2-22-146808/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-146808

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Omega Invest OÜ hagi A. M. vastu võla nõudes

5329,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood 10866568; asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: D. S. (OK Incure OÜ; e-post

XXX)

Kostja: A. M. (isikukood XXX; elukoht teadmata)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Omega Invest OÜ hagi A. M.i vastu läbi vaatamata laenulepingust nr

S204534549 tuleneva intressi 116,30 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja viivise

264,81 eurot ning laenulepingust nr S214707874 tuleneva intressi 216,14 eurot,

sissenõudmiskulude 50 eurot ja viivise 478,29 eurot, osas.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista A. M.ilt Omega Invest OÜ kasuks laenulepingust nr S204024561

tulenev põhivõlgnevus 739,85 eurot, intress 62,10 eurot, võla sissenõudmiskulud

30 eurot ja 27.02.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 182,09 eurot.

4. Välja mõista A. M.ilt Omega Invest OÜ kasuks laenulepingust nr S204534549

tulenev põhivõlgnevus summas 538,93 eurot.

5. Välja mõista A. M.ilt Omega Invest OÜ kasuks laenulepingust nr S214707874

tulenev põhivõlgnevus summas 1102,07 eurot.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Toimetada otsus A. M.ile kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 27.02.2023 esitatud hagiavalduse ning 11.01.2024 esitatud täiendavate selgituste ja

ümberarvestuse kohaselt sõlmisid A. M. (kostja) ja OÜ Omaraha (edaspidi krediidiandja)

25.05.2020 laenulepingu nr S204024561, mille alusel kostjale väljastati laen summas 900

eurot. Kostja ja OÜ Omaraha sõlmisid 28.12.2020 laenulepingu nr S204534549, mille

alusel sai kostja laenu summas 1640 eurot. Kostja ja OÜ Omaraha sõlmisid 30.03.2021

laenulepingu nr S214707874, mille alusel sai kostja laenu summas 2190 eurot. Kostja

kohustus tagastama laene maksegraafikute alusel.

2. Kostja rikkus laenulepingust nr S204024561 tulenevaid kohustusi. Kostja jättis täielikult

tasumata augustikuu, septembrikuu ja oktoobrikuu osamaksed, mistõttu laenuandja nõue

on muutunud sissenõutavaks. Laenuandja saatis 21.05.2022 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse, andes täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks ning pakkus võimalust

läbirääkimisteks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei likvideerinud ega võtnud

laenuandjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks, mistõttu ütles laenuandja 06.06.2022

laenulepingu nr S204024561 üles ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale

Omega Invest OÜ-le. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja avaldus on kostjale kätte

toimetatud e-posti teel. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 739,85 eurot, intressi

62,10 eurot, võla sissenõudmiskulusid 30 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud viivist 182,09 eurot.

Kostja rikkus laenulepingust nr S204534549 ja laenulepingust nr S214707874 tulenevaid

kohustusi. Kostja jättis täielikult tasumata augustikuu, septembrikuu ja oktoobrikuu

osamaksed, mistõttu laenuandja nõuded on muutunud sissenõutavaks. Laenuandja saatis

24.05.2022 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, andes täiendava tähtaja

võlgnevuste likvideerimiseks ning pakkus võimalust läbirääkimisteks. Kostja täiendava

tähtaja jooksul võlgnevusi ei likvideerinud ega võtnud laenuandjaga ühendust

kokkuleppe sõlmimiseks, mistõttu ütles laenuandja 08.06.2022 laenulepingu nr

S204534549 ja laenulepingu nr S214707874 üles ning loovutas olemasolevad nõude

kostja vastu hagejale Omega Invest OÜ-le. Lepingute ülesütlemise hoiatused ja

avaldused on kostjale kätte toimetatud e-posti teel. Hageja nõuab laenulepingu nr

S204534549 järgset põhivõla tasumist summas 1201,04 eurot, intressi 116,30 eurot, võla

sissenõudmiskulusid 50 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 264,81 eurot. Hageja nõuab laenulepingu nr S214707874 järgset

põhivõla tasumist summas 1938,61 eurot, intressi 216,14 eurot, võla sissenõudmiskulusid

50 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 478,29

eurot.

3. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Laenu nr S204024561 andmiseks tehti päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le

Krediidiregister, mille andmetel laenusaajal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Laenusaaja

krediidivõime hindamiseks analüüsis krediidiandja tarbija kontoväljavõttelt sissetulekuid

ja kohustusi ning võrdles neid laenusaaja poolt taotlusel esitatud andmetega. Laenusaaja

märkis taotluses enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1400 eurot,

majapidamiskuludeks 175 eurot ja finantskohustusteks 0 eurot. Keskmise igakuise

sissetuleku kontrollimiseks analüüsiti arvelduskonto väljavõtet ja saadi sissetulekuks

2647 eurot. Krediidiandja arvestas laenusaaja lõpliku sissetulekuna 2647 eurot ja

kohustustena 302 eurot, st igakuised kohustused kontoväljavõttel 95 eurot + krediidiandja

elatusmiinimum 207 eurot. Võttes arvesse, et tagasimakse suuruseks oli 31,31 eurot, siis

sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks. Andmete kogumis tekkis

krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita

krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.

Laenu nr S204534549 ja laenu nr S214707874 andmiseks tehti päring AS-ile Creditinfo

Eesti ja OÜ-le Krediidiregister, mille andmetel laenusaajal kehtivaid maksehäireid ei

olnud. Laenusaaja krediidivõime hindamiseks analüüsis krediidiandja tarbija

sissetulekuid ja kohustusi ning võrdles neid laenusaaja poolt taotlusel esitatud andmetega.

Laenusaaja märkis laenu nr S204534549 taotluses enda igakuiseks keskmiseks

sissetulekuks 1400 eurot, majapidamiskuludeks 400 eurot ja finantskohustusteks 0 eurot

ning laenu nr S214707874 taotluses enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1400

eurot, majapidamiskuludeks 120 eurot ja finantskohustusteks 380 eurot. Keskmise

igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päringud Pensioniregistri andmebaasi ja saadi

mõlema laenu puhul vastus 1998 eurot. Krediidiandja arvestas laenusaaja lõpliku

sissetulekuna 1998 eurot. Kohustustena arvestas krediidiandja laenu nr S204534549

väljastamisel igakuiste majapidamiskuludena 400 eurot ja laenu nr S214707874

väljastamisel 500 eurot, st igakuine finantskohustuste suurus taotlusel 380 eurot +

igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 120 eurot. Võttes arvesse, et laenulepingu

nr S204534549 alusel oli tagasimakse suuruseks 70,16 eurot ja laenulepingu nr

S214707874 alusel 84,33 eurot, siis sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu

saamiseks. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on

krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingutest tulenevad kohustused lepingutes

kokkulepitud tingimustel. Antud olukorras laenulepingute nr S204534549 ja nr

S214707874 eel krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav pensioniregistrisse

laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudus, nõuetekohane varasem

maksekäitumine ja kostja sissetulekut arvestades jõukohased kuumaksed.

Kui kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud,

esitas hageja ümberarvestuse, mille kohaselt laenulepingu nr S204024561 alusel sai

kostja laenu summas 854,50 eurot, lepingu kehtivuse ajal tasus kostja kokku 649,75

eurot, seega laenulepingu nr S204024561 põhiosa jääk on 204,75 eurot (854,50 –

204,75). Laenulepingu nr S204534549 alusel sai kostja laenu summas 1549,30 eurot,

lepingu kehtivuse ajal tasus kostja kokku 919,67 eurot, seega laenulepingu nr

S204534549 põhiosa jääk on 629,63 eurot (1549,30 – 919,67). Laenulepingu nr

S214707874 alusel sai kostja laenu summas 2069,05 eurot, lepingu kehtivuse ajal tasus

kostja kokku 846,03 eurot, seega laenulepingu nr S214707874 põhiosa jääk on 1223,02

eurot (2069,05 – 846,03). Hageja nõuab laenulepingutest tulenevate põhivõlgnevuste

tasumist. Võttes arvesse, et kostja ei esitanud nõuetekohast vastust hagile ja sellest

tulenevalt kostja makseraskustesse sattumine võib jääda selgitamata, siis ei saa ka

välistada, et kostja on tahtlikult esitanud laenuandjale valed andmed laenu saamise

lihtsustamise eesmärgil.

Kostja vastuväited

4. Kohus toimetas hagi ja hagi täpsustuse kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastuväiteid

ei esitanud.

