2-23-123187/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 1. aprill 2024

Tsiviilasja number

2-23-123187

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi Urmo Almari vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Revensen OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Revensen OÜ (registrikood 16625699),

lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Vastustaja

(kostja):

Urmo

Almar

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Revensen OÜ apellatsioonkaebust Tartu

Maakohtu 10. jaanuari 2024. a otsuse peale menetlusse

võtmast ja lugeda apellatsioonkaebus koos lisadega

Revensen OÜ-le tagastatuks.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisesest tingitud

menetluskulud

Revensen

OÜ

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Revensen OÜ (hageja) hagi Urmo Almari (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks, mille maakohus lahendas 10. jaanuari 2024. a otsusega.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1004 eurot 23

senti. Seda ületavas osas jättis maakohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Maakohus

jättis menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 47% ulatuses kostja ja 53% ulatuses

hageja kanda, rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistis

kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 188 eurot ja sellelt viivise võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust

kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Hageja nõue tulenes Ühisraha OÜ (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt, kuna leidis, et krediidiandja on kostjale krediidi

võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja palub tühistada maakohtu

otsuse osaliselt kostjalt väljamõistetud võla suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus,

millega rahuldada hagi täies ulatuses. Alternatiivselt palub hageja saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Hageja palub jätta menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda.

Hageja leiab, et tema poolt esitatud tõendid ei anna alust asuda järeldusele, et krediidiandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et hageja Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2024. a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Tsiviilasja hind maakohtus oli 2490 eurot 90 senti (sh põhinõue 1665 eurot 34 senti). Kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud

asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas asjaolusid, mis annaksid aluse väita,

et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või

selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna

vastupidise väitmiseks alust.

Maakohus selgitas 18. augusti 2023 määruses hagejale, et hagejal tuleb muuhulgas esitada kogu

informatsioon vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning kõik sellekohased

tõendid. Hagiavaldusest nähtub, et kostja esitas laenutaotluste esitamisel oma pangakonto

väljavõtte ja koostatud on kostja pangakonto väljavõtte analüüs. Maakohus märkis otsuse p-s 8,

et juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse juurde ei ole lisatud kostja pangakonto

väljavõtet ega ka selle analüüsi, hageja esitas kohtule vaid kostja pangakonto väljavõtte alusel

tehtud analüüsi, kuid kostja pangakonto väljavõtet ei esitanud. Maakohus leidis õigesti, et kuna

esitatud ei olnud kostja pangakonto väljavõtet, ei olnud kohtul võimalik veenduda kostja

sissetulekute ja igakuiste kulude suuruses. Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses asjaolu, et

maakohus on juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hagiavalduse juurde ei ole lisatud kostja

pangakonto väljavõtet. Hageja lisas apellatsioonkaebusele täiendava tõendina tabeli kostja

finantskohustuste kohta, kuid kostja pangakonto väljavõtet ei esitanud.

3. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tuleb lugeda TsMS § 638 lg 4 alusel tagastatuks ning

TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

4. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse menetlemise

kulusid. Hageja võib TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)