1-11-1212/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Legislator summary
AI generatedkuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel kohaldada Harles Särg’ile liitkaristust 09.04.2008 a. Pärnu Maakohtu ja 09.10.2008 a. Harju Maakohtu otsustega mõistetud karistustega
Legislator headnote
AI generated1-11-1212/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel kohaldada Harles Särg’ile liitkaristust 09.04.2008 a. Pärnu Maakohtu ja 09.10.2008 a. Harju Maakohtu otsustega mõistetud karistustega
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-11-1212
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.aprillil 2011 a Pärnu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-1212 (10250100861)
Kohtukoosseis
Kohtunik Teet Olvik
Rahvakohtunikud Helga Mitt ja Endel Hunt
Sekretär Anneli Kaljula
Prokurör
Aarne Pruus
Kaitsjad
Eve Jundas, Natalia Suvorova
Kriminaalasi
Harles Särg süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja § 213 lg 1 ning Rain
Gustavson süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi üldmenetluses
Süüdistatavad
Harles Särg, isikukood 37902184223, XXXXXXXXX, varem
kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.17.04.1995 a. Pärnu
Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2 järgi 1 aastase
vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase katseaja kohaldamisega.
2.27.09.1995 a. Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, §
140 lg 2 p 1, § 197 lg 2 p 2 järgi 1 aasta ja 6 kuulise
vabadusekaotusega.
3.12.06.1998 a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, §
140 lg 2 p 1, § 197 lg 2 p 2 järgi 1 aasta ja 6 kuulise
vabadusekaotusega.
4.28.08.2001 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi
2 aastase vabadusekaotusega.
5.06.12.2001 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 2102 lg 2 p 1,2,4 ja §
2025 lg 1 järgi 3 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega.
6.06.12.2001 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 ja §
197 lg 2 p 1 järgi 3 aastase vabadusekaotusega.
7.13.10.2004 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 331 järgi 8 kuu ja 16
päevase vangistusega.
1-11-1212
8.09.04.2008 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 201 lg 2 p 1, § 209
lg 2 p 1, § 257 ja § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aastase vangistusega
tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega.
9.09.10.2008 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 1
aasta ja 4 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseaja
kohaldamisega.
10.05.04.2010 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1 järgi
rahalise
karistusega
summas
13000
krooni.
Väärtegude
toimepanemise eest karistatud kokku 26.-l korral.
Tõkend
vahistamine
kohaldatud
alates
13.05.2010
a.,
kahtlustatavana kinni peetud ja viibib vahi all alates 11.05.2010 a.
Rain Gustavson, isikukood 38104194926, XXXXXXXXX, varem
kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.02.10.2002 a. Tallinna
Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 197 lg 2 p 2, § 140 lg 2
p 1,3 ja § 202 järgi 2 aastase vangistusega.
2.05.06.2003 a. Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi 2
aastase vangistusega.
3.06.02.2004 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2 järgi
1 aasta ja 10 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseaja
kohaldamisega.
4.29.06.2004 a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 25 lg 2 ja § 199
lg 2 p 4,8 järgi 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega.
5.07.12. 2004 a. Lääne – Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p
4,8 järgi 2 aasta ja 27 päevase vangistusega.
6.02.05.2005 a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,
§ 183 lg 2 p 2, § 414 lg 1 järgi 2 aasta 6 kuu ja 2 päevase
vangistusega.
7.14.12.2005 a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 344 lg 1, § 349,
§ 209 lg 2 p 1 järgi 2 aasta 6 kuu ja 2 päevase vangistusega.
8.19.12.2006 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1, § 344
lg 1 ja § 349 järgi 1 aasta 7 kuu ja 15 päevase vangistusega.
9.09.02.2010 a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS 184
lg 2 p 2 järgi 2 aasta 11 kuu ja 1 päevase vangistusega tingimisi 3
aastase katseaja kohaldamisega. Väärtegude toimepanemise eest
karistatud kokku 33.-l korral.
Tõkend
vahistamine
kohaldatud
alates
13.05.2010
a.,
kahtlustatavana kinni peetud ja viibib vahi all alates 11.05.2010 a.
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 310, § 311-313, § 314, § 315,
kohus otsustas:
Õigeks mõista Harles Särg KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi.
Süüdi tunnistada Harles Särg KarS § 213 lg 1 järgi ning karistada teda (1 a 6 k) ühe aasta ja kuue
kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel kohaldada Harles Särg’ile liitkaristust
1-11-1212
09.04.2008 a. Pärnu Maakohtu ja 09.10.2008 a. Harju Maakohtu otsustega mõistetud karistustega
üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista karistuseks (4 a 4 k) neli aastat ja neli
kuud vangistust. Mõistetud karistusest lugeda seoses katseaja möödumisega kantuks 09.04.2008 a.
Pärnu Maakohtu otsusega kohaldatud karistus (3 a) kolm aastat vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata ülejäänud karistuse osast 1 aasta ja 4 kuulisest vangistusest karistusaja
hulka Harles Särg’i poolt ajavahemikus 11.05.2010 a. kuni 14.04.2011 a. eelvangistuses viibitud
aeg, s.o. 11 kuud ja 4 päeva ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (4 k 26 p) neli
kuud ja kakskümmend kuus päeva vangistust, mille kandmise algust arvata alates 14.04.2011 a. s.o.
alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.
Õigeks mõista Rain Gustavson KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.
Süüdi tunnistada Rain Gustavson KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistada teda (3 a) kolme aastase
vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Rain Gustavsonile mõistetud karistust Pärnu
Maakohtu 09.02.2010 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 a 11 k 1 p) kahe aasta
üheteist kuu ja 1 päevase vangistuse võrra ning mõista liitkaristusena (5 a 11 k 1 p) viis aastat
üksteist kuud ja üks päev vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata Rain Gustavsonil eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning
lugeda tal karistuse kandmise algust alates 11.05.2010 a., s.o. alates tema kinnipidamisest.
Tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.
Välja mõista VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1050 lg 1 ja § 1043 ning TsKMS § 440 lg 1 alusel Harles
Särg’ilt tsiviilhagid – (300.38) kolmsada eurot ja 38 senti OÜ SMS Laen (a/a nr. X SEB pangas või
a/a nr. X Swedbank pangas), (166.17) ükssada kuuskümmend kuus eurot ja 17 senti Placet Group
OÜ (a/ a nr. X Swedbank pangas või a/a nr. X SEB pangas või a/a nr. X Sampo pangas), (151.79)
ükssada viiskümmend üks eurot ja 79 senti Raha 24 OÜ (a/a nr. X Swedbank pangas või a/a nr. X
SEB pangas või a/a nr. X Sampo pangas või a/a nr. X Nordea pangas), (123.35) ükssada
kakskümmend kolm eurot ja 35 senti Monetti AS (a/a nr. X Nordea pangas või a/a nr. X Sampo
pangas või a/a nr. X SEB pangas või a/a nr. X Swedbank pangas), (127.82) ükssada kakskümmend
seitse eurot ja 82 senti AR Partnerid OÜ (reg. kood X, a/a nr. X Swedbank pangas), (187.84)
ükssada kaheksakümmend seitse eurot ja 84 senti Ferratum Estonia OÜ (a/a nr. X Swedbank pangas
või a/a nr. X SEB pangas või a/a nr. X Sampo pangas või a/a nr. X Nordea pangas) ning (307.06)
kolmsada seitse eurot ja 06 senti Mobile Credit Estonia OÜ (a/a nr. X Swedbank pangas) kasuks.
KrMS § 313 lg 1 p 11 kohaselt asitõendid, millised asuvad kriminaalasja juures – mobiiltelefon
Sony Ericsson, tagastada selle omanikule Rain Gustavsonile, poolik majapidamispaberirull,
minigrip kilekotid ja süstal hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
Eesti Advokatuuril hüvitada Harles Särg’i kaitsjale Eve Jundasele riigi õigusabi kulud seni
hüvitamata osas summas (716.93) seitsesada kuusteist eurot ja 93 senti ning Rain Gustavsoni
kaitsjale Natalia Suvorovale (716.93) seitsesada kuusteist eurot ja 16 senti.
Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetutelt riigi tuludesse järgmised menetluskulud –
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud määratud kaitsjate osalemise eest kriminaalasja menetluses
– Harles Särg’ilt (912.50) üheksasada kaksteist eurot ja 50 senti vandeadvokaat Eve Jundase ja Rain
Gustavsonilt (870.32) kaheksasada seitsekümmend eurot ja 32 senti vandeadvokaat Natalia
Suvorova osalemise eest.
-KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopiate paljundamise kulud
Harles Särg’ilt (7.19) seitse eurot ja 19 senti ja Rain Gustavsonilt (7.19) seitse eurot ja 19 senti.
-KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel Rain Gustavsonilt ekspertiisitasud – (252.13) kakssada viiskümmend
1-11-1212
kaks eurot ja 13 senti narkootilise aine ekspertiisi, (95.42) üheksakümmend viis eurot ja 42 senti
arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi ja (460.16) nelisada kuuskümmend eurot ja 16 senti DNA
ekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasjas.
-KrMS § 175 lg 1 p 2 ja § 178 lg 1 p 3 alusel Harles Särg’ilt sõidukulud (40) nelikümmend eurot
kannatanu Raha24 OÜ esindaja D.– J. T. viibimise eest kohtuistungil.
Välja mõista sundrahad - Harles Särg’ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel seoses teise astme kuriteo
toimepanemisega (417.03) nelisada seitseteist eurot ja 03 senti ja Rain Gustavsonilt KrMS § 179 lg
1 p 1 alusel seoses esimese astme kuriteo toimepanemisega (695.05) kuussada üheksakümmend viis
eurot ja 05 senti - riigi tuludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi
arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank
pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitused „Harles Särg või
Rain Gustavson, 1-11-1212, menetluskulud või sundraha“.
Kui menetluskulud ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse
läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras.
Edasikaebamise kord
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva
jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.
Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.
Asjaolud
Süüdistatavatele RAIN GUSTAVSONILE ja HARLES SÄRG’ile oli esitatud süüdistus alljärgnevas
– Rain Gustavson, olles 09.02.2010 a. karistatud Pärnu Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 alusel
ning Harles Särg, olles 09.04.2008 a. karistatud Pärnu Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 alusel,
olles seega mõlemad varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Neile oli
esitatud süüdistus selles, et nemad koos ja isikute grupis 11.05.2010 a. käitlesid ebaseaduslikult
suures koguses narkootilist ainet tegutsedes selleks alljärgnevalt – Harles Särg korraldas
ebaseaduslikult suures koguses narkootilise aine omandamise ja vedamise, mis seisnes selles, et ta
helistas 11.05.2010 a. Rain Gustavsonile ning saavutas temaga kokkuleppe, et Rain Gustavson
hangib 2000 krooni suuruse vahendustasu eest tablette, narkootilist ainet ja muretseb sõiduauto,
millega toimetada narkootiline aine edasimüümise eesmärgil Tallinnast Pärnusse. Rain Gustavson
nõustus Harles Särg’i poolt pakutava 2000 krooni suuruse vahendustasu eest narkootilist ainet
hankima ja selle Tallinnast Pärnusse toimetamiseks muretsema sõiduauto.
Seejärel, vastavalt omavahelisele kokkuleppele, omandas Rain Gustavson 11.05.2010 a. lõuna paiku
Tallinnas, eeluurimisega täpselt kindlaks tegemata isikult 90 tabletti narkootilist ainet kogukaaluga
21,60
grammi,
milles
metüleendioksümetamfetamiini
sisaldus
oli
0,35
grammi
ja
klorofenüülpiperasiini sisaldus oli 2,05 grammi. Pärast seda küsis Rain Gustavson oma tuttavalt
kasutamiseks sõiduauto X, reg. nr. X ja võttis kella 15.00 paiku Tallinnas Järvevana teel auto peale
ka Harles Särg’i, kellega ta seal kohtus ning kelle juhendamisel asus ta narkootilise aine
edasimüümise eesmärgil sõitma Pärnu suunas.
Seejärel vedasid Rain Gustavson ja Harles Särg koos narkootilise aine tablette kuni Rapla maakonna
Märjamaa valla Tallinn – Pärnu – Ikla maantee 63 kilomeetrini, kus politsei nad kell 15.55 kinni
pidas ja 90 narkootilise aine tabletti sõiduautost vaatluse käigus ära võttis.
Vastavalt Sotsiaalministri 18.05.2005 a. määrusele nr. 73 kuuluvad metüleendioksümetamfetamiin
(ecstasy) ja klorofenüülpiperasiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, mille
käitlemine on vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse
1-11-1212
(NPALS) § 3 lg 1 alusel keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil. NPALS §
31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt
kümnele inimesele.
Süüdistus Rain Gustavsonile on esitatud KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi narkootilise aine suures koguses
ebaseaduslikus käitlemises isikute grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine
suures koguses ebaseadusliku käitlemise.
Harles Särg’ile on esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ebaseaduslikus suures koguses
isikute grupis narkootilise aine omandamise ja veo korraldamises isikuna, kes on varem toime
pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise.
Veel on Harles Särg’ile esitatud süüdistus selles, et tema, omamata kavatsust lepingutingimusi täita,
sisenes 05.07.2007 a. kella 11.01 ajal ebaseaduslikult V. M. nimele väljastatud Hansapanga
internetipanga kasutajatunnust, parooli ja salasõna sisestades V. M. Hansapanga internetipanga
maksekeskkonda ning kasutades V. M. Hansapanga internetipanga parooli ja salasõna, võttis
viimase teadmata ja tema nimel IP aadressil X e-posti aadressil X telefoninumbril X osaühingust
SMS Laen laenu summas 3000 krooni. Taotletud laenu laekumisel V. M. arvelduskontole nr. X
Hansapangas, sisenes Harles Särg varalise kasu saamise eesmärgil 05.07.2007 a. uuesti
ebaseaduslikult V. M. Hansapanga internetipanga kasutajatunnust, salasõna ja parooli sisestades V.
M. internetipanga maksekeskkonda ning kandis 05.07.2007 a. laenusumma A. H. arveldusarvele,
saades seega internetipanka andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalist kasu.
-Samuti selles, et tema, omamata kavatsust lepingutingimusi täita, 05.07.2007 a. kella 12.07 ajal
sisenes ebaseaduslikult V. M. nimele väljastatud Hansapanga internetipanga kasutajatunnuse,
parooli ja salasõna sisestamise teel V. M. Hansapanga internetipanga maksekeskkonda ning
kasutades V. M. Hansapanga internetipanga parooli ja salasõna, võttis viimase teadmata ja tema
nimel IP aadressil X e-posti aadressil X telefoninumbril X osaühingust Mobile Credit Estonia laenu
summas 3000 krooni.
Taotletud laenu laekumisel V. M. arvelduskontole nr. X Hansapangas, sisenes Harles Särg varalise
kasu saamise eesmärgil 05.07.2007 a. uuesti ebaseaduslikult V. M. Hansapanga internetipanga
kasutajatunnust, salasõna ja parooli sisestades V. M. internetipanga maksekeskkonda ning kandis
05.07.2007 a. laenusumma A. H. arveldusarvele, saades seega internetipanka andmete
ebaseadusliku sisestamise teel varalist kasu.
-Samuti selles, et omamata kavatsust lepingutingimusi täita, sisenes Harles Särg 06.07.2007 a. kell
4.40 ebaseaduslikult V. M. nimele väljastatud Hansapanga internetipanga kasutajatunnuse, parooli
ja salasõna sisestamise teel V. M. Hansapanga internetipanga maksekeskkonda ning kasutades V.
M. Hansapanga internetipanga parooli ja salasõna, võttis viimase teadmata ja tema nimel IP
aadressil X ja X. e-posti aadressil X telefoni numbril X osaühingust Raha24 laenu summas 2000
krooni. Taotletud laenu laekumisel V. M. arvelduskontole nr. X Hansapangas, sisenes Harles Särg
varalise kasu saamise eesmärgil 06.07.2007 a. uuesti ebaseaduslikult V. M. Hansapanga
internetipanga kasutajatunnust, salasõna ja parooli sisestades V. M. internetipanga maksekeskkonda
ning kandis 06.07.2007 a. laenusumma A. H. arveldusarvele, saades seega internetipanka andmete
ebaseadusliku sisestamise teel varalist kasu.
-Samuti selles, et omamata kavatsust lepingutingimusi täita, sisenes Harles Särg 06.07.2007 a. kella
13.30 ajal ebaseaduslikult V. M. nimele väljastatud Hansapanga internetipanga kasutajatunnust,
parooli ja salasõna sisestades V. M. Hansapanga internetipanga maksekeskkonda ning kasutades V.
