3-24-173/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

3. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-173

Haldusasi

W.B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20.12.2023

otsuse nr 12310040116-1 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti

kohustamiseks vaadata tema

rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – W.B (Kongo Demokraatlik Vabariik,

sündinud aa.aa.aaaa), riigi õigusabi korras määratud

esindaja advokaat Kristina Ivanova

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad

Andrei Krassilnikov ja Regina Lider

Asja läbivaatamise vorm

Kinnisel kohtuistungil 28. märtsil 2024

RESOLUTSIOON

1. Võtta

asja

materjalide

juurde

väljatrükk

artikkel

veebilehelt

https://www.unrefugees.org/, millele viidatakse kohtuotsuse punktis 12.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Kaebajale riigi õigusabi osutamisega seotud tasu ja kulu ning menetlusabi

andmisega seotud kulud jäävad riigi kanda. Muud poolte menetluskulud jäävad

nende endi kanda.

4. Tõlkida kaebajale kohtuotsuse resolutsioon ning põhjendav osa prantsuse keelde.

5. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.05.2024. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.B (edaspidi ka taotleja) on Kongo Demokraatliku Vabariigi (edaspidi Kongo DV)

kodanik, kes saabus 03.10.2023 ebaseaduslikult Eesti Vabariiki ning esitas siin 05.10.2023

taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks (edaspidi taotlus). Taotluse kohaselt vajab ta kaitset,

kuna Kongo DV-s on sõjaolukord, tema pere on tapetud, küla hävitatud ning päritoluriigis

ootaks teda surm.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) lahendas taotluse 20.12.2023 otsusega nr

12310040116-1 (edaspidi 20.12.2023 otsus) ning:



luges taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS)

§20 lg 1 alusel ning kooskõlas VRKS § 201 punktidega 4, 6 ja 7 selgelt põhjendamatuks

ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (resolutsiooni punktid 1–2);



tegi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg 2 punkti 1 ja

punkti 2 alusel sundtäidetava ettekirjutus lahkumiseks Kongo DV-sse, mis kuulub

täitmisele isiku seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (resolutsiooni punkt 3);



kohaldas VSS 74 lg 2 alusel sissesõidukeeld Schengeni alale 5-ks aastaks alates

lahkumiskohustuse täitmisest.

PPA 20.12.2023 otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:

2.1. Taotleja ei esitanud menetluses dokumente või tõendeid, mis võiks kinnitada kaitsevajadust.

Taotlust ei esitatud esimesel võimalusel (VRKS § 201 punkt 7) vaid lahkumiskohustuse

vältimiseks (VRKS § 201 punkt 6) ning esitatud väited on ebatõenäolised (VRKS § 201 punkt

4). Kongo DV-s ei toimu sõda ning ehkki vägivalla tase ja relvastatud grupeeringute tegevus on

riigis probleemiks, ei ole tegemist asjaoluga, et lugeda taotlejat rahvusvahelise kaitse vajajaks.

Taotleja kardab Kongo DV ebastabiilset olukorda, mida põhjustavad mässulised riigi idaosas,

kuid riigivõimu kartmiseks tal põhjuseid ei ole. Taotleja väited taanduvad sellele, et ta lahkus

Kongo DV-st majanduslikel põhjustel. Nt selgitas taotleja, et Kinshasas, kus elab tema vanem

vend, võib elada, aga seal pole tööd. Sotsiaal-majanduslikud põhjused ei ole midagi sellist, mis

vastaks pagulase või täiendava kaitse saaja mõiste määratlusele. Taotleja esitas kinnipidamisel

teisele isikule kuuluva dokumendi ning andis teadvalt valeütlusi endaga seotud asjaolude kohta.

Kui taotleja suhtes alustati lahkumisettekirjutuse tegemisega seotud toiminguid ning talle

selgitati, et lahkuda tuleb kodakondsusjärgsesse riiki, otsustas taotleja paluda rahvusvahelist

kaitset.

2.2. Taotlejale tuleb teha lahkumisettekirjutus vabatahtlikku täitmise tähtaega andmata ning

kohaldada sissesõidukeeldu 5-aastaks. Taotlejal puudub kehtiv reisidokument ning sidemed

Eestiga. Kuna kinnitust ei leidnud, et ta vajaks kaitset Kongo DV eest, siis ei ole alust arvata, et

kodakondsusjärgses riigis võiks tema suhtes esineda ebainimlikku või julma kohtlemist.

Päritoluriigi info kinnitab tagasipöördumise võimalikkust ning taotleja tagasisaatmine ei ole

vastuolus non-refolement põhimõttega.

3. W.B (edaspidi ka kaebaja) esitas 18.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA

20.12.2023 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse

taotlus uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja seisukoht

4.1. PPA 20.12.2023 otsus on õigusvastane, kuna kodumaale tagasipöördumisel ähvardab

kaebajat reaalne oht elule, füüsilisele ja vaimsele tervisele ning vabadusele. Isegi kui kaebaja ei

ole pagulane VRKS § 4 lg 1 tähenduses, siis vajab ta VRKS § 4 lg 3 alusel täiendavat kaitset.

2 (11)

4.2. PPA etteheide, et kaebaja ei esitanud dokumente või tõendeid kaitsevajaduse kohta, ei ole

asjakohane, kuna PPA rakendab tõendamiskohustust põhjendamatul rangelt ning paneb

kaebajale kohustuseks esitada tõendeid mida tal ei ole. Kaebaja esitas PPA-le selgitused ning

täitis sellega kaasaaitamiskohustuse. Kaebaja üldsõnalisus oli tingitud PPA küsitlemistehnikast.

