2-22-648/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-648

Kohtuasi

Zero Technologies OÜ hagi REGISTER OÜ vastu

55 000 euro ja viiviste saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.04.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

REGISTER OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

78 950 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Zero Technologies OÜ (registrikood

11016228), lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi

Grete-Kai Teeäär ja vandeadvokaat Anton Sigal

Kostja

(apellant)

REGISTER

OÜ

(registrikood

11735006), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keidi

Kõiv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta REGISTER OÜ apellatsioonkaebusele lisatud tõend vastu võtmata.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Harju Maakohtu 04.04.2022 otsus osas, millega maakohus rahuldas

põhinõude 24 000 eurot ületavas osas ja viivisenõude, samuti menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas, ning saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-22-648

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Zero Technologies OÜ (hageja) esitas 14.01.2022 Harju Maakohtule REGISTER OÜ

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 55 000 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 30 000 eurot ja alates hagi esitamisest kuni kohustuse

täitmiseni seadusjärgse viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos

kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja IT-teenuseid pakkuv äriühing ning kostja haldab

veebiportaale (sh veebiportaali inforegister.ee), mille eesmärgiks on koguda kokku ja teha

klientidele tasu eest kättesaadavaks äriühingute majandusnäitajad jm äris vajalik teave.

Pooled sõlmisid 01.01.2015 koostöölepingu (leping), mille eesmärgiks oli veebiportaali

loomine ja opereerimine. Lepingu p 2.1 järgi pidid pooled panustama eesmärgi saavutamisse

vastavalt oma tugevustele ja kompetentsidele. Lepingu p-de 4.5, 4.7 ja 4.8 järgi pidi hageja

teostama portaali infotehnoloogilise lahenduste tehnilise arenduse ja hoolduse ning kostja

vastutas portaali turunduse ja müügi eest ning pidi aitama kaasa lähteülesande koostamisele ja

tavapärase hoolduse läbiviimisele. Vastutasuks hageja panuse eest kohustus kostja lepingu

p 5.1 järgi tasuma hagejale 20% igakuisest müügitulust, kuid mitte vähem kui 25 000 eurot

kuus (lisandub käibemaks). Tasu pidi katma hageja töise panuse ning hageja kulud

infrastruktuurile (mitte üle 5% tasust). Lepingu p-de 5.3 ja 5.4 järgi pidi hageja esitama iga kuu

arve ning arve tuli tasuda 14 päeva jooksul. Arve tasumisega viivitamise korral kohustus kostja

lepingu p 7.2 järgi tasuma viivist 0,15% päevas.

Lepingu sõlmimise järel osales allhankijana lepingu täitmises PK, kes oli varem teinud

koostööd kostja omaniku esindaja MRga ning viinud hageja ja kostja kokku. 2015. a lõpus

leppisid pooled kokku, et vähendavad hagejale lepingu järgi makstavat tasu 20 000 euroni

(lisandub käibemaks), sest PK pidi asuma kostja juures tööle. PK nimetati 23.11.2015 kostja

juhatuse liikmeks. Poolte koostöö toimis 2019. aastani – PK koordineeris poolte koostööd ning

kostja tasus hagejale alates 2015 novembrist iga kuu 20 000 eurot (lisandus käibemaks).

27.11.2018 kutsus MR PK juhatuse liikme kohalt tagasi ning võttis koostöö koordineerimise

üle. Sellest ajast hakkasid poolte suhted halvenema. Kuna PK ei osalenud enam kostja juhatuse

liikmena lepingu täitmises, esitas hageja 02.01.2019 eelneva aasta detsembri eest kostjale arve

25 000 euro (lisandub käibemaks) tasumiseks. 03.01.2019 saatis kostja ootamatult hagejale

lepingu ülesütlemise avalduse, tehes hagejale umbmääraseid etteheiteid ja lugedes lepingu

samast päevast alates lõppenuks. Hageja ei nõustunud lepingu ülesütlemisega. Pooled pidasid

läbirääkimisi. 10.01.2019 selgitas hageja kostjale, miks ta ei nõustu lepingu ülesütlemisega

alates 03.01.2019 ning märkis, et kui kostja ei kinnita viivitamatult, et ta jätkab lepingu täitmist,

2-22-648

ütleb hageja lepingu alates 25.01.2019 ise üles. Kostja ei kinnitanud, et ta kavatseb lepingut

täita. Seega lõppes leping 25.01.2019.

1.2. Hageja nõuab kostjalt 2018 detsembri eest 02.01.2019 esitatud arve nr 181301 alusel

30 000 euro suurust tasu (sh käibemaks). Arve muutus lepingu p 5.4 järgi sissenõutavaks

16.01.2019. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu algses määras, sest 2018 detsembris ei

osalenud PK enam kostja juures oma töise panusega. PK töö seisnes tootejuhi rolli täitmises.

Ta selgitas välja kostja ärilised vajadused ning formuleeris nende pinnalt hagejale konkreetsed

arendusülesanded.

Arve tasumisega viivitamise tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt alates nõude sissenõutavaks

muutumisest lepingu p 7.2 alusel ka viivist 0,15% päevas, s.o hagi esitamise aja seisuga ligi

47 000 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõude, s.o 30 000 euro ulatuses.

1.3. Hageja nõuab kostjalt 2019 jaanuari 25 päeva eest 25 000 euro suurust tasu (sh käibemaks).

Kostjal ei olnud alust öelda lepingut alates 03.01.2019 üles, sest hageja ei rikkunud oma

kohustusi. Samuti ei ole kostja andnud väidetavate rikkumiste kõrvaldamiseks hagejale

täiendavat tähtaega. Ükski hagejale etteheidetav rikkumine ei ole selline, et annaks alust öelda

leping täiendavat tähtaega andmata üles. Ülesütlemise teade on üldsõnaline ja sealt ei nähtu

konkreetsed hageja rikkumised. Kostja väiteid ja üksikuid tõendeid süsteemi probleemide kohta

tuleb hinnata koosmõjus sellega, kui palju päringuid tehti (2018. aastal 180,7 miljonit päringut).