Kohtu põhjendused

5. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

7. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis

sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6

alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

8. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista laenulepingust nr S204024561

tuleneva põhivõla 739,85 eurot, intressi 62,10 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja

hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 182,09 eurot,

laenulepingust nr S204534549 tuleneva põhivõla 1201,04 eurot, intressi 116,30 eurot,

võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 264,81 eurot ning laenulepingust nr S214707874 tuleneva põhivõla

1938,61 eurot, intressi 216,14 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja hagiavalduse

esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 478,29 eurot.

9. Hagiavaldusest nähtub, et OÜ Omaraha ja kostja sõlmisid 25.05.2020 laenulepingu nr

S204024561, mille alusel anti kostjale 900 eurot laenu (dtl 112-115). Kostja kontole kanti

üle 854,50 eurot (dtl 275). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse

põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt Omaraha OÜ portaali kasutamise

üldtingimuste punktile 9.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 116-119)

tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja teinud tagasimakseid

vastavalt lepingule kogusummas 649,75 eurot.

OÜ Omaraha ja kostja sõlmisid 28.12.2020 laenulepingu nr S204534549, mille alusel

anti kostjale 1640 eurot laenu (dtl 124-127). Kostja kontole kanti üle 1549,30 eurot (dtl

277). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest

isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses

vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud.

Vastavalt Omaraha OÜ portaali kasutamise üldtingimuste punktile 9.1 oli kostjal

kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 128-130) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest

tulenevalt on kostja teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 919,67 eurot.

OÜ Omaraha ja kostja sõlmisid 30.03.2021 laenulepingu nr S214707874, mille alusel

anti kostjale 2190 eurot laenu (dtl 135-138). Kostja kontole kanti üle 2069,05 eurot (dtl

279). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest

isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses

vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud.

Vastavalt Omaraha OÜ portaali kasutamise üldtingimuste punktile 9.1 oli kostjal

kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 139-141) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest

tulenevalt on kostja teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 846,03 eurot.

10. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2019 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,61%. VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,61%

= 61,83%. Kostjale laenulepingu nr S204024561 alusel antud laenu krediidi kulukuse

määr oli 43,60% aastas (dtl 112), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära.

Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2020 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,52%. VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,52%

= 61,56%. Kostjale laenulepingu nr S204534549 alusel antud laenu krediidi kulukuse

määr oli 41,30% aastas (dtl 124), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära.

Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2020 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09%. VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,09%

= 60,27%. Kostjale laenulepingu nr S214707874 alusel antud laenu krediidi kulukuse

määr oli 45,20% aastas (dtl 135), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära.

11. Krediidiandja ütles laenulepingu nr S204024561 üles 06.06.2022 ning samal kuupäeval

loovutas ka nõude hagejale (dtl 122). Krediidiandja ütles laenulepingud nr S204534549 ja

S214707874 üles 08.06.2022 ning samal kuupäeval loovutas ka nõuded hagejale (dtl 133,

144). Kostja ülesütlemistele ega nõuete loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.

12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

13. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1

järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab

enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS §

4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas

pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

14. Kohus selgitas 24.11.2023 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 174-175).

15. Hagiavaldusest, hageja täiendavatest selgitustest ja nendele lisatud tõenditest tulenevalt

asub kohus seisukohale, et laenu nr S204024561 andmise otsustamise käigus läbi viidud

kostja krediidivõime kontroll oli piisav. Hageja on küsinud kostja 6 kuu kontoväljavõtte

(dtl 191-269) ning analüüsinud kostja sissetulekuid ja väljaminekuid ning põhjendatult

asunud kohtu hinnangul seisukohale, et kostja on krediidivõimeline. Nimelt on keskmise

igakuise sissetuleku kontrollimiseks analüüsitud arvelduskonto väljavõtet ja saadud

sissetulekuks 2647 eurot. Krediidiandja on arvestanud laenusaaja lõpliku sissetulekuna

2647 eurot ja kohustustena 302 eurot, st igakuised kohustused kontoväljavõttel 95 eurot +

krediidiandja elatusmiinimum 207 eurot. Võttes arvesse, et tagasimakse suuruseks oli

31,31 eurot, siis sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks.

16. Hageja on palunud kostjalt välja mõista laenulepingust nr S204024561 tuleneva

põhivõlgnevuse 739,85 eurot.

Krediidiandja ja kostja vahel 25.05.2020 sõlmitud laenulepingu nr S204024561

põhitingimustest tulenevalt oli laenusummaks 900 eurot, lepingu sõlmimise tasuks 18

eurot, tagatisfondi makse suuruseks 27 eurot ja ülekandetasuks 0,50 eurot (dtl 112).

Seega on kostjale antud laenu summas 900 eurot. Laenulepingu maksegraafikust

tulenevalt oli laenu viimase osamakse kuupäevaks 25.05.2025. Kostja on tasunud

laenulepingust tuleneva põhiosa katteks ajaperioodil 25.06.2020-25.01.2019 kokku

160,16 eurot (dtl 116-117). Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega on kostjal tasumata

põhivõlgnevus 739,84 eurot.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Seega on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks VÕS § 108 lg

1 järgi kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt. Riigikohtu

lahendi nr 3-2-1-50-06 punktist 15 tulenevalt rikkumise vabandatavus ei tule rahalise

kohustuse puhul reeglina kõne alla.

Krediidiandja andis kostjale 21.05.2022 kirjaga võlgnevuse tasumiseks 14 kalendripäeva,

st kuni 04.06.2022 (dtl 83). VÕS § 82 lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev

on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist. 06.06.2022 ütles krediidiandja laenulepingu nr

S204024561 üles (dtl 84). Laenulepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks

07.06.2022. Hagejal tekkis seega 07.06.2022 VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda

kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus muutus sissenõutavaks. Kostja rikkumine ei ole

vabandatav, seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul tuleb seega

kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 739,84 eurot.

17. Hageja nõuab kostjalt laenulepingust nr S204024561 tuleneva intressi 62,10 euro

tasumist.

VÕS § 94 lg 3 esimese lause kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus

võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär

või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes

kindlaksmääratud protsendimäära alusel. VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on

tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud

laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul,

kui see on kokku lepitud.

Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17

selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud

kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on

pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja

jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha

kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates

laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine

seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva

viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise

eest).

Kostja jäi intressi maksetega osaliselt võlgnevusse alates 25.02.2022 ja hageja on

arvestanud intressi kuni 25.05.2022. Kostjal on jäänud tasumata 25.02.2022 intress 1,20

eurot, 25.03.2022 intress 20,61 eurot, 25.04.2022 intress 20,30 eurot ja 25.05.2022 intress

19,99 eurot, kokku 62,10 eurot.

Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest

kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on

hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista intress 62,10 eurot.

18. Hageja on palunud kostjalt välja mõista laenulepingust nr S204024561 tulenevad

sissenõudmiskulud summas 30 eurot.

VÕS § 113² lg 2 p 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest

nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja

nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

Antud juhul on hageja nõue üle 500 euro. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 30

eurot. Hageja on saatnud kostjale esimese nõudekirja 10.06.2022 (dtl 148-149) hinnaga 0

eurot, teise meeldetuletuse 17.06.2022 (dtl 150-151) hinnaga 15 eurot, järgmise

meeldetuletuse 22.11.2022 (dtl 152-153) hinnaga 5 eurot ning hinnanud päringute

tegemise, võlamenetleja töö ning andmebaasi haldamise hüvitiseks 10 eurot. Kohus leiab,

et sissenõudmiskulude nõue summas 30 eurot on põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

19. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka laenulepingust nr S204024561 tuleneva

viivise 182,09 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt viivist alates kostja poolse kohustuse sissenõutavaks muutumisest

07.06.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.02.2023 lepingujärgse määraga 33,90%

aastas. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma

kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis lepingujärgse

määraga 33,90% aastas ajavahemikul 07.06.2022-26.02.2023 (k.a), mis on 182,09 eurot.

20. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingu nr

S204024561 järgi põhivõlg 739,85 eurot, intress 62,10 eurot, võla sissenõudmiskulud 30

eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 182,09

eurot.