M. Hansapanga internetipanga parooli ja salasõna, võttis viimase teadmata telefoni numbril X
osaühingust Ferratum Estonia laenu summas 2000 krooni. Taotletud laenu laekumisel V. M.
arvelduskontole nr. X Hansapangas, sisenes Harles Särg varalise kasu saamise eesmärgil 06.07.2007
a. uuesti ebaseaduslikult V. M. Hansapanga internetipanga kasutajatunnust, salasõna ja parooli
1-11-1212
sisestades V. M. internetipanga maksekeskkonda ning kandis 06.07.2007 a. laenusumma A. H.
arveldusarvele, saades seega internetipanka andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalist kasu.
Samuti selles, et omamata kavatsust lepingutingimusi täita, sisenes Harles Särg 09.07.2007 a. kella
10.17 ajal ebaseaduslikult V. M. nimele väljastatud Hansapanga internetipanga kasutajatunnust,
parooli ja salasõna sisestades V. M. Hansapanga internetipanga maksekeskkonda ning kasutades V.
M. Hansapanga internetipanga salasõna parooli ja salasõna, võttis viimase teadmata ja tema nimel
IP aadressil X e-posti aadressil X telefoni numbril X osaühingust Placet Group laenu summas 2000
krooni. Taotletud laenu laekumisel V. M. arvelduskontole nr. X Hansapangas, sisenes Harles Särg
varalise kasu saamise eesmärgil 09.07.2007 a. uuesti ebaseaduslikult V. M. Hansapanga
internetipanga kasutajatunnust, salasõna ja parooli sisestades V. M. internetipanga maksekeskkonda
ning kandis laenusumma 09.07.2007 a. R. T. arveldusarvele, saades seega internetipanka andmete
ebaseadusliku sisestamisega varalist kasu.
-Samuti selles, et omamata kavatsust lepingutingimusi täita, sisenes Harles Särg 10.07.2007 a. V.
M. nimele väljastatud Hansapanga internetipanga kasutajatunnuse, parooli ja salasõna sisestamisega
V. M. Hansapanga internetipanga maksekeskkonda ning kasutades V. M. Hansapanga
internetipanga parooli ja salasõna, võttis viimase teadmata ja tema nimel IP aadressil X e-posti
aadressil X. telefoni numbril X aktsiaseltsist Monetti laenu summas 1600 krooni. Taotletud laenu
laekumisel V. M. arvelduskontole nr. X Hansapangas, sisenes Harles Särg varalise kasu saamise
eesmärgil 09.07.2007 a. uuesti ebaseaduslikult V. M. Hansapanga internetipanga kasutajatunnust,
salasõna ja parooli sisestades V. M. internetipanga maksekeskkonda ning kandis 10.07.2007 a.
laenusumma R. T. arveldusarvele, saades seega internetipanka andmete ebaseadusliku sisestamisega
varalist kasu.
-Samuti selles, et omamata kavatsust lepingutingimusi täita, sisenes Harles Särg 26.07.2007 a. kella
3.03 ajal ebaseaduslikult V. M. nimele väljastatud Hansapanga internetipanga kasutajatunnust,
parooli ja salasõna sisestades V. M. Hansapanga internetipanga maksekeskkonda ning kasutades V.
M. Hansapanga internetipanga parooli ja salasõna, võttis viimase teadmata tema nimel telefoni
numbril X osaühingust AR Partnerid laenu summas 1000 krooni. Taotletud laenu laekumisel V. M.
arvelduskontole nr. X Hansapangas, sisenes Harles Särg varalise kasu saamise eesmärgil 26.07.2007
a. uuesti ebaseaduslikult V. M. Hansapanga internetipanga kasutajatunnust, salasõna ja parooli
sisestades V. M. internetipanga maksekeskkonda ning kandis 26.07.2007 a. laenusumma R. V.
arveldusarvele, saades seega internetipanka andmete ebaseadusliku sisestamisega varalist kasu.
Süüdistus Harles Särg’ile on esitatud KarS § 213 lg 1 järgi ebaseaduslikus, varalise kasu saamise
eesmärgil andmetöötlusprotsessi sekkumises andmete korduva ebaseadusliku sisestamisega.
Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus
Asja kohtulikul uurimisel tunnistas süüdistatav Rain Gustavson end süüdi selles, et toimetas
11.05.2010 a. sõiduautoga narkootilist ainet, ecstasy tablette sõiduautoga X Tallinnast Pärnu
eesmärgiga aine Pärnus maha müüa, kuid sõiduk peeti teel Tallinnast Pärnu Märjamaa lähistel
politseitöötajate poolt kinni ning narkootilise aine tabletid, millised asusid Rain Gustavsoni
nahkjope taskus, võeti politseitöötajate poolt ära. Koos Rain Gustavsoniga viibis samas sõiduautos
veel ka Harles Särg, kuid R.Gustavsoni ütluste kohaselt ei olnud H.Särg narkootilisest ainest teadlik
ega osalenud selle veos. Samuti ei ole H.Särg R.Gustavsonilt narkootilise aine muretsemist ja selle
müügi eesmärgil vedu Pärnusse tellinud. R.Gustavson tunnistas, et ta tarvitab narkootikume, millest
tulenevalt oli tal sõidukis süstal koos narkootilise aine vedelikuga.
Süüdistatav Harles Särg end kuriteo toimepanemises KarS § 184 lg 2 p 1,2 süüdi ei tunnistanud
kinnitades, et ta ei ole seda kuritegu toime pannud. Süüdistatava ütluste kohaselt kutsus
R.Gustavson teda 11.05.2010 a. Pärnusse kaasa, millega H.Särg ka nõustus. Teel Tallinnast
Pärnusse pidasid politseitöötajad nende sõiduki kinni. H.Särg kinnitas, et ta ei olnud teadlik, et
1-11-1212
R.Gustavson toimetab Pärnusse narkootilist ainet, samuti ei ole ta narkootilise aine vedu ja
realiseerimist korraldanud.
Kuriteo toimepanemises KarS § 213 lg 1 järgi tunnistas Harles Särg end süüdi osaliselt seletades, et
võttis küll Viktor Mere nimel ning tema pangaandmeid kasutades kiirlaene, kuid seda V. M.
teadmisel ja nõusolekul, viibides ka 05.07. ja 06.07.2007 a. toimunud laenude võtmise juures,
08.07.2007 a. sõitis V. M. aga ära Inglismaale. Süüdistatava ütluste kohaselt sai V. M. võetud
laenudest endale 5000 krooni ning tal oli V. M. kokkulepe võtta V. M. nimelt laenu summas 10000
krooni. H.Särg tunnistas, et laenu võtmisel ei olnud tal kavatsust saadud laene tagasi maksta,
soovides laenudega saada rahalist kasu. Laenuandjate tsiviilhaginõuetele H.Särg vastu ei vaielnud
ning leidis, et ta peab tekitatud kahjud hüvitama.
Prokurör leidis, et mõlema süüdistatava süü neile süükspandud kuritegude toimepanemises on
tõendatud ning ta palus Rain Gustavsoni süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning tema
karistamist liitkaristusena 5 aasta 11 kuu ja 1 päevase vangistusega, samuti Harles Särg’i süüdi
tunnistamist nii KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja § 213 lg 1 järgi ning tema karistamist liitkaristusena 6 aasta
10 kuu ja 6 päevase vangistusega.
Rain Gustavsoni kaitsja leidis, et tema kaitsealuse süü narkootilise aine käitlemises on leidnud
tõendamist, kuid kuna ei ole tõendatud süüdistatava Harles Särg’i süü koos R.Gustavsoniga kuriteo
toimepanemises, siis tuleb Rain Gustavsoni süüdistus ümber kvalfitseerida KarS § 184 lg 2 p 2
järgi.
Harles Särg’i kaitsja leidis, et H.Särgi süü kuriteo toimepanemises KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ei ole
tõendamist leidnud ning süüdistatav kuulub selles õigeks mõistmisele. Samuti, kuna V. M. on
nõustunud, et H.Särg võtab tema nimelt laenu 10000 krooni ulatuses, siis selles osas ei kuulu H.Särg
süüdi mõistmisele. Samas selles osas, mis ületab 1000 krooni suurust laenusummat, kuulub H.Särg
süüdi tunnistamisele kuriteo toimepanemises. Kaitsja palus süüdistuse mahu vähenemist arvestada
karistuse mõistmisel ning tsiviilhagisumma nõuete lahendamisel.
