2-22-19484/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 5. aprill 2024

Tsiviilasja number

2-22-19484

Tsiviilasi

A.A. ja B.B. hagi M.M. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

M.M. apellatsioonkaebuse hind iga vastustaja vastu

514 eurot 47 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. augusti 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.M. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): M.M. (isikukood XXX)

Vastustajad (hagejad):

1. A.A. (isikukood XXX)

2. B.B. (isikukood XXX)

Vastustajate lepinguline esindaja vandeadvokaat

Karina Lõhmus-Ein

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.M. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 31. augusti 2023. a

otsus X A.A. M.M. ja B.B. kasuks alates 25.

maist 2023 välja mõistetud elatise suuruse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada A.A. ja B.B. hagi M.M. vastu elatise

väljamõistmiseks alates 25. maist 2023 osaliselt.

Mõista X A.A. M.M. ja B.B. kasuks välja alates

25. maist 2023 kuni A.A. ja B.B. täisealiseks

saamiseni igakuine elatis kummalegi lapsele 69

eurot 43 senti (249 eurot 78 senti (baassumma

seisuga 25. mai 2023) + 50 eurot 55 senti (kolm

protsenti

Eesti

Vabariigi

keskmisest

brutokuupalgast seisuga 25. mai 2023) – 40 eurot

(50% lapsetoetusest) – 190 eurot 90 senti (s.o 11

ööpäeva kuus, mida A.A. ja B.B. veedavad M.M.-

ga )), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Mõista X A.A. M.M. ja B.B. kasuks välja

tagasiulatuv elatis perioodi 1. märts 2022 – 29.

detsember 2022 eest järgmiselt: A.A. kasuks 743

eurot ja B.B. kasuks 743 eurot.

4.3. Mõista X A.A. M.M. ja B.B. kasuks välja

elatis perioodi 30. detsember 2022 – 24. mai 2023

eest järgmiselt: A.A. kasuks 386 eurot 67 senti ja

B.B. kasuks 386 eurot 67 senti.

4.4. Mõista X A.A. M.M. kasuks välja alates 25.

maist 2023 kuni A.A. täisealiseks saamiseni

(XXXXX) igakuine elatis 69 eurot 43 senti (249

eurot 78 senti (baassumma seisuga 25. mai 2023) +

50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast seisuga 25. mai 2023)

– 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 190 eurot 90

senti (s.o 11 ööpäeva kuus, mida A.A. veedab

M.M.-ga)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

4.5. Mõista M.M.-lt B.B. kasuks välja alates 25.

maist 2023 kuni B.B. täisealiseks saamiseni

(XXXXX) igakuine elatis 69 eurot 43 senti (249

eurot 78 senti (baassumma seisuga 25. mai 2023) +

50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast seisuga 25. mai 2023)

– 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 190 eurot 90

senti (s.o 11 ööpäeva kuus, mida B.B. veedab

M.M.-ga)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

4.6. Jätta rahuldamata A.A. ja B.B. hagi M.M.

vastu suuremas ulatuses elatise väljamõistmiseks.

4.7. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Jätta rahuldamata M.M. 18. märtsil 2024

esitatud

taotlus

asja

läbivaatamiseks

kohtuistungil.

6. Võtta asja materjalide juurde M.M. 18. märtsil

2024 esitatud ostutšekid lastele riiete ostmise

kohta.

7. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja 1) ja B.B. (hageja 2) esitasid 30. detsembril 2022 Tartu Maakohtule hagi

M.M. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Kumbki hageja palus kostjalt enda kasuks välja

mõista elatise tagasiulatuvalt perioodi eest alates 1. märtsist 2022 kuni 29. detsembrini 2022

summas 989 eurot 58 senti ja alates 30. detsembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni

igakuise elatise 106 eurot 92 senti kuus (209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) -

118 eurot 72 senti (2x 225 eurot 46 senti (baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast - 50 % lapsetoetusest) x 12 (kalendriaasta kuud) / 365 (päevade

arv kalendriaastas) x 8 (keskmine isa juures viibitud päevade arv aastas), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad V.N.-i ja kostja ühised alaealised lapsed. Tartu Maakohtu

29. juuli 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18397, mis jõustus 10. jaanuaril 2022, määrati

kindlaks laste ja vanemate suhtluskord, mille kohaselt viibivad lapsed isa juures järgmiselt: 1)

paarisnädalatel neljapäevast esmaspäevani (s.o 4 päeva) ning paaritutel nädalatel neljapäevast

reedeni; 2) jõulude ajal viibivad lapsed paaritutel aastatel 23.-24. detsembril ema juures ja

25.-26. detsembril isa juures ning paarisaastatel vastupidi; 3) sügis-, talve- (veebruaris) ja

kevadvaheajal viibivad lapsed paaritu arvuga aastatel ema juures ning paarisarvuga aastatel

isa juures; 4) suvevaheajal viibivad lapsed alates suvevaheaja algusest vanemate juures

vahelduvalt kahe nädala kaupa; 5) emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva isaga.

2022. aasta märtsis leppisid vanemad kokku suhtluskorra muutmises nii, et alates 15. märtsist

2022 ei viibi lapsed paaritutel nädalatel enam isa juures. Kehtiva suhtluskorra kohaselt

viibivad lapsed isa juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Hagejate ema ostab riideid ja

jalanõusid, tasub huvitegevuse ja kooliga seotud kulud ning muude vajalike teenuste eest.

Samuti on hagejate ema kanda hagejate toidu-, eluaseme-, transpordi-, hügieeni- ja

vabaajakulud. Viimati nimetatud kulusid on ajal, mil hagejad on kostja juures viibinud,

kandnud kostja. Kostja tasus 2022. aastal hagejate ülalpidamiseks elatist kolmel korral: 16.

veebruaril veebruari eest 150 eurot, 18. aprillil 2022 aprilli eest 121 eurot ja 16. mail 2022

mai eest 13 eurot.

Hagejad ei nõustu, et hagejad viibivad kostja juures keskmiselt 12 päeva kuus. Kui hagejad on

vastavalt suhtluskorrale kooli ajal paaritu arvuga nädalatel neljapäeval pärast kooli kuni reede

hommikuni kostja juures, on see lühem kui ööpäev, mida vastavalt PKS § 101 lg 6 saaks võtta

arvesse elatise suuruse määramisel. Lisaks on hagejad viibinud kostja juures vähem päevi kui

suhtluskord ette näeb. Suhtluskorra p 3.8 näeb ette, et lapse haigestumise korral isa ja lapse

kokkusaamist kuni lapse tervenemiseni ei toimu. Perioodil 2022. a septembrist kuni 2023. a

märtsini oli päevade arv, mil hagejad ei saanud haiguse tõttu isaga kohtuda, vastavalt 4 ja 13.

