2-21-13402/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13402

Kohtuasi

X hagi Q, Y ja W vastu isaduse vaidlustamiseks ja

põlvnemise

tuvastamiseks

ning

lastele

uue

perekonnanime andmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.12.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Q ja Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Orav

Kostjad (apellandid) Q (isikukood XXXXXXXXXXX) ja

Y (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja F,

lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl

Kostja W (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Q ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 02.12.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt

muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-21-13402

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja, bioloogiline isa) esitas 26.08.2021 (täiendatud 03.12.2021) Harju Maakohtule Q

(kostja I, laps), Y (kostja II, laps) ja W (kostja III, registrijärgne isa, laste ema elukaaslane)

vastu hagi, milles palus tuvastada, et lapsed ei põlvne registrijärgsest isast, ning tuvastada, et

lapsed põlvnevad hagejast. Lisaks palus hageja anda lastele uue perekonnanime XXX.

Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt algas hageja ja laste ema (F) suhe 2019 novembris-

detsembris ja see kestis edasi ka kohtumenetluse alguses. Hageja ja laste ema ei elanud koos,

kuid nad veetsid töövälisel ajal ühiselt aega. Hageja ja laste ema ei asunud koos elama, kuna

laste ema ja kostja III ühine 15-aastane poeg ei ole nende suhet aktsepteerinud. Hageja ja laste

ema rääkisid laste saamisest. Laste ema teatas 2021 jaanuaris hagejale, et ta on rase ja ootab

kaksikuid. Alates sellest ajast on hageja elanud teadmisega, et ta saab isaks, ning hageja ja laste

ema teatasid tuttavatele, et nad saavad lapsevanemateks. Hageja hoolitses raseduse ajal laste

ema eest, teades et ta kannab tema lapsi, ning osales 22.03.2021 koos laste emaga koolitusel

„Sünnituseks ettevalmistus“. Lapsed sündisid XX.XX.XXXX enneaegsetena ja viibisid emaga

kuni 27.04.2021 haiglas, seejärel kolm päeva koos hagejaga ning alates 30.04.2021 asus laste

ema koos lastega elama oma vanemate juurde. Hageja osales laste elus isana alates laste sünnist

(veetis laste ema ja lastega koos aega, hoolitses nende eest, käis arsti juures, ujumas, beebide

massaažis ja uneseminaril). 10.06.2021 teatas laste ema hagejale, et hageja ei ole laste isa. Laste

ema väitel ei tea ta, kes on laste isa, kuid isana on sünniakti kantud kostja III. Hagejal on

põhjendatud kahtlus, et tema on laste isa. Laste eostamise ajal olid hageja ja laste ema

monogaamses püsisuhtes (suhtlesid iga päev, veetsid suurema osa vabast ajast koos, reisisid,

olid intiimsuhetes ja rääkisid laste saamisest). Asjaolu, et laste ema pikaajaline elukaaslane ei

olnud hageja ja laste ema suhtest teadlik, ei tähenda, et hageja ei oleks osalenud laste ja nende

ema elus.

Hageja isaduse tuvastamise korral tuleb muuta laste perekonnanime ja määrata uueks

perekonnanimeks hageja perekonnanimi. Hageja soovib laste eest hoolitsemisel ja kasvatamisel

osaleda ning olla täisväärtuslik lapsevanem. Ta on lastega kohtunud iga päev, kui nad on

Tallinnas olnud ning täidab laste elus olulist rolli ja hakkab seda tegema olulisel määral ka

tulevikus. Lastel ei ole enda praeguse perekonnanimega sidet tekkinud, sest lapsed on väga

väikesed (hagi esitamise ajal neljakuused). Põhjendamatu on jätta lastele selle mehe

perekonnanime, kellest lapsed ei põlvne ja kes ei osale laste kasvatamises.

Kostjate vastuväited

2. Laste ema vaidles laste nimel hagile vastu, palus jätta isaduse vaidlustamise ja tuvastamise

nõude rahuldatama ning lastele uue perekonnanime andmise nõude hagimenetluses läbi

vaatamata. Menetluskulud palus ta jätta hageja kanda.

2-21-13402

Laste ema elab pikka aega (20 aastat) koos kostjaga III, kellega tal on ühine laps ning kes on

kantud ka kaksikute isana laste sünniakti, st nad moodustavad kolmelapselise perekonna.

Lapsed tunnevad kostjat III oma isana, kostja III kasvatab lapsi ning neil on tekkinud

emotsionaalne kiindumussuhe. Isaduse vaidlustamine ei ole laste huvidega kooskõlas, sest

riivab intensiivselt laste sotsiaalset kuuluvustunnet. Hagejal puudub side lastega. Lastel on

olemas isa, kes neid kasvatab ning ennast laste isaks peab ning keda lapsed isana tunnevad.

Lapsele perekonnanime valimine on lapse sündimisel lapse hooldusõiguslike vanemate

ühekordse otsustusõiguse teostamine ja vaidlus hooldusõiguslike vanemate vahel tuleb

lahendada hagita menetluses. Kuna hageja ei olnud hagi esitamise ajal laste hooldusõiguslik

vanem, ei olnud tal õigust nõuda laste perekonnanime muutmist.

3. Kostja III võttis hagi isaduse vaidlustamise nõude osas õigeks, kuid palus jätta laste

perekonnanime muutmise nõude läbi vaatamata, sest hageja ei ole laste hooldusõiguslik vanem,

kes saaks nimetatud nõuet esitada.

Kostja III ja laste ema on elanud üle 20 aasta koos ning nende suhe ei ole lõppenud. Neil on

lisaks kaksikutele varem sündinud ühine laps. Alates laste ema rasedusest teada saamisest on

kostja III elanud teadmisega, et neile sünnivad kaksikud. Kostja III viibis laste sünni juures ning

registreeris ilma kahtlusteta lapsed enda nimele. Kostja III sai oma elukaaslase ja hageja

suhetest teada hagimaterjalidest, kuid soovib oma pere koos hoida ja jätkata lastele isaks

olemist.

Menetluse edasine käik

4. Maakohus jättis 13.05.2022 määrusega rahuldamata kostjate taotluse jätta hageja nõue

nimemuutmise taotluse osas läbi vaatamata.

5. Ema vaidles laste nimel isaduse tuvastamise ekspertiisitulemusest hoolimata isaduse

vaidlustamise ja tuvastamise nõudele vastu. Samuti vaidles ema vastu laste perekonnanime

muutmisele ning palus jätta selle muutmata või anda lastele ema perekonnanime.

Lastel peab olema selle vanema perekonnanimi, kelle peres nad kasvavad. Lapsed elavad ema

ja kostja III perekonnas, kus perekonnaliikmed kannavad perekonnanime CCC või YYY. Lastel

on olemas isa ja nad peavad kostjat III oma isaks. Perre on sündimas veel üks laps. Perekonnas,

kus vanemad ei ole abielus ega ela koos, ei pea lapsed kandma bioloogilise isa perekonnanime.

Tavapäraselt on lastel sellisel juhul ema perekonnanimi. Laste huvides ei ole see, et perekonnas

on kolm perekonnanime, sh see, et pere lapsed kannavad erinevaid perekonnanimesid.

Lastele bioloogilise isa perekonnanime andmine ei ole põhjendatud. Lapsed ei identifitseeri end

läbi hageja (bioloogilise isa). Laste emal oli hagejaga kõrvalsuhe. Lapsed ei hakka kunagi

kuuluma hageja leibkonda. Hageja on kandnud kogu elu perekonnanime VVV ning vahetas

oma perekonnanime vahetult enne laste sündi, st perekonnanimel XXX ei oleks lastele mingit

tähendust ja see ei näitaks nende päritolu. Lastele hageja perekonnanime andmine tooks laste

ellu segadust ja tekitaks juriidilisi probleeme (nt lastega reisimisel). Hageja võimalikud õigused

ei kaalu üle laste huve.

6. Kostja III vaidles laste sünnikande ja perekonnanime muutmisele vastu, palus jätta laste

perekonnanime muutmata või anda lastele ema perekonnanime.

7. Hageja vaidles laste ema taotlusele vastu.

2-21-13402

Hageja on osalenud ja osaleb ka edaspidi laste elus. Hageja ja laste ema otsivad lahendusi,

kuidas lapsi ühiselt kasvatada, ning on käinud teraapias. Hageja soovis muuta oma

perekonnanime, kuna tal ei olnud seost oma perekonnanimega, hageja isa oli pikemat aega

surnud ja perekonnanimi oli vene päritolu. Perekonnanimi sai muudetud, kui hageja sai teada,

et nad saavad laste emaga koos lapsed, ning hageja perekonnanime muutmine sai laste emaga

kokku lepitud.

Laste huvides ei ole kanda võõra meesterahva perekonnanime (kostja III ei ole laste isa).

Kostja III nime kandmine tekitaks suurt segadust olukorras, kus hageja on laste isa. See, et laste

ema valis oma laste isaks erinevad mehed, oli laste ema valik. Hageja perekonnanime kandmine

ei kahjusta kuidagi laste huve.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 02.12.2022 otsusega hagi, tuvastas, et lapsed ei põlvne kostjast III

ja põlvnevad hagejast, ning andis lastele hageja perekonnanime (XXX). Menetluskulud jättis

maakohus poolte endi kanda.

8.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb isaduse vaidlustamise ja põlvnemise

tuvastamise nõue PKS § 91 lg 1 ja § 94 lg-te 1 ja 2 rahuldada. Kohtule 26.08.2022 edastatud

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktist nähtuvalt saab hageja 99,99999999%

tõenäosusega olla laste bioloogiline isa. Kostja III on omaks võtnud, et ta ei ole laste

bioloogiline isa. Seega on tõendatud, et lapsed ei põlvne kostjast III ning põlvnevad hagejast.

8.2. Lastele uue perekonnanime andmise taotlus on põhjendatud.

Lapse perekonnanime muutmine, arvestades lapse nime kontinuiteedi põhimõtet, ei ole

üldjuhul ilma seaduses sätestatud aluseta lubatud, kuid kohus võib nimeseaduse (NS) § 8¹ lg 2

ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 103 lg 1 kohaselt nii isa kande tühistamise kui ka

isast põlvnemise tuvastamisel otsustada, millist perekonnanime laps edaspidi kandma hakkab.

Lapse nime küsimus on oluline lapse põhiõiguste seisukohalt ja see küsimus tuleb lahendada,

lähtudes eelkõige lapse huvidest ja konkreetsetest elulistest asjaoludest. Perekonnanime

eesmärk on näidata isiku kuuluvust vastavasse perekonda ja suguvõsasse ning määrata seeläbi

lapse identiteet.

Siinses asjas on laste perekonnanime muutmine põhjendatud, et viia perekonnanimi kooskõlla

laste päritoluga. Lapsed kannavad ema elukaaslase perekonnanime. Isaduse vaidlustamise ja

tuvastamise nõude rahuldamisel tekib olukord, kus lapsed kannavad mehe perekonnanime,

kellega neil ei ole seost. Lapsed on väikesed (aasta ja kaheksa kuu vanused) ega mõista veel

seotust oma perekonnanimega, kuid mõistavad seda tulevikus. Perekonnanimi on Eesti

nimekultuuri kohaselt perekondlikku kuuluvust näitav nimi, mis ühendab omavahel seotud

inimesi.

Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et kuivõrd hageja ei kuulu kostjate leibkonda ega

perekonda, ei ole põhjendatud anda lastele hageja kui üksnes bioloogilise isa perekonnanime.

Oluline on arvestada, et laste sotsiaalne perekond on kujunenud selliseks, nagu see praegusel

hetkel on (ema, vanem vend ja ema elukaaslane), tingituna asjaolust, et laste bioloogilisel isal

ei ole seni olnud võimalik oma vanemlikke õigusi ja kohustusi täiel määral täita (sest laste isana

on registrisse kantud isik, kes ei ole laste isa) ning võtta üheskoos laste emaga vastu laste elu

puudutavaid otsustusi. Kuigi praeguseni on lapsed kasvanud peamiselt oma ema perekonnas,

on hageja kinnitanud, et ta soovib oma laste elus osaleda, ning kohtul ei ole alust hageja väidetes

2-21-13402

kahelda. Kohtule esitatud tõendid (fotod lastega) kinnitavad, et ka seni on hageja lastega aega

veetnud ja nende käekäigu vastu huvi tundnud. Ka laste ema ise on kohtuistungil kinnitanud, et

hageja näeb lapsi ja käib lastega jalutamas, kui ema on linnas olnud ilma elukaaslaseta. Seega

ei ole hageja laste jaoks võõras isik, mistõttu ei saa tema perekonnanime kandmine olla kuidagi

laste huve kahjustav. Põhjendatud ei ole laste ema perekonnanime eelistamine.

Ka asjaolu, et hageja on oma perekonnanime muutnud alles hiljuti, ei anna alust jätta hageja

perekonnanime muutmise nõuet rahuldamata. Hageja on laste bioloogiline isa ning lastel on

õigus olla seostatav oma bioloogilise isaga ja tema perekonnaga olenemata sellest, millal isa

oma perekonnanime sai.

Võimalik mugavus, et emal ja lastel on sama perekonnanimi, ei kaalu üles lapse õigust oma

tegelikust päritolust lähtuvale identiteedile.

Kostjate argument, et hageja perekonnanime saamisel tekiks olukord, et peres on 4 last ja neil

on erinevad perekonnanimed, ei anna samuti alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Otsustus,

millist perekonnanime üks või teine laps kannab, on tehtud iga lapse osas eraldi ja ilmselt nende

isa(de)ga kooskõlastatult. Praegusel juhul on kaalumisel laste huvi muuta senist

perekonnanime, mistõttu ei saa lähtuda sellest, millist nime kannavad nende õed või vennad.

Apellatsioonkaebus

9. Ema esitas laste nimel apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse lastele

isa perekonnanime andmise osas ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega anda lastele ema

perekonnanimi.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt, otsust nõuetekohaselt

põhjendamata seisukohale, et lastele tuleb anda bioloogilise isa, mitte ema perekonnanimi.

Laste perekonnanime muutmine on kaalutlusotsus, mille kohus peab tegema eelkõige laste

huvidest ja konkreetsetest asjaoludest lähtudes. Laste perekonnanime muutes jättis maakohus

arvestamata laste ema väited selle kohta, miks tuleks eelistada lastele ema perekonnanime

andmist, ning asus paljasõnaliselt seisukohale, et ema perekonnanime eelistamine ei ole

põhjendatud. Maakohus ei ole toonud esile kaalukaid põhjuseid, miks tuleks isa perekonnanime

eelistada ema perekonnanimele.

Maakohus võttis kaalutlusotsust tehes ebaõigesti aluseks asjaolu, et hageja kavatseb tulevikus

laste elus rohkem osaleda.

Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata, et perekonnanime eesmärk on näidata isiku

kuuluvust vastavasse perekonda ja suguvõsasse ning siinsel juhul on lapsed alates sünnist

kuulunud ema perekonda ja ema on neid hooldusõigusliku vanemana kasvatanud ning nende

eest hoolitsenud.

Vastustaja seisukoht

10. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Põlvnemise tuvastamise korral antakse tavaliselt lapsele ema perekonnanime asemel isa

perekonnanimi.

2-21-13402

Asjaolu, et ema ja tema elukaaslane moodustavad perekonna, ei anna alust jätta lapsi ilma isa

perekonnanimest ja sellega kaasnevast identiteedist. Nime muutmise üle otsustades ei saa

lähtuda pelgalt sellest, et ema on laste eest hoolitsenud ja lapsed kasvavad tema perekonnas.

See, et lapsed kasvavad ema ja tema elukaaslase, mitte ema ja hageja perekonnas, on olnud

üksnes laste ema otsus ning sellest ei saa lähtuda laste perekonnanime valikul. Lapsed kuuluvad

ka hageja perekonda. Tuleb arvestada, et just laste ema käitumise tõttu ei saanud hageja vanema

õigusi ning hooldusõigust teostada, kuid sellest hoolimata täitis ja täidab hageja isa rolli

vastavalt võimalustele.

Lastele ema perekonnanime andmine ei ole laste huvides, sest selle eesmärgiks on laste tegeliku

identiteedi, s.o hagejast põlvnemise varjamine kolmandate isikute eest ning hageja

kõrvaldamine laste elust ning tema rolli pisendamine. See, et lastele hageja perekonnanime

andmine tekitab laste emale ebamugavust, ei anna alust eelistada lastele ema perekonnanime

andmist.

Laste ema ei näinud laste identiteedi seisukohalt probleemi siis, kui andis lastele sünni

registreerimisel võõra inimese perekonnanime. Samuti taotles ema ka kohtumenetluses sellise

perekonnanime säilitamist. See ei vasta kuidagi laste huvidele ning on kantud üksnes laste ema

ja tema elukaaslase huvidest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon vaidlustatud osas muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja

täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

12. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinses asjas

on ema vaidlustanud laste nimel maakohtu otsust osas, millega maakohus otsustas anda lastele

isa perekonnanime, ning palunud ringkonnakohtul teha uue otsuse, millega anda lastele ema

perekonnanimi. Ülejäänud osas ei ole pooled maakohtu otsust vaidlustanud ja see on jõustunud.

Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes lastele uue perekonnanime andmise osas.

13. Esmalt märgib kolleegium, et kohus saab otsustada põlvnemise vaidlustamise ja

tuvastamise asja lahendades ka lapse perekonnanime muutmise üle, tehes selles küsimuses

hagita menetluse reegleid järgides lapse huvidest lähtuva otsuse.

Kuigi tavapäraselt otsustavad lapse hooldusõiguslikud vanemad PKS § 116 lg 2 järgi lapsega

seotud asju, sh lapsele perekonnanime andmise ja muutmise üle, ning juhul, kui vanemad ei

jõua selles üksmeelele, võib kohus vanema taotlusel anda selles küsimuses otsustusõiguse

PKS § 119 järgi ühele vanemale (vt ka RKTKm 29.10.2014, 3-2-1-96-14, p 20), on lapse

põlvnemiseasja lahendaval kohtul NS § 8¹ lg 2 järgi erandlik õigus anda ise lapsele uus

perekonnanimi. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist TsMS § 550 lg 1 p 7 järgi hagita

menetluses lahendatava kohtu pädevusse antud perekonnaasjaga, mida kohus ei saa asja

olemust arvestades lahendada hagimenetluse reeglite järgi. Küll aga saab kohus otsustada lapse

perekonnanime muutmise üle koos lapse põlvnemise nõude lahendamisega, järgides hagita

menetluse reegleid, sh rakendades uurimispõhimõtet jm hagita menetluse erisusi.

2-21-13402

Riigikohus on leidnud, et tulenevalt kontinuiteedi põhimõttest on eelduslikult lapse huvides

tema senise nime säilitamine. Arvestada tuleb, et NS § 8 lg 1 järgi antakse lapsele tema

vanema(te) perekonnanimi ja see näitab lapse perekondlikku kuuluvust. Lapse perekonnanime

muutmine on võimalik üksnes nimeseaduses sätestatud juhtudel, s.o eelkõige juhul, kui

toimuvad õiguslikud muudatused lapse perekondlikes suhetes, sh NS 8¹ lg 2 järgi lapse

põlvnemist puudutavalt (vt RKTKm 29.10.2014, 3-2-1-96-14, p 21–22). Seejuures ei tulene

seadusest, et ühe vanema perekonnanime tuleks eelistada teise vanema perekonnanimele –

NS § 8 lg 1 p 2 järgi tuleb erinevat perekonnanime kandvate vanemate ühisele lapsele anda ühe

vanema perekonnanimi ning üksnes juhul, kui lapse isa ei ole kindlaks tehtud, tuleb lapsele

anda ema perekonnanimi.

Kuna NS § 8¹ lg 2 annab kohtule õiguse otsustada lapse põlvnemiseasja lahendades lapse

perekonnanime muutmise üle, kuid sättes ei ole täpsustatud lapse perekonnanime muutmiseks

alust andvaid asjaolusid ega täpsustatud kaalumispiire, tuleb kohtul lapse perekonnanime

muutmist NS § 8¹ lg 2 alusel otsustades juhinduda sellest, et tegemist on last puudutava

lahendiga, mille kohus peab PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtudes,

arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sarnaselt peavad ka lapse

hooldusõiguslikud vanemad, aga ka haldusorgan otsustama lapse perekonnanime muutmise üle.

Arvestades seda, et nimeseaduse järgi tuleb lapsele anda vanema perekonnanimi, tuleb kohtul

lapse nime muutmise üle otsustades võtta eelkõige arvesse, millistel asjaoludel anti lapsele

sündimise järel perekonnanimi ning millistel asjaoludel toimusid õiguslikud muudatused, mis

tingivad lapse perekonnanime muutmise vajaduse, aga ka lapse bioloogilist, õiguslikku ja

faktilist seotust vanematega ning muid konkreetse juhtumi asjaolusid, mis räägivad lapse huve

silmas pidades ühe või teise vanema perekonnanime andmise poolt või vastu. Seejuures tuleb

hinnata, kas ja millist kasu toob lapsele tema perekonnanime muutmine, hinnates lisaks

olemasolevale olukorrale ka selle mõju lapsele tulevikus.

14. Siinses asjas ei ole maakohus nõuetekohaselt esile toonud ja kaalunud kõiki laste

perekonnanime muutmisel tähtsaid asjaolusid ega põhjendanud, milline kaal on kõigil asjas

esitatud asjaoludel ning miks tuleb lastele anda isa, mitte ema perekonnanimi. Ringkonnakohus

parandab maakohtu eksimuse ja põhjendab otsust järgmiselt.

15. Maakohus järeldas õigesti, et kõiki asjaolusid arvestades on põhjendatud laste

perekonnanime muuta, s.o anda neile uus perekonnanimi, kuid maakohus tegi seda mõnevõrra

ekslikel põhjendustel.

Ringkonnakohus märgib, et kuigi kontinuiteedi põhimõtte kohaselt ei peaks üldjuhul lapse

perekonnanime muutma, on siinsel juhul laste perekonnanime muutmine nende päritolu ja

identiteeti arvestades põhjendatud, sest lapsed kannavad perekonnanime, millel ei ole otsest

seost nende kummagi vanemaga, ja selle perekonnanime edasi kandmine näitaks eksitavalt laste

päritolu. NS § 8 lg 1 järgi tuleb lapsele anda tema vanema, s.o eelkõige seadusliku vanema

perekonnanimi. Seega muudaks lastele nende seadusliku vanema perekonnanime andmine laste

jaoks enda identiteedi ja päritolu mõistmise tulevikuks selgemaks ning kaotaks võimaliku

väärkujutluse sellest, et nende isaks on kostja III.

Arvestades seda, et kostja III ei ole laste bioloogiline vanem ning siinses asjas põlvnemise

vaidlustamise nõude rahuldamise tõttu ei ole ta enam ka laste seaduslik vanem, ei ole laste

huvides kanda jätkuvalt tema perekonnanime. Seejuures ei ole õige maakohtu arusaam, et lastel

ei ole kostjaga III mingit seost. Lapsed elavad koos laste ema ja kostjaga III ühises perekonnas.

Samas on alates laste sünnist osalenud nende elus ka hageja, kes soovib täita ka edaspidi laste

2-21-13402

elus isarolli. Seega on lastel nii praegu kui ka eeldatavas tulevikus faktiline perekondlik seos

nii ema, kostja III kui ka hagejaga. Kuna lapsi seob kostjaga III aga üksnes faktiline perekondlik

seos, kuid lastel on olemas ka bioloogilised vanemad, kes on ühtlasi ka nende seaduslikud

vanemad, ei annaks kostja III faktiline seos lastega alust jätta laste päritolu näitavat

perekonnanime muutmata.

Ringkonnakohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et nime muutmine ei oleks

laste huvides. Maakohus leidis õigesti, et lapsed on väikesed ega mõista seetõttu veel oma

seotust praeguse perekonnanimega. Seega ei tooks perekonnanime muutmine kaasa vajadust

lastele selgitada, miks nende perekonnanime muudetakse.

16. Maakohus leidis kokkuvõttes õigesti ka seda, et lastele on põhjendatud anda hageja,

s.o bioloogilise isa perekonnanimi, kuid selles osas ei ole maakohtu põhjendused piisavad, sh ei

ole maakohus otsust tehes nõuetekohaselt tuvastanud kaalumise aluseks olevaid asjaolusid ega

piisavalt kaalunud ja kõrvutanud argumente, mis võiksid õigustada lastele ema või isa

perekonnanime andmist. Selliselt ei ole maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud, kas laste

huvidele vastab kõige paremini ema või isa perekonnanime kandmine.

16.1. Siinsel juhul kasvavad lapsed ema ja kostja III perekonnas, kuid nad sündisid ema ja

hageja kõrvalsuhtest, seejuures asus hageja isarolli täitma juba ema raseduse ajal ning jätkas

seda vastavalt talle antud võimalusele ka pärast laste sündi. Samal ajal on isarolli täitnud ka

kostja III, kellega laste ema koos elab. Nii kostja III kui ka hageja on kinnitanud

kohtumenetluses soovi lapsi kasvatada.

Ema ja kostja III väitel on nad elanud pikka aega koos ning neil oli enne kaksikute sündi üks

ühine laps. Kooselu ajal oli laste ema lähedastes suhetes hagejaga ning soovis teha

tulevikuplaane koos hagejaga, sh arutasid nad ühiste laste saamist. Eeltoodut kinnitavad nii

hageja esitatud fotod kui ka sõnumivahetus (tl 24–32 ja 34–35). Samuti kinnitavad fotod ja

sõnumivahetus seda, et lähedased suhted jätkusid ka pärast seda, kui laste ema jäi rasedaks.

Sõnumitest nähtub, et hageja ja laste ema pidasid lapsi nende ühisteks lasteks ja ootasid koos

nende sündi (tl 33, 36 ja 37). Laste ema on jaganud hagejaga 22.03.2021 toimunud sünnituseks

ettevalmistumise veebikoolituse kinnitust (tl 38) ja 12.09.2021 beebi une seminari

veebikoolituse kinnitust (tl 42), millest saab järeldada, et hageja valmistus koos laste emaga nii

enne kui ka pärast laste sündi isarolli täitma.

Lapsed sündisid XX.XX.XXXX (tl 83 ja 85). Hageja ja laste ema sõnumivahetus kinnitab, et

nende lähedased suhted jätkusid ka pärast laste sündi ning veel augustis ja ka septembris 2021

jagasid nad omavahel laste tegevustega (massaaž, ujumine jms) seotud teavet ning hageja osales

laste tegevustes (tl 43–47). Seda, et hageja veetis lastega koos aega, kinnitavad ka fotod hagejast

ja lastest (tl 39–41). Seega osales hageja aktiivselt lastes elus ka pärast nende sündi.

Kohtumenetluse ajal on lapsed ema kinnitusel elanud ema ja kostja III perekonnas ning

kostja III on väljendanud kohtule soovi oma perekonda säilitada ning kasvatada kaksikuid koos

laste emaga. Ema kinnitas maakohtu 02.11.2022 istungil, et hageja ei näe lapsi iga päev, kuid

päevadel, mil ema viibib lastega (ilma kostjata III) Tallinnas, käib hageja lastega jalutamas

(tl 120–120 pöördel). Seejuures on hageja avaldanud kohtumenetluses soovi osaleda laste elus

rohkem kui tal praegu võimaldatakse. Tema väitel on nad laste emaga käinud koos teraapias, et

leida laste ühiseks kasvatamiseks sobivaid lahendusi.

16.2. Laste seaduslike vanematena kanti laste sünni registreerimisel rahvastikuregistrisse laste

ema ja kostja III, kuid laste bioloogiline ja seaduslik isa on tegelikult hageja.

2-21-13402

Laste ema ja kostja III esitasid pärast laste sündi (18.04.2021) kummagi lapse sünni

registreerimise avalduse, milles kostja III võttis laste isaduse omaks (tl 82 ja 84). Avalduste

alusel kanti mõlema lapse vanematena rahvastikuregistrisse laste ema ja kostja III, mitte hageja

(tl 83 ja 85). Kostja III väitel viibis tema laste sünni juures ning tal ei olnud lapsi õiguslikult

omaks võttes kahtlust, et lapsed on tema bioloogilised lapsed. Hageja ei ole selgitanud, kas ja

millistel asjaoludel ta ei osalenud laste sünni ja registreerimise juures, kuid hageja esitas

26.08.2021 kohtule hagi isaduse vaidlustamiseks ja põlvnemise tuvastamiseks, s.o piisavalt

lühikese aja jooksul pärast laste sündi, mis näitab hageja tugevat ja kindlat soovi osaleda laste

elus ja täita isarolli. Maakohus tuvastas siinses asjas, et lapsed põlvnevad hagejast ning

kohtuotsuse alusel on hageja laste seaduslik vanem.

16.3. Kohtute infosüsteemi kohaselt ei ole rahvastikuregistris isakannet muudetud ning

rahvastikuregistrist

nähtub

endiselt,

et

laste

hooldusõiguslike

vanematena

on

rahvastikuregistrisse kantud laste ema ja kostja III (vt tl 83 ja 85). Kostja III on kohtule teada

andnud, et ta soovib teostada hooldusõigust (tl 136).

16.4. Lapsed kannavad praegu kostja III perekonnanime, kuid kumbki vanem soovib anda

lastele oma perekonnanime.

Laste ema taotleb lastele enda perekonnanime andmist, et tema ja kostja III perekonnas oleks

kõigil lastel nendega ühtse perekonnana elava ema või isa perekonnanimi, st ema peab

oluliseks, et perekonnanimi väljendaks laste ühtsesse kasvuperekonda kuulumist. Arvestades

seda, et laste ema ja kostja III ei ole abielus, kannavad hageja ja kostja III erinevaid

perekonnanimesid. Kostja III kannab perekonnanime Saar. Laste ema kannab perekonnanime

YYY. Kõik peres kasvavad lapsed (sh emale XX.XX.XXXX sündinud neljas laps) kannavad

praegu perekonnanime CCC (tl 141). Seega on ema ja kostja III perekonnas olnud tavaks anda

sündivale lapsele isa perekonnanimi ning ema ei ole varem taotlenud lastele enda

perekonnanime andmist. Kaksikute perekonnanime muutmise korral hakkavad kaksikud

kandma igal juhul teistest lastest erinevat perekonnanime.

Hageja taotleb lastele enda perekonnanime andmist, et perekonnanimi väljendaks laste

bioloogilist päritolu ja põlvnemist hagejast ning tooks selgelt nähtavale hageja isarolli. Hageja

kandis varem perekonnanime VVV, kuid kannab alates 12.04.2021 perekonnanime XXX, mis

on rahvastikuregistri andmetel tema ema perekonnanimi (tl 140). Hageja selgitas maakohtu

istungil, et ta ei tundnud seotust oma surnud isaga ning tegemist oli venepärase

perekonnanimega, mistõttu muutis ta laste sündimisega seoses oma perekonnanime (tl 120

pöördel). Kuna hageja uus perekonnanimi on tema ema perekonnanimi, kätkeb ka see nimi

endas hageja päritolu ja seost oma eellastega. Sellest tulenevalt ei vähenda asjaolu, et hageja

muutis enda perekonnanime, kuidagi hageja perekonnanime kaalu ja tähtsust lastele uue

perekonnanime andmise kontekstis.

16.5. Kaaludes ja kõrvutades ülaltoodud asjaolusid, vastab kolleegiumi hinnangul laste

huvidele siinsel juhul kõige paremini lastele hageja, s.o laste bioloogilise isa perekonnanime

andmine.

Lastel on mõlema vanemaga nii bioloogiline, õiguslik kui ka faktiline perekondlik seos.

Faktiline perekondlik seos on siiski erinev – lapsed elavad koos emaga ning üksnes suhtlevad

hagejaga. Seega on lapsed olnud seni tugevamalt seotud emaga ja tema perekonnaga. Samas

tuleb arvestada, et laste senise perekondliku elukorralduse ning hageja võimaluse laste elus

osaleda, on kujundanud laste ema, kes otsustas kasvatada lapsi ühises perekonnas kostjaga III,

mitte hagejaga. Arvestades hageja senist osalemist laste elus ning tõsiseltvõetavat kavatsust

2-21-13402

täita laste elus isarolli ka edaspidi, ei saa laste faktilisele seotusele ema perekonnaga anda

suuremat kaalu kui faktilistele suhetele hagejaga. Seejuures tuleb arvestada ka

tulevikuperspektiivi. Ringkonnakohtul ei ole asjas tuvastatud asjaolusid arvestades mõistlikku

alust arvata, et isa ei osaleks tulevikus laste elus ega täidaks isarolli. Sellest tulenevalt ei kaalu

laste kasvamine ema perekonnas lastele uue perekonnanime andmise kontekstis üles laste

faktilisi lähedasi ja tulevikus kujunevaid perekondlikke suhteid hagejaga. Lapse tegelikud

perekondlikud suhted emaga oleksid ülekaalukad, kui hagejal ei oleks huvi laste elus osaleda

ja isarolli täita, kuid siinsel juhul see nii ei ole. Seega saab lugeda mõlema vanema seosed

lastega võrdväärseks.

Kuigi hagejal ei ole rahvastikuregistri kandest nähtuvalt praegu laste hooldusõigust, ei vähenda

see lastele uue perekonnanime andmise kontekstis isa osatähtsust laste kasvatamisel ja nende

elus osalemisel. Vanemate hooldusõigusliku positsiooni erinevus võib olla kaalukas põhjus

anda lapsele hooldusõigusliku vanema perekonnanimi, kui hooldusõiguseta vanem ei osaleks

lapse elus ega oleks huvitatud hooldusõigusliku vanema rolli täitmisest või ei sobiks seda rolli

täitma. Siinses asjas see aga nii ei ole. Seega ei annaks praegune hooldusõiguslik positsioon

alust järeldada, et laste huvides oleks kanda ema, s.o hooldusõigusliku vanema perekonnanime.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuna kostja III võttis lapsed omaks ning kostja III kanti

laste hooldusõigusliku vanemana rahvastikuregistrisse, ei olnud hagejal varem ka võimalik

hooldusõigust saada. Samas on hageja avaldanud soovi olla täieõiguslik vanem ja teostada kõiki

vanema õigusi.

Kuigi lastele uue perekonnanime andmisel tuleb arvestada laste ema ja hageja kaalutlusi ühe

või teise perekonnanime eelistamisel, ei ole neil lapsele uue perekonnanime andmisel

ringkonnakohtu hinnangul määravat kaalu. Peamine kaalutlus, millest kohus lastele uut

perekonnanime andes lähtub, on laste, mitte vanemate huvid. Olukorras, kus lapsed elavad ema

ja kostja III perekonnas, kuid põlvnevad hagejast, kes soovib, on osalenud ja mõistlikult

eeldades osaleb ka tulevikus laste elus, on laste huvides kanda sellist perekonnanime, mis aitab

neil tulevikus kõige adekvaatsemalt ja selgemalt mõista oma päritolu ja suhteid ümbritsevate

pereliikmetega. Ringkonnakohtu hinnangul mõistavad lapsed ema ja kostjaga III koos elades

oma kuulumist ema perekonda ning juhul, kui lapsed kannavad ema perekonnas elades ema

perekonnanime, võib lastel olla raske mõista nende tegelikku seost hagejaga ja tähendust hageja

elus. Pigem identifitseeriksid lapsed end ema perekonnanime kandes üksnes ema ja kostja III

perekonnaliikmena, mis tooks kaasa selle, et lapsed ei mõistaks aegsasti ja õigesti hageja rolli

nende elus. Lastele hageja perekonnanime andmine seevastu loob lastele selgust nende

põlvnemisest tuleneva identiteedi osas ning toetab ühtlasi laste ja isa lähedaste suhete

kujunemist. Kui lapsed kannavad hageja perekonnanime, siis võib neil küll tekkida küsimus

kostja III rollist oma elus, kuid hageja perekonnanime kandmine aitab kaasa sellele, et lapsed

mõistavad võimalikult vara tegelikke perekondlikke suhteid, sh seda, et kostja III toetab nende

kasvatamist ühtses perekonnas ja on neile ema kaudu lähedane isik, kuid nende isaks on hageja.

Vanuse kasvades tekib lastel alati huvi teada oma päritolu ning laste huvides on saada

võimalikult vara õige ettekujutus oma päritolust, st kasvada üles õige teadmisega oma

päritolust. Laste päritolu näitavate andmete ebamäärasus ja ebaselgus ei vastaks kärgperes

elamise korral laste huvidele. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et laste huvi tajuda oma

perekonnanime kaudu oma isapoolselt päritolu kaalub üles nende huvi tunda kuuluvust ema ja

kostja III perekonnaga.

Laste ja vanema erinevast perekonnanimest tulenevad võimalikud praktilised keerukused

(lapsega reisimisel enda hooldusõigusliku vanema positsiooni selgitamine või tõendamine) ei

ole siinses asjas sellised asjaolud, mis ülaltoodud lapse huvi üles kaaluks. Olukorras, kus

2-21-13402

vanemad ei ole abielus ega kanna ühist perekonnanime, on erinevast perekonnanimest

tulenevad võimalikud õiguskäibes osalemise keerukused tavapärased.

17. Ülaltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole lõppjäreldusena eksinud,

kui otsustas anda lastele hageja perekonnanime. Seega ei anna apellatsioonkaebuse väited alust

maakohtu otsust vaidlustatud osas tühistada, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse

põhjendusi.

18. Kuigi ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, on vaidluse olemust ja sisu

arvestades õiglane jätta määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 järgi iga menetlusosalise

enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)