorra, varade ja kohustuste ning maksejõuetuse

põhjuste kohta. Vaidlustatud määruses on ebaõigesti märgitud, et võlgnik ei esitanud ajutisele

haldurile raamatupidamisdokumente – tegelikult ei ole ajutine haldur võlgnikult

2-23-14548

raamatupidamisdokumente küsinud. Vaidlustatud määrus on tehtud pealiskaudselt ning

asjaolusid õigesti hindamata.

8.2. Ajutise halduri aruanne ja vaidlustatud määrus ei võta arvesse, et võlgnikul on avaldaja

vastu nõue, mida võlgnik saab kasutada tasaarvestuse vastuväite esitamiseks. Võlgnik saab

tasaarvestuse vastuväite esitada olenemata sellest, et võlgniku nõue ei ole avaldaja

pankrotimenetluses tunnustatud.

8.3. Samuti ei ole ajutise halduri aruandes ja vaidlustatud määruse tegemisel arvestatud, et

võlgnikul on sissenõutavaks muutunud nõuded Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) vastu.

Võlgnikul oli Ehitusfirma FIDELE OÜ-ga (pankrotis) leping ning nõude aluseks olevad

dokumendid on olemas.

8.4. Ajutise halduri aruanne ja vaidlustatud määrus ei kajasta ka seda, et avaldaja on võlgniku

arvel alusetult rikastunud. Võlgnik on viinud avaldaja ehitusobjektidele materjale (fassaadi

soojustus, katusekattematerjalid, ventilatsioonitorustik koos tuletõkke klappidega, sokli

soojustus, armatuurteras jne). Samuti on võlgnik mitmel korral tasunud avaldaja

ehitusobjektiga seotud materjalide ja tööde eest.

Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta

9. Pankrotihalduri seisukoha järgi tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

Võlgnik leidis juba maakohtu menetluses, et ajutine haldur ei olnud kõiki asjas tähtsust omavaid

asjaolusid välja selgitanud. Võlgnikul oli võimalik esitada täiendavaid seisukohti ja andmeid,

mida võlgnik ka tegi: võlgnik esitas maakohtu 17.01.2024 istungil ajutisele haldurile

täiendavaid raamatupidamisandmeid, samuti esitas võlgnik täiendavaid andmeid 01.02.2024

seisukohas. Täiendavalt esitatud andmed ei muuda ajutise halduri aruande järeldusi. Võlgniku

väidetavad nõuded avaldaja vastu ei ole avaldaja pankrotimenetluses tunnustatud, mistõttu neid

ei saa PankrS § 99 lg-st 1 tulenevalt tasaarvestuseks kasutada. Võlgniku nõue Ehitusfirma

FIDELE OÜ (pankrotis) vastu on perspektiivitu. Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) ajutine

haldur Andres Tootsman on ajutise halduri aruandes esile toonud, et Ehitusfirma FIDELE OÜ

(pankrotis) muutus tõenäoliselt maksejõuetuks 2022. a ja Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluseks puuduvad rahalised vahendid.

10. Avaldaja seisukoha järgi tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

Võlgnik ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et võlgnik võiks olla maksevõimeline.

Võlgnikul ei ole vara ega majandustegevust. Võlgniku 2021. ja 2022. a majandusaasta aruanded

on esitamata. Võlgnikul on maksuvõlg 3573,51 eurot. Samuti on võlgnik sulgenud oma

pangakonto. Võlgnik väidab, et omab nõuet Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) vastu, kuid

sellel nõudel puudub väärtus. Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) ajutine haldur on tuvastanud

Ehitusfirma FIDELE OÜ-l (pankrotis) vara puudumise. Määruskaebuses esitatud väited muude

võimalike nõuete kohta on tõendamata. Olenemata võlgniku väitest, et ajutisele haldurile ei

olnud esitatud võlgniku raamatupidamisdokumente, nähtub asjas kogutud andmetest, et

võlgnikul puuduvad võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Oma väidetavat

vastunõuet ei ole võlgnik avaldaja pankrotimenetluses esitanud, mistõttu tasaarvestuse

tegemiseks puudub võimalus.

Menetluse edasine käik

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-23-14548

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega

korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei

kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 22 lg 2 p 1 järgi selgitab ajutine haldur välja võlgniku vara, sealhulgas

võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud.

PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi annab ajutine haldur hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja

maksejõulisusele. Kui võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et

võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või lg 3 tähenduses, tuleb kohtul võlgniku

maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlgu ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda)

hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma

vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka

juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, ning kui selline olukord ei ole ajutine, on võlgnik

maksejõuetu (RKTKm 10.06.2014, 3-2-1-60-14, p 18).

14. Siinsel juhul leidis ajutine haldur oma ülesannete täitmise tulemusena, et võlgnik on

püsivalt maksejõuetu, ning samale järeldusele jõudis ajutise halduri väljaselgitatud ning muude

menetluses esile toodud asjaolude pinnalt ka maakohus. Maakohus tutvus avaldaja

pankrotihalduri esitatud pankrotiavalduse, võlgniku vastuväidete ja ajutise halduri aruandega

ning kuulas nimetatud isikud kohtuistungil ära. Maakohus on võlgniku vastuväidetega seotud

asjaolusid ja tõendeid hinnanud ning määrust nõuetekohaselt põhjendanud. Vaidlustatud

määruse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et lisaks avaldaja nõudele on võlgnikul kohustusi

veel vähemalt 10 499,40 euro ulatuses (s.o maksuvõlg 2746,51 eurot ja täitemenetluses olev

MSA Elekter OÜ nõue 7752,89 eurot), ning võlgnikul ei ole vara, mille arvelt osundatud

kohustusi täita. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Maakohtu järeldused on kooskõlas

pankrotiseaduse mõttega. Maakohus ei ole asjaolude hindamisel diskretsioonipiire ületanud,

mistõttu ringkonnakohtul puudub alus maakohtu otsustusse sekkumiseks.

15. Määruskaebuse väitel ei täitnud ajutine haldur oma PankrS § 22 lg-s 2 toodud kohustusi

nõuetekohaselt,

kuna

ei

küsinud

võlgnikult

teavet

ja

raamatupidamisdokumente.

Ringkonnakohtu hinnangul on õige, et võlgnikult teabe küsimine peaks üldjuhul olema üks

ajutise halduri toimingutest enne võlgniku varalisele seisundile hinnangu andmist. Teisalt ei ole

võlgnikult teabe ja dokumentide küsimine siiski ajutise halduri kohustus, vaid see on PankrS

§ 22 lg-st 3 tulenevalt halduri õigus, ning seda, kas ajutine haldur on võlgniku vara ja

kohustused piisava põhjalikkusega välja selgitanud, tuleb hinnata tervikuna. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohaga, et siinsel juhul on võlgniku vara ja kohustused piisava

põhjalikkusega välja selgitatud ning ajutise halduri aruanne koos maakohtu menetluses esitatud

täiendava teabega oli piisav võlgniku varalisele seisundile hinnangu andmiseks ja võlgniku

püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks.

16. PankrS § 99 lg-st 1 tulenevalt võib pankrotivõlgniku suhtes tasaarvestuseks kasutada üksnes

pankrotimenetluses kaitstud nõuet. Kuna võlgniku vastunõue, mida võlgnik soovib

2-23-14548

tasaarvestuseks kasutada, ei ole avaldaja pankrotimenetluses kaitstud, ei saa võlgnik avaldaja

nõudele tasaarvestuse vastuväidet esitada.

17. Määruskaebuse väitel ei ole ajutise halduri aruande ja vaidlustatud määruse tegemisel

arvestatud asjaoluga, et võlgnikul on nõue Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) vastu ning

alusetust rikastumisest tulenevad nõuded avaldaja vastu. Ringkonnakohus märgib, et võlgnik

on osundatud asjaolud maakohtu menetluses esile toonud ja neid on vaidlustatud määruse

tegemisel arvestatud. Võlgniku nõue Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) vastu ning avaldaja

alusetust rikastumisest tulenevad nõuded on kajastatud vaidlustatud määruse kirjeldavas osas.

Vaidlustatud määruse põhjendavas osas selgitas maakohus, et asjaolu, et võlgnikul võib olla

nõudeid teiste maksejõuetute äriühingute vastu, ei muuda võlgnikku maksejõuliseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kuna võlgniku esile toodud nõuded on

pankrotistunud äriühingute vastu ja nende maksmapanek on ebatõenäoline, ei anna need alust

kahelda võlgniku püsivas maksejõuetuses.

18. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.

19. Pankrotimenetlusega seonduva kohtumenetluse kulude jaotuse määramisele kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti (PankrS § 3

lg 2). Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kuna menetlusosalised määruskaebemenetlusega

seotud menetluskulude nimekirju ei esitanud, tuleb eeldada, et menetlusosalistel (välja arvatud

võlgnikul) menetluskulusid ei tekkinud ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vajadus

puudub.

20. PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud määruse peale esitada

määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. PankrS § 5 lg 2 võimaldab

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata üksnes siis, kui see

on pankrotiseaduses ette nähtud. Pankrotiseadus ei näe ette pankrotimääruse peale esitatud

määruskaebust lahendava ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise võimalust

(PankrS § 32). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Käesolev määrus on seega

vaidlustatav üksnes menetluskulude jaotuse osas.

(allkirjastatud digitaalselt)