Isegi kui hagejad viibiksid kostja juures keskmiselt 12 ööpäeva kuus, on kostjalt hagejate

kasuks elatise väljamõistmine hagis taotletud summas põhjendatud sellega, et kostja ei kanna

hagejate kulutusi proportsionaalselt hagejate kostja juures viibimise ajaga. Teatud hagejate

kulud on vaid nende ema kanda. Näiteks kannab hagejate ema: 1) hageja 2 mobiilikulud (23

eurot kuus); 2) hageja 1 tervisetreeningute kulud (40 eurot kuus); 3) hageja 2 keraamikaringi

ja JJ Street tantsuklubi trennikulud ning esinemisriiete kulud (ca 70 eurot kuus); 4) riiete ja

jalatsite kulud, v.a üksikud kostja ostetud nö kergemad riided (ca 105 eurot kuus kahele

lapsele kokku); 5) hageja 1 kooliga seotud kulud (ca 30 eurot kuus); 6) hageja 2 kooliga

seotud kulud, sh koolitoit (ca 45 eurot kuus). Isegi kui hagejad viibiksid kostja juures

keskmiselt 12 ööpäeva kuus, ei osale kostja hagejate kulude kandmisel vahetult 39,3%

ulatuses (12 päeva 30,5 päevast). Kuna kostja ei osale hagejate teatud kulude kandmisel, siis

ei vasta vanemate kulude proportsioon laste vanemate juures viibimise aja proportsioonile.

Hagejad leiavad, et ei esine sellist mõjuvat põhjust, mis annaks alust vähendada kostjalt

hagejate kasuks välja mõistetavat elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa.

Hagejad ei nõustu kostja väidetega selle kohta, et kostja majanduslik seisund ei võimalda tal

elatist nõutavas määras maksta, kostja püüab luua oma majanduslikust olukorrast ebaõige

pildi. Kostja on järgmiste osaühingute ainuosanik: 1) OÜ XXXXXXXXX (registrikood

XXXXXXXX), 2) XXXXXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXX), 3) XXXXXXXX OÜ

(registrikood XXXXXXXX), 4) Osaühing XXXXXXXX (registrikood XXXXXXXX), 5)

XXXXXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXX). OÜ-le XXXXXXXXX ja XXXXXXXX

OÜ-le kuulub seejuures mitmeid kinnisasju. Sõiduauto Škoda Fabia XXXXXXX), mida

kostja igapäevaselt kasutab, kuulub hagejate andmetel samuti ühele kostja äriühingutest või

on liisingulepingu alusel kostja äriühingu kasutuses. Kostja tegutseb aastaid ka

kinnisvaramaaklerina, millisest tegevusest saab kostja eeldatavalt samuti tulu.

Kostja esitatud kuludokumentide kohaselt on kostja ostnud perioodil 1. märtsist 2022 kuni 20.

detsembrini 2022 lastele üksikud asju, mis ei anna aga alust tagasiulatuva elatise nõude

rahuldamata jätmiseks. Kostja poolt ostetud asju saavad hagejad kasutada vaid kostja juures.

Seda, et laps käiks Shaté Tantsukoolis trennis, nõuab kostja. Hageja 2 käib Shaté Tantsukooli

trennides ka väga harva. Laps ise soovib käia JJ Street tantsukoolis, kus ta ema juures viibides

ka käib. Neid asjaolusid arvestades ei pea hagejad põhjendatuks, et hageja 2 tagasiulatuva

elatise nõuet vähendatakse Shaté Tantsukooli kulude võrra.

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma hagejatele elatist, kuid ei nõustu

hagis nõutava elatise suurusega ega elatise nõudega tagasiulatuvalt aja eest enne 1. märtsi

2023. PKS § 101 alusel elatise arvutamisel on ebaõigesti aluseks võetud, et hagejad viibivad

kostja juures keskmiselt 8 päeva. Arvesse ei ole võetud suhtluskorra järgi suvekuudel, juuni

kuni august, kostja juures viibimise aega. Kostja arvestuse kohaselt viibivad hagejad vastavalt

suhtluskorrale tema juures aasta jooksul keskmiselt 12 päeva kuus, mida arvestades kujuneb

PKS § 101 alusel arvestades elatis kahele lapsele kokku perioodil 1. jaanuarist 2023 kuni 31.

jaanuarini 2023 90 eurot 26 senti, perioodil 1. veebruarist 2023. a kuni 31. märtsini 2023 86

eurot 26 senti ning perioodil 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 104 eurot 14 senti.

Tagasiulatuvalt 2022. aasta eest elatise nõudmine ei ole põhjendatud, sest kostja on tasunud

laste kulusid, nagu hageja 2 lasteaia, hageja 2 Shaté tantsukooli ja huviringi arveid ning lisaks

on kostja ostnud hagejatele riideid ja tarvikuid.

Alates 1. märtsist 2023 on kostja nõus maksma hagejatele elatist, mis on 50% PKS § 101

alusel arvutatud elatise summast, arvestades, et hagejad viibivad kostjaga aasta jooksul

keskmiselt 12 päeva kuus. Elatise vähendamise põhjusena tõi kostja välja, et lisaks hagejatele

on tal veel kolmas alaealine laps, kellele ta kohtuotsuse alusel peab maksma elatist 260 eurot

kuus. Kostjale kuuluvad küll äriühingud, aga need on raskustes. Ühel äriühingul on

maksuvõlg rohkem kui 150 000 eurot. Äriühingutel on kinnisvara, kuid see on koormatud

hüpoteekidega ja nõuete summa ületab kinnisvara väärtust. Kuna ettevõtlus oli raskustes, läks

kostja 2022. aastal palgatööle, millest saadav sissetulek ei küüni Eesti keskmiseni. Kostja

töötab tähtajalise lepingu alusel XXXXX OÜ-s ja 2023. a märtsis oli tema neto töötasu 708

eurot ja aprillis 680 eurot 81 senti.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 743

eurot perioodi 1. märts 2022 kuni 29. detsember 2022 eest ning igakuise elatise 75 eurot 21

senti alates 30. detsembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda.