21. Hagiavaldusest, hageja täiendavatest selgitustest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et

laenulepingute nr S204534549 ja S214707874 alusel laenu andmise otsustamise käigus

läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotlused. Mõlema laenutaotluse kohaselt oli

kostja igakuine netosissetulek 1400 eurot, laenu nr S204534549 taotluses oli

väljaminekuteks märgitud 400 eurot (dtl 270) ja laenu nr S214707874 taotluses oli

väljaminekuteks märgitud 500 eurot (dtl 272). Hageja sõnul kontrollis krediidiandja

andmeid AS-ist Creditinfo Eesti, OÜ-st Krediidiregister ja Pensioniregistrist, kuid

nimetatud asjaolusid hageja tõendanud ei ole. Kohtul ei ole võimalik sisuliselt kontrollida

krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks teostatud

toimingute tegemist ja toimingute tulemusel saadud teabe hindamist.

Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1

p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale

laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv

(VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-

dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenude

väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste,

finantskohustuste suurust, tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju ega ülalpeetavate arvu.

Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud laenulepingute nr S204534549 ja nr

S214707874 sõlmimise eel ka pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul laenulepingute nr

S204534549 ja nr S214707874 krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav

pensioniregistrisse laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudumine,

nõuetekohane varasem maksekäitumine ja kostja sissetulekut arvestades jõukohased

kuumaksed. Kohus sellega ei nõustu, eeltoodu ei ole selle sätte tähenduses piisav muu

teave, lisaks on hageja väited tõendamata. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks

ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus peab vajalikuks märkida, et krediidiandja nõudis

kostjalt kontoväljavõtet esimese laenu taotlemisel, kuid seal esitatud andmetest ei saa

lähtuda kostja krediidivõimelisuse hindamisel teiste laenulepingute sõlmimise eelselt,

kuivõrd teine laenuleping nr S204534549 sõlmiti üle 7 kuu hiljem ja kolmas laenuleping

nr S214707874 üle 10 kuu hiljem, kui esimene laenuleping nr S204024561.

Siinkohal ei oma tähtsust ka hageja väide, et ei saa välistada, et kostja on tahtlikult

esitanud laenuandjale valed andmed laenu saamise lihtsustamise eesmärgil. Hageja ei ole

tõendanud, milline teave, mille tarbija esitas, oli võltsitud või valelik/puudulik, mis tõi

kaasa krediidivõimelisuse vale hindamise.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega laenulepingute nr S204534549 ja nr S214707874 sõlmimisel.

Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe

liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3

järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS §

4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul

seda ei tehtud.

22. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

23. Hageja on esitanud oma nõuete alternatiivse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja taotleb

laenulepingust nr S204534549 tuleneva põhivõla tasumist summas 629,63 eurot ja

laenulepingust nr S214707874 tuleneva põhivõla tasumist summas 1223,02 eurot.

24. Kohus peab siinkohal vajalikuks esmalt selgitada, et seoses alternatiivse nõude

esitamisega on hageja vähendanud oma nõuet ehk hageja ei nõua kostjalt esialgses

hagiavalduses laenulepingute nr S204534549 ja nr S214707874 alusel märgitud intressi,

sissenõudmiskulusid, samuti hagiavalduse esitamise ajaks väidetavalt sissenõutavaks

muutunud viiviseid. Kui hageja teatab, et ta vähendab nõuet, kuid hagist osaliselt

loobumise kohta avaldust kohtule ei esita, loetakse aga nõude vähendamine võrdseks hagi

osalise tagasivõtmisega. Kohus jätab seega laenulepingust nr S204534549 tuleneva

intressi nõude summas 116,30 eurot, sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot ja

viivise nõude summas 264,81 eurot ning laenulepingust nr S214707874 tuleneva intressi

nõude summas 216,14 eurot, sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot ja viivise

nõude summas 478,29 eurot TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

25. Kostja sai laenulepingu nr S204534549 alusel laenu 1640 eurot, peale lepingutasu 32,80

eurot, tagatisfondi tasu 57,40 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot (dtl 124) mahaarvestamist

kanti kostjale üle 1549,30 eurot (dtl 292) ning kostja on teinud tagasimakseid summas

919,67 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik

tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Sellisel juhul on ümberarvestuse järgi tasutud

põhivõla osamaksed nr 1-13 täies ulatuses ning 7,59 eurot 14. osamaksest, mille

maksetähtpäev oli 28.02.2022 (hageja ümberarvestus dtl 186). Lisaks tuleb kohtu

hinnangul arvestada põhivõla katteks tasutuks lepingutasu 32,80 eurot, tagatisfondi tasu

57,40 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot, kokku 90,70 eurot, kuivõrd vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu kostja hagejale muid tasusid ei võlgne. Seega on

ümberarvestuse järgi tasutud põhivõla osamaksed nr 1-14 täies ulatuses ning 28,13 eurot

15. osamaksest, mille maksetähtpäev oli 28.03.2022.