Hageja ei ole keeldunud kostjale juurdepääsu intellektuaalomandile andmast, mida kinnitab e-

kirjavahetus.

Kuna kostja ei ole lepingut 03.01.2019 kehtivalt üles öelnud, peab kostja maksma hagejale

lepingu alusel tasu kuni ajani, mil hageja ütles lepingu üles, s.o kuni 25.01.2019. Hoolimata

konfliktile jätkas hageja süsteemi töös hoidmist ja tegi 2019 jaanuaris olulises mahus töid

(hageja süsteemis registreeritud 154 töötundi + hageja juhatuse liikme töö 90 töötundi), et oma

kasumiosa välja teenida.

Arvestades seda, et hageja ei ole 2019 jaanuari tasu varem nõudnud, peab kostja alates hagi

esitamisest tasuma hagejale lepingu p 7.2 alusel viivist 0,15% päevas.

1.4. Kostjal ei ole hageja vastu tasaarvestatavaid nõudeid.

Hagejal ei ole lepingu p 5.1 järgi kohustust hüvitada kostjale serverikulusid. Kostja ei ole varem

nõudnud nende kulude hüvitamist ning asus nõudma nende hüvitamist pärast seda, kui poolte

vahel oli tekkinud konflikt ja kostja oli teinud hagejale lepingu ülesütlemise avalduse. Poolte

käitumine ja lepingu p 6.4 kinnitavad, et lepingut ei saa tõlgendada kostja taotletud viisil. Juhul,

kui kostjal oleks hageja vastu täitmise asemel kahju hüvitamise nõue, et ole kostja andnud

hagejale täitmiseks täiendavat tähtaega, samuti on kostja käitunud vastuolus hea usu

põhimõttega, kui ei nõudnud varem lepingu täitmist ja nõuab nüüd hagejalt kahju hüvitamist.

Juhul, kui kostjal oleks õigus nõuda hagejalt serveri kulude hüvitamist, ei saaks see lepingu

p 5.1 järgi olla suurem kui 5% kokkulepitud tasust 20 000 eurot (lisandub käibemaks), s.o

kokku maksimaalselt 42 500 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks tuleks arvestada, et hageja

kandis sel ajavahemikul ka ise infrastruktuuri kulusid 5646,72 euro ulatuses, mistõttu ei saaks

kostja nõuda hagejalt rohkem kui 36 853,28 eurot. Kostja ei ole kahju hüvitamise nõude aluseks

olevaid asjaolusid tõendanud.

2-22-648

Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt arendus- ja hooldustööde kulude hüvitamist. Kuna kostja

tegi 03.01.2019 ülesütlemisavalduse ja keeldus lepingut täitmast, oli hagejal õigus keelduda

oma kohustuste täitmisest. Hageja jätkas 2019 jaanuaris süsteemi töös hoidmiseks olulises

mahus tööde tegemist ning tegi mõistlikke ettepanekuid, et seda jätkata, seadmata selle

eeltingimuseks 2018 detsembri eest esitatud arve tasumist. Kostja väidetavalt sisse ostetud

tööde sisu ei ole selge. Kostja 2018. a majandusaruande kohaselt oli juba siis platvorm uuesti

üles ehitatud, millega tegeleti juba paar aastat varem.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda koos

kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt 2018 detsembri eest tasu

arvel märgitud ulatuses. Pooled leppisid 2015 kokku tasu suuruses 20 000 (lisandub

käibemaks). Pooled ei ole lepingut kokkuleppel muutnud ning kostjal ei ole õigust kokkulepitud

tasu ühepoolselt suurendada. Samuti ei ole taastunud viimase kokkuleppe eelne olukord, sest

PK ei ole asunud hageja juures lepingut taas täitma. Neid ülesandeid täitis MR.

2.2. Hagejal ei ole õigust saada 2019 jaanuari eest tasu (sh hagis nimetatud ulatuses), sest kostja

ütles lepingu hageja rikkumiste tõttu alates 03.01.2019 üles.

Hageja ei teinud veebiplatvormil kokkulepitud ulatuses arendus- ja hooldustöid ega taganud

veebiplatvormide nõuetekohast toimimist, mistõttu esinesid seal järjepidevalt pikemat aega

probleemid. 2018 detsembris ei töötanud see sisuliselt üldse, mida kinnitavad registreeritud

kaebuste suur hulk ning asjaolu, et süsteem jooksis päeva jooksul maha keskmiselt 20 korda.

Puudustest ja nende kõrvaldamisest räägiti pidevalt. Hagejal puudus võimekus (tööle oli jäänud

kolm töötajat) nõuetekohaselt töid teha.

Kuigi lepingu p 6.1 järgi kuulus lepingu alusel loodud intellektuaalne omand kostjale, keeldus

hageja kostjale intellektuaalomandit üle andmast. Hageja tegi lepingujärgseid töid aastaid

selliselt, et kostjal ei olnud serveritele juurdepääsu. Usaldusest hageja vastu ei pidanud kostja

seda vajalikuks. Kuna hageja ei teinud nõuetekohaselt arendus- ja hooldustöid, pöördus kostja

18.09.2018 ja 27.11.2018 hageja poole palvega intellektuaalomandile juurdepääsu saamiseks.

Kuna hageja ja PK soovisid võtta kostja ärimudeli ja tehnoloogia üle, nõudis kostja ka

02.01.2019 juurdepääsu serveritele, kus talletati töid, kuid hageja keeldus kostjale serveritele

juurdepääsu võimaldamast, mida kinnitavad ka hageja 04.01.2019, 10.01.2019, 25.01.2019 ja

31.01.2019 e-kirjad. See viitab sellele, et hageja ei kavatsenud kostjale töid (sh intellektuaalset

omandit) üle anda. Hageja ei ole andnud siiani kostjale tehtud töid ja intellektuaalaset omandit

üle. Samuti sulges hageja omavoliliselt API platvormile git-koodid.

Selliselt rikkus hageja tahtlikult lepingust tulenevaid kohustusi ning kujunenud olukorras ei

pidanud kostja andma hagejale täiendavat tähtaega. Hagejale oli kohustuste täpne järgimine

tähtis ning huvi püsimise eelduseks ning kostjal oli mõistlik põhjus eeldada, et hageja ei täida

kohustusi ka edaspidi.

Ka juhul, kui leping ei lõppenud kostja ülesütlemise avalduse alusel 03.01.2019, ei ole hagejal

õigust tasu saada, sest hageja ei teinud 2019 jaanuaris arendus- ja hooldustöid.

2.3. Kostja on hageja 24 000 eurosuuruse tasunõude tasaarvestanud ja teeb ülejäänud osas

protsessuaalse tasaarvestuse avalduse.

2-22-648

Põhjendatud osas (24 000 eurot koos käibemaksuga), on kostja hageja nõude tasaarvestanud ja

hageja tasunõue on lõppenud.

Juhuks, kui kohus rahuldab hagi ja/või ei arvesta kostja varasemat tasaarvestust, teeb kostja

protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab hageja nõude kattuvas ulatuses

enda 62 675,3 euro suuruse nõudega, alternatiivselt (kui hageja 24 000 euro suurune tasunõue

ei ole kostja tasaarvestuse tagajärjel lõppenud) 86 675,30 euro suuruse kahju hüvitamise

nõudega hageja vastu.

Kostjal on hageja vastu 86 675,30 euro suurune kahju hüvitamise nõue, mille kohta esitas kostja

hagejale 04.01.2019 infrastruktuurikulude hüvitamiseks arve nr 82813 summaga 51 000 eurot

ja 22.01.2019 infrastruktuuri- ja arendustööde kulude hüvitamiseks arve nr 82478 summaga

35 675,30 eurot. Lepingu p 5.1 järgi pidi kostjale makstav tasu katma ka infrastruktuurikulud,

sh serverite rendi kulu, kuid hageja ei ole alates serverite mahu suurendamisest 2016 serverite

rendi eest tasunud ning seda pidi tegema kostja. Kostjal on seetõttu kandnud kulusid kokku

156 730 euro ulatuses. Kuna hageja keeldus kostjale intellektuaalomandit üle andmast, pöördus

kostja uue veebiplatvormi ülesehitamiseks senise platvormi algse looja TM Techologies OÜ

poole ning sõlmis temaga 24.01.2019 lepingu, et seada üles algselt loodud platvorm. Kostja

tasus talle tööde eest 135 428,57 eurot. Samuti kaasas kostja täiendavaid arendustöid tegema

Magma Technologies Group OÜ, kellele kostja tasus 24 590 eurot. Inforegistri kloon lülitati

sisse 22.02.2019.

2.4. Hagejal ei ole kostja vastu viivisenõuet või tuleb seda vähendada. Kuna hagejal ei ole

kostja vastu tasunõuet ja/või see on tasaarvestuse tõttu lõppenud, ei ole tal ka viivisenõuet.

Juhul, kui hagejal on kostja vastu tasunõue, tuleb viivist vähendada. Hageja on käitunud

pahatahtlikult ja jätnud kostjale omandi üle andmata, samuti püüdnud omandi saamist panna

sõltuvusse hagejalt edasiste teenuste ostmisega. Kostja kandis tegevuse käigus kahjumit ja tema

majandusnäitajad langesid. Hagejale ei ole kahju tekkinud. Hageja viivitas põhjendamatult

kaua kohtule hagi esitamisega, lastes viivisenõudel kasvada märkimisväärselt suureks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 04.04.2022 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 44 000 eurot, kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 24 600 eurot ning alates 05.04.2022 kuni 20 000 euro suuruse põhivõla tasumiseni

viivise 0,15% päevas. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulude hüvitise 4750 eurot koos kohustusega tasuda hüvitiselt

seadusjärgses määras viivist.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal õigus saada kostjalt 2018 detsembri eest

tasu 24 000 eurot (20 000 eurot + käibemaks).

Lepingu p 5.1 järgi kohustus kostja eraldama hagejale 20% igakuisest müügitulust, kuid mitte

vähem kui 25 000 eurot kuus (lisandub käibemaks). Pooled sõlmisid 2015 lõpus kokkuleppe,

millega vähendasid hagejale lepingu p 5.1 alusel makstavat tasu 5000 euro võrra (lisandub

käibemaks), s.o PK panuse võrra, sest PK asus nn kostja palgale. PK täitis kostja juures

projektijuhi rolli ega naasnud pärast juhatuse liikme kohalt tagasiastumist 27.11.2018 hageja

palgale. Tema rolli võttis kostja juures üle MR. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta võttis üle

projektijuhtimise ülesanded, mis oleksid õigustanud lepingujärgse tasu kokkuleppe muudatuse

kehtivuse lõppemist.

2-22-648

3.2. Hagejal on õigus saada kostjalt 2019 jaanuari eest tasu 20 000 eurot (16 666,67 eurot +

käibemaks).

3.2.1. Leping

lõppes

hageja

ülesütlemisavalduse

alusel

25.01.2019,

mitte

kostja

ülesütlemisavalduse alusel 03.01.2019.

Kostja ülesütlemisavalduse materiaalsed eeldused ei ole täidetud ning kostja avaldus on

toimetu. Kostja ütles 03.01.2019 avalduse kohaselt lepingu üles hageja „raske ja mitmekülgse

rikkumise tõttu“. Hoolimata kohtu selgitustest, ei ole kostja põhjendanud ega toonud esile

selliseid hageja lepingurikkumisi, mis oleksid andnud talle alust öelda leping võlaõigusseaduse

(VÕS) § 196 lg 1 alusel üles hagejale VÕS § 196 lg 2 alusel täiendavat tähtaega andmata.

Kostja ei ole seostanud rikkumisi VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 nimetatud alustega. Ükski kostja

esile toodud selgitus ei anna alust öelda lepingut etteteatamata üles. Kuigi kostja väitel kuuluvad

loodud ja loodavate teoste õigused kostjale ja hageja ei ole võimaldanud talle juurdepääsu

serveritele, ei ole kostja tõendanud, et intellektuaalomand tuli üle anda serveritele juurdepääsu

andmisega. Seejuures ei ole hageja keeldunud kostjale serveritele juurdepääsu andmast –

08.01.2019 e-kirjavahetus kinnitab, et hageja tahtis üksnes veenduda, et juurdepääsu andmisega

midagi ära ei rikuta. Kuigi kostjal on õigus täiendada ülesütlemisavaldust kohtumenetluses, on

kostja minetanud õiguse tugineda 2022. aastal 4–5 aastat tagasi aset leidnud rikkumistele, sest

VÕS § 196 lg-s 3 sätestatud mõistlik aeg selleks on möödunud. Lisaks ei kujuta ka ükski hiljem

esitatud rikkumine endast olulist lepingu rikkumist. Täiendavat tähtaega andmata ei ole

ülesütlemisavalduse puhul täidetud VÕS § 196 lg-st 2 tulenevad eeldused.

Hageja ütles lepingu VÕS § 196 lg 1 alusel 25.01.2019 üles. Hageja hoiatas 10.01.2019 e-kirjas

kostjat, et kui kostja ei kinnita viivitamata valmisolekut täita lepingut edaspidi senistel

tingimustel, ütleb hageja lepingu ise üles, ning märkis 25.01.2019 e-kirjas, et ütleb lepingu

kostja olulise rikkumise tõttu üles, kuna kostja ei kinnitanud lepingu edasise täitmise kavatsust.

Kuna kostja väljendas käitumisega soovimatust lepingut edasi täita, ei saanud hagejalt enam

mõistlikult oodata lepingu jätkamist. Hageja andis kostjale ka täiendava tähtaja VÕS § 196 lg 2

tähenduses, mis jäi tulemuseta. Kostja ei ole hageja ülesütlemisele vastuväiteid esitanud.

3.2.2. Kuna leping lõppes 25.01.2019 on hagejal õigus saada kostjalt ajavahemiku 01.01.2019–

25.01.2019 eest lepingu p 5.1 alusel tasu vastavalt 2015 lõpus kokkulepitud vähendatud

tasusuurusele (20 000 : 30 × 25 + käibemaks).

Lepingu p 5.1 järgi ja muudatuskokkuleppe kohaselt oli hagejal õigus saada lepingu kehtimise

ajal, s.o kuni 25.01.2019 20% kostja igakuisest müügitulust, kuid mitte vähem kui 20 000 eurot

kuus (lisandub käibemaks). Lepingu p 5.1 kohaselt ei ole hageja tasu seotudhageja töömahuga

igas kalendrikuus. Hagejal oli tööd teostades ulatuslik autonoomia. Lepingu p 4.4 kohaselt

otsustab ja valib hageja enda kohustuste täitmiseks metoodika ja vahendid ning parima

teostamise viisi ja vormi. Lisaks on hageja tõendanud, et ta tegi 2019 jaanuaris tööd. Hageja

esitatud ajaraportist nähtub, et 2019. a algusest 154 registreeritud töötundi. Kostja ei ole

ajaraporti kohta vastuväiteid esitanud. Poolte kirjavahetus ei kinnita, et hageja ei teinud 2019

alguses ühtegi lepingulist sooritust. Kirjavahetusest nähtub, et poolte suhted muutusid

pingeliseks ning hageja teadmine sellest, et kostja on teinud katseid tagada süsteemis toimimine

hagejat kõrvale jättes. Hagejal ei oleks saanud sellist teadmist olla, kui tal poleks olnud

ülevaadet süsteemis toimuvast.

3.3. Hagejal on õigus nõuda kostjalt põhinõude täitmisega viivitamise eest viivist 0,15%

päevas, sh 2018 detsembri eest esitatud arve nr 181301 (24 000 euro) tasumisega alates

16.01.2019 viivitamise eest viivist 24 000 eurot (vastavalt hageja taotlusele põhinõude ulatuses)

2-22-648

ning 2019 jaanuari eest kasumiosa (20 000 eurot) tasumisega viivitamise eest alates hagi

esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni viivist 2400 eurot ning alates 05.04.2022 kuni

kohustuse täitmiseni 0,15% päevas

3.4. Kostjal ei ole hageja vastu 86 675,30 euro suurust kahju hüvitamise nõuet, mistõttu ei

saanud kostja oma nõudeid hageja nõudega kattuvas osas kehtivalt tasaarvestada.

Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt arvel nr 82313 märgitud 51 000 euro tasumist

(infrastruktuurikulude hüvitamist). Lepingu p-dest 5.1, 5.2 ja 6.4 ei tulene hagejale kohustust

tasuda serveri mahtude suurendamise järel alates 2016 täiendavalt infrastruktuuri eest ega

kostjale õigust nõuda hagejalt infrastruktuurikulude tasumist endale. Lepingu punkt 5.2 sätestas

järgmist: kulud IT infrastruktuurile (serverite riistvara ja tarkvara ost ja rent) sisaldub p-s 5.1

nimetatud tasus tingimusel, et need ei ületa konkreetses kalendrikuus 5% p-s 5.1 nimetatud

summast; juhul, kui infrastruktuuri kulud ületavad nimetatud määra, lepivad pooled eraldi

kokku nende kandmises. Kuna lepingu p 5.1 reguleerib kostja poolt hagejale makstavat tasu,

on lepingu p 5.2 mõtteks ja sisuks see, et hageja tavapärased IT infrastruktuuri kulud on kaetud

lepingu p-s 5.1 nimetatud tasuga ning ülejäänud osas lepitakse nende kandmises eraldi kokku.

Lepingu p-d 5.1 ja 5.2 sisaldavad kokkulepet hageja kantud IT infrastruktuuri kulude kandmise

kohta ega anna kostjale õigust nõuda hagejalt kulude maksmist. Seda kinnitab ka lepingu p 6.4,

mille kohaselt kuulub omandiõigus soetatud infrastruktuurile hagejale, kui selle

soetusmaksumus sisaldub hagejale makstavas tasus kooskõlas p-dega 5.1 ja 5.2. Lisaks ei ole

kostja toonud esile ega tõendanud kahju hüvitamise nõude elementaarseid eeldusi. Ka juhul,

kui kostja oleks tõendanud lepingu p 5.2 sisaldab hageja kohustust tasuda kolmandale isikule

infrastruktuuri eest, hageja on seda kohustust rikkunud ning kostjale on tekkinud selle tõttu

kahju, välistab kostja nõude rahuldamise see, et kostja ei ole andnud hagejale VÕS § 115 lg 2

järgi täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Kostja ei ole varem kunagi nõudnud hagejalt

infrastruktuurikulude kandmist.

Kostjal ei ole hageja vastu arvel nr 82478 märgitud 35 675,9 euro suurust kahjunõuet. Kostja

ei ole selgitanud ega tõendanud, millist konkreetset lepingust tulenevat kohustust ja millal

hageja rikkus, samuti ei ole kostja toonud esile ega tõendanud muid kahjunõude eeldusi.

3.5. Arvestades seda, et hageja pakkus kostjale kompromissina võimalust tasuda hagejale

põhivõlg 44 000 eurot ja viivis 10 000 eurot, kostja ei nõustunud kompromissiga ning kohus

rahuldab hagi hageja pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, tuleb menetluskulud jätta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 alusel kostja kanda. Kostja peab hüvitama

hagejale tasutud riigilõivu (1680 eurot) ning põhjendatud ja vajalikus ulatuses lepingulise

esindaja tasu (3040 eurot) koos kohustusega tasuda hüvitiselt TsMS § 177 lg 4 alusel

seadusjärgses määras viivist.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus rahuldas hagi, ning teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi ka selles osas

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt ja vastuoluliselt seisukohale,

et tasunõude tekkimiseks ei pidanud hageja iga kuu töid tegema, ning tuvastas vääralt, et hageja

tegi 2019 jaanuaris töid.

2-22-648

Maakohus asus otsuse p-des 20–21 seisukohale, et tasu saamine oli sõltuvuses lepingu p-des

4.4 ja 4.5 sätestatud hageja kohustuste täitmisest. Lepingu p 4.5 järgi oli hageja kohustuseks

süsteemi parimal viisil hooldamine ja arendamine. 2019 jaanuaris ei tellinud ega

kooskõlastanud kostja hagejalt ühtki arendus- ega hooldustööd ning API-liidesed ei uuenenud.

Hageja tellis töid kolmandatelt isikutel, serverid lülitati 08.01.2019 kinni ning laivi läks

süsteemi kloon.

Maakohus tuvastas hageja esitatud ajatabeli alusel vääralt, et hageja tegi 2019 jaanuaris töid, sh

leidis maakohus vääralt, et kostja ei esitanud ajatabelile vastuväiteid. Kostja selgitas 14.03.2022

menetlusdokumendis, et ka pärast PKe kostja juurest lahkumist toimus hageja ja PKe vahel tihe

koostöö ning kui hageja ka tegi mingeid toiminguid, olid need eeskätt eesmärgiga takistada

kostja ligipääsu enda intellektuaalsele omandile. Kostjale intellektuaalse omandi üle andmata

jätmine ja sellele juurdepääsu võimaldamata jätmine ning info edastamine lepinguvälisele

isikule ei kvalifitseeru töö tegemiseks ning sellise tegevuse eest ei ole õigust saada tasu. Samuti

järeldas maakohus e-kirjavahetuse alusel vääralt tööde tegemist.

4.2. Maakohus tuvastas vääralt lepingu lõppemise aja ning heitis vääralt kostjale ette seda, et ta

ei ole nõuetekohaselt selgitanud lepingu ülesütlemise aluseks olevaid olulisi rikkumisi ja nende

seost VÕS § 116 lg 2 p-dega 2–4. Kostja tõi juba ülesütlemisavalduses esile hagejale

etteheidetavad rikkumised ning üksnes täpsustas neid kohtumenetluses. Samuti selgitas kostja,

miks oli tegemist olulise lepingu rikkumisega, mis tingis lepingu kohese ülesütlemise. Mh tõi

kostja esile, et hageja jättis tegemata uuendused, parendused ja muud arendustööd ning jättis

kostjale tagamata juurdepääsu serveritele ning kostjale kuuluva intellektuaalse omandi üle

andmata.

4.3. Maakohus asus vääralt seisukohale, et kostjal ei ole hageja vastu tasaarvestatavat kahju

hüvitamise nõuet.

Maakohus tõlgendas vääralt lepingu p 5.1, 5.2 ja 6.4. Serverite rendi kulu oli hõlmatud lepingu

p 5.2 mõttega. Hageja ei jätkanud ühel hetkel enam selle kulu kandmist, st rikkus lepingut ning

rikastus selle arvel. Kostjal on õigus nõuda hagejalt kohutuste täitmise asemel kahju hüvitamist.

Kuna hageja jättis teadlikult ja tahtlikult oma kohustuse täitmata ja pooltevaheline leping on

lõppenud, ei annaks täitmiseks täiendava tähtaja määramine tulemust.

Maakohus asus vääralt seisukohale, et kostja ei ole arve nr 82478 aluseks olevaid asjaolusid

esile toonud ega tõendanud, sh selgitanud, millist konkreetset lepingust tulenevat kohustust

hageja rikkus. Kostja tõi menetluses esile, et hageja ei taganud süsteemi toimimist ja viitas

konkreetsetele probleemidele ning esitas oma väiteid kinnitavad tõendid. Samuti selgitas kostja,

et kui hageja oleks taganud süsteemi toimimise, ei oleks kostja pidanud tellima arendustöid

kolmandatelt isikutelt.

4.4. Maakohus jättis tähelepanuta kostja viivise vähendamise taotluse.

4.5. Kostja palus võtta uue tõendina vastu AS Levira kinnituse, et nende serverites asuvale

sisule ei ole ligipääsu. Tõend annab sisendit nii serverites asuvatest andmetest kui ka sellest, et

keegi peale hageja ei saanud andmetele ligi (kostja ettevõtlus oli hageja kontrolli all).

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

2-22-648

Hageja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta uue tõendi vastu võtmata,

sest tõend on esitatud hilinenult ning sellel ei ole asjas tähtsust. Vaidlust ei ole selle üle, et

serveris asub hageja kirjutatud kood. Tõend kinnitab üksnes seda, et teenust pakkunud

AS Levira ei saanud serveri sisule ligi, kuid sellel asjaolul ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 656 lg 1 p 5 alusel

rahuldada ja maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu sõltumata

apellatsioonkaebuse põhjendustest vaidlustatud osas tühistada. Maakohtu otsuse osalise

tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi maakohtu otsus tühistada ka

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Asi tuleb tühistatud osas saata samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Esmalt märgib kolleegium, et ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on

edasi kaevatud. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas,

millega maakohus rahuldas hagi. Osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ei ole hageja

maakohtu otsust vaidlustanud. Sellest tulenevalt tuleb ringkonnakohtul kontrollida maakohtu

otsust osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 44 000 eurot

(24 000 + 20 000), sissenõutavaks muutunud viivise 24 600 eurot ja alates 05.04.2022 20 000

euro suuruselt põhivõlalt kuni selle tasumiseni viivise 0,15% päevas, samuti osas, millega

maakohus jättis hageja nõuded kostja kahju hüvitamise nõudega kattuvas osas tasaarvestamata.

Samas, kostja apellatsioonkaebuse väidetest ja menetluse varasemast käigust saab järeldada, et

kostja saab vaidlustada maakohtu otsust põhivõlga puudutavalt üksnes osas, millega maakohus

mõistis kostjalt 2019 jaanuari eest välja 20 000 eurot. Kuna kostja võttis maakohtus hagi 2018

detsembri eest nõutud 24 000 euro osas õigeks ja maakohus rahuldas hageja selle nõude

24 000 euro ulatuses, ei ole kostjal õigustatud huvi selles osas maakohtu otsust vaidlustada.

Sellest tulenevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust põhivõlga puudutavalt üksnes osas,

millega maakohus rahuldas hagi 2019 jaanuari puudutava põhinõude 20 000 euro ulatuses.

8. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ja asi tuleb

saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest maakohus jättis vaidlust lahendades

poolte õigussuhte kvalifitseerimata ning sellest tulenevalt selgitamiskohustuse kohaselt

täitmata ja vaidluse lahendamiseks tähtsad asjaolud välja selgitamata, samuti otsuses vaidluse

lahendamiseks tähtsad asjaolud olulises osas tuvastamata, asjas esitatud tõendid nõuetekohaselt

hindamata ning sellest tulenevalt otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Seetõttu ei saa

ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

9. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas hagejal on õigus saada ajavahemikul 01.01.–

25.01.2019 kostjalt lepingu p 5.1 alusel 20 000 eurot.

9.1. Seda nõuet puudutavalt on vaidlus esmalt selle üle, kas nimetatud ajavahemikul poolte

leping veel kehtis või oli kostja selle kehtivalt alates 03.01.2019 üles öelnud. Seejuures

vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal oli seaduslik alus leping etteteatamata üles öelda. Selleks

tuli maakohtul poolte vaheline lepinguline suhe esmalt kvalifitseerida. Seda ei ole aga

maakohus teinud.

2-22-648

9.2. Ringkonnakohtu hinnangul vastab poolte leping vaikiva seltsingulepingu tunnustele.

Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) VÕS § 580 lg 1 järgi

tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil,

eelkõige panuste tegemisega. Vaikiv seltsinglane kohustub aga VÕS § 610 lg 1 järgi tegema

teatud panuse ettevõtte või selle osa majandamisse ning ettevõtja kohustub vaikivale

seltsinglasele maksma tema panusele vastava osa kasumist.

Siinses asjas sõlmisid pooled 01.01.2015 kuupäeva kandva koostöölepingu, mille eesmärgiks

oli lepingu p 1.1 järgi inforegister.ee portaali baasil B2B andmete ja analüütika platvormi

loomine ning platvormi ja inforergister.ee lahenduse käibe maksimeerimine, sh oli hageja

eesmärgiks kostja eesmärkidele enda oskuste ja teadmiste piires kaasa aidata ning tagada

platvormi ja inforegister.ee arendus ja hooldus. Eesmärgi saavutamiseks pidid pooled tegema

lepingu p 1.2 järgi koostööd platvormi ja selle väärtust tõstvate toodete ning teenuste

arendamisel. Lepingu p 2.1 järgi pidid pooled panustama eesmärgi saavutamisse vastavalt oma

tugevustele ja kompetentsile ning lepingu sõlmimise ajal nägid pooled lepingu p 3.1 järgi

tegevustena ette platvormi, inforegister.ee rakenduse ja teiste platvormi portaalide

arendustegevused vastavalt äriplaani tegevuskavale kuni kahe aasta jooksul alates lepingu

sõlmimisest, hooldustegevused ning muud ühist eesmärki toetavad tegevused. Täpsema

tegevuste ajakava pidid pooled lepingu p 3.1.4 järgi jooksvalt kokku leppima, lähtudes äriplaani

kvartaalsest tegevuskavast. Lepingu p 4.3 järgi kohustusid pooled koordineerima omavahel

oma vastutusalade tegevusi. Lepingu p 4.4 järgi pidi hageja otsustama ja valima enda

kohustuste täitmiseks metoodika ja vahendid ning parima teostamise viisi ja vormi ning tegema

lepingu p 4.5 järgi kostjale platvormi, inforegister.ee ja teiste infotehnoloogiliste lahenduste

tehnilise arenduse ja hoolduse ning muudatused ja täiendused (arendused). Kostja vastutas

lepingu p 4.7 järgi platvormi ja selle teenuste (sh inforegister.ee) müügi ja turunduse eest

vastavalt eesmärkidele, võttes arvesse hageja erilist huvi lepingu kehtivusse ja koostöö

edukusse, ning lepingu p 4.8 järgi kohustus kostja aitama arenduse eeldusena kaasa

lähteülesande koostamisele ja tavapärase hoolduse läbiviimisele. Lepingu p 5.1 järgi kohustus

kostja tasuma hagejale 20% igakuisest müügitulust, kuid mitte vähem kui 25 000 eurot kuus

(lisandub käibemaks). Lepingu p 8.1 järgi oli leping tähtajatu (tl 7–9). Ülaltoodu kohaselt

leppisid pooled lepingu p-des 1 ja 2 kokku ühise eesmärgi ja panuste tegemise ning kostja

kohustus lepingu p 5.1 järgi eraldama hagejale 20% igakuisest müügitulust, kuid mitte vähem

kui 25 000 eurot (20 000 eurot), mis viitab sellele, et tegemist oli tähtajatu vaikiva seltsinguga,

kus hageja oli vaikiv seltsinglane.

9.3. Vaikiva seltsingulepingu ülesütlemiseks on VÕS §-s 597 koosmõjus VÕS § 610 lg-ga 4

sätestatud seaduses eriregulatsioon, st VÕS §-d 195 ja 196 kohalduvad üksnes niivõrd, kuivõrd

VÕS §-st 597 ei tulene teisiti (vt ka RKTKo 06.12.2006, 3-2-1-116-16, p 12). VÕS § 597 lg 1

järgi võib iga seltsinglane tähtajatu seltsingulepingu igal ajal üles öelda ning kui

seltsingulepingus on määratud ülesütlemistähtaeg, võib lepingu mõjuval põhjusel üles öelda ka

tähtaega järgimata. Tegemist on korralise ülesütlemisega, mida pooled võivad kokkuleppel

piirata etteteatamistähtajaga (vt VÕS III komm (2021), § 597, p 3.2). Siinsel juhul ei nähtu

lepingust, et pooled oleksid lepingu ülesütlemise puhuks kokku leppinud etteteatamistähtaja.

Seega võis kostjal olla õigus öelda leping korraliselt etteteatamistähtaega järgimata 03.01.2019

üles.

9.4. Kuni ajani, mil kostja ütles lepingu üles, on hagejal õigus nõuda lepingu p 5.1 alusel

vastavalt oma panuse proportsioonile kasumi jaotamist. Seejuures ei sõltu hageja kasumi

jaotamise nõude (lepingu p-st 5.1 tulenev tasunõude) maksmapanek sellest, kas ja millises

mahus kostja vastaval kalendrikuul panuseid tegi. Vaikiva seltsinglase osalemine ettevõttega

seotud kasumi jaotamisel ei sõltu vaikiva seltsinglase panuse faktilisest tegemisest, kuid

2-22-648

ettevõtjal on VÕS § 615 lg 4 järgi seltsinglasel lasuva panuse tasumise kohustuse täitmiseks

õigus pidada kinni vaikivale seltsinglasele langev kasumi osa (vt VÕS III komm (2021), § 615,

p 3.3).

9.5. Seltsingulepingu ülesütlemise järel ei ole seltsinglasel enam õigust nõuda lepingu täitmist,

kuid tal võib olla õigus nõuda kahju hüvitamist.

Seltsingulepingut ei või VÕS § 597 lg 4 järgi üles öelda ajal, mil seltsingu lõpetamine oleks

teiste seltsinglaste õigustatud huvisid arvestades ebamõistlikult kahjulik ning sellisel ajal

lepingu ilma mõjuva põhjuseta ülesütlemise korral peab ülesütleja hüvitama teistele

seltsinglastele sellest tekkinud kahju. Ebasobival ajal seltsingulepingu ülesütlemine ei too

endaga kaasa ülesütlemisavalduse tühisust. Küll aga annab see teisele seltsinglasele õiguse

nõuda ilma mõjuva põhjuseta ebasobival ajal seltsingulepingu ülesütlemisega tekitatud kahju

hüvitamist (vt VÕS III (2021), § 597, p 3.4). Seega ei ole välistatud, et hageja 20 000 euro

saamise nõude rahuldamise aluseks võib olla VÕS § 597 lg 4 koosmõjus VÕS § 610 lg-ga 4.

9.6. Eeltoodut arvestades hindas maakohus lepingu ülesütlemisega seonduvat vääralt

VÕS § 196 alusel ja jättis arvestamata ning pooltele selgitamata, et lepingu ülesütlemise

õiguspärasust tuleb hinnata VÕS § 597 alusel koosmõjus VÕS § 610 lg-ga 4 ning sellest

tulenevalt võib hageja nõude õiguslikuks aluseks olla VÕS § 115 koosmõjus VÕS § 597

lg-ga 4. Asja uuel läbivaatamisel tuleb pooltele kohaldatavat õigust selgitada ning anda hagejale

võimalus vastavalt oma nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid täiendada ja vajadusel

tõendada, samuti kostjale esitada oma vastuväited.

10. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on hageja vastu lepingu rikkumisest tulenev

kahju hüvitamise nõue, mille saab hageja nõudega kattuvas osas tasaarvestada.

10.1. Seltsinglaste põhiliseks kohustuseks on VÕS § 580 lg 1 järgi panuste tegemine ning kui

üks seltsinglane (vaikiv seltsinglane) jätab kokkulepitud panuse andmata, on teisel seltsinglasel

VÕS § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingust tuleneva kohustuse täitmist, st panuse tegemist,

aga ka VÕS § 115 lg 1 alusel selle asemel või sellele lisaks kahju hüvitamist (vt ka VÕS komm

(2021), § 580, p 3.7.3).

10.2. Kahju hüvitamiseks tuli kostjal esmalt esile tuua ja tõendada, et hageja rikkus mõnda oma

kohustust, sh selgitada, millisest normist või lepingupunktist tulenes hagejale poolte vahelises

suhtes vastav kohustus ning millise teoga (tegevuse või tegevusetusega) hageja seda kohustust

rikkus. Samuti tuli kostjal esile tuua ja tõendada muud kahjunõude eelduseks olevad asjaolud.

Kostja tõi maakohtu menetluses esile, et ta on hageja asemel kandnud alates 2016 serveri rendi

kulu, s.o IT infrastruktuuri kulu lepingu p 5.2 tähenduses, samuti tellinud kolmandatelt isikutelt

arendustöid, sest hageja jättis arendustööd tegemata. Seega heitis kostja hagejale ette lepingust

tulenevate kohustuste täitmata jätmist ning sellega kostjale kulude tekitamist. Arvestades poolte

õigussuhte olemust ja sisu, heidab kostja hagejale sisuliselt ette seda, et hageja jättis ühise

eesmärgi saavutamisele kaasa aitamise kohustuse, sh lepingus kokkulepitud panuse andmise

kohustuse mingis osas täitmata. Samuti ei ole esile toodud asjaolusid arvestades välistatud VÕS

§ 580 lg-s 2 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumine.

Juhul, kui kostja esitatu ei olnud maakohtu hinnangul piisav, st kostja ei olnud toonud piisavalt

selgelt esile kõiki kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid ja esitanud esile toodud asjaolude

kinnituseks tõendeid, pidi maakohus eelmenetluses kostja nõude aluseks olevad asjaolud esmalt

välja selgitama, st andma kostjale võimaluse oma nõuet täpsustada ja vajadusel tõendada, ega

2-22-648

võinud lugeda pelgalt sel põhjusel kostja kahjunõuet kohtuotsuses põhjendamatuks. Maakohus

seda ei teinud. Selliselt jättis maakohus kostja tasaarvestatavate nõuete põhjendatuse sisuliselt

hindamata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul see eksimus parandada.

Selleks, et maakohus saaks kostja kahjunõudeid nõuetekohaselt hinnata, tuleb kostjal serveri

rendikulu puudutava nõude puhul esmalt esile tuua ja tõendada, et hagejal oli kohustus

panustada ühise eesmärgi saavutamisse mh nende kulude kandmisega, st pooled olid kokku

leppinud, et hageja kannab panusena need kulud, või tulenes see tema kaasaaitamiskohustusest.

Arendustöid puudutava kahjunõude puhul tuleb kostjal esmalt esile tuua ja sisustada täpsemalt,

milliseid arendusi ja hooldustöid pidi äriplaanis toodud tegevuskava kohaselt hageja tegema

ja/või millise muu selgelt määratletava panuse pidi hageja andma, kuid jättis selle tegemata.

11. Viimaks vaidlevad pooled ka selle üle, kas esineb alus vähendada kostjalt hageja kasuks

kasumiosa väljamaksmisega viivitamise tõttu väljamõistetavat viivist.

Esmalt märgib kolleegium, et hageja viivisenõue ei ole selge. Hageja palus hagiavalduses

mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 55 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

30 000 eurot ja alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduses sätestatud

määras viivise. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt soovis aga hageja saada kostjalt 2019

jaanuari kasumiosa tasumisega viivitamise eest alates hagi esitamisest lepingujärgses määras

(0,15% päevas) viivist. Maakohus ei ole hageja nõude vastuolu kõrvaldanud ega selgitanud

hageja nõuet selles osas välja.

Kuigi hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsus

on vastuoluline ka osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks

muutunud viivise. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsuse tegemise aja seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 2018 detsembri kasumiosa nõudelt 24 000 eurot ja 2019

jaanuari kasumiosa nõudelt 2400 eurot. Kohtuotsuse resolutsioonis mõistis aga maakohus

kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

24 600 eurot.

Lisaks eeltoodule jättis maakohus otsust tehes täielikult tähelepanuta kostja viivise

vähendamise taotluse.

12. Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse 20 000 euro suuruse

põhinõude ja viivisenõude rahuldamise, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise

osas, ning saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks saatmise tõttu ei võta ringkonnakohus vastu asjas esitatud uut tõendit. Kostja

saab vastava tõendi esitada vajadusel maakohtule.

13. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)