Hagejad on V.N.-i ja kostja alaealised lapsed. Hageja 1 on sündinud XXXXXXXXX (hetkel

12-aastane) ja hageja 2 on sündinud XXXXXXXXX (hetkel 8-aastane). Hagejate vanemate

kooselu lõppes 2018. aastal ja pärast vanemate kooselu lõppemist on hagejate peamiseks

elukohaks ema elukoht.

Tartu Maakohtu 29. juuli 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18397 (tl 7 jj) määrati

kindlaks laste ja vanemate suhtluskord, määrus jõustus 10. jaanuaril 2022. 2022. a märtsis

leppisid hagejate vanemad kokku suhtluskorra muutmises. Poolte vahel ei ole vaidlust selle

üle, et 2022. aastal on kostja tasunud hagejate ülalpidamiseks elatist kolmel korral, 150 eurot

16. veebruaril 2022, 121 eurot 18. aprillil 2022 ja 13 eurot 16. mail 2022.

Hagejad nõuavad hagis kostjalt elatist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist perioodi eest alates

1. märtsist 2022 kuni 29. detsembrini 2022 ning edasi alates hagi esitamisest, s.o alates 30.

detsembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja

vaidleb vastu temalt nõutava elatise suurusele ja elatise nõudele tagasiulatuvalt.

PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele

ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Kostja on kohustatud andma hagejatele kui oma alaealistele lastele ülalpidamist

ning kui laste peamine elukoht on ema juures, siis saab kostja täita ülalpidamise kohustust

eeskätt elatise maksmise teel. Hagejatel on õigus nõuda kostjalt elatist alates hagi esitamisest

ja PKS § 108 kohaselt ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama

paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.

aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga. Lõige 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise

summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud

elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Vastavalt TsMS § 230 lg-tele 4 ja 5 võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama

andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, ja kui pool nõutud

andmeid ei esita, siis nõuda ise asjakohast teavet. Riigikohus on selgitanud, et alaealise elatise

nõudmise asjas on kohtu ülesanne välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud PKS § 101 alusel

elatise suuruse arvutamiseks. Kohus saab PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks

vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil. PKS § 102 lg 2

alusel elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra, peab kohustatud vanem ehk

kostja mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 15).

Vaidluse all on hagejate isa juures viibimise aeg, mida PKS § 101 lg 6 järgi elatise

arvutamisel arvesse tuleb võtta ja mille võrra elatise summat proportsionaalset vähendada.

Hagejate väitel viibivad nad kostja juures aasta jooksul keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Kostja

arvutuste kohaselt on hagejate tema juures viibimise aeg ca 12 päeva kuus.

Maakohus leidis, et hagejate kostja juures viibimise aja kindlakstegemisel on põhjendatud

lähtuda kehtivast lastega suhtlemise korrast. Maakohus nõustus hagejatega, et PKS § 101 lg 6

kohaselt on elatise arvutamisel oluline just ööpäevade arv, mis hagejad vastavalt suhtlemise

korrale aasta jooksul keskmiselt ühes kuus kostjaga veedavad, mitte päevade arv nagu kostja

on seda arvestanud.

Tartu Maakohtu 29. juuli 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18397 (tl 7-11) määrati

kindlaks laste (hagejate) ja vanemate suhtluskord, mille kohaselt viibivad lapsed isa (kostja)

juures järgmiselt: paarisnädalatel neljapäevast esmaspäevani (s.o 4 päeva) ning paaritutel

nädalatel neljapäevast reedeni; jõulude ajal paaritutel aastatel 25.- 26. detsembril ja

paarisaastatel 23.-24. detsembril; sügis-, talve- (veebruaris) ja kevadvaheajal paarisarvuga

aastatel; suvevaheajal alates suvevaheaja algusest vanemate juures vahelduvalt kahe nädala

kaupa; isadepäeval. 2022. aasta märtsis leppisid hagejate vanemad kokku suhtluskorra

muutmises nii, et alates 15. märtsist 2022 ei viibi hagejad paaritutel nädalatel enam isa juures.

Arvestades alates 15. märtsist 2022 kokku lepitud suhtlemise korda, viibivad maakohtu

arvutuste kohaselt hagejad kostja juures aasta jooksul keskmiselt 10 ööpäeva kuus. Maakohus

lähtus arvutamisel sh sellest, et üldjuhul on hagejad kostja juures paarisnädalatel neljapäevast

esmaspäevani, s.o 8 ööpäeva kuus. Vastavalt haridus- ja teadusministri 9. septembri 2020. a

määrusele nr 32 on sügis- talve (veebruar)- ja kevadkoolivaheaegade pikkus 1 nädal. Kui

arvestada, et hagejad viibivad kostja juures neil vaheaegadel üle aasta, siis see teeb aasta

lõikes nendel vaheaegadel (kolmel kuul) kostja juures viibimise ajaks 3,5 ööpäeva lisaks 8-le

ööpäevale. Kuna suvevaheaja (juuni, juuli, august) viibivad hagejad vanemate juures võrdse

aja, s.o vahelduvalt kahe nädala kaupa, siis suvevaheajal saab lugeda hagejate kostja juures

viibimise ajaks keskmiselt 14 ööpäeva kuus. Sellise arvestuse põhjal sai kohus aasta lõikes

hagejate kostja juures viibimise ajaks 124,5 ööpäeva, s.o keskmiselt 10 ööpäeva kuus.

Hagejad on arvutanud nende kostja juures viibimise ajaks keskmiselt 8 ööpäeva kuus.

Maakohus hagejate arvutusega ei nõustunud. Vastavalt suhtluskorrale on hagejad kostja

juures üldjuhul kooliajal küll 8 ööpäeva kuus, kuid elatise arvutamisel tuleb arvestada nende

kohustatud vanema juures viibimise keskmist aasta jooksul ning hagejad ei ole arvestanud

aega, kui nad viibivad kostja juures koolivaheaegadel, sh suvevaheaegadel pool ajast.

Maakohus ei nõustunud ka kostja arvutustega, mille kohaselt viibivad hagejad tema juures

keskmiselt 12 päeva, kuna PKS § 101 lg 6 järgi tuleb elatise arvutamisel arvestada ööpäevi

mitte päevi.