Kostja sai lepingu nr S214707874 alusel laenu 2190 eurot, peale lepingutasu 43,80 eurot,

tagatisfondi tasu 76,65 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot (dtl 135) mahaarvamist, kanti

kostjale üle 2069,05 eurot (dtl 294) ning kostja on teinud tagasimakseid summas 846,03

eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed

arvestada põhivõla katteks. Sellisel juhul on ümberarvestuse järgi tasutud põhivõla

osamaksed nr 1-10 täies ulatuses ning 2,73 eurot 11. osamaksest, mille maksetähtpäev oli

30.11.2022 (hageja ümberarvestus dtl 187). Lisaks tuleb kohtu hinnangul arvestada

põhivõla katteks tasutuks lepingutasu 43,80 eurot, tagatisfondi tasu 76,65 eurot ja

ülekandetasu 0,50 eurot, kokku 120,95 eurot, kuivõrd vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tõttu kostja hagejale muid tasusid ei võlgne. Seega on

ümberarvestuse järgi tasutud põhivõla osamaksed nr 1-11 täies ulatuses ning 39,35 eurot

12. osamaksest, mille maksetähtpäev oli 30.12.2022.

26. Eelnev tähendab ühtlasi, et laenulepingu nr S204534549 ja laenulepingu nr S214707874

ülesütlemine krediidiandja poolt 08.06.2022 avaldustega ei toimunud kehtivalt, kuna

laenulepingu nr S204534549 puhul ei olnud kostja lepingu ülesütlemisel 08.06.2022

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva tagasimaksega vastavalt

VÕS § 416 lg-le 1 ning laenulepingu nr S214707874 puhul ei olnud kostja sellel

kuupäeval tagasimaksetega viivituses.

27. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning määranud tagasimaksed

uuesti. Hageja ei ole laenulepingut nr S204534549 kehtivalt üles öelnud, kuid hageja

ümberarvestatud maksegraafikust nähtub, et kostja võlgnevus on muutunud

sissenõutavaks. Laenuleping nr S204534549 lõppes 28.11.2022, mil viimane

maksegraafikujärgne osamakse tuli kostjal tasuda. Siiski tuleb hageja laenulepingust nr

S204534549 tulenev nõue rahuldada osaliselt, kuna kostja on kohtu hinnangul

laenulepingu kehtivuse ajal tasunud kokku 1010,37 eurot. Seega rahuldab kohus hageja

alternatiivse nõude laenulepingu nr S204534549 alusel VÕS § 108 lg 1 järgi summas

538,93 eurot (1549,30-1010,37).

28. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning määranud tagasimaksed

uuesti. Hageja ei ole laenulepingut nr S214707874 kehtivalt üles öelnud, ega esitanud ka

nõuet mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus vastavalt TsMS

§-le 369, mis võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida,

seega tuleks hageja laenulepingust nr S214707874 tulenev nõue rahuldada osaliselt.

Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 01.12.2022, ümberarvestatud

maksegraafikujärgne viimane osamakse tuli tasuda 30.01.2024. Kohus mõistab VÕS §

108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud

osamaksed, s.o tasumata osa täiendavates selgitustes esitatud maksegraafiku 12.

põhiosamaksest 44,98 eurot (84,33-39,35) ning (põhi)osamaksed nr 13-25 summas

1057,09 eurot (kohus luges eelnevalt põhivõla osamaksed nr 1-11 täies ulatuses tasutuks

ning 39,35 eurot 12. osamaksest; lisaks on viimane maksegraafiku summa 45,13 eurot,

mitte 84,33 eurot). Kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud

1102,07 eurot.

29. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista laenulepingu nr S204024561 järgi põhivõlg 739,85 eurot,

intress 62,10 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 182,09 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista laenulepingust nr S204534549 tulenev põhivõlgnevus summas

538,93 eurot ja laenulepingust nr S214707874 tulenev põhivõlgnevus summas 1102,07

eurot.

Menetluskulud

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS §

163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on antud

juhul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kohus rahuldab hagi ca

49% ulatuses.

31. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik