4-10-2188/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mail 2011.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2188 Kohtunik Pavel Gontšarov

Väärteoasi J.N-i kaebus Ida Prefektuuri Narva

politseijaoskonna 29.06.2010 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,10, 005236 Menetlusalune isik/

J.N

/isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja

Ida Politseiprefektuur / (Narva politseijaoskond) asukoht Vabaduse 5, 20303 Narva/ Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta J.N-i kaebus rahuldamata ja Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 29.06.2010 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,10, 005236 muutmata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru

Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 26.05.2011.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna patrullpolitseiniku Dmitri Ruban poolt koostati 01.06.2010 kaebuse esitaja suhtes väärteoprotokoll (AB 1113490) selle eest et ta 31.05.2010 kell

16.00 xxx sissekäigus olles alkoholijoobes karjus ja koputas korteri nr. 2 uksele, segas elumaja elanike rahu, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav karistusseadustiku (KarS) §

262 järgi (avaliku korra rikkumine).

2. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemväärteomenetleja Jüri Teslenko määras

29.06.2010 otsusega J.N-i väärteoasjas nr 2330,10, 005236 rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses, so. 900 krooni KarS § 262 järgi.

4-10-2188

2(4)

3. Viru Maakohtule esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja ei ole nõus otsusega ning on seisukohal et otsus on põhjendamata.

31.05.2010 kohtus tema oma firma juhatuse liikmena raamatupidajaga, kelle jutust selgus et firma finantsolukord on halb. Selline informatsioon oli väga häiriv ning kaebuse esitajal tõusis järsult vererõhk. Kaebuse esitajal on töövõime kaotus 80 % ja psühhiaatriahaigus. Põeb hüpertooniat, mistõttu halvenes tervislik seisund oluliselt. Oli vaja võtta ravimeid mis oli kodus. Raamatupidaja toimetas kaebuse esitaja trepikoja ette aadressil Tškalovi 8 ja läks ära.

Lähenes oma esimesel korrusel asuva korteri nr. 3 uksele ja püüdis seda avada. Tundis peapööritust, kaotas tasakaalu ja vajus vasakule kus 1,5 meetri kaugusel oli naaberkorteri nr. 2 uks. Põrkas täie hooga selle ukse vastu. Sel hetkel tekitas trepikojas müra ja naabritel võis tekkida mulje et koputab tahtlikult kõvasti nende uksele. Kukkus põrandale naabrite ukse ette. Palus valjusti kutsuda kiirabi. Üritas tõusta püsti haarates ukse käepidemest ja toetudes vastu ust, mis tekitas jällegi müra. Tõusis jalule ja läks trepist üles oma teise korruse korteri nr. 7 juurde avades ukse. Sel hetkel peeti ta kinni politseinike poolt. Hommikul pöördus haiglasse. Saades teada et ehmatas naabreid rääkis nendega ja palus vabandust. Eeltoodu alusel leiab et ei pannud toime talle süüksarvatavat väärtegu, purjus ei olnud ja ei rikkunud naabrite rahu tahtlikult. Kohtuväline menetleja ei kogunud piisavalt tõendeid ja hindas vääralt olemasolevaid tõendeid, mistõttu tegi põhjendamata otsuse. Palub otsuse tühistada ning väärteomenetluse lõpetada.

Menetlusaluse isiku vastulauses (tl 35-37) esitatu on identne kaebuse tekstiga.

KOHTU POOL TUVASTATUD ASJAOLUD

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (tl 28) kohaselt 31.05.2010 päeval tarvitas külas alkoholi ning hiljem läks koju. Kuna on II grupi invaliid ei mäleta kuidas sattus politseisse. Miks toimus konflikt naabritega selgitada ei oska. Rikkumisega on nõus.

Tunnistaja xxxx ütluste (tl 31) kohaselt 31.05.2010 umbes kell 16.00 oli oma ema juures aadressil xxx linnas. Nimetatud ajal kuulis trepikojas müra ja hiljem tugevat koputust nende korteri välisuksele. Hääle järgi tundis ära naabri J.N-i kes oli alkoholijoobes. Ust ei avanud ning siis pressis J.N välja välisukse uksesilma ja kahjustas käepidet (see ei avanud enam ust). Kutsus politsei, kuna seda toimub tihti. J.N on täiesti ebaadekvaatne kui ta on purjus ja tülitab pidevalt naabreid oma käitumisega ja tekitab varalist kahju.

Patrullpolitseiniku (tl 32) kohaselt oli J.N alkoholijoobes Roman Jerjomini ettekande

ja käitus agressiivselt, kisendas ja sõimas. Märkusele rahuneda ei reageerinud ja seostatult midagi selgitada ei saanud. xxxx selgitas et J.N-i selline käitumine ei ole harv nähtus ning täna ta püüdis siseneda korterisse nr. xxx kus J.N elab uks oli suletud sest viimane ei saanud ust avada kuna lõhkus ära ka oma korteri ukse käepideme.

Patrullpolitseiniku

(tl 34) kohaselt oli J.N silmnähtavalt Nikolai Sahharovi ettekande

joobes ja agressiivne. Sellepärast pandi tal käed raudu (järelevalve meetme kohaldamise protokoll, tl 33) ja toimetati Narva politseijaoskonda.

Joobeseisundi kontrollimise protokolli (tl 30) kohaselt kontrolliti joobeseisundit indikaatorvahendiga Alcoquant A 111233 ja indikaatorvahendi tulemus oli positiivne. J.N esines silmade punetus, pupillid olid suured, reaktsioon väga aeglane, taju selge ja esinesid kerged kordinatsioonihäired.

4-10-2188

3(4) Väärteomaterjalide juures asuva Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (tl 54-56) kohaselt keeldus J.N politseisõidukisse minemast, politseinikud püüdsid teda viia trepist alla hoides mõlemalt poolt kinni, kuid J.N osutus vastupanu ja käitus agressiivselt. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt kuulis ta 31.05.2010 kella 16.00 paiku tugevat lööki oma korteri ikse vastu ning uksesilma kaudu nägi et trepikojas lärmas joobes naaber J.N kes osutas hiljem ka politseisõidukisse paigutamisel politseinikele vastupanu.

Tunnistajad xxx väidavad et J.N lärmas kõigepealt trepikoja teisel ning seejärel trepikoja esimesel korrusel lüües kõvasti vastu korterite uksi. J.N oli joobes. Tunnistaja xxx nägi esimesel korrusel tugevas joobes J.N-i kes lamas trepiastmetel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Kohus leiab, et

J.N-i poolt KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, tegu on õigesti kvalifitseeritud ja menetlusaluse isiku tegevusele on antud õige hinnang.

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

V™S § 120 lg 1 kohaselt võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses juhul, kui kaebuse koopia on saadetud kohtumenetluse teisele poolele, selgitatud tema seisukoht kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Pooled on teatanud et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 53, 61).

2. KarS § 262 kohaselt on karistatav avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine.

Avaliku korra rikkumine KarS § 262 järgi eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas, või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda rikutakse muul viisil (mitte rahu rikkumisega). Avaliku korra rikkumise subjektiivse koosseisu tunnustena tahtluse, motiivi, eesmärgi ega ajendi tuvastamist seadus ei nõua.

Avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. (RKKKo-d 3-1-1-29-10 p-d 7 ja 7.1, 3-1-1-33-11 p 13).

Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt menetlusalune isik „Sillamäel Tškalovi maja nr. 8 sissekäigus olles alkoholijoobes karjus ja koputas korteri nr. 2 uksele, segas elumaja elanike rahu“. Kohus leiab, et maja trepikoja (sissekäigu) näol on tegemist avaliku kohaga, sest juurdepääs trepikotta on ka kolmandatel isikutel.

Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige

4-10-2188

4(4) mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu. Sellisteks tegudeks võivad olla näiteks lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. Avaliku korra muu rikkumisena tuleb käsitada näiteks avaliku asja rikkumist, lõhkumist või omavolilist teisaldamist, kui puuduvad kuriteo tunnused KarS § 204 järgi, samuti alkoholi pruukimist avalikus kohas või alkoholijoobes avalikku kohta ilmumist jms (RKKKo 3-1-1-102-03 p 9).

3. Kaebuse esitaja on eelnevalt väitnud et päeval tarvitas alkoholi, ei mäleta kuidas sattus politseisse ja on nõus rikkumisega (tl 28), kuid kaebuses leiab, et rikkumist toime ei pannud, püüdis avada enda korteri (nr. 3) ust, tundis peapööritust, kaotas tasakaalu ja põrkas täie hooga vastu naaberkorteri ust ja kukkus ukse ette millega tekitas müra. Püsti tõustes haaras ukse käepidemest, mis tekitas jällegi müra.

Kohus arvates on kaebuse esitaja poolt kaebuses välja toodu ümber lükatud tunnistaja xxx ütlustega (tl 31): „kuulis trepikojas müra ja hiljem tugevat koputust nende korteri välisuksele.

J.N pressis välja välisukse uksesilma ja kahjustas käepidet ,“ Roman Jerjomini

ettekandega (tl 32): „ oli alkoholijoobes, J.N käitus agressiivselt, kisendas ja sõimas. J.N-ile kuuluva korteri nr. 7 uks oli suletud, sest seda ei saanud avada kuna lõhutud oli ukse käepide“, J.N oli silmnähtavalt joobes, Nikolai Sahharovi ettekandega (tl 34): „ agressiivne“ ja väärteomaterjalide juures asuva Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruses esitatuga (tl 54-56), millest tuleneb, et kriminaalmenetluse käigus oli tuvastatud, et“

Joobes J.N osutus politseinikele vastupanu ja käitus agressiivselt, lärmas trepikojas.

Joobes J.N lõi kõvasti vastu korterite uksi ja hiljem lamas trepiastmetel.“ Selline tegevus on teiste elanike rahu häiriv ja nende suhtes lugupidamatust väljendav (kisendamine, sõimamine, uste tagumine, trepiastmetel lamamine). Samuti rikkus kaebuse esitaja võõra välisukse uksesilma ja kahjustas ukse käepidet. Kohus uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab et J.N-i süü KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. J.N-i joobeseisundi kohta märgib kohus et KarS § 262 sätestatud väärteo koosseisu seisukohalt ei oma tähtsust kas isik oli alkoholijoobes või mitte.

4. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

KarS § 15 lg 3 alusel on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud vastulausega ja KarS § 56 lg 1 sätestatuga ning kergendava asjaoluna kaebuse esitaja tervislikku puuet, milline on tõendatud väärteotoimiku materjalidega. Kaebuse esitajale väärteootsusega määratud rahatrahv on sanktsiooni alammäära lähedal.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Otsus on tehtud juhindudes VtMS §-dest 120 lg 1; 132-135

Pavel Gontšarov Kohtunik