Arvutades hagejatele elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida

on indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes

arvesse lastetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele oli pere esimesele ja teisele lapsele

60 eurot kuus ja alates 1. jaanuarist 2023. a on 80 eurot kuus, arvestades, et lapsed on kostjaga

aasta jooksul keskmiselt 10 ööpäeva kuus, kujuneb elatis ühe hageja kohta järgnevalt:

-

perioodil alates 1. märtsist 2022 kuni 31. märtsini 2022 summas 71 eurot 14 senti kuus

(1448 * 0,03 = 43 eurot 44 senti; 43,44 + 200 = 243 eurot 44 senti; 243,44 - (60/2) = 213

eurot 44 senti; 213 eurot 44 senti - 10 päeva, s.o 66,67%=71 eurot 14 senti);

-

perioodil alates 1. aprillist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023 summas 75 eurot 21 senti kuus

(1548 * 0,03 = 46 eurot 44 senti; 46,44 + 209,20 = 255 eurot 64 senti; 255,64 - (60/2) =

225 eurot 64 senti; 225 eurot 64 senti - 10 päeva, s.o 66,67%=75 eurot 21 senti);

-

perioodil alates 1. veebruarist 2023 kuni 31. märtsini 2023 summas 71 eurot 87 senti kuus

(1548 * 0,03 = 46 eurot 44 senti; 46,44 + 209,20 = 255 eurot 64 senti; 255,64 - (80/2) =

215 eurot 64 senti; 215 eurot 64 senti - 10 päeva, s.o 66,67%=71 eurot 87 senti);

-

perioodil alates 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 summas 86 eurot 77 senti kuus

(1685 * 0,03 = 50 eurot 55 senti; 50,55 + 249,78 = 300 eurot 33 senti; 300,33 - (80/2) =

260 eurot 33 senti; 260 eurot 33 senti - 10 päeva, s.o 66,67%=86 eurot 77 senti).

Maakohus oli seisukohal, et kostja ei ole tõendanud sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis

õigustaks PKS § 101 alusel arvutatud elatist vähendada.

Kostja tugineb sellele, et lisaks hagejatele on tal veel üks laps, kellele ta peab elatist maksma

ning oma majanduslikust seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline PKS § 101 alusel arvutatud

määras hagejatele elatist maksma. Maakohus kontrollis rahvastikuregistri andmete alusel, et

kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps C.C., kes on sündinud XXXXXXXX.

Maakohus leidis, et üksnes kolmanda lapse olemasolu ja ülalpidamiskohustus kostjal

hagejatele väljamõistetava elatise vähendamiseks alust ei anna.

Riigikohus on avaldanud korduvalt seisukohta, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui

ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt

nt RKTKo 13.02.2018, 2-16-2343, p 13)

Kostja on välja toonud, et ta töötab tähtajalise lepingu alusel XXXXX OÜ-s ja tema sissetulek

on alla Eesti keskmise (2023. aasta märtsis neto töötasu 708 eurot ja aprillis 680 eurot 81

senti). See, et kohustatud vanema sissetulek on liiga väike, ei vabasta teda alaealiste laste

ülalpidamiskohustusest. Kostjal vanemana on kohustus hankida nii enda kui ka oma alaealiste

laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ja piisava sissetuleku puudumisel peab

vanem täitma ülalpidamiskohustust muu vara arvel.

Hagejad on esitanud kohtule tõendina väljavõtted e-äriregistrist (tl 60 jj), mis tõendavad, et

kostjale kuulub ainuosalus viies äriühingus, sh OÜ XXXXXXXXX, XXXXXXXX OÜ,

XXXXXXXX OÜ, Osaühing XXXXXXXX ja XXXXXXXX OÜ. Lisaks on hagejad

esitanud tõendina kinnistusregistri väljavõtted (tl 67-79), mis tõendavad, et OÜ-le

XXXXXXXXX kuulub neli korteriomandit XXXXXXXX (registriosa numbritega 9238950,

9240150, 9240950 ja 9241250), XXXXXXXX OÜ-le kuulub samuti neli korteriomandit

XXXXXXXX (registriosa numbriga XXXXXXXX ja XXXXXXXX, XXXXXXXX ja

XXXXXXXX) ning lisaks korteriomand XXXXXXXX (registriosa numbriga XXXXXXXX.

Neid andmeid arvestades nõustub maakohus hagejatega, et kostja soovib näidata enda varalist

seisundit halvemana, kui see tegelikult on. Kostjale kuulub viis äriühingut, millest kahele

kuulub ka hulgaliselt kinnisasju, kokku 9 kinnisasja Tartu linnas. Neist asjaoludest ei saa teha

järeldust, et kostja ei ole oma varalisest seisundist tulenevalt võimeline hagejatele

ülalpidamist andma ja maksma elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras. Kui ka kostja

töötasu ei ole piisav, siis on kostjal olemas vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita.

Tagasiulatuvalt 2022. aasta eest nõutavale elatisele vastu väites tugineb kostja lisaks sellele, et

ta on tasunud hagejate kulusid, nagu hageja 2 lasteaia, Shaté tantsukooli ja huviringi arveid

ning lisaks on kostja ostnud hagejatele riideid ja tarvikuid.

Ka need kostja vastuväited ei põhjenda elatise vähendamist. Iseenesest ei ole vaidlust selle

üle, et kostja on 2022. aastal tasunud hageja 2 lasteaia ja Shaté tantsukooli arveid. Kostja on

esitanud tõendid (tl 26, 27 ja 31), mis tõendavad, et 3. oktoobril 2022 on ta tasunud Tartu

lastead XXXXXXXX arve summas 198 eurot 45 senti ja perioodil 17. aprillist kuni 15.

detsembrini 2022 on tasunud MTÜ-le Shaté Tantsukool kokku 309 eurot. Samas ei ole kostja

vaidlustanud hagejate väiteid selle kohta, et hagejate teine vanem, ema on sel perioodil

tasunud hageja 2 JJ Street tantsukooli arved MTÜ-le Urban Style (40 eurot kuus). Hagejad on

ka selgitanud, et B.B. käib Shaté tantsukoolis väga harva ja sedagi üksnes kostja nõudmisel.