4.3. PPA leidis põhjendamatult, et kaebaja ei ole usaldusväärne, kuna ta viitab sõjale, ent Kongo

DV-s sõda ei toimu. Reeglina mõistetakse sõda kui relvastatud konflikti kahe või enama

vastaspoole vahel ning selle eesmärk on üldjuhul territoriaalne, poliitiline, majanduslik või

ideoloogiline. Sõda võib hõlmata militaarseid operatsioone, lahinguid, rünnakuid ja kaitset ning

see võib toimuda nii riikide vahel kui ka rahvaste, rühmituste või ideoloogiliste liikumiste seas.

Kokkuvõtlikult on sõda kompleksne mõiste, koosnedes erinevatest elementidest ja sündmustest.

Olenemata sellest, et kaebaja kirjeldatud olukord päritoluriigis ei vasta üldisele (utreeritud

stereotüüpsele) sõja definitsioonile ja seal toimuvad sündmused ei ole rahvusvahelisel tasandil

tunnistatud sõjaks, on need seotud sõja definitsiooni elementidega. Ka PPA päritoluriigi info

kinnitab, et Kongo DV-s valitsev olukord on halb. Kaebaja selgitas mitmel vestlusel, mida ta

„sõja“ all silmas peab, sh mida, keda ja miks ta kardab, kuid see jäeti tähelepanuta.

4.4. PPA leidis, et kaebajal puudub tagakiusaja, kuid see ei ole põhjendatud. Kaebaja sõnul on

tagakiusajaks Kongo DV-s tegutsevad sõjalised rühmitused, eeskätt rühmitus M23, kuid PPA ei

ole päritoluriigi infos hinnanud M23 rühmitusega seotud asjaolusid ega relvastatud konfliktides

osalevaid sõjaliste rühmituste kvalifitseerumist tagakiusamise ja tõsise ohu allikaks VRKS § 19

lg 5 tähenduses. Ehkki kaebaja tõi haldusmenetluses välja, et ta kardab konkreetset rühmitust

(armeed), siis seda asjaolu PPA otsuses ei analüüsi ning see on jäetud tähelepanuta.

4.5. Väide, et kaebaja lahkus koduriigist sotsiaal-majanduslike põhjuste tõttu ei ole

põhjendatud. Koduriigist lahkumise peamine põhjus ei olnud tööpuudus ning seda selgitas

kaebaja ka 15.12.2023 vestlusel. Kaebaja selgitas, et tema elu on ohus Kongo DV

julgeolekuolukorra tõttu. PPA jättis arvestamata põhimõtte, et tagakiusuohu tuvastamisel ei ole

määrav, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba taga kiusatud (VRKS § 19 lg 1 ja 2).

Oluline on, kas tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna naastes (VRKS § 19 lg 4).

4.6. Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas enda isikusamasuse kontrolliks teisele isikule kuuluva

dokumendi, kuid pärast seda üritas ta selgitada, et tegemist on temale antud dokumendiga ning

ta soovib taotleda rahvusvahelist kaitset. Kaebaja eesmärk oli jõuda turvalisse Euroopa Liidu

riiki ning Soome ei olnud kaebaja enda idee, vaid kaebajale soovitatud riik. Kui kaebaja jõudis

Eestisse ja tundis ennast turvaliselt, siis julges ta ka kaitset paluda.

4.7. Olukord Kongo DV-s on selline, et ainuüksi sinna naasmisel oleks kaebaja elu, tervis ning

inimväärikus ohus. Seoses valimistega suurenesid 2023 aasta viimastel kuudel konfliktid ning

lisaks hukkunutele on ÜRO teatel riigisiseselt ümberasustatud inimeste arv jõudnud rekordilise

6,9 miljonini, kuna lahingud muudavad üha suurema osa riigist tsiviilisikute jaoks ohtlikuks.

PPA otsusest puudub igasugune analüüs kaebaja täiendava kaitse vajaduse kohta. Seega kui

jõuda järeldusele, et kaebaja ei kvalifitseeru pagulaseks, siis oleks PPA pidanud jõudma

alternatiivsele järeldusele, et kaebaja vastab täiendava kaitse andmise kriteeriumitele.

4.8. Kaebaja suhtes oleks tulnud jätta sissesõidukeeld kohaldamata. Ta ei ole isik, kelle

reisimine Eestisse või laiemalt Euroopa Liitu oleks tulnud ära keelata. Kaebaja eesmärk ei olnud

rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada, kuid tal puudus igasugune reaalne arusaam ja

teadmised rahvusvahelise kaitse taotlemise protseduurist. Sissesõidukeeld kehtestatakse üksnes

vajaduse korral, ent kaebaja suhtes on asjaomased kaalutlused jäänud täielikult tegemata.

Analüüsiti küll asjaolusid, mille tõttu isikul võiks puududa side Eestiga ja huvi siia tagasi

3 (11)

reisida, ent puudub igasugune argumentatsioon, miks kaebajat peetakse ebasoovitavaks isikuks

ja miks talle peaks sissesõidukeeldu kohaldama. Vastustaja on kohustatud arvestama ja ka

põhjendama, miks sissesõidukeeldu tuleb kohaldada ja miks peab PPA kaebajat ebasoovitavaks

isikuks. PPA põhjendab üksnes seda, miks ei esine takistusi sissesõidukeelu kohaldamisele.

Samuti on ebaproportsionaalne kohaldatud sissesõidukeelu aeg.

4.9. PPA ei ole täitnud haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS) tulenevalt kohustust ning

andnud kaebajal võimalust olla enne otsuse tegemist ärakuulatud. Kaebajal ei võimaldatud

esitada iseseisvalt ja oma äranägemisel vastuväiteid PPA järeldustele, vaid PPA küsis järjest

rohkem ja rohkem täiendavaid küsimusi rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude

ja sissesõidukeelu ning lahkumisettekirjutuse osas. Tegemist ei ole ärakuulamisega, vaid

järjekordse vestlusega rahvusvahelise kaitse menetluse raames. Samuti ei ole kaebajale antud

otsuse projekti või dokumenti, kust oleks näha, millist otsust teha soovitakse ning mis on sellise

otsuse tegemise peamised põhjused. Ka Euroopa Kohus on selgitanud, et ärakuulamisõigus

haldusmenetluses eeldab seda, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamust asjas tähtsust

omavates küsimustes piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema

asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes (C-269/90, punkt 25).

5. Vastustaja seisukoht

5.1. PPA 20.12.2023 otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kaebaja ei vaja

rahvusvahelist kaitset ning ta lahkus Kongo DV-st sotsiaal-majanduslikel põhjustel. Kaebaja ei

lahkunud päritoluriigist põhjusel, et julgeolekuolukorrast lähtuks oht tema elule. Kui isiku elu

on reaalses ja vahetus ohus, siis võimalik tööpuudus riigi turvalisemates piirkondades või

naaberriikides muutub isiku jaoks teisejärguliseks. Kaebaja ütlustest nähtuvalt oli tema

eesmärgiks jõuda Euroopa Liitu, et leida töö ja ehitada oma elu üles ning kaebaja on mitme

aasta jooksul antud eesmärgi suunas tegutsenud.

5.2. PPA ei heitnud otsuses kaebajale ette tõendite esitamata jätmist. PPA üksnes konstateeris

seda faktina. Tõendite puudumine ei olnud asjaolu, miks kaebaja taotlus tagasilükati. On õige, et

varjupaigataotlejatel ei pruugi alati olla võimalik kõiki väiteid või asjaolusid dokumentaalselt

tõendada, kuid see ei tähenda, et asjaolusid tuleks sellisel juhul tõlgendada taotleja kasuks.

Tõendite puudumisel hindas PPA hinnanud kaebaja ütluste usaldusväärsust, kõrvutas seda

asjakohase päritoluriigi informatsiooniga ning jõudis järeldusele, et kaebaja päritoluriigist

lahkumise põhjused olid sotsiaal-majanduslikku laadi ning ei tulenenud reaalsest

tagakiusuohust.

5.3. Termin „sõda“ võib hõlmata erinevaid definitsioone, kuid olenemata kaebaja arusaamast,

siis on tema selgitused päritoluriigis toimuva ning enda isiklike asjaolude kohta vasturääkivad.

Kaebaja kirjeldas sõja eest põgenemist, mitme aasta jooksul toimunud jõhkraid tegusid enda

pereliikmete suhtes aastatel 2020–2022, kuid vaatamata sedavõrd traagilistele sündmustele

kaebaja elus, otsustas ta põgeneda Euroopasse alles 2023. aasta jaanuaris. Kaebaja selgitas, et

olukord Kongo DV idaosas on olnud ebastabiilne juba üle 20 aasta, ta planeeris mitu aastat

lahkumist ja kogus raha. Ehkki päritoluriigi info kinnitab, et julgeolekuolukord Ida-Kongo

provintsides on olnud kehv juba peaaegu 30 aastat, siis on Kongo DV-s olemas ka turvalisemaid

piirkondi ehk aastaid kestnud julgeolekuprobleemidest ei saa järeldada, et iga Kongo DV

kodaniku elu oleks ohus pelgalt riigi territooriumil viibimise tõttu. PPA tegi kaebaja selgitustest

ja päritoluriigi informatsioonist õiged järeldused – julgeolekuolukord kaebaja päritoluriigi

teatud piirkondades on aastaid olnud ebastabiilne, kaebajal on olnud võimalik riigisiseselt

ümber paikneda turvalisemasse piirkonda, kuid kaebaja seda ei teinud kuna nendes piirkondades

ei ole tööd ning kaebajal puuduvad põhjused riigivõimude kartmiseks.

4 (11)

5.4. Kaebaja viitab rühmitusele „M23“, kuid ütlustest ei nähtu, et rühmituse tegevusest tuleneks

oht vahetult kaebajale. Seetõttu ei pidanud PPA haldusmenetluses vajalikuks koguda

päritoluriigi informatsiooni konkreetsete rühmituste osas. Ka oma kaebuses ei ole kaebaja välja

toonud ühtegi argumenti või asjaolu, mis viitaks, et mõni konkreetne rühmitus tunneks kaebaja

vastu huvi.

5.5. Kaebaja esitas esmasel kokkupuutel PPA-le võõra isiku dokumendi ning selgitas

küsitlemisel, et elab Saksamaal ja mängib jalgpalliklubis ning tema eesmärk on jõuda Soome, et

seal varjupaika taotleda, samuti selgitas isik, et tema noorem vend elab Soomes ja eesmärk

oleks olnud venna juurde jõuda. 13.10.2023 vestlusel aga kaebaja selgitas, et ei tea Soomes

kedagi ning smugeldaja oli soovitanud küsitlemisel öelda, et kaebajal on Soomes või

Prantsusmaal mõni sugulane või vend. Eeltoodu valguses jääb arusaamatuks kaebaja väide, et

kui kaebaja jõudis Eestisse ja tundis ennast turvaliselt, siis oli täidetud tema eesmärk

(turvalisus) ning mis on eelduseks selleks, et kaebaja julgeks võõras riigis rahvusvahelist kaitset

paluda. Olukord, kus isik tunneb ennast Eestis turvaliselt, soovib taotleda varjupaika, pöördub

selleks politseiametniku poole ning selgitab, et tema valduses on võõrale isikule kuuluv

dokument, mis talle anti ning isiku tegelik soov on taotleda varjupaika; ei ole mitte kuidagi

samastatav olukorraga, kus isik kõigepealt esitab politseiametnikule võõrale isikule kuuluva

dokumendi ning seejärel annab ütlusi, mis on ilmselges vastuolus hilisemalt

varjupaigamenetluses antud ütlustega.

