Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-24-1176/7 AI generated

2-24-1176/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 2-24-1176/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

M. L. (hageja) esitas 22. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule hagi. Hagiavalduse kohaselt küsis M. hagejalt laenu. Hageja kandis 300 eurot S. M. elukaaslase M. T. kontole. Esialgses hagis märkis hageja, et ilmselt tuleb nõue esitada M. T. vastu.

Legislator headnote

AI generated

2-24-1176/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: , kes ei ole aga laenulepingu pool. Seega ei ole hagis esitatud asjaoludele tuginedes võimalik hageja nõuet ühelgi materiaalõiguslikul alusel rahuldada. Eelneva tõttu jätab kohus hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Keywords

AI generated
payment of cost deposit liability for costs bank charges informal value transfer system cost-covering rent bank account information
AI generated
2-05-23987/11
Hageja tegi 02.01.2004.a. ülekande kostja arvele summas 44 000 krooni märkega “ülekanne”. Poolte vahel polnud mingeid lepinguid ega kokkuleppeid. Seda on kostja kinnitanud ka vastuses pretensioonile. Summa oli mõeldud laenuna ning selle kohta pidi sõlmitama laenuleping. Kostja keeldus nii lepingu sõlmimisest kui ka summa tagastamisest. Seega on kostja rikastunud hageja arvelt 44 000 krooni ulatuses. VÕS § 1028 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja on õigusliku aluseta saanud 44 000 krooni ja hageja palub selle raha kostjalt välja mõista. Hageja taotleb kohtukulude, sealhulgas kulud õigusabile, kostjalt väljamõistmist.
2-07-41564/2
05.10.2007.a. Harju Maakohtusse hageja poolt esitatud ja 11.10.2007.a. kohtumäärusega menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt sõlmis IO 35 000 krooni saamiseks laenulepingu oma 2-07-41564 ema MO´iga, eesmärgiga tasuda lepingu alusel saadud raha eest sissemakse ühise eluaseme, kinnistu mõttelise osa aadressil XXX, soetamiseks koos oma tolleaegse elukaaslase DTga. Laenulepingu järgselt kohustus hageja kandma laenusumma IO´i soovil kinnistu müüja NM arveldusarvele Hansapangas ja IO kohustus laenu tagastama hiljemalt 30 aprilliks 2006.a. Hageja kandis laenulepingus kokkulepitud summa 35 000 krooni NM arveldusarvele 25. oktoobril 2004.a. Kinnistu müügileping sõlmiti müüja ja DT vahel ning lepingu kohaselt paluti kinnistusraamatusse sisse kanda DT. IOi ja DT suhted halvenesid, nad läksid lahku ja soetatud kinnistu jäi DT ainukasutusse. IO leidis, et DT on tema arvel alusetult rikastunud 35 000 krooni võrra. IOi soovis, et DT summa tagastaks ja ta saaks hagejale võla tasuda, keeldus DT järjekindlalt summat tagastamast.
2-20-13690/15
B. K. (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi M. K. i (kostja) vastu 130 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt soovis M. K. saada laenu 130 eurot, et tasuda juuksehoolduse eest S. ilusalongis. A. B. K. tasus 22.05.2020. a ilusalongi kontole 130 eurot selgitusega „M. K. juuksehooldus“. M. K. lubas raha tagastada esimesel võimalusel, kuid ei ole seda siiani teinud. KOHTU PÕHJENDUSED Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud, kostja on kinnitanud nende kättesaamist kohtule saadetud e-kirjas 26.11.2020.a. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 20 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2-09-2407/13
Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Kristiina Kohv ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxxxxxxxx xxx xx-xx), kostja Vahur Välja (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx, xxxxx x-x) Resolutsioon Välja mõista Vahur Väljalt 24 481.- krooni Kristiina Kohvi kasuks.
2-25-18784/11
number XXX. Pooled ei ole koos elanud 18 aastat, kui kostja kolis ära ja leidis enda kõrvale teise tema osavõtuta. Kostja avaldas, et nõustub hagiga, oleks olnud nõus ka kohtuväliselt lahutama aga

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-1176 Tsiviilasi

M. L. hagi M. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. L. (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja: M. T. (isikukood xxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse M. L. hagi M. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

1. M. L. (hageja) esitas 22. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule hagi. Hagiavalduse kohaselt küsis

S. M. hagejalt laenu. Hageja kandis 300 eurot S. M. elukaaslase M. T. kontole. Esialgses hagis märkis hageja, et ilmselt tuleb nõue esitada M. T. vastu.

1. veebruaril 2024 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles märkis kostjateks nii S. M. kui ka M. T. . Hageja märkis, et ülekanne oli tehtud M. T. S. M. soovil. Võlgu sai 29. augustil 2023 summas 300 eurot. Laenu küsis kuuks ajaks. Hageja soovib oma raha tagasi saada. Kohus jättis 22. veebruari 2024 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat täpsustama, kes on kostja (kas S. M. , M. T. või nad mõlemad) ja tasuma riigilõivu 100 eurot.

27. veebruaril 2024 esitatud täpsustuses on hageja palunud käesolevas asjas kostjaks märkida M.

T. . Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduses toodud asjaolud viitavad sellele, et hageja ja S. M. vahel oli sõlmitud laenuleping, ning hageja kandis S. M. soovil laenu M. T. kontole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuandja (hageja) saab nõuda laenu tagastamist laenusaajalt ehk sellelt, kellega oli sõlmitud suuline laenuleping. Seega, kui laenuleping oli sõlmitud hageja ja S. M. vahel, saab laenu tagasi nõuda laenusaajalt ehk S. M. . Hageja täpsustuse kohaselt nõuab hageja laenu tagastamist M.

T. , kes ei ole aga laenulepingu pool. Seega ei ole hagis esitatud asjaoludele tuginedes võimalik hageja nõuet ühelgi materiaalõiguslikul alusel rahuldada. Eelneva tõttu jätab kohus hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

3. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, tuleb määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Kuivõrd kohus jätab hagi menetlusse võtmata, on hagejal tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 2 õigus esitada kohtule avaldus hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

5. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes kohtunik