Maakohus leidis, et ei ole põhjendatud neid kostja tehtud kulutusi nõutavast elatisest maha

arvata. Kostja on esitanud täiendavalt tõendina väljavõtted maksekviitungitest (tl 33-38),

millest nähtub ostude tegemine perioodil 19. november 2022 kuni juuni 2023 kokku 187

eurot 26 senti. Tõenditest nähtuvaid oste ei ole võimalik kuidagi seostada hagejate jaoks

tehtud kulutustega. Kostja ei ole selgitanud, mida ta täpsemalt ostnud on ja millist kulu ta iga

maksedokumendiga täpsemalt tõendada soovib. PKS § 101 alusel elatist arvestades on arvesse

võetud aega, mil hagejad viibivad kostja juures ja millisel ajal annab ta eeldatavalt lastele

ülalpidamist vahetult ning proportsionaalselt on elatise summat ka vähendatud. Seega laste

jaoks kulutuste tegemine ajal, kui lapsed viibivad kostja juures, ei õigusta PKS § 101 alusel

arvutatud elatise vähendamist.

Põhjendatud on kostjalt välja mõista hagejate kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud

määras, arvestusega, et hagejad viibivad kostja juures vastavalt suhtluskorra kokkuleppele

aasta jooksul keskmiselt 10 päeva kuus, tagasiulatuvalt perioodi eest alates 1. märtsist 2022

kuni 29. detsembrini 2022 ning edasiulatuvalt alates hagi esitamisest, s.o alates 30.

detsembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

Tagasiulatuvalt perioodi eest alates 1. märtsist 2022 kuni 29. detsembrini 2022 kujuneb elatis

PKS § 101 alusel kummalegi hagejale kokku 743 eurot (71,14 + 8 x 75,21+70,18).

Kostja on tasunud tagasiulatuvalt nõutaval perioodil elatist kokku 134 eurot (121 eurot 18.

aprillil 2022 ja 13 eurot 16. mail 2022). Tasutud summa tuleb kostjalt väljamõistetavast

summast maha arvestada, s.o kummagi hageja kasuks väljamõistetavast summast 67 eurot.

Seega mõistis maakohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi

eest alates 1. märtsist 2022 kuni 29. detsembrini 2022 676 eurot (743-67).

Edasiulatuvalt alates 30. detsembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni mõistis

maakohus kostjalt elatise välja vastavalt PKS §-le 101 muutuva suurusena, arvestusega, et

hagejad viibivad kostja juures aasta jooksul keskmiselt 10 päeva kuus.

Maakohus selgitas, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS §

459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Täpsustatud apellatsioonkaebuses

palub kostja tühistada maakohtu otsuse tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas

(resolutsiooni p-d 2 ja 4) ja osaliselt edasiulatuvalt alates 30. detsembrist 2022 kuni hagejate

täisealiseks saamiseni elatise väljamõistmise osas (resolutsiooni p-d 3 ja 5). Kostja palub

muuta elatise suuruse arvutamisel aluseks võetavat keskmist päevade arvu, mille hagejad

veedavad kostjaga, 10 päevalt 12 päevale ühes kuus. Kostja palub hagejate kasuks välja

mõista elatise, võttes aluseks, et hagejad veedavad kostjaga keskmiselt 12 päeva ühes kuus,

perioodi eest alates 30. detsembrist 2022 kuni 31. oktoobrini 2023 kokku 977 eurot 88 senti ja

edaspidi PKS § 101 alusel arvutatud suuruses. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi

kanda.

Kostja esitas ka nõude kohustada laste ema käituma oma laste suhtes väärikalt, st lubama

lastel vajalike riiete/asjade kaasa võtmist kostja juurde ja keeldumise korral lubama teha uute

ostmise korral mahaarvamisi elatisest. Selle nõude osas ringkonnakohus keeldus 24. novembri

2023. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

Maakohus on tagasiulatuva elatise väljamõistmisel lähtunud sellest, et lapsed olid isaga

keskmiselt 10 päeva kuus. Kostja leiab, et tegelikult olid lapsed isaga ligi 13 päeva ühes kuus.

Seega on tagasiulatuv elatis alates 1. märtsist 2022 kuni 29. detsembrini 2022 kummalegi

lapsele 298 eurot 81 senti (kahele lapsele kokku 597 eurot 62 senti). Kostja on tasunud elatist

56 eurot 7 senti ettenähtust enam (597,62 - 519,69 - 134).

Lisaks asjadele, mida kostja hagejatele ostis ja mida kasutati kostja juures, kohustas hagejate

ema kostjat tasuma lasteaia, trennide ja jalgrataste eest. Kostjal ei olnud selleks kohustust.

Seega tuleb tagasiulatuv elatis lugeda tasutuks või kostja tehtud kulutused sellest maha arvata.

Hagejate ema ei ole esitanud ülevaadet hagejate kulutustest.

Edasiulatuva elatise väljamõistmisel ei ole maakohus arvestanud tõendit, mille järgi on kahe

aasta laste viibimine isaga 2023. aastal keskmiselt 11,92 päeva ja 2024. aastal 12,83 päeva,

mis teeb keskmiseks 12,38 päeva. Lisaks on maakohus elatise määramisel eksinud

baasmääradega. Maakohus on vähendanud päevade arvu 10 päevale ema subjektiivsete ütluste

järgi, et lapsed olid haiged. Selle kohta ei ole ühtegi tõendit esitatud. Kehtivas suhtluskorras

on haiguste osa defineerimata ja ebaselge, mis on pidevalt andnud emale võimaluse

manipuleerida laste lubamisega isa juurde. Alates 30. detsembrist 2022 kuni 31. oktoobrini

2023 on elatis kummalegi lapsele kokku 488 eurot 94 senti (kahele lapsele kokku 977 eurot

88 senti).

5. Hagejad paluvad jätta kostja apellatsioonkaebuse TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata.

Alternatiivselt paluvad hagejad jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hagejad

paluvad jätta menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohus ei ole kostja apellatsioonkaebust õigesti menetlusse võtnud. Kostja

apellatsioonitähtaja jooksul esitatud kaebus ei vastanud nõuetele, sh oli apellatsioonkaebus

ilma põhjendusteta. Kui apellatsioonkaebus esitatakse ilma ühegi põhjenduseta, on see

puudus, mille kõrvaldamiseks ei saa anda täiendavat tähtaega. Üksnes see, et kostja viibis

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja saabumisel töövõimetuslehel, ei tõenda, et kostjal esines

mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmiseks TsMS § 67 lg 1 tähenduses. Isegi kui kostjal oleks

esinenud mõjub põhjus tähtaja möödalaskmiseks, ei ole kostja taotlenud tähtaja ennistamist

TsMS § 67 lg 2 alusel.

Kostja täpsustatud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.

Asja läbivaatamisel maakohtus väitis kostja, et hagejad viibivad tema juures 12 päeva kuus.

Väide, et hagejad viibivad kostjaga 13 päeva kuus, on uus asjaolu, millega maakohus ei

saanud asja lahendamisel arvestada. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, miks ta

ei saanud seda väidet maakohtu menetluses esile tuua (TsMS § 633 lg 5). Maakohus on otsuse

p-s 3.4 asjakohaselt ja arusaadavalt selgitanud, milliste arvutuste teel jõudis kohus selleni, et

hagejad viibivad kostja juures keskmiselt 10 ööpäeva kalendrikuus. Kostja väide, et hagejad

viibisid perioodil 1. märtsist 2022 kuni 29. detsembrini 2022 kostja juures keskmiselt 13

ööpäeva kuus, on põhjendamatu ja tõendamata.

Perioodil, mille eest hagejad nõudsid kostjalt elatist tagasiulatuvalt, ei toimunud hagejate ja

kostja suhtlemine vastavalt maakohtu 29. juuli 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18379

ette nähtud suhtlemise korrale. Hagejad nõudsid kostjalt tagasiulatuvalt elatise tasumist

perioodi eest 1. märtsist 2022 kuni 29. detsembrini 2022. Märtsis 2022 leppisid kostja ja

hagejate ema kokku, et paaritutel nädalatel ei viibi hagejad enam neljapäeva pärastlõunast

reede hommikuni kostja juures. See oli kostja ettepanek, sest kostja hinnangul ei olnud

lühiajalised kokkusaamised hagejate huvides. Kostja nõudis kõnealuste lühiajaliste

kokkusaamiste n-ö taastamist pärast seda, kui hagejad esitasid tema vastu elatise nõude.

Maakohtu 29. juuli 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18397 kinnitatud suhtluskord

taastus 25. mail 2023. Tagasiulatuva elatise nõude perioodil ei viibinud hagejad seega kostja

juures paaritutel nädalatel neljapäeva pärastlõunast reedeni.

Kohus on hagejatele tagasiulatuvalt elatise välja mõistmisel arvestanud kostja poolt hagejate

emale tasutud elatisega. Hagejad arvestasid tasutud elatisega ka kostja vastu nõuete

esitamisel. Maakohus ei vähendanud õigesti tagasiulatuva elatise summat kostja väidetavate

kulude võrra. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et kostja on küll esitanud kuludokumente,

kuid neid ei saa automaatselt siduda hagejatega. Maakohus on tagasiulatuva elatise nõude

lahendamisel arvestanud, et hagejad viibisid kostja juures keskmiselt 10 ööpäeva kuus.

Maakohus on elatist vastavalt sellele proportsionaalselt vähendatud. Hagejatele kulutuste

tegemine ajal, mil hagejad viibivad kostja juures, ei õigusta seadusjärgse elatise vähendamist

olukorras, kus hagejate viibimist kostja juures on elatise suuruse määramisel arvesse võetud.

Hageja 2 tagasiulatuva elatise nõude summast ei pea maha arvama Shaté Tantsukooliga

seotud kulutusi, mida isa on tasunud. Hageja 2 oli Shaté Tantsukoolis nimekirjas üksnes isa

soovil. Samal ajal käis hageja 2 JJ Street tantsukooli trennides, mille kulud kandis hagejate

ema.

Arvestades seda, et hagejad nõudsid kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras, s.o nn

miinimummääras, puudus hagejatel kohustus oma kulutusi tõendada.

Kohus ei ole hagejate kostja juures viibimise aja arvestamisel võtnud aluseks seda, et lapsed

on aeg-ajalt haiged. Faktiliselt veedavad hagejad isaga isegi vähem aega kui vaidlustatud

otsuses märgitud kümme päeva. Hagejad on aeg-ajalt olnud haiged ja sel ajal on nad viibinud

ema juures. Keskmiselt on lapsed kalendrikuus haiged 2-3 päeva.

Asjaolu, et hagejad viibivad kooli ajal paaritu arvuga nädalatel neljapäeval pärast kooli kuni

reede hommikuni isa juures, ei ole käsitatav ööpäevana, mida vastavalt PKS § 101 lg-le 6

saaks võtta arvesse elatise suuruse määramisel. Kõnealune kokkusaamine on lühem kui

ööpäev. Maakohus on õigesti esile toonud, et PKS § 101 lg 6 kohaldamisel tuleb arvesse

võtta ööpäevade, mitte päevade arvu.

Kostja väide, et kohus on edasiulatuva elatise määramisel eksinud baasmääradega on alusetu.

Maakohus on otsuses lähtunud elatise summade arvutamisel PKS § 101 regulatsioonist.

6. Ringkonnakohus otsustas vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ja määras pooltele tähtaja

avalduste ja seisukohtade esitamiseks. Kostja märkis, et vaatamata asjaolule, et hagejate

esindaja nõuab kostjalt elatist, survestab ta läbi laste kostjat ostma lastele riideid ja vahendeid

koolis käimiseks. Alusetu on nõuda kostjalt elatist täies mahus, lastele vajalikud riided jäävad

hagejate esindaja juurde ja tagasi kostja juurde ei jõua. Kui hagejate esindaja käitub selliselt,

et nõuab hagejatele asjade ostmist, tuleks need kulutused elatisest maha arvata.

Kostja esitas uute tõenditena ostutšekid lastele riiete ostmise kohta 24. veebruaril 2024 ja 1.

märtsil 2024 kokku 95 euro 37 sendi eest.

Hagejad vaidlevad uute tõendite vastuvõtmisele vastu ja paluvad need tähelepanuta jätta.

Hagejad leiavad, et kuludokumendid ei tõenda, et tegemist on hagejatele tehtud kulutustega.

Samuti on hagejad seisukohal, et kulutuste tegemine hagejatele asjade ostmiseks ei anna alust

elatise vähendamiseks. Kuna kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatist on vähendatud

proportsionaalselt hagejate kostjaga koos veedetava ajaga, lasub kostjal kohustus osaleda laste

ülalpidamiskohustuse täitmisel, sh lastele riiete ja jalanõude ostmisel, ka vahetult. Kui kostja

ei kanna hagejatega seotud kulutusi proportsionaalselt hagejate tema juures viibimise ajaga,

esineb alus kostjalt suurema kui PKS § 101 alusel arvutatud elatise väljamõistmiseks. Riided

ja jalanõud moodustavad märkimisväärse osas lastega seotud kulutustest. Kui kostja neid

kulutusi üldse ei kanna, ei jaotu laste kulud vanemate vahel proportsionaalselt laste vanemate

juures viibimise ajaga ning kostja poolt tasutav elatis peaks olema suurem kui PKS § 101

alusel arvutatud elatis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab maakohtu otsuse alates 25. maist 2023 välja mõistetud elatise suuruse osas ning teeb

tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega rahuldab hagi elatise

väljamõistmiseks alates 25. maist 2023 osaliselt. Kohtuotsuse resolutsiooni täidetavuse ja

selguse mõttes mõistab ringkonnakohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise perioodi

30. detsember 2022 – 24. mai 2023 eest kindla summana 386 eurot 67 senti ning alates 25.

maist 2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuise elatise 69 eurot 43 senti (249 eurot

78 senti (baassumma seisuga 25. mai 2023) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 25. mai 2023) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) –

73,33% (s.o kohustatud vanemaga koosveetud aeg 11 päeva kuus, s.o rahaliselt 190 eurot 90

senti)). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Ringkonnakohus jätab menetluskulud

poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

8. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha poolte taotluste ja kostja esitatud uute tõendite

vastuvõtmise osas.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejate taotlusega jätta kostja apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

Kostja esitas apellatsioonitähtaja jooksul apellatsioonkaebuse, mis ei vastanud TsMS § 633

lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kuigi TsMS § 634 lg 1 esimese lause järgi võib apellant

kaebust muuta ja täiendada apellatsioonitähtaja lõpuni ja TsMS § 632 lg 5 esimese lause järgi

võib ringkonnakohus apellandi taotlusel mõjuval põhjusel anda täiendava tähtaja kaebuse

põhjendamiseks, ei välista need sätted apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamist (TsMS §

3401). See kehtib ka juhul, kui apellatsioonkaebuses põhjendused täielikult puuduvad.

Apellatsioonkaebuse põhjenduse esitamise kohustus tuleneb seadusest (TsMS § 633 lg-st 3)

ning põhjenduste puudumine on apellatsioonkaebuse vormipuudus, mille kõrvaldamiseks

tuleb menetlusosalisele tähtaeg määrata (Tsiviilkohtumenetluse seadustik

III. Kommenteeritud vlj. § 632, p 3.6.2).

Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus asja läbivaatamiseks kohtuistungil on esitatud

hilinenult ja jätab taotluse rahuldamata. Kostja esitas taotluse siis, kui ringkonnakohus oli

otsuse kuulutamise aja kindlaks määranud. TsMS § 647 lg 1 esimese lause järgi võib kohus

asja läbi vaadata ja lahendada apellatsioonkaebust kohtuistungil arutamata, kui apellant ega

vastustaja ei ole nõudnud asja läbivaatamist kohtuistungil. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, siis ta peab TsMS § 633 lg 7 kohaselt apellatsioonkaebuses märkima, vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Maakohus on otsuse

resolutsiooni juures selgitanud, et kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 442 lg 6). Kostja ei märkinud

apellatsioonkaebuses, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil. Kostja ei märkinud seda

vastusena ringkonnakohtule ka siis, kui ringkonnakohus määras kahel korral tähtaja

apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Hiljem esitatud taotlus ei ole kohtule siduv.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks arutada asja suuliselt kohtuistungil.

Kostja esitas uute tõenditena ostutšekid lastele riiete ostmise kohta 24. veebruaril 2024 ja 1.

märtsil 2024 kokku 95 euro 37 sendi eest. Arvestades et kostja esitatud tõendeid sai esitada

alles pärast asja lahendamist esimese astme kohtus, on tegemist apellatsioonimenetluses

lubatavate tõenditega (TsMS § 652 lg 3 p 2). Ringkonnakohus võtab tõendid asja materjalide

juurde.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on perioodi alates 1. märts 2022 – 24. mai 2023 eest

elatise suuruse arvutamisel võtnud põhjendatult aluseks, et hagejad viibivad kostja juures

aasta jooksul keskmiselt 10 ööpäeva kuus. Alates 25. maist 2023 on aga elatise suuruse

arvutamisel põhjendatud võtta aluseks, et hagejad viibivad kostja juures aasta jooksul

keskmiselt 11 ööpäeva kuus. PKS § 101 lg 6 kohaselt, kui laps viibib kohustatud vanema

juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise

summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Maakohus on hagejate kostja juures viibimise aja kindlakstegemisel lähtunud kohtulahendiga

kindlaks määratud suhtluskorrast. Määratud suhtluskorra (tl 7 jj) järgi viibivad mõlemad

hagejad isa (kostja) juures järgmiselt: paarisnädalatel neljapäevast esmaspäevani (s.o 4 päeva)

ning paaritutel nädalatel neljapäevast reedeni; jõulude ajal paaritutel aastatel 25.- 26.

detsembril ja paarisaastatel 23.-24. detsembril; sügis-, talve- (veebruaris) ja kevadvaheajal

paarisarvuga aastatel; suvevaheajal alates suvevaheaja algusest vanemate juures vahelduvalt

kahe nädala kaupa; isadepäeval. Maakohus arvestas ka, et 2022. aasta märtsis leppisid

hagejate vanemad kokku suhtluskorra muutmises nii, et alates 15. märtsist 2022 ei viibi

hagejad paaritutel nädalatel enam isa juures. Samas ei arvestanud maakohus seda, et määratud

suhtluskord nimetatud osas taastus alates 25. maist 2023 (tl 49, tl 55 pöördel; tl 122). Alates

25. maist 2023 viibivad hagejad taas paaritutel nädalatel kostja juures neljapäevast reedeni.

Maakohus lähtus arvutamisel sh sellest, et üldjuhul on hagejad kostja juures paarisnädalatel

neljapäevast esmaspäevani, s.o 8 ööpäeva kuus. Vastavalt haridus- ja teadusministri 9.

septembri 2020. a määrusele nr 32 on sügis- talve (veebruar)- ja kevadkoolivaheaegade

pikkus 1 nädal. Kui arvestada, et hagejad viibivad kostja juures neil vaheaegadel üle aasta, siis

see teeb aasta lõikes nendel vaheaegadel (kolmel kuul) kostja juures viibimise ajaks 3,5

ööpäeva lisaks 8-le ööpäevale. Kuna suvevaheaja (juuni, juuli, august) viibivad hagejad

vanemate juures võrdse aja, s.o vahelduvalt kahe nädala kaupa, siis suvevaheajal saab lugeda

hagejate kostja juures viibimise ajaks keskmiselt 14 ööpäeva kuus. Sellise arvestuse põhjal

(s.o 9*8+3*3,5+3*14) sai maakohus aasta lõikes hagejate kostja juures viibimise ajaks 124,5

ööpäeva, s.o keskmiselt 10 ööpäeva kuus.

Maakohus ei võtnud arvutamisel arvesse seda, et suhtluskorra järgi lapse haigestumise korral

isa ja lapse kokkusaamist ei toimu. Kostja väide, et maakohus on vähendanud päevade arvu

10 päevale ema subjektiivsete ütluste järgi, et lapsed olid haiged, ei ole seega põhjendatud.

Maakohus ei nõustunud kostja arvutustega, mille kohaselt viibivad hagejad tema juures aasta

jooksul keskmiselt 12 päeva kuus. Maakohus märkis, et PKS § 101 lg 6 järgi tuleb elatise

arvutamisel arvestada reeglina ööpäevi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, kuid

maakohus on jätnud tähelepanuta, et praegusel juhul viibivad hagejad alates 25. maist 2023

paaritutel nädalatel kostja juures neljapäevast reedeni – neljapäeva õhtust pärast kooli kuni

reede hommikuni, seega kahel poolikul päeval. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud

seda elatise suuruse arvutamisel arvesse võtta, lugedes hagejate kostja juures viibimise ajaks

täiendavalt ühe ööpäeva kuus. Seega alates 25. maist 2023 viibivad hagejad kostja juures

aasta jooksul keskmisel 11 ööpäeva kuus.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tagasiulatuva elatise väljamõistmisel jätnud

põhjendatult arvestamata kostja tehtud kulutustega. Samadel põhjustel ei ole elatisest alust

maha arvata hagejatele riiete ostmiseks tehtud kulutusi, mille kohta kostja esitas tõendid

ringkonnakohtu menetluses.

Eelduslikult kannab kumbki vanem lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult

proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures. Maakohus on kostjalt hagejate kasuks

välja mõistetud elatist PKS § 101 lg 6 järgi vähendanud proportsionaalselt ajaga, mil hagejad

viibivad kostja juures. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teinud hagejate vajaduste

rahuldamiseks kulutusi suuremas ulatuses, kui proportsionaalselt ajaga, mil hagejad viibivad

tema juures. Üksnes asjaolu, et kostja on teinud hagejatele kulutusi, ei anna alust neid kulutusi

hagejatele makstavast elatist täiendavalt maha arvata.

Seoses kostja poolt hageja 2 lasteaia arve tasumisega oktoobris 2022, märgib ringkonnakohus,

et kostja oli see, kes soovis, et hagejal 2 oleks võimalik kuni koolini lasteaias käia; hagejate

ema soovis lasteaia lepingut 30. juuni seisuga lõpetada (tl 39 jj).

Õige ei ole kostja väide, et hagejate ema ei ole esitanud ülevaadet hagejate kulutustest.

Hagejad on esitanud ülevaate kulutustest, mis on vaid hagejate ema kanda (tl 56): hageja 2

mobiilikulud (23 eurot kuus), hageja 1 tervisetreeningute kulud (40 eurot kuus), hageja 2

keraamikaringi ja JJ Street tantsuklubi trennikulud ning esinemisriiete kulud (ca 70 eurot

kuus), riiete ja jalatsite kulud, v.a üksikud kostja ostetud n-ö kergemad riided (ca 105 eurot

kuus kahele lapsele kokku), hageja 1 kooliga seotud kulud (ca 30 eurot kuus), hageja 2

kooliga seotud kulud, sh koolitoit (ca 45 eurot kuus).

11. Ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust kuni 24. maini 2023 välja mõistetud elatise

suuruse osas, kuid otsuse selguse ja täidetavuse huvides mõistab elatise perioodi 30.

detsember 2022 – 24. mai 2023 eest välja kindla summana. Ringkonnakohus muudab alates

25. maist 2023 välja mõistetud elatise suurust, arvestades, et hagejad viibivad alates sellest

ajast kostja juures varasemaga võrreldes (10 ööpäeva) keskmiselt ühe ööpäeva kuus enam (11

ööpäeva).

Maakohus mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 1.

märts 2022 – 29. detsember 2022 eest summas 743 eurot ning alates 30. detsembrist 2022

igakuise elatise 75 eurot 21 senti kuus, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kostja väide, et maakohus on edasiulatuva elatise määramisel eksinud baasmääradega, on

alusetu. 30. detsembri seisuga oli elatise baassumma 209 eurot 20 senti (Statistikaameti

andmete kohaselt on 1. aprilli 2022. a seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva

aastaga 4,6%), mille maakohus on elatise arvutamisel aluseks võtnud.

Perioodil 1. aprill 2023 – 24. mai 2023 on igakuise elatise suurus 86 eurot 77 senti kuus (249

eurot 78 senti (baassumma seisuga 1. aprill 2023) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2023) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)

– 66,67% (s.o kohustatud vanemaga koosveetud aeg 10 päeva kuus, s.o rahaliselt 173 eurot 56

senti).

Kummagi hageja elatise nõue perioodi 30. detsember 2022 – 24. mai 2023 eest on 386 eurot

67 senti (75,21/31*2 +75,21*3+86,77+86,77/30*24).

Ringkonnakohus mõistab kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise alates 25. maist 2023

kuni hagejate täisealiseks saamiseni 69 eurot 43 senti kuus (249 eurot 78 senti (baassumma

seisuga 25. mai 2023) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast seisuga 25. mai 2023) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 73,33% (s.o

kohustatud vanemaga koosveetud aeg 11 päeva kuus, s.o rahaliselt 190 eurot 90 senti). Elatise

suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

12. Olenemata apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest, jäävad menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)