5.6. Ehkki enne 2023. aasta detsembri toimunud valimisi toimus riigis vägivalla tõus ning

valimiste läbiviimisel esines probleeme, siis olid 2023 aasta valimised eelmistest valimistest

rahumeelsemad. Pärast valimisi on vägivald mõnedes riigi provintsides jätkunud. Praegu pole

teada, kuidas uus president probleemidega tegeleda suudab, ent kuigi riigi teatud piirkondades

valitseb kõrgendatud oht tsiviilelanikele, on konfliktide peamiseks ajendiks nendes piirkondades

leiduvad maavarad. Kongo DV-s ei toimu sellist relvakonflikti, mille tõttu oleks iga isik ohus

pelgalt Kongo DV-s viibimise tõttu. Vägivalda on esinenud ka poliitilisel pinnal, kuid kaebaja

profiilist ei nähtu, et ta oleks päritoluriigis olnud poliitiliselt aktiivne ning võiks seetõttu ohus

olla.

5.7. Kaebajale sissesõidukeelu kehtestamine oli põhjendatud ning asjaolu, et kaebaja end ise

Eestile ohuks ei pea, ei muuda seda. PPA ei pea usutavaks, et kaebajal puudus igasugune

arusaam ja teadmised rahvusvahelise kaitse taotlemise protseduurist. Kaebajal oli soov

Euroopasse saabuda pikema aja jooksul ning ta tegutses eesmärgi saavutamiseks järjepidevalt.

Sellises olukorras ei saa olla usutav, et isik mitme aasta jooksul kogub raha, et lahkuda

päritoluriigist, kuid ei tee vähimatki selleks, et kindlustada enda investeeringu tasuvus. Riigil on

suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist

ning sellest tulenevalt peab riigil olema võimalik piirata välismaalase riiki sisenemist,

kohaldades välismaalasele sissesõidukeeldu. Sissesõidukeeld kujutab endast Euroopa Liidu

tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahendit, tagades, et pärast kolmanda riigi

kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile. Seega

on sissesõidukeelu kohaldamisel preventiivne, heidutav mõju. PPA otsus on selles osas

põhjendatud ning kaebuses väljatoodu ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Rahvusvahelise kaitse saajana tunnustamisest keeldumine

6. Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on

tuvastatud pagulasseisund (VRKS § 4 lg 1) või täiendava kaitse seisund (VRKS § 4 lg 3) ning ei

esine asjaolusid, mis vaatamata kaitse vajadusele ei võimalda isikut pagulasena või täiendava

5 (11)

kaitse saajana tunnustada. Pagulasseisund antakse välismaalasele, kes põhjendatult kartes

tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise

pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt

kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu (VRKS § 4 lg 1).

Täiendava kaitse seisund antakse aga välismaalasele, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, ent kelle

suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud

riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3).

7. Ehkki kohus nõustub lõppjäreldustes PPA otsusega, siis tuleb möönda, et PPA läbiviidud

haldusmenetluses esineb minetusi ärakuulamisõiguse tagamisel ning samuti ei nõustu kohus

PPA-ga, et kaebaja taotlus tuli mh lugeda selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 punkti 4 alusel,

kuid see ei too kaasa kaebuse rahuldamist (HMS § 58). Kaebajat ei kiusatud Kongo DV-s taga

ühelgi VRKS § 4 lg-s 1 toodud alusel1, mistõttu ei ole alust tunnustada kaebajat pagulasena.

Samuti puudus kaebajal koduriigis tagakiusaja, kuna kaebajat ei ole koduriigis keegi taga

kiusanud. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebajat võiks keegi päritoluriiki naasmise järgselt asuda

tagakiusama. Kui selliseks asjaoluks peaks olema enda Euroopa reisi finantseerimiseks laenu

võtmine ning kaebaja võimetus seda tagasi maksta, siis ei ole tegemist tagakiusuga VRKS-i ja

Genfi konventsiooni tähenduses. Ka asjaolu, et Kongo DV-s on ebastabiiline ei ole samastatav

tagakiusamisega ning ebastabiilsust tekitavaid rühmitusi ei saa pidada tagakiusajateks. Kohus

nõustub PPA-ga, et kaebajaga seotud asjaolud kogumis annavad aluse järeldada, et ta lahkus

päritoluriigist sotsiaal-majanduslikel põhjustel ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes

sel põhjusel, et vältida enda kinnipidamise järgselt lahkumiskohustuse täitmist (VRKS § 201

punkt 6). Kuna kohus nõustub suuresti 20.12.2023 otsuses PPA tehtud järeldustega, sh sellega,

et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pelgalt lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks,

siis ei korda kohus neid põhjendusi oma otsuses (HKMS § 165 lg 2).

8. Kuna kaebajale Kongo DV-s ei saanud osaks tagakius ühelgi VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud

alusel, siis tuleb hinnata kaebaja rahvusvahelise kaitse vajadust täiendava kaitse aspektist.

Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja ja tema ütlused on ebausaldusväärsed ning kohtuistung

tervikuna üksnes kinnitas seda järeldust. Seejuures ei nõustu kohus kaebajaga, et kaebaja

ebausaldusväärsus oleks tingitud nt puuduslikust küsitlemistehnikast. Seejuures on kaebaja

väited puudulikust küsitlemistehnikast sedavõrd üldsõnalised, et nende alusel ei ole võimalik

järeldusi teha. Kaebajalt küsiti küsimusi rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks oluliste

asjaolude kohta ning kaebaja ütluste vastuolulisust ei saa asetada vastustaja vastutusele. Nagu

kaebaja abstraktselt välja tõi, siis on Kongo DV-s ebaturvaline, kuid ebastabiilsus päritoluriigis

ei tähenda, et kaebaja vajaks rahvusvahelist kaitset või et Kongo DV-sse naastes oleks tema elu

tõsises ohus.

9. Võttes aluseks kaebaja antud selgitused haldus- ja kohtumenetluses, siis peab kohus

usutavaks, et kaebaja lahkus Kongo DV-st majandusliku heaolu parandamise eesmärgil. Ehkki

üldine ebastabiiline olukord Kongo DV-s võis kaebajas tekitada teatavat kartust, siis ei kinnita

ükski tõend ega kaebaja esitatud selgitus, et ta oleks lahkunud Kongo DV-st põhjusel, et tal

oleks olnud reaalne põhjus karta enda elu ja tervise pärast. Seda kinnitab ka asjaolu, et vastuseks

erinevatele küsimustele märkis kaebaja, et Kongo DV-s ei ole tööd ja ta tuli Euroopasse

töötamise ja elu muutmise eesmärgiga2. Ehkki kaebaja tõi välja ka turvalisuse küsimuse, siis ei

nähtu kaebaja ütlustest, et tema endaga oleks midagi halba Kongo DV-s juhtunud ning seda ka

pärast seda, kui ta oma vanema tapmist väidetavalt pealt nägi ning püüdis pärast seda

võimudega edutult ühendust saada.

1 Vt ka kaebaja haldusmenetluse vestluste protokollid (digitoimiku leheküljed (dtl) 19–34).

2 Vt nt 13.10.2023 vestluse küsimuse nr 31 vastus (dtl 23); 15.12.2023 vestluse küsimuste nr 4, 10, 17, 18, 20, 21,

29, 30, 33, 37, 39, 49, 51, 53 (dtl 26–34).

6 (11)

10. Kohus ei pea vajalikuks hakata peatuma igal üksikul vastuolul kaebaja ütlustes, kuna

kaebajat ja tema ütlusi ei saa pidada tervikuna usaldusväärseteks, ent mõnel üksikul asjaolul

peab kohus siiski vajalikuks peatuda.

10.1. Kaebaja väide, et ta üritas kohaselt pärast isikusamasuse tuvastamiseks võõra dokumendi

esitamist selgitada, et tegemist on temale antud dokumendiga ning ta soovib taotleda

rahvusvahelist kaitset, on vale. Samuti ei ole usutav kaebaja väide, et kaebaja esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis põhjusel, et ta tundis end siin turvaliselt. Kaebaja viibis

Lätis 16 päeva3 ning selgitas, et nad käisid ühel päeval ühes külas lootuses, et politsei peab neid

kinni, aga kahjuks seda ei juhtunud4. Samas istungil selgitas kaebaja, et isik, kellega nad Lätis

suhtlesid ja kelle juures majutusid, ütles neile, et kui te hakkate rahvusvahelist kaitset siin

taotlema, siis teid saadetakse Valgevenesse tagasi5. See aga kinnitab, et kaebaja tundis juba

Lätis, et see on turvaline koht rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, kuid ta ei astunud 16 päeva

jooksul ühtegi sammu selleks, et taotlust esitada.

10.2. Et kaebajat oleks hoitud Lätis pättide kontrolli all ei pea kohus samuti usutavaks, kuivõrd

kaebaja kinnitas istungil, et tal oli võimalik Lätis olles kasutada telefoni. Jääb arusaamatuks,

miks jätavad pätid alles telefoni, millega oleks võimalik ametivõimudega ühendust saada, või

lubavad inimestel vabalt ringi liikuda. Samuti jääb arusaamatuks, miks kaebaja Läti

ametivõimudega ise ühendust ei võtnud, ehkki telefoni kasutamise võimalus oli tal olemas.

Kohus peab usutavaks, et kaebaja liikumine Euroopasse oli küll korraldatud, kuid kindlasti ei

hoitud kaebajat kinni ega takistatud tal vabalt liikumist. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja elas

enam kui 6 kuud enne Euroopasse liikumist Valgevenes ja tegi seal tööd.

10.3. Kaebaja selgitas, et varjas end Kongo DV-s 5 aastat metsas6. Rahvusvahelise kaitse

taotluse esimesel vestlusel selgitas kaebaja, et ta nägi pealt 2021. aastal oma isa tapmist, seejärel

käisid tapjad edasi ja tapsid tema kaks venda ning 2022. aasta oktoobris kaebaja õe. Kuna tapjad

liikusid endiselt ringi, siis põgenes kaebaja lõpuks metsa. Seega vestluse kohaselt pidi kaebaja

metsa põgenema 2022. aastal või 2021. aastal, mitte aga juba aastal 2018 või 2019.

Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta nägi pealt oma ema tapmist7, kuid haldusmenetluses selgitas

kaebaja pikalt, kuidas ta nägi pealt enda isa tapmist. Tegemist on vastuoluga, mida ei ole

võimalik loogiliselt seletada. Lisaks märgib kohus, et kui kaebaja oleks olnud metsas, siis ei

oleks ta saanud ka Kongo DV-st lahkumiseks põlluharimisega raha teenida.

10.4. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et tema ema, isa ja vanem vend on tapetud8, kusjuures

vanem vend tapeti põhjusel, et ta keeldus vägistamast kaebaja õde. PPA-le selgitas kaebaja, et:

„Pärast ema surma käisid tapjad veel ringi ja tapsid edasi ning minu kaks vanemat venda tapeti

ära. Need olid mu lihased vennad ja nad tapeti põlluharimise käigus kui nad harisid põllumaad.

Teine tapeti ära koolis. Oktoobris 2022 tapeti ka mu noorem õde kodus ära.“9. Kaebaja kirjeldas

PPA-le vastates, et tema ema oli vägistamise ohver ja ta tapeti pärast vägistamist, kuid

kohtuistungil tõi kaebaja täiendavalt välja, et tema ema maeti 26 inimesega samasse hauda.

Kohus ei pea loogiliseks, et kaebaja jätab sellise detaili haldusmenetluses välja toomata, ehkki

ema surmast räägib kaebaja korduvalt. Ka need on vastuolud, mis ei ole kuidagi loogiliselt

seletatavad ning annavad pigem kinnitust järeldusele, et kaebaja on enda loo rahvusvahelise

kaitse taotlemise eesmärgil välja mõelnud ning kuna tegemist ei ole tegeliku eluga, siis on ka

ütlused ajas muutuvad.

3 Vt kaebaja vastus küsimusele 21 (dtl 22).

4 Vt kaebaja vastus küsimusele 23 (dtl 22).

5 Kohtuistungi helisalvestis kell 01.09.41–01.11.32.

6 Vt kaebaja protokoll esmasel kinnipidamisel (dtl 84).

7 Kohtuistungi helisalvestis kell 00.21:40.

8 Kohtuistungi helisalvestis kell 00.10.43–00.12.19.

9 Küsimuse 11 vastus (dtl 20).

7 (11)

10.5. Vestluses PPA-ga ei väitnud kaebaja kordagi, et pidi võtma Soome jõudmiseks laenu, kuid

kohtuistungil tõi kaebaja selle asjaolu välja. Kohus ei pea usutavaks, et kaebaja jättis selle

rääkimata pelgalt põhjusel, et ei pidanud seda oluliseks. Või et see ei olnud tema lahkumise

põhjus. PPA küsis kaebajalt: „Kust saite raha, et Kongost lahkuda ja smugeldajatele maksta?“10

ning kaebaja vastas, et haris põlgu ja sellega teenis raha. Sellele küsimusele ausalt vastamine

oleks eeldanud ka laenu võtmisest rääkimist. Mis on aga tähelepanuväärne, siis väitis kaebaja, et

võttis laenu Valgevenes olles, põhjusel, et tal oli vaja piiriületuseks autojuhti ning see nõudis

palju raha. Samas PPA vestlusel ja kohtuistungil jättis kaebaja mulje, et ta saabus Valgevenest

iseseisvalt üle piiri ning smugeldajateni jõuti alles Lätis.11

11. Eelnev kinnitab kaebaja ütluste ebausaldusväärsust ning seda, et kaebaja mõtles Euroopasse

tulemiseks välja loo, mille detaile ei suuda ta aga mäletada12. Sarnaselt PPA-le püüdis ka kohus

välja selgitada kaebaja reisiteekonnaga seotud asjaolusid, kuid arvestades vastuolusid, siis ei ole

võimalik otsustada, millist versiooni nendest õigeks pidada. Sel põhjusel on kaebaja ütlused

olnud ajas ka muutuvad ning kaebaja üldine usaldusväärsus madal.

12. Kaebaja lahkus Valgevenesse juba 2023. aasta veebruarist ning ta ei esitanud seal taotlust

rahvusvahelise kaitse saamiseks. Samuti ei suutnud kaebaja vastata kohtuistungil kohtu esitatud

küsimusele, miks ta eelistas tulla rahvusvahelist kaitset taotlema Euroopasse, mitte ei käitunud

sarnaselt paljudele teistele Kongo DV-st lahkuvatele põgenikele. Nimelt nähtub ÜRO

Pagulasameti (UNHCR) andmetest, et ehkki paljud Kongo DV kodanikud on pidanud kodudest

lahkuma Kongo DV teistesse piirkondadesse, siis paljud on põgenenud naaberriikidesse nagu

Uganda, Lõuna-Aafrika, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angola13.

13. VRKS § 201 sätestab alused, millal taotlus loetakse selgelt põhjendamatuks. Selgelt

põhjendamatuks loetakse taotlus, kui selles esitatud väited ja põhjendused ei ole seotud

rahvusvahelise kaitse saamise asjaoludega või on taotlus esitatud selgelt eesmärgiga

kuritarvitada rahvusvahelise kaitse süsteemist ja esineb vähemalt üks VRKS §-i 201 loetelus

toodud alus. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus oli selgelt

põhjendamatu VRKS § 201 punktide 6 ja 7 alusel. Et kaebaja taotlus oleks olnud selgelt

põhjendamatu ka VRKS § 201 punkti 4 alusel, sellega kohus ei nõustu. Nimelt on PPA

põhjendamatult omistanud sõnale „sõda“ kitsa tähenduse ning jätnud tähelepanuta selle sõna

laiema tähenduse. Isiku ütlused tuleb asetada Kongo DV olude ja kultuuriliste eripärade

konteksti. Ka rahvusvahelises meedias on Kongo DV-s toimunud konflikte kõrvutatud sõjaga.

See aga ei tähenda, et PPA otsus tuleks tühistada, kuna PPA tuginemine VRKS § 201 punktidele

6 ja 7 olid õiguspärased. Ühe õigusliku alusel äralangemine ei too kaasa otsuse õigusvastasust.

14. VRKS § 201 punkt 6 sätestab, et taotleja on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ainult

selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist. Arvestades kaebaja liikumist Kongo DV-st

Euroopasse (sh Eestisse) ning soovi liikuda edasi Soome on eluliselt usutav, et kaebaja esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse pelgalt põhjusel, et lahkumist Kongo DV-sse edasi lükata ning

vähemalt püüda saada võimalus Euroopas töötada. Kaebaja rõhutas ka kohtuistungil korduvalt,

et tema sooviks oli Euroopas töötada. Kaebaja kinnipidamine ja väljasaatmine Kongo DV-sse

oleks selle soovi eos välistanud. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine lükkas aga

väljasaatmise edasi.

10 Küsimuse 15 vastus (dtl 22) või küsimuse 23 vastus (dtl 23).

11 Kuula ka kohtuistungi helisalvestis 01.04.18–01.06.00; kaebaja selgitas, et ta piiri ületamiseks smugeldajad ei

kasutanud. Lätis kasutasime transpordi saamiseks.

12 Vt muu hulgas ka kaebaja esmase kinnipidamise protokoll (dtl 83–84).

13 Kättesaadav: https://www.unrefugees.org/news/democratic-republic-of-the-congo-refugee-crisis-explained/

#WherearerefugeesfromtheDRCgoing? (28.03.2024)

8 (11)

15. VRKS § 201 punkt 7 sätestab, et taotleja on saabunud Eestisse ebaseaduslikult või viibinud

ebaseaduslikult Eesti territooriumil või ei ole esimesel võimalusel esitanud rahvusvahelise

kaitse taotlust. Ka see alus on täidetud. Vaidlust ei ole, et kaebaja saabus Eestisse

ebaseaduslikult Lätist, ta elas siin hotellis, kuid rahvusvahelist kaitset kaebaja taotlema ei

tulnud. Seejuures ei saa olla vaidlust ka selles, et kaebaja ei esitanud rahvusvahelise kaitse

taotlust koheselt ka siis, kui tal esimene kontakt PPA-ga tekkis. Selle asemel otsustas kaebaja

esitada valeandmeid. Kaebajal oli võimalik esitada rahvusvahelise kaitse taotlus nii Valgevenes

kui ka Lätis, kuid mõlemal juhul jättis kaebaja selle võimaluse kasutamata. Arvestades kaebaja

kirjeldusi, kuidas ta lahkumist Kongo DV-st ette valmistas, tema suhteliselt pikaajalist viibimist

Valgevenes, kus ta sai kasutada ka mobiiltelefoni, samuti viibimist Lätis, siis ei pea kohus

eluliselt usutavaks, et kaebaja ei osanud või ei mõistnud vajadust esitada rahvusvahelise kaitse

taotlus koheselt. Samuti ei pea kohus usutavaks, et kaebaja ei teadnud midagi Euroopa Liidust

või Schengenist. Kaebaja ütlustest nähtub, et ta saabus Valgevenesse, elas ja töötas seal ca 6

kuud, misjärel otsustas saabuda Euroopasse. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et sellises

olukorras ei tee inimene endale selgeks, et kuhu ta liigub ning milline on tema reisieesmärk. Kui

kaebaja jõudis ebaseadusliku piiriületajana Lätti, siis pidi ta mõistma, et on sisenenud Euroopa

Liidu territooriumile, kus on turvaline rahvusvahelise kaitse taotlust esitada.

16. Kohus möönab, et Kongo DV-s on probleeme inimõiguste- ja julgeolekuolukorra

tagamisega, kuid see ei tähenda, et kõik Kongo DV kodanikud tuleks lugeda rahvusvahelise

kaitse saajaks. PPA tõi otsuses päritoluriigi infona välja, et: „Briti võimud on asunud

seisukohale, et ebaõnnestunult rahvusvahelist kaitset taotlenud Kongo DV kodanikele ei saa

vabatahtlikul või sunniviisilisel tagasipöördumisel osaks tagakiusamine või tõsine kahju.12

Belglased ei ole leidnud infot selle kohta, et ühtegi Kongo DV kodanikku oleks sanktsioneeritud

ebaseaduslikult riigist lahkumise ees, välismaal rahvusvahelise kaitse taotlemise eest või selle

eest, et nad on elanud välismaal. Lennujaamas ootab tagasipöördujat migratsiooniamet,

politsei, piirivalve ja riiklik luureamet. Kui sunniviisiliselt tagasi saadetud inimene jõuab

Belgiast Njdili lennujaama, siis teeb nende isiku selgeks (nagu teiste reisijate puhul) kohalik

migratsiooniamet. Kui kuni 2019. aastani kuulas neid üle ka riiklik luureamet, siis enam seda ei

tehta. Belglastele infot jaganud allikad ei tea, et vabatahtlikult või sunniviisiliselt kodumaale

tagasipöördunud kongolastele saaks piiril osaks mingeid probleeme.“. Kaebaja ei väida, et see

päritoluriigi info oleks väär. Samuti ei ole kaebaja esitanud päritoluriigi infot, mis selle ümber

lükkaks. Kongo DV-s elab kaebaja vend ning ka kaebaja ise on kinnitanud, et Kongos DV-s on

turvalisi piirkondi, kuid seal on tööpuudus14.

17. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal alust karta Kongo DV ametnikke ega ka võimalikke

relvarühmitusi, sh rühmitust M23. Kaebajal ei ole Kongo DV-s vara, mille tõttu võiks tal Kongo

DV-s tegutsevate rühmistustega probleeme tekkida. Samuti ei tekkinud tal probleeme pärast

seda, kui ta väidetavalt nägi pealt oma vanema tapmist. Kaebajat ei ole alusetult Kongo DV-s

karistatud ning tal lasti kodumaalt probleemideta lahkuda. Kaebaja kinnitas, et ametivõimudega

või kohtuasutustega ei ole tal Kongo DV.s probleeme olnud15, ehkki esmasel vestlusel väitis

kaebaja, et: „Pöördusin ka Kongo idaosa võimude poole, et teavitada neid isa tapmisest, kuid

võimude poole pöördumine ei olnud võimalik ja selleks, et pöörduda, tuli leida vaheisik. Minul

võimalus võimude poole pöörduda puudus.“. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kui kaebaja isa

väidetava tapmisega ametivõimudelt abi ei saanud või et tal puudus vahemehe tõttu sootuks

võimalus ametivõimude poole pöörduda, et ta siis ta kinnitaks probleemide puudumist.

Seejuures märgib kohus, et algsel kinnipidamisel selgitas kaebaja, et: „Minu isa oli kolonel ja

on rühm inimesi, kes mind taga otsib, et mind hävitada, sest mu isa kuulus riigi idaosas

julgeolekutöötajate hulka.“ Kui kaebaja isa oleks olnu julgeolekutöötaja, siis oleks ebausutav, et

kaebajal puudus võimalus ametivõimude poole pöörduda. Samuti ei nähtu kaebaja hilisematest

14 Vt nt kaebaja vastus küsimusele 37 (dtl 31)

15 Küsimuse 51 vastus; dtl 33

9 (11)

ütlustest, et teda oleks keegi reaalselt taga otsinud, kuna nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis ei

olnud kaebajal takistatud teenida päritoluriigist lahkumiseks raha. Ka see asjaolu kinnitab kohtu

hinnangul järeldust, et reaalseid põhjuseid rahvusvahelise kaitse taotlemiseks kaebajal ei ole.

18. Eelnevast tulenevalt ei ole alust kaebajat pidada ka isikuks, kes vajab täiendavat kaitset.

19. Seoses ärakuulamisõiguse tagamisega peab kohus vajalikuks selgitada, et ehkki ka

rahvusvahelise kaitse asjades on isiku nõuetekohane ärakuulamine olulise tähtsusega, siis ei

nähtu kohtule, et praegusel juhul oleks see mõjutanud asja lõpptulemust. Kaebaja ei ole toonud

välja, millised väited, tõendid või päritoluriigi info jäi tal esitamata põhjusel, et talle ei esitatud

enne ärakuulamisvestluse toimumist PPA 20.12.2023 otsuse põhiseisukohti.

Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeelu kohaldamine

20. Kohus leiab, et ka kaebajale tehtud vabatahtlikku lahkumistähtaega määramata

lahkumisettekirjutus ning sellega kohaldatud 5-aastane sissesõidukeeld on samuti õiguspärased.

Sissesõidukeelu kehtestamise põhjuseks võib olla ka asjaolu, et isik esitas põhjendamatu ning

üksnes lahkumiskohustuse vältimiseks rahvusvahelise kaitse taotluse. Kuna kohus nõustus

PPA-ga, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus oli põhjendamatu, kaebaja ise

ebausaldusväärne, mistõttu tema taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks jäeti põhjendatult

rahuldamata, siis ei välista VSS § 171 kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemist. Nimetatud

sättes toodud aluste esinemisel oleks kaebajale omistatud pagulase staatus või oleks teda

tunnustatud täiendava kaitse saajana. Kaebajal puudub Eestis ja Euroopas kinnisvara ning

sotsiaalsed sidemed, mis võiks olla võimalikuks takistuseks kodumaale naasmisel. Samuti

nõustub kohus PPA-ga, et kaebajast lähtuv põgenemisoht ei võimalda talle vabatahtliku

lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutuse tegemist.

21. Sissesõidukeeld kujutab endast Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise

vahendit, tagades, et pärast kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta

seaduslikult liikmesriikide territooriumile. Seega on sissesõidukeelu kohaldamisel preventiivne,

heidutav mõju. VSS § 74 lg 2 sätestab, kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise

tähtaega, kohaldatakse tema suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks. Lühemaks asjaks võib

sissesõidukeeldu kohaldada või jätta kohaldamata, kui eelnimetatud tähtaeg oleks asjaolusid

arvestades ebaproportsionaalne (VSS § 74 lg 3) või esineksid humaansed kaalutlused (VSS § 74

lg 4). VSS seletuskiri täpsustab, et Eestis on lubatud kohaldada sissesõidukeeldu kõikide

välismaalaste suhtes, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus. Riigil peab olema võimalik piirata

välismaalase, kes on kuritarvitanud talle antud riigis viibimis- või elamisluba, riiki sisenemist

ning kohaldada talle sissesõidukeeldu. Riigikohus selgitas 01.10.2019 otsuse nr 3-18-1891

punktis 16, et VSS § 74 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld

kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne.

Sealjuures tuleb juba lahkumisettekirjutuse tegemisel korrektselt kaaluda lahkumiskohustuse

vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, kuna sellega kaasneb imperatiivselt

sissesõidukeelu kohaldamine. Kohtu hinnangul on PPA seda teinud ning kaebaja ei ole toonud

välja asjaolusid, mis tingiksid sissesõidukeelu tähtaja lühendamise või selle täies ulatuses

kohaldamata jätmise. Põhjendatud on sissesõidukeelu kohaldamine heidutamaks isikuid

rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi mitte kuritarvitama.

22. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

10 (11)

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Ehkki

kaebus jääb tervikuna rahuldamata, siis ei mõjuta see menetluskulude jaotust. Kaebaja sai

menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning tõlkekulude

kandmiseks, kohustuseta need hiljem hüvitada16. Lisaks oli kaebajale määratud riigi õigusabi

korras esindaja17. HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad nii menetlusabi andmisega kui ka riigi

õigusabi osutamisega seotud kulud riigi kanda. Muud kaebaja kulud jäävad tema enda kanda

(HKMS § 108 lg 1) ning vastustaja võimalikud kulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).

24. Kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust

kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse

kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse

varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka

ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

16 Dtl 48–51.

17 Tallinna Halduskohtu 09.01.2024 määrus nr 3-24-82.

11 (11)