Kohtu seisukoht
Esmalt analüüsib kohus süüdistatavate süüd kuriteo toimepanemises KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, s.o.
narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Kohus leidis, et nimetatud kuriteo
toimepanemises on tõendatud süüdistatava Rain Gustavsoni süü, kuid ei ole tõendamist leidnud
Harles Särg’i süü.
Asja kohtulikul uurimisel tunnistas süüdistatav Rain Gustavson end süüdi ja kinnitas, et toimetas
11.05.2010 a. sõiduautoga X Tallinnast Pärnusse narkootilist ainet, ecstasy tablette. Süüdistatava
ütluste kohaselt pidi ta Pärnusse toimetama 200 tabletti ning need Mai Selveri juures üle andma.
Tabletid olevat ta saanud Tallinnas S. nimelise isiku käest, samuti oli sõiduautos temale kuuluv
süstal amfetamiiniga R.Gustavsoni enda tarbeks. Rain Gustavsoni kinnitusel ei olnud H.Särg
narkootilise aine veost teadlik, samuti ei ole ta nimetatud vedu tellinud. Asjaolu, et Rain Gustavson
31.05.2010 a. toimunud ülekuulamisel on kinnitanud Harles Särg’i osalemist narkootilise aine veol
(R.Gustavson on kinnitanud, et H.Särg soovis R.Gustavsoni kaudu hankida nn. „rattaid“, s.o.
narkootilist ainet, et see Pärnus maha müüa I kd. t.l. 81-83) põhjendas R.Gustavson sellega, et
nimetatud ütlused andis ta ilma kaitsja juuresolekuta ning uurija lubas tühistada R.Gustavsonile
kohaldatud kokkusaamiste, kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piirangud, kui R.Gustavson annab
ütlusi H.Särg’i vastu. 02.06.2010 a. tühistati prokuröri määrusega R.Gustavsoni suhtes rakendatud
piirangud (I kd. t.l. 42), 01.10.2010 a. toimunud ülekuulamisel on R.Gustavson andnud juba
teistsuguseid, asja kohtuliku uurimise ütlustega sarnaseid ütlusi, kinnitades, et H.Särg ei ole
narkootilise aine vedu tellinud ega selle veos osalenud (I kd. t.l. 88-90).
R.Gustavsoni ütlused kinnitavad tema poolt narkootilise aine edasiandmise eesmärgil toimepandud
1-11-1212
vedu Tallinnast Pärnusse, s.o. selle käitlemist, kuid ei tõenda ega kinnita H.Särg’i süüd nimetatud
kuriteo toimepanemises.
Süüdistatav Harles Särg on nii kriminaalasja kohtueelses kui ka kohtulikus menetluses kinnitanud,
et ta küll sõitis R.Gustavsoniga 11.05.2010 a. Tallinnast Pärnusse kaasa, kuid ta ei olnud teadlik ega
osalenud narkootilise aine veos. Samuti ei ole ta narkootilise aine vedu tellinud ega korraldanud.
H.Särg seletas, et sõites koos R.Gustavsoniga Pärnusse, soovis ta Pärnus kohtuda oma naise ja
tuttavatega, kellele ta ka helistas ning leppis kokku kohtumise.
Hindamaks süüdistatavate süüd nimetatud kuriteo toimepanemises, tuleb kohtul hinnata, kas ja
millisel määral tõendavad süüdistatavate süüd kuriteo toimepanemises lisaks süüdistatavate ütlustele
veel muud kriminaalasja menetluses kogutud tõendid.
-Sõiduauto X, riiklik reg. nr. X vaatlusprotokollist, läbiotsimisprotokollist ja fototabelitest (I kd. t.l.
2, 4-5, 6-8) nähtub, et pärast sõiduki kinnipidamist ning selle läbiotsimist politseitöötajate poolt
avastati selle tagaistmelt nahkjope, mille põuetaskust leiti tsellofaankile sisse mässitud pabernutsak.
Kile ja selle sees olnud majapidamispaberi avamisel leiti minigrip kilekott roosakat värvi
tablettidega. Samuti leiti sõiduautost süstal, mis sisaldas hägust vedelikku. Kriminaalmenetlusega on
kindlaks tehtud, et nahkjope, mille taskus olid tabletid, kuulus R.Gustavsonile. Narkootilise aine
ekspertiisiga (I kd. t.l. 64-65) on kindlaks tehtud, et sõiduautost leitud 90 roosat värvi tabletti
sisaldasid narkootilist ainet MDMA (ecstasy) ning süstlast leitud hägune vedelik sisaldas samuti
narkootilist ainet amfetamiini.
Nimetatud asjaolud kinnitavad ja tõendavad seda, et nimetatud sõidukiga veeti narkootilist ainet.
Kuna tabletid leiti R.Gustavsoni jope taskust, kinnitab nimetatud asjaolu tema kokkupuudet
narkootilise aine omandamises ja veos. Samas ei kinnita aga nimetatud tõendid H.Särg’i süüd ning
tema osalemist narkootilise aine käitlemises.
Kile, majapidamispaber, minigrip kilekott koos roosakat värvi tablettidega ning süstal on
asitõenditena vaadeldud ning liidetud kriminaalasja juurde. Samuti on vaadeldud sõidukist leitud
neljast võtmest koosnevat võtmekimpu ja kahte Nokia tüüpi mobiiltelefoni (I kd. t.l. 9-19). Lisaks
eelnimetatule on asitõendina vaadeldud veel Rain Gustavsonile kuulunud mobiiltelefoni Sony
Ericsson ning selles salvestatud sõnumeid (I kd. t.l. 20-23).
Mobiiltelefoni Sony Ericsson vaatlusega on tuvastatud sellelt R. P. nimelisele abonendile
11.05.2010 a. kell 10.51 saadetud sõnum „Ära nussi ütle kas läheb kaubaks või ei“ (I kd. t.l. 20, 22,
23). Samuti on vaatlusega kindlaks tehtud, et R. P. nimelise abonendi numbriks on X. H.Särg’i
ütluste kohaselt on R. P. nimeliseks abonendiks tema sõber R. B., kes oli H.Särg’i korterikaaslaseks
ja kelle mobiiltelefoni H.Särg ka kasutas. H.Särg kinnitas, et eelnimetatud sõnum ei olnud seotud
narkootikumidega. Samas ta kinnitas, et suhtles 11.05.2010 a. hommikul R.Gustavsoniga, kuna
leppis viimasega kokku kus ja millal Pärnusse sõiduks kokku saada.
Kohtu hinnangul ei tõenda eelnimetatud sõnum H.Särg’i osalemist narkootilise aine käitlemises.
Asja kohtulikul uurimisel kinnitas R.Gustavson, et saatis taolise sõnumi, kuid selle mõtteks oli
küsida H.Särg’ilt kas viimane tuleb Pärnusse kaasa. Kohtu hinnangul on antud sõnumi seostamine
H.Särg’i poolt narkootilise aine käitlemisega oletuslik, kuivõrd antud sisuga sõnum võib tähendada
mida tahes, sealhulgas ka seda, kas H.Särg on nõus kaasa sõitma. Samas kui ka eeldada, et sõnumi
sisuks on mingi kaup, ei kinnita sõnumi sisu millist konkreetset kaupa silmas peetakse ning millist
konkreetset tegevust „kaubaks minemise“ all mõeldakse.
-Kriminaalasja kohtueelses menetluses läbiviidud läbiotsimisega Harles Särg’i elukohas Tallinnas
Võistluse 3-1, ei ole leitud asitõendeid, mis kinnitaksid H.Särg’i süüd talle süüks pandud kuriteo
toimepanemises KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi (I kd. t.l. 53-54).
-DNA ekspertiisiaktis sisalduva eksperdi arvamusega (I kd. t.l. 75-80) on kindlaks tehtud, et
1-11-1212
sõiduautost leitud kahelt tsellofaankilelt, ja tualettpaberilt tuvastati DNA segaprofiilid, millised
langevad kokku R.Gustavsoni DNA profiiliga, kuid ei lange kokku H.Särg’i DNA profiiliga. Samuti
ei
saa
välistada
R.Gustavsoni
bioloogilise
materjali
esinemist
minigrip
kilekotilt
ja
majapidamispaberilt. Samas ei ole Harles Särg’i DNA profiili tuvastatud ei tsellofaankiledelt,
tualettpaberi, minigrip kilekoti ega majapidamispaberi proovidelt. Eeltoodu tõendab süüdistatava
R.Gustavsoni kokkupuuteid narkootilise aine pakenditega, kuid ei tõenda H.Särg’i kokkupuudet
nendega. Kohtu hinnangul kinnitavad DNA ekspertiisiga tuvastatud asjaolud R.Gustavsoni ütlusi
selle kohta, et narkootilise aine omandas ja võttis edasitoimetamiseks kaasa tema, kuid ei tõenda, et
seda oleks teinud H.Särg.
-Jälitustoimingu, mobiiltelefonide kõnedeeristuste jälitusprotokollist (I kd. t.l. 84-87) nähtuvad
järgmised asjaolud – Süüdistatav H.Särg on 11.05.2010 a. enda kasutuses olnud mobiiltelefoni
abonentnumbrilt helistanud kolmel korral R.Gustavsonile ning viiel korral Pärnus asunud,
kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud abonentnumbri X kasutajale. R.Gustavson on H.Särg’i
mobiiltelefoni abonendile helistanud samuti kolmel korral ning saatnud talle ka ühel korral kella
10.51 ajal sõnumi, millele kohus on juba eelpool, asitõendi vaatlusprotokollis osundanud. Lisaks
sellele on omavahel telefoni teel, kokku viiel korral suhelnud R.Gustavson ning S. nimeline
telefoniabonent.
Kohtu hinnangul nähtub kõnedeeristustest, et süüdistatavad H.Särg ja R.Gustavson on 11.05.2010 a.
alates kella 6.30 kuni 12.31 mitmel korral omavahel telefoni teel suhelnud. Samas ei ole
kriminaalmenetlusega kindlaks tehtud nende omavaheliste kõnede sisu. Asja kohtulikul uurimisel
avaldasid süüdistatavad, et telefoni teel suhtlemise sisuks oli kokku leppida, kas H.Särg sõidab
R.Gustavsoniga Pärnusse kaasa ning see, kus ja millal kohtuda. Samas eitasid süüdistatavad seda, et
kõnede sisuks oleks olnud kokku leppida narkootilise aine muretsemine ning selle
edasitoimetamine. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatavate eeltoodud ütlused asja kohtulikul uurimisel
ümber lükatud ning eeldus, et lepiti kokku narkootilise aine käitlemises, on oletuslik ja tõendamata.
Samuti ei ole kriminaalmenetlusega kindlaks tehtud, kellele kuulus mobiiltelefoni abonent X, mille
kasutaja asus Pärnus ning millisele helistas korduvalt H.Särg. Asja kohtulikul uurimisel avaldas
H.Särg, et ta helistas oma Pärnu tuttavatele, et nendega kohtuda, kuid seda niisama, mitte
narkootilise aine pakkumisega seoses. Kohtu hinnangul ei ole ka need süüdistatava poolt antud
ütlused asja kohtuliku uurimisega ümber lükatud ja ei ole tõendatud, et H.Särg eeltoodud
telefoninumbrile helistades oleks kokku leppinud narkootilise aine toomises ja müügis.
Suhtlemise osas telefoni teel S. nimelise isikuga avaldas R.Gustavson, et sai narkootilise aine
tabletid eelmisel õhtul S., kes Pärnusse sõidu ajal sõitis enda autoga R.Gustavsoni ja H.Särg’i autol
ees. R.Gustavsoni ütlustel jäi osa tablette S. kätte ning teine osa tablette oli tema käes. Samuti leppis
ta S. Laagri bensiinijaamas kokku, kus nad hiljem Pärnus kohtuvad. Kuna S. osales aktiivselt
narkootilise aine edasitoimetamises ning pidi ka hiljem Pärnus selle müügis osalema, pidi
R.Gustavson temaga 11.05.2010 a. olema telefoni teel pidevalt kontaktis.
Kohus leidis, et R.Gustavsoni antud ütlused ei ole kohtuliku uurimisega ümber lükatud. Samas ei
ole kohtueelse menetlusega välja selgitatud S. isik ega ka tema võimalik osalemine narkootilise aine
käitlemises. Samuti ei kinnita ega tõenda R.Gustavsoni ja S. kõnede toimumine H.Särg’i süüd
narkootilise aine käitlemises, kuid tõendab R.Gustavsoni süüd selles.
-Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis sisalduva eksperdi arvamusega (I kd. t.l. 69-71) on
tõendatud, et narkootilise aine MDMA puhul piisab narkootilise joobe tekitamiseks kümnele
inimesele kogusest 0,75 kuni 2 grammi ning klorofenüülpiperasiini puhul kogusest 0,175 kuni 0,525
grammi. Kuna narkootilise aine ekspertiisiga tuvastati, et sõiduautost leitud tabletid sisaldasid 2,05 g
klorofenüülpiperasiini ja 0,35 g MDMA-d, siis võimaldas äravõetud narkootilise aine kogus tekitada
narkojoovet rohkem kui kümnele inimesele, milline on suureks koguseks KarS § 184 mõttes.
Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et ei ole tõendamist leidnud H.Särg’i süü talle süüks
1-11-1212
pandud kuriteo toimepanemises KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, s.o. narkootilise aine suures koguses
käitlemises. Samas on leidnud tõendamist, et süüdistatav R.Gustavson omandas S. nimelise isiku
käest 90 tabletti, s.o. suures koguses narkootilist ainet ning toimetas seda 11.05.2010 a. sõiduautoga
X realiseerimise eesmärgil Tallinnast Pärnu. Eelnimetatud tegevusega on R.Gustavsoni poolt
täidetud KarS § 184 ettenähtud objektiivne koosseis, kuivõrd ta omandas ja vedas suures koguses
narkootilist ainet sisaldavaid tablette (sisaldasid MDMA-d ja klorofenüülpiperasiini). Kuna
R.Gustavsoni puhul on tegemist isikuga, keda oli 09.02.2010 a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja
poolt karistatud kuriteo toimepanemise eest KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, siis oli tema puhul tegemist
KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isikuga. Samas, kuna kohtuliku uurimisega ei ole tõendamist
leidnud kuriteo toimepanek H.Särg’i poolt koos R.Gustavsoniga, tuleb R.Gustavson süüdistuses
KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks mõista ning tema süüdistus ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p
2 järgi.
Subjektiivsest
küljest
on
R.Gustavsoni
poolt
toimepandud
kuritegu
hinnatav
kuriteo
toimepanemisena KarS § 16 lg 2 järgi kavatsetult, kuna süüdistatav seadis endale eesmärgiks
süüteokoosseisule
vastava
asjaolu
teostamise,
narkootilise
aine
muretsemise
ja
selle
edasitoimetamise ning teadis, et see saabub. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel väljendus selles, et
tema aktiivse tegutsemise tagajärjel saabus tagajärg, s.o. ta omandas narkootilist ainet ja vedas seda
ehk käitles.
Eeltoodust tulenevalt tuleb R.Gustavson süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 õigeks mõista, kuid süüdi
tunnistada süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.
H.Särg tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi tema süü tõendamatuse tõttu
õigeks mõista.
Harles Särg’i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, s.o. kelmuses asus kohus järgmisele
seisukohale. Kohtu hinnangul on süüdistatava süü kuriteo toimepanemises leidnud tõendamist ning
seda järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – H.Särg’i enda ütluste ja süü omaksvõtuga asja
kohtulikul uurimisel, kus süüdistatav tunnistas, et võttis V. M. nimel erinevaid SMS laene. H.Särg,
kasutades V. M. käest saadud Hansapanga internetipanga kasutajatunnust, parooli ja salasõna esitas
kiirlaenu taotlused erinevatele kiirlaenu osaühingutele (SMS laen, Mobile Credit Estonia, Raha24,
Ferratum Estonia, Placet Group, Monetti, AR Partnerid). Laenuks saadud raha kanti A. H., R. T.või
R. V. arveldusarvetele ning võeti sealt H.Särg’i poolt välja. Süüdistatava ütluste kohaselt võttis ta
SMS laene 05.07., 06.07. ja 09.07.2007 a. V. M. teadmisel ja nõusolekul, kuid 26.07.2007 a. juba
ilma tema nõusolekuta. Samuti ei teadnud H.Särg kas 10.07.2007 a. AS-st Monetti laenu võttes V.
M. sellest teadlik oli. Süüdistatav tunnistas, et sai laenusid võttes rahalist kasu, samuti kinnitas, et
saadud rahast andis ta V. M. umbes 5000 krooni. H.Särg tunnistas, et teise isiku nimel laenusid
võttes ei olnud tal kavatsust neid tagasi maksta, samuti oli ta nõus hüvitama kannatanutest
laenufirmadele neile tekitatud varalise kahju kannatanute poolt taotletud summades.
V. M., kes on Eesti Vabariigist lahkunud ja alaliselt elama asunud Inglismaale, kohtusse ei ilmunud.
Kohtule ei ole teada tema praegune elukoht ning postiaadress. Samas oli prokurör temaga suhelnud
e-maili teel ning teatanud V. M. kohustusest ilmuda kohtuistungile. V. M. teatas prokurörile
elektroonilisel teel, et tal puuduvad rahalised vahendid ja võimalused kohtusse tulekuks, samuti ei
avaldanud ta oma täpset postiaadressi. Prokuröri andmetel ei ela ta enam 26.02.2008 a. kohtueelses
menetluses avaldatud aadressil X X X X X. Eeltoodust tulenevalt avaldas kohus KrMS § 291 p 4 ja
5 alusel V. M. kohtueelses menetluses antud ütlused, kuna tema asukohta ei ole suudetud kindlaks
teha, samuti esinesid tunnistajal muud kõrvaldamata takistused (rahaliste vahendite puudumine
kohalesõiduks teisest riigist) kohtusse ilmumiseks.
V. M. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt (II kd. t.l. 7-8) sai ta 05.07.2007 a. Pärnu
Kaubamajaka Hansapanga kontorist ümbriku sees pangakaardi ning muud pangadokumendid.
Väljunud pangast, kohtus V. M. kahe talle tundmatu noormehega, kellest üks tundis V. M. nimepidi.
1-11-1212
Seejärel hakkas V. M. noormeeste ettepanekul nendega alkoholi tarvitama hilisemaid sündmusi ta
täpselt ei mäleta. Mingi aeg hiljem avastas V. M., et tema pangast saadud ümbrik, panga pin-
koodide ja paroolidega on kadunud ning tema X elukohta X hakkasid tulema kirjad selle kohta, et ta
on võtnud SMS laene ja peab neid hakkama tagasi maksma. V. M. on kinnitanud, et ta ei ole SMS
laene võtnud, samuti ei ole ta kellelgi lubanud enda nimelt pangalaene võtta.
Tunnistaja ütlused lükkavad ümber süüdistatava kohtus antud ütlused selle kohta nagu oleks
viimane V. M. laenu võtmised kokku leppinud ja osa laenuraha endale saanud. Samas kinnitavad
tema ütlused seda, et võõraste noormeestega alkoholi tarvitades kasutati ilmselt ära temapoolset
alkoholijoovet ja sellest tingitud võimet toimuvast aru saada. Asjaolu, et ka V. M. oleks kiirlaenude
arvelt rahalist kasu saanud, on kohtu hinnangul süüdistatava H.Särg’i paljasõnaline väide.
Tähelepanuta ei saa siin jätta ka asjaolu, et V. M. lahkus juba 08.07.2007 a. ära Inglismaale, kuid
laenude võtmine H.Särg poolt jätkus ka pärast seda.
-Tunnistaja R. V. samuti kohtuistungile ei ilmunud. Prokuröri andmetel on ka tema Eesti Vabariigist
lahkunud ja elab Soomes, kuid tema täpne asukoht seal ei ole teada. Eeltoodust lähtudes avaldas
kohus ka tema ütlused KrMS § 291 p 4 alusel (II kd. t.l. 103-104). Tunnistaja ütlustel sai ta 2007 a.
kevadel tuttavaks Harles Särg’iga. Sama aasta juuli lõpus küsis H.Särg R. V. luba panga
arvelduskonto kasutamiseks, kuna tema enda pangakaart ei toimivat ja ta ei saa raha arvelt välja
võtta. R. V. nõustus ja andiski oma pankade, Hansa ja Norde panga arveldusarvete numbrid ja andis
talle ka sularaha. Seejärel kandis H.Särg interneti panga kaudu sama rahasumma tunnistaja arvetele
tagasi. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et tegemist oli rahaga, mille H.Särg võttis V. M.
nimelt laenuna osaühingust AR Partnerid summas 1000 krooni ning mille ta omastas kavatsemata
seda laenufirmale tagasi maksta.
-R. T. kriminaalasja kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt küsis Harles Särg temalt luba kanda
R. T. arveldusarvele raha, mille keegi tunnistajale tundmatu isik Viktor Mere olevat olnud
H.Särg’ile võlgu. Seejärel kanti R. T. pangaarvele V. M. arveldusarvelt raha, R. T. võttis selle välja
ning andis H.Särg’ile edasi.
Tunnistaja ütlused tõendavad seda, et H.Särg, võttes V. M. nimel kiirlaenu ning omastas selle.
Asjaolu, et süüdistatav lasi laenuraha üle kanda võõrale arveldusarvele viitab sellele, H.Särg soovis
raha omastada. Samuti tagas võõrale arveldusarvele raha kandmine selle, et raha läks laenuvõtja
arveldusarvelt välja ning laenuandjal kui võlausaldajal oli takistatud selle tagasisaamine. Eeltoodud
skeem võimaldas H.Särg’il raha omastada ning sellisel viisil varalist kasu saada.
-K. R. ütluste kohaselt võttis tema elukaaslane H.Särg K. R. nimele 2007 a-l SMS laene. Samas ei
tea ta V. M. nimelist isikut ning ei tea ka H.Särg’i ja V. M. omavahelistest suhetest.
-A. H. kohtus antud ütluste kohaselt kanti V. M. laenurahad 2007 a. juulis küll tema pangaarvele,
kuid pangakaart oli tema abikaasa M. H. käes, kes sai sellega ka raha arvelt välja võtta. Tunnistaja
ütlused tõendavad V. M. laenuraha liikumist A. H. arveldusarvele, samas ei ole tema neid summasid
endale saanud, vaid need on arvelt välja võetud.
-SMS Laen esindaja S. L. tõendas, et Interneti teel tehti 2007 a. Viktor Mere nimelt laenu taotlused,
kusjuures laenuandjale esitati V. M. enda ja pangakonto andmed. Pärast laenuvõtjalt vajalike
andmete saamist väljastas SMS Laen laenulepingu ning kui laenu taotleja oli selle allkirjastanud,
kandis laenuandja soovitud laenusumma, 3000 krooni üle V. M. arvelduskontole. Kannatanu taotles
kahju hüvitamist ja tsiviilhagi rahuldamist summas 4700 krooni (300.38 eurot), millest 3000 krooni
moodustab põhivõlg, 700 krooni intress ning 1000 krooni laenu väljastamisega seotud kulud.
Kannatanu esindaja ütlused tõendavad SMS Laen OÜ poolt laenu väljastamist V. M. nimele.
Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et laen, mille võtmisest V. M. ise teadlik ei olnud taotleti ja
omastati H.Särg’i poolt ning jäeti laenuandjale tagastamata.
SMS Laen raporti (II kd. t.l. 16), SMS laen hagiavaldusega (II kd. t.l. 19-20) ning laenulepinguga
1-11-1212
nr. X X a. (II kd. 23-29) on tõendatud OÜ SMS laen poolt V. M. laenu väljastamine summas 2000
krooni tagasimaksmise kohustusega 1 kuu (04.08.2007 a.).
-Placet Group OÜ esindaja F. S. tõendas, et V. M. nimelt taotleti laenu, milleks laenuvõtja pidi end
registreerima interneti keskkonda, sisestama enda andmed ja nõustuma laenu üldtingimustega.
Pärast vajalike nõuete täitmist väljastas Placet Group OÜ V. M. nimele laenu summas 2000 krooni,
millise aga laenusaaja jättis laenuandjale ettenähtud tähtajaks tagastamata. Kannatanu hinnangul on
V. M. sõlmitud laenuleping tühine ning sellega raha saaja alusetult rikastunud. Kuna tegemist on
tühise tehinguga, tuleb ennistada endine olukord ja hüvitada tekitatud kahju. Kannatanu taotles,
tuginedes VÕS § 128 lg 4 ja § 113 lg 1 kahju hüvitamist kogusummas 2600 krooni (166.17 eurot),
millest põhivõlg on 2000 krooni ja intress 600 krooni.
Kannatanu esindaja ütlused kinnitavad seda, et V. M. nimele võeti laen ning jäeti tagastamata.
Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et laenu tegelikuks võtjaks oli V. M. asemel H.Särg, kes
enda kui tegeliku laenuvõtja isiku varjamisega vabanes laenu tagasimaksmise kohustusest ning jättis
tagasimaksmise kohustuse laenu V. M. kanda, kes tegelikult raha ei saanud.
-Raha24 esindaja D. – J. T. ütlustel väljastati V. M. poolt laenu taotlus internetipanga kaudu.
06.07.2007 a. võeti V. M. poolt laen summas 2000 krooni tagasimaksmise tähtajaga 15 päeva.
Ettenähtud tähtajaks laenu laenuvõtja poolt ei tagastatud. Kannatanu esindaja taotles kahju
hüvitamist summas 2375 krooni ehk 151.79 eurot, millest põhivõlg on 2000 krooni ning intress 375
krooni. Viivise nõudmisest tsiviilhageja loobus. Kannatanu nõuet kinnitavad lisaks tema esindaja
kohtus antud ütlustele veel Raha24 poolt väljastatud teatis ja tsiviilhagi avaldus (II kd. t.l. 48, 51),
millistest nähtub põhivõlg summas 2000 krooni ning laenu väljastamise tasu summas 375 krooni.
Kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et eelnimetatud laenu taotles ja vormistas tegelikult
H.Särg, kes laenuraha omastas ning jättis tagastamata. Kuivõrd laen väljastati V. M. nimele vabanes
H.Särg enda isikut varjates laenu tagastamise kohustusest ning jättis selle V. M. kanda, kes
tegelikult raha ei saanud.
-Mobile Credit Estonia OÜ poolt esitatud tsiviilhagi avaldusega on tõendatud, et 05.07.2007 a. kanti
nende kui laenuandja poolt V. M. arveldusarvele laen summas 3000 krooni tagasimaksmise
tähtajaga 04.08.2007 a. (II kd. t.l. 33,34,39-40). Kuna laenu ettenähtud tähtajaks tagasi makstud ei
ole, taotletakse kahju hüvitamist kogusummas 4804.50 krooni (307.06 eurot), millest 3000 krooni
moodustab põhivõlg, 300 krooni laenutasu ja 1504.50 krooni õigusabi kulud. Kriminaalasja
menetlusega on tuvastatud, et tegelikult võttis V. M. nimel laenu H.Särg, kes omastas raha ning
vabanes võõra nime all laenuvõtjana esinedes laenusumma tagasimaksmisest.
-Monetti AS taotluse ja tsiviilhagi avaldusega (II kd. t.l. 66,173) V. M. nimele laenu väljastamine
10.07.2007 a. summas 1600 krooni, millele on hageja poolt lisatud käsitlustasu summas 260 krooni
ja meeldetuletustasu 70 krooni. Kokku on nõutud kahju hüvitamist summas 1930 krooni (123.35
eurot). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et tegelikult võttis V. M. nimelt laenu H.Särg, kes
raha omastas ning vabanes võõra nime all laenuvõtjana esinedes laenusumma tagasimaksmisest.
-AR Partnerid kiirlaenu keskuse avaldusest ja laenu väljavõttest (II kd. t.l. 75,76) nähtub, et
26.07.2007 a. taotleti V. M. nimel SMS laenu summas 1000 krooni. Laenuandja kohustas laenu
summas 1000 krooni ja intressi tagastama 30 päeva jooksul. Kuna laenuvõtja oma kohustust ei
täitnud, taotles laenuandja kahju hüvitamist summas 2000 krooni (127.82 eurot). Kriminaalasja
menetlusega on kindlaks tehtud, et tegelikult võttis laenu V. M. nimel H.Särg, kes raha omastas ning
vabanes võõra nime all laenuvõtjana esinedes laenusumma tagasimaksmisest.
-OÜ Ferratum Estonia teatisest (II kd. t.l. 169,170) nähtub, et V. M. nimelt esitati 06.07.2007 a.
SMS laenu taotlus summas 2000 krooni. Laenusumma rahuldati ja kanti üle V. M. arveldusarvele
Hansapangas. 27.08.2007 a. on V. M. laenuandjale helistanud ning teatanud, et tema laenu võtnud ei
ole ning pöördub nüüd antud küsimuses politsei poole (II kd. t.l. 170). OÜ Ferratum Estonia on
1-11-1212
esitanud nõude summas 2939 krooni (187.84 eurot), millest põhivõlg moodustab 2000 krooni ja 939
krooni käsitluskuludest ja viivisest. Kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et tegelikult
võttis laenu V. M. nimel H.Särg, kes raha omastas ning vabanes võõra nime all laenuvõtjana
esinedes laenusumma tagasimaksmisest.
-A H ja R T SEB panga pangakontode väljavõtetest (II kd. t.l. 87,88-90) nähtub, et V. M. on A.
H. pangakontole kantud 05.07.2007 a. 5900 krooni, 06.07.2007 a. 2000 krooni ja 1950 krooni. R. T.
pangakontole 09.07.2007 a. 1950 krooni, 10.07.2007 a. 1550 krooni. Eeltoodu kinnitab seda, et
H.Särg võttis V. M. nimel laenu, kandis V. M. arveldusarvele laekunud raha A. H. ja R. T.
arveldusarvetele ning võttis selle sealt välja omastades V. M. nimele väljastatud laenuraha.
-R. V. Nordea panga pangakonto väljavõttest (II kd. t.l. 95) nähtub, et 26.07.2007 na. on V. M.
nimelt laekunud R. V. arveldusarvele 950 krooni. Kohtu hinnangul, oli tegemist rahaga, mille
H.Särg sai esmalt R. V. ning millise ta hiljem V. M. arvelt R. V. arvele tagasi kandis.
-R. T. SEB panga pangakonto väljavõttest (II kd. t.l. 166-167) nähtub, et tema arvele on 16.08. ja
17.08.2007 a. kantud V. M. raha summas 2950 krooni ja 1950 krooni, kusjuures enne seda on ta
teinud raha väljamaksed. Eeltoodu kinnitab R. T. ütlusi selle kohta, et ta võttis esmalt raha enda
arvelt välja, andis selle H.Särg’ile.
Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et süüdistatav Harles Särg võttis teise isiku, V. M.
internetipanga kasutajatunnust, parooli ja salasõna kasutades tema nimelt SMS laene ning sai sellega
varalist kasu. H.Särg tunnistas, et laenusid võttes ei olnud tal kavatsust laenusid laenuandjatele
tagasi maksta. Olles esitanud V. M. nimelt laenu taotlemisel viimase andmed, viis H.Särg
laenuandjad eksimusse ning lõi neile tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, nagu oleks
laenuvõtjaks V. M. ning nagu sooviks laenuvõtja ettenähtud tähtajaks laenusummad tagastada.
Nimetatud tegevuse tagajärjel tegid laenuandjad vara käsutused kandes taotletud laenusummad üle
V. M. arveldusarvele, kust need H.Särg’i poolt kanti üle teistele arveldusarvetele ning pärast seda
sularahana välja võeti. Kuna kogu nimetatud tegevus toimus elektroonilisel teel arvuti abil
internetipanga kaudu, toimus H.Särg’i poolt ebaseaduslik sekkumine andmetöötlusprotsessi, millise
tegevusega on tema poolt täidetud KarS § 213 lg 1 ettenähtud objektiivne koosseis.
Subjektiivsest küljest on H.Särg’i tegevus käsitletav kuriteo toimepanemisena KarS § 16 lg 2
kohaselt kavatsetult, kuna H.Särg eelkirjeldatud tegevusega seadis eesmärgiks süüteokoosseisule
vastava asjaolu teostamise, s.o. saada petmise teel varalist kasu.
Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel väljendub selles, et H.Särg lõi arvutiprogramme kasutades
tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, sai sellise tegevuse tagajärjel varalist kasu ning tekitas
samas laenuandjatele varalise kahju.
Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist H.Särg’i poolt
kuriteo toimepanemises KarS § 213 lg 1 järgi.
KARISTUSE KOHALDAMISEST:
KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt
arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi
hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Asja kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist Rain Gustavsoni süü tahtlikus esimese astme ning
Harles Särg’i süü tahtliku teise astme kuriteo toimepanemises. Mõlema süüdistatava karistust
kergendava asjaoluna võib kohtu hinnangul arvestada KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt enda süü
tunnistamist ning selle kahetsemist. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 järgi süüdistatavate
puhul tuvastatud ei ole. Kohtu poolt ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et mõlemad süüdistatavad on
varem olnud korduvalt kohtulikult kriminaalkorras karistatud – Harles Särg kokku kümnel ja Rain
Gustavson üheksal korral, kusjuures mõlemad süüdistatavad on varem korduvalt kandnud ka
1-11-1212
reaalset vanglakaristust, mis ei ole neid aga mõjutanud hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.
KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik
saavutada kergema karistusega. Kohus leidis, et antud juhul ei ole süüdistatavate karistamine muul
viisil, kui reaalse vanglakaristusega võimalik. Harles Särg’ile karistust kohaldades tuleb arvestada,
et tema puhul on leidnud tõendamist kuriteo toimepanek mitmetest kuriteoepisoodidest koosnevast
kelmuses, millega on laenuandjatest kannatanutele tekitatud märkimisväärset varalist kahju.
H.Särg’i poolt on kahjud täies ulatuses hüvitamata. Samas väljendas ta aga asja kohtulikul
arutamisel kahetsust ning nõustus täies ulatuses kahjude hüvitamisega. Lähtudes eeltoodust, asus
kohus seisukohale, et H.Särg’ile tuleb karistusena kohaldada vanglakaristust, kuid seda alla
ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. H.Särg’ile lõpliku liitkaristuse kohaldamisel tuleb aga
arvestada temale varem kohaldatud kohtulikke karistusi. H.Särg pani käesolevas kriminaalasjas
käsitletavad kuriteod toime ajavahemikus 05.-26.07.2007 a. peale mida on teda karistatud kokku
kolmel korral – 09.04.2008 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 257 ja §
184 lg 2 p 2 järgi 3 aastase vangistusega tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega. 09.10.2008 a.
Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 1 aasta ja 4 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase
katseaja kohaldamisega ja 05.04.2010 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1 järgi rahalise
karistusega summas 13000 krooni. Seoses sellega, et käesoleva kriminaalasja kuriteod on toime
pandud enne eelnimetatud kohtuotsustega mõistetud karistusi, kuulub H.Särg’i käesolevas
kriminaalasjas kohaldatav karistus KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 järgi liitmisele 09.04.2008 a. Pärnu
Maakohtu ja 09.10.2008 a. Harju Maakohtu otsustega mõistetud karistustega üksikkaristusest
raskeima suurendamise teel. Kuna praeguseks on aga möödunud 09.04.2008 a. Pärnu Maakohtu
otsusega kohaldatud tingimusliku 3 aastase vangistuse katseaeg, siis tuleb antud karistus seoses
katseaja möödumisega lugeda kantuks. Ülejäänud karistuse osast tuleb aga H.Särg’il lugeda
karistusaja hulka tema poolt ajavahemikus 11.05.2010 a. kuni 14.04.2011 a. eelvangistuses viibitud
aeg, s.o. 11 kuud ja 4 päeva.
Rain Gustavsonile tuleb karistusena kohaldada samuti vangistust, mille kohaldamisel tuleb
arvestada seda, et R.Gustavson pani toime narkootilise ainega seotud kuriteo, olles alles hiljuti,
09.02.2010 a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud samasuguse kuriteo toimepanemise eest KarS § 184
lg 2 p 2 järgi tingimusliku vanglakaristusega, millest järeldub, et ta on vaatamata varasemale
karistusele jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Eeltoodust lähtudes, ei ole
R.Gustavsonile võimalik kohaldada karistust minimaalmäära lähedases määras. Kuna tema puhul on
aga leidnud tõendamist kuriteo toimepanek ainult ühes kuriteoepisoodis ning tal esineb ka karistust
kergendav asjaolu, siis on kohtu hinnangul talle võimalik kohaldada karistust alla ettenähtud
sanktsiooni keskmise määra. Samuti kuulub R.Gustavsonile kohaldamisele KarS § 65 lg 2 järgi
liitkaristus ning tema karistus suurendamisele Pärnu Maakohtu 09.02.2010 a. otsusega mõistetud
karistuse ärakandmata osa 2 aasta 11 kuu ja 1 päeva vangistuse võrra, millest kuulub KarS § 68 lg 1
alusel mahaarvamisele ajavahemikus 11.05.2010 a. kuni 14.04.2010 a. eelvangistuses viibitud aeg,
s.o. 11 kuud ja 4 päeva.
Tsiviilhagid:
Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhaginõuded kiirlaenu firmad, millistele jäid Harles
Särg’i poolt V. M. nimel võetud kiirlaenud tagastamata. Tsiviilhaginõuded on esitatud järgmistes
summades OÜ SMS Laen 300.38 eurot, Placet Group OÜ 166.17 eurot, Raha24 OÜ 151.79 eurot,
Monetti AS 123.35 eurot, 127.82 eurot AR Partnerid OÜ, 187.84 eurot Ferratum Estonia OÜ ja
307.06 eurot Mobile Credit Estonia OÜ. Asja kohtulikul arutamisel võttis süüdistatav Harles Särg
omaks, et ta on kiirlaenude võtmise ja nende tagasimaksmata jätmisega tekitanud kannatanutele
varalist kahju. Süüdistatav nõustus esitatud hagidega ning nendes äratoodud nõudesummadega.
TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks.
Kuna käesoleval juhul on süüdistatav, s.o. kostja hagejate nõuded õigeks võtnud, kuuluvad
tsiviilhagid esitatud kujul rahuldamisele.
1-11-1212
Asitõendina on kriminaalasja juurde liidetud Rain Gustavsonile kuuluv mobiiltelefon Sony
Ericsson. Kohus leidis, et nimetatud mobiiltelefon kuulub selle omanikule tagastamisele. Samuti on
kriminaalasja juures asitõenditena poolik majapidamispaberirull, minigrip kilekotid ja süstal. Kuna
nimetatud esemed ei oma praktilist ega varalist väärtust, samuti on nende puhul tegemist kuriteo,
s.o. narkootilise aine käitlemiseks kasutatud vahenditega, kuuluvad need kohtuotsuse jõustumisel
hävitamisele.
Eesti Advokatuuri poolt kuuluvad hüvitamisele kaitsjatasud määratud kaitsjate osalemise eest
kriminaalasja menetluses – Harles Särg kaitsjale Eve Jundasele 716.93 eurot (573.54 eurot
kaitsjatasu ja käibemaks 143.39 eurot) ja Rain Gustavsoni kaitsjale Natalia Suvorovale 716.93 eurot
(573.54 eurot kaitsjatasu ja käibemaks 143.39 eurot).
KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele järgmised menetluskulud –
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud määratud kaitsjate osalemise eest kriminaalasja menetluses
– Harles Särg’ilt 912.50 eurot Eve Jundase ja Rain Gustavsonilt 870.32 eurot Natalia Suvorova
osalemise eest kriminaalasja menetluses. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tuleb süüdistatavatel välja
mõista nende kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud, mõlemalt 7.19
eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kuuluvad väljamõistmisele ekspertiisitasud Rain Gustavsonilt
seoses tema süüdi tunnistamisega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi – 252.13 eurot narkootilise aine
ekspertiisi, 95.42 eurot arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi ja 460.16 eurot DNA ekspertiisi
läbiviimise eest kriminaalasjas. Harles Särg’ilt kuuluvad veel KrMS § 175 lg 1 p 2 ja § 178 lg 1 p 3
alusel väljamõistmisele sõidukulud summas 40 eurot, mille kohus hüvitas tsiviilhageja, Raha24
esindajale D. – J. T. seoses tema viibimisega kohtuistungil.
KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt tuleb Harles Särg’ilt välja mõista riigi tuludesse sundraha summas
417.03 eurot seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega, Rain Gustavsonilt aga 695.05
eurot seoses tema poolt esimese astme kuriteo toimepanemisega.
Teet Olvik Helga Mitt Endel Hunt
Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik