2-21-6839/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

3. aprill 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-6839

Hagi ese

I. K. (H. D. õigusjärglane) hagi A. M. , R. M. , T.

T. , T. T. , T. T. , T. T. , J. T. (R. T.

õigusjärglane)

ja

M.

I. vastu

annaku

üleandmiseks

Tsiviilasja hind

28 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I. K. (ik xxxxxxxxx, aadress xxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post ixxxx@xxxxx)

(H. D. isikukood xxxxxxxxxx, surn xxxxxxxxx

õigusjärglane,)

Hageja lepinguline esindaja: jurist Liina Karlson

(Themis Õigusbüroo OÜ, Narva mnt 5, Tallinn, e-

post menetlus@themis.ee)

Kostja I: A. M. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxx)

Kostja II: R. M. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Kostja III: T. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxx, e-post txxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxx)

Kostja IV: T. T. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

x)

Kostja V: T. T. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxx)

Kostja VI: T. T. (isikukood xxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

e-

post txxxxxxxxxxxxx@xxxxxx)

Kostja VII: J. T. (ik xxxxxxxxxx) (R. T.

isikukood xxxxxxxxxxx, surn xxxxxxxxxxx)

Kostja VIII: M. I. (isikukood xxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxx,

e-post

sxxxxxxxxxxx@xxxxxxxx)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Kohustada

A.

M. (isikukood

xxxxxxxxxx)

andma

tahteavaldus

asjaõiguslepingu

sõlmimiseks

ning

nõusolek

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

registriossa

nr

xxxxxxx

kantud

korteriomandi

kinnistusraamatu teise jao omanikukande, mille kohaselt on kinnisasja

kaasomanikud ½ mõttelises osas A. K. (isikukood xxxxxxxxxx) ja ½ mõttelises

osas H. D. (isikukood xxxxxxxxxx) kustutamiseks ja uue kande tegemiseks,

millega

kantakse

korteriomandi

asukohaga

xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) ainuomanikuna

kinnistusraamatusse I. K. (isikukood xxxxxxxxx). Asendada A. M.

tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusregistriosas xxxxxxx

senise omanikukande kustutamiseks ja uue eelviidatud omanikukande

tegemiseks kohtulahendiga.

3. Kohustada

R.

M. (isikukood

xxxxxxxxxx)

andma

tahteavaldus

asjaõiguslepingu

sõlmimiseks

ning

nõusolek

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

registriossa

nr

xxxxxxx

kantud

korteriomandi

kinnistusraamatu teise jao omanikukande, mille kohaselt on kinnisasja

kaasomanikud ½ mõttelises osas A. K. (isikukood xxxxxxxxxx) ja ½ mõttelises

osas H. D. (isikukood xxxxxxxxxx) kustutamiseks ja uue kande tegemiseks,

millega

kantakse

korteriomandi

asukohaga

xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) ainuomanikuna

kinnistusraamatusse I. K. (isikukood xxxxxxxxx). Asendada R. M.

tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusregistriosas xxxxxxx

senise omanikukande kustutamiseks ja uue eelviidatud omanikukande

tegemiseks kohtulahendiga.

4. Kohustada

T.

T. (isikukood

xxxxxxxxxxx)

andma

tahteavaldus

asjaõiguslepingu

sõlmimiseks

ning

nõusolek

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

registriossa

nr

xxxxxxx

kantud

korteriomandi

kinnistusraamatu teise jao omanikukande, mille kohaselt on kinnisasja

kaasomanikud ½ mõttelises osas A. K. (isikukood xxxxxxxxxx) ja ½ mõttelises

osas H. D. (isikukood xxxxxxxxxx) kustutamiseks ja uue kande tegemiseks,

millega

kantakse

korteriomandi

asukohaga

xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) ainuomanikuna

kinnistusraamatusse I. K. (isikukood xxxxxxxxx). Asendada T. T.

tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusregistriosas xxxxxxx

senise omanikukande kustutamiseks ja uue eelviidatud omanikukande

tegemiseks kohtulahendiga.

