1-23-7221/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

3. aprill 2024 Kohtuasja number 1-23-7221 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Andrei Andritsa (ik 37810032234) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 11. märtsi 2024. a määrus Määruskaebuse esitaja Andrei Andritsa Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Sofja Hristoforova

RESOLUTSIOON Jätta Andrei Andritsa määruskaebus Viru Maakohtu 11. märtsi 2024. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrei Andritsa tunnistati süüdi Viru Maakohtu 3. jaanuari 2024 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi ja karistati 5-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 7. detsembri 2022 otsusega mõistetud karistus, s.o 2 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust, mis jäigi A. Andritsa liitkaristuseks. Karistuse kandmise alguseks loeti

20. oktoober 2022. Otsus jõustus 19. jaanuaril 2024.

2. Vangla esitas materjalid A. Andritsa vabastamiseks tingimisi enne tähtaega ning toetab seda. Prokuratuur ei esitanud omapoolseid argumente, ent nõustus vangla arvamusega.

3. Viru Maakohtu 11. märtsi 2024. a määrusega jäeti A. Andritsa tingimisi enne tähtaega vabastamata.

4. Positiivsena tõi kohus välja A. Andritsa vangistusaegse käitumise – töötamise, „Eluviisitreeningu“ ja selle jätkutegevuste ning „Sotsiaalsete oskuste arendamise“ programmide läbimise, sõltuvusprobleemi tunnistamise ning A2 tasemel keeleõppes osalemise.

A. Andritsal puuduvad distsiplinaarkaristused.

5. Süüdimõistetu vabanemisjärgsetes elutingimustes on nii positiivset (elukoht ja lähedaste toetus) kui ka negatiivset (töökoht puudub, puuduvad praktilised tööoskused ja süüdlast positiivselt mõjutavad sõbrad ning võlgnevused on suured).

6. A. Andritsat on kriminaalkorras karistatud 19 korral, kehtivaid karistusi on 4. A. Andritsa kannab 12. vangistust. Praegust karistust kannab ta sissetungimisega ja süstemaatiliselt toime pandud varguste eest. Varasemaltki on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuritegusid ajendab A. Andritsat toime panema materiaalne kasu. Tal on puudulik probleemide lahendamise oskus. Sarnane käitumismuster kordub – suurem osa kuritegudest on toime pandud uimastisõltuvuse tõttu. A. Andritsat hakkaks võimaluste piires materiaalselt toetama ema. Samas puudub A. Andritsal garanteeritud töökoht, omandatud erialaseid teadmisi ei ole ta varem tööturul kasutanud. Töökohad on olnud mitteametlikud ja lühiajalised. Ehkki

A. Andritsa vanglas töötab, ei tekitanud varasemalt toime pandud kuriteod (sh süstemaatilisus ja episoodide arv) kohtus veendumust süüdimõistetu muutumises. A. Andritsal on kõrged ootused tulevase töökoha sissetulekute osas. Ilmselt ei jätkuks tal motivatsiooni töötada ootustele mittevastavas töökohas. Majanduslikku olukorda raskendavad võlad. Seega pole süüdimõistetu majanduslikud väljavaated vabaduses head. Elukoht ja ema toetus ei maanda materiaalsest toimetulekust seonduvaid riske.

7. A. Andritsal on diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus. Narkootikume hakkas ta tarvitama 20-aastaselt. Viimati karistati teda NPALS § 151 järgi kõigest paar kuud enne karistuse kandmisele asumist. Narkootikumide tarvitamine üle 20 aasta näitab, et ilmselt oleks nende tarvitamisest loobumine vabaduses suureks väljakutseks. Pelgalt vangistuses viibitud aeg, sotsiaalprogrammides osalemine ja lubadused ei pruugi olla piisavad narkootilistest ainetest lahtiütlemiseks.

8. Kohtul puudus veendumus, et perekond suudaks A. Andritsat mõjutada, sest sellel ei olnud uute kuritegude ärahoidvat toimet varasemalt. Soov vahetada suhtlusringkonda on küll vajalik, ent selle mõjud ei pruugi A. Andritsa käitumist oluliselt mõjutada.

MÄÄRUSKAEBUS

9. A. Andritsa palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt.

10. Selle vangistuse ajal on kaebaja mõistnud, et pani kuriteod toime joobeolekus. Ta sai aru, milleni see viib, ning kahetseb väga toimepandut. Saanud aru, milleni viivad narkootikumid, lõpetas ta vanglas metadooni kasutamise. A. Andritsa soovib edaspidi narkootikume mitte tarvitada ja läbida tagasilanguse ennetamiseks programme. Vanglas on ta kõik ettenähtu läbinud, tööst pole keeldunud ning distsiplinaarkaristused puuduvad. A. Andritsa soovib kohtult võimalust näidata, et ta on suuteline ühiskonda integreeruma ning lubab täita kõiki kohtu poolt pandavaid kohustusi. Tähtaegselt vabanedes ei pruugi A. Andritsal seda elukohta olla.

A. Andritsa soovib töötada ning lubab asuda tasuma kannatanutele hagisid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Riigikohus on 28. novembri 2023 lahendi nr 1-17-6026 p-s 9 leidnud, et kaebus on KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatu siis, kui ringkonnakohus on maakohtu otsuse ja apellatsiooni põhjal jõudnud järeldusele, et a) kriminaalasjas ei ole ühtegi KrMS §-s 338 loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks; b) ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et kaebaja asjakohastele väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus juba maakohtu lahendis, ning c) ringkonnakohtul ei ole seadusest tulenevat alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKK 16.12.2022, 1-22-510/38, p 13). Samasugustest põhimõtetest tuleb lähtuda ka määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel (vt ka RKKK 07.11.2023, 1-22-7792/21, p 8).

12. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus A. Andritsa ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Lähtutud ei ole sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest, olulisi asjaolusid ei ole tähelepanuta jäetud. Määruskaebuses ei ole maakohtule ette heidetud kaalutlusõiguse rikkumist. Esile on toodud mõningad positiivsed asjaolud (ITK läbimine, töötamine ja distsiplinaarkaristuste puudumine), mida kohus kaalutlusotsuse tegemisel arvestas. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaebaja asjakohastele väidetele olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus juba maakohtu lahendis. Eelkõige A. Andritsa varasem väga kriminaalne elukäik, pikaajalised sõltuvusprobleemid ning kuritegude sarnane muster annavad õigustatud põhjuse kahelda süüdlase lubadustes ja vabanemisjärgses õiguskuulekuses.

13. Eeltoodud põhjustel ja edulootuse puudumise tõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 määruskaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)