5. Kohustada T. T. (isikukood xxxxxxxxxx) andma tahteavaldus asjaõiguslepingu

sõlmimiseks ning nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr

xxxxxxx kantud korteriomandi kinnistusraamatu teise jao omanikukande,

mille kohaselt on kinnisasja kaasomanikud ½ mõttelises osas A. K. (isikukood

xxxxxxxxxx) ja ½ mõttelises osas H. D. (isikukood xxxxxxxxxx) kustutamiseks

ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi asukohaga

xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

(registriosa

nr

xxxxxxx)

ainuomanikuna kinnistusraamatusse I. K. (isikukood xxxxxxxxx). Asendada T.

T. tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusregistriosas

xxxxxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue eelviidatud omanikukande

tegemiseks kohtulahendiga.

6. Kohustada T. T. (isikukood xxxxxxxxxx) andma tahteavaldus asjaõiguslepingu

sõlmimiseks ning nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr

xxxxxxx kantud korteriomandi kinnistusraamatu teise jao omanikukande,

mille kohaselt on kinnisasja kaasomanikud ½ mõttelises osas A. K. (isikukood

xxxxxxxxxx) ja ½ mõttelises osas H. D. (isikukood xxxxxxxxxx) kustutamiseks

ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi asukohaga

xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

(registriosa

nr

xxxxxxx)

ainuomanikuna kinnistusraamatusse I. K. (isikukood xxxxxxxxx). Asendada T.

T. tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusregistriosas

xxxxxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue eelviidatud omanikukande

tegemiseks kohtulahendiga.

7. Kohustada T. T. (isikukood xxxxxxxxx) andma tahteavaldus asjaõiguslepingu

sõlmimiseks ning nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr

xxxxxxx kantud korteriomandi kinnistusraamatu teise jao omanikukande,

mille kohaselt on kinnisasja kaasomanikud ½ mõttelises osas A. K. (isikukood

xxxxxxxxxx) ja ½ mõttelises osas H. D. (isikukood xxxxxxxxxx) kustutamiseks

ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi asukohaga

xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

(registriosa

nr

xxxxxxx)

ainuomanikuna kinnistusraamatusse I. K. (isikukood xxxxxxxxx). Asendada T.

T. tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusregistriosas

xxxxxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue eelviidatud omanikukande

tegemiseks kohtulahendiga.

8. Kohustada J. T. (isikukood xxxxxxxxxx) (R. T. xxxxxxxxxxx, surn

xxxxxxxxxxx) andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning nõusolek

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

registriossa

nr

xxxxxxx

kantud

korteriomandi kinnistusraamatu teise jao omanikukande, mille kohaselt on

kinnisasja kaasomanikud ½ mõttelises osas A. K. (isikukood xxxxxxxxxx) ja ½

mõttelises osas H. D. (isikukood xxxxxxxxxx) kustutamiseks ja uue kande

tegemiseks,

millega

kantakse

korteriomandi

asukohaga

xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) ainuomanikuna

kinnistusraamatusse I. K. (isikukood xxxxxxxxx). Asendada J. T. tahteavaldus

asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusregistriosas xxxxxxx senise

omanikukande kustutamiseks ja uue eelviidatud omanikukande tegemiseks

kohtulahendiga.

9. Kohustada M. I. (isikukood xxxxxxxxx) andma tahteavaldus asjaõiguslepingu

sõlmimiseks ning nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr

xxxxxxx kantud korteriomandi kinnistusraamatu teise jao omanikukande,

mille kohaselt on kinnisasja kaasomanikud ½ mõttelises osas A. K. (isikukood

xxxxxxxxxx) ja ½ mõttelises osas H. D. (isikukood xxxxxxxxxx) kustutamiseks

ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi asukohaga

xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

(registriosa

nr

xxxxxxx)

ainuomanikuna kinnistusraamatusse I. K. (isikukood xxxxxxxxx). Asendada

M. I. tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusregistriosas

xxxxxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue eelviidatud omanikukande

tegemiseks kohtulahendiga.

10. Jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

11. Rahuldada

I.

K. taotlus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt.

12. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 4071

eurot 71 senti.

13. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt (4071

eurot 71 senti) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. H. D. (hageja) esitas 30. aprillil 2021 Tartu Maakohtule hagi annaku üleandmiseks.

Menetluse kestel asus hageja surma tõttu hageja asemele tema üldõigusjärglane I. K. ja

kostja R. T. surma tõttu tema üldõigusjärglane J. T. .

Hagiavalduse kohaselt määras A. K. (isikukood xxxxxxxxxx) xxxxxxxxxxxxx

testamendiga hagejale annakuna temale kuuluva ½ suuruse mõttelise osa

korteriomandist asukohaga xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx (registriosa

nr xxxxxx). A. K. suri xxxxxxxxxxxxxx. Hageja algatas 17. novembril 2016

pärimismenetluse ja vajadusel annakusaaja tunnistuse väljastamiseks. Annakusaaja

tunnistus väljastati hagejale 21. juunil 2017. A. K. pärimistunnistus väljastati 3.

novembril 2020, mille järgi on tema pärijateks: A. M. ja R. M. kumbki ühe neljandiku

(1/4) suuruses mõttelises osas; T. T. , T. T. , T. T. , T. T. , R. T. ja M. I. kõik ühe

kaheteistkümnendiku (1/12) suuruses mõttelises osas. Hageja on teinud pärijatele

kohtuväliselt ettepaneku A. K. viimase tahte täitmiseks ning annaku üleandmiseks.

Pärijad ei ole käesolevani annakut hagejale üle andnud. Üleandmise soovi on avaldanud

M. I. (kostja VIII) ja T. T. (kostja III), kuid asjaajamise keerukuse, kulukuse, notarite

erinevate seisukohtade ning COVID-19 takistuste tõttu, on jäänud see tegemata ning

hageja pöördus annaku üleandmise nõudega kõigi kostjate vastu kohtusse.

KOSTJATE SEISUKOHT

2. A. M. , T. T. , T. T. , R. M. , M. I. ei ole esitanud hagile vastuväiteid ning on nõus

annaku üleandmisega ja tahteavalduste asendamisega.

Kostjad T. T. , T. T. ja J. T. on kinnitanud hagimaterjalide kättesaamist, kuid ei ole

hagi osas vastust esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Kohus märgib, et testaatori annaku määramise korraldus annab PärS § 56 lg 1 II lause

alusel annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist.

Seejuures tekib annaku täitmise nõue PärS § 62 lg 1 järgi üldjuhul pärandi avanemisel

ning juhul, kui annakuks määratud ese ei kuulu pärandi avanemise ajal pärandi hulka,

on annak PärS § 67 lg 4 järgi üldjuhul kehtetu. Kui testaator ei ole annakutäitjat

määranud, on annakutäitjaks PärS § 57 lg 1 II lause järgi pärija, kes on pärandi

vastuvõtmise korral PärS § 133 järgi kohustatud täitma testamendiga ettenähtud annaku.

Kui pärija ei täida annakusaaja nõuet, s.o rikub annakuks määratud eseme üleandmise

kohustust, saab annakusaaja kasutada pärija vastu VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud

õiguskaitsevahendeid (vt ka T. Mikk. Annak pärandvarast eseme omandamise alusena.

Magistritöö. 2010, lk 76–77). Eelkõige on annakusaajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 ja

VÕS § 108 lg 2 I lause alusel annaku täitmist.

Siinsel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostjad on pärandaja pärijad ning pärandaja

määras testamendis H. D. annakuna xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx

(registriosa nr xxxxxx) asuva korteriomandi ½ mõttelise osa suuruses, mis kuulus

pärandi avanemise ajal, s.o 04.06.2016 pärandvara koosseisu. Samuti ei vaidle pooled

selle üle, et testament kehtib. Seega tekkis hagejal õigus nõuda kostjatelt kui pärijatelt

annaku täitmist ning poolte vahel on seaduse alusel tekkinud võlasuhe. Hageja on

nõudnud kostjatelt annaku täitmist, esitades siinses asjas hagi annaku täitmiseks ja

annaku esemeks oleva kinnisasja omandi üleandmiseks vajalike tahteavalduste

saamiseks, kuid kostjad ei ole annakut täitnud.

Vaidlust ei ole selles, et hageja kasutas annakuna määratud korteriomandit oma

elukohana kuni surmani. Käesolevalt on hageja asemele asunud õigusjärgluse korras

hageja pärija I. K. (tl 108).

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 65¹lg 1 sätestab, et kui kinnistusraamat on muutunud

valeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu, parandab kinnistusosakond

kande asjaõiguse uue omaja kinnistamisavalduse alusel. Seega tuleb kostjaid kohustada

annakut üle andma hageja õigusjärglasele I. K. .

TsÜS § 68 lg-st 5 tuleneb, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse,

asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega

isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Nõude rahuldamise eelduseks on

viidatud sätte kohaselt see, et isikul (kostjal) on tekkinud lepingu või seaduse alusel

kohustus täpselt kindlaks määratava sisuga tahteavalduse tegemiseks.

5. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus hageja

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

6. TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud

(riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud) ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt

on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses

põhjendatud kuluga.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja 1. märtsil 2024. Hageja õigusabikulud on

kokku 2777 eurot 94 senti, tasutud riigilõiv 2400 eurot. Hageja kinnitab, et need kulud

seonduvad käesoleva kohtuasjaga ja tal puudub eraisikuna võimalus kuludelt

sisendkäibemaksu maha arvata. Hageja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus oli

16 tundi

min.

Hagejale

osutati

õigusabiteenust

tunnihinnaga

eurot

(käibemaksuga).

7. TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude

hüvitamise kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu

kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on

vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest.

Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab

nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud

tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt

vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust,

menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja

põhjendatud tunnitasu suurust (vt RKTKm 14.04.2021 2 19 10324, p 19).

Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 165 eurot (käibemaksuga). Hageja esindaja on

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja lepingulise esindaja ajakulu

maakohtus oli 16 tundi 7 min.

TsMS § 144 sätte mõttes ei ole esindajakuludeks kulud, mida menetlusosaline kandis

sama vaidlusesemega seoses enne menetluse algust, näiteks esindas advokaat (vm

lepinguline esindaja) isikut läbirääkimistel, koostas õigusdokumente, esitas pretensiooni

jm. Hagiavaldus on esimene dokument, mille koostamise kulud loetakse esindaja

kuludeks. Samuti ei saa kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist

nõuda TsMS menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Tegemist on kuludega,

mille hüvitamiseks tuleb esitada kohtule kahju hüvitamise nõue VÕS § 128 lg 3 alusel.

Käesolevalt on hageja esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse ka kulude osas,

mis tekkisid enne hagiavalduse koostamist, mille väljamõistmist kohus eelpooltoodust

tulenevalt põhjendatuks ei pea.

Seega peab kohus põhjendatuks mõista välja esindajakulud alates hagiavalduse

koostamisest, s.o 26.04.2021.

Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku

õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna

vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale.

Seega ei hinda kohus iga hageja esindaja tehtud üksikut menetlustoimingut eraldi.

Kohus on seisukohal, et põhjendatud on esindaja ajakulu 10 tundi 9 minutit.

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 135 eurot, millele lisandub

käibemaks, mõistlik ja kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga.

Kohus on seisukohal, et esindajakulud (1671 eurot 71 senti) on põhjendatud ja vajalikud

(TsMS § 175 lg 1).

Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku

4071 eurot 71 senti (1671,71+2400).

8. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik