3-23-2233/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

28.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2233

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X. kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri

Bergmann

Puudutatud isik: X. X. (sündinud xx.xx.xxxx)

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil, 26.03.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus VRKS §

361 lg 1 nimetatud põhimõtte ja VRKS § 361 lg 2 p-s 5

sätestatud alusel ning anda luba X. X.

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni

, kuid mitte kauemaks kui 28.07.2024 (kaasa arvatud).

2. Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).

ASJAOLUD, TAOTLUS JA ISIKU SEISUKOHT

1. PPA pidas 08.10.2023 Tallinna lennujaamas kinni Senegali Vabariigi kodaniku võimaliku

nimega X. X.. Tallinna Halduskohus andis 09.10.2023 kooskõlas välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) §-ga 362 PPA-le loa puudutatud isik kinni pidada ja paigutada

ta kinnipidamiskeskusesse.

PPA esitas 30.11.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamise

pikendamiseks kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud

põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Tallinna

Halduskohus rahuldas taotluse oma 01.12.2023 määrusega.

PPA esitas 25.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamise

pikendamiseks kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad jätkuvalt VRKS § 361 lg 1

nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.

2(7)

Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud ja põhjendused:

1.1. PPA pidas 08.10.2023 Tallinna lennujaamas kinni Senegali Vabariigi kodaniku, kuna isik

ei

omanud

kehtivat

isikut

tõendavat

reisidokumenti

ning

esitas

ametnikele

võltsimistunnustega Prantsusmaa isikutunnistuse.

1.2. Isiku põhjalikumal küsitlemisel selgus, et tegemist on Senegali kodanikuga, võimaliku

nimega X. X. ja sünniajaga xx.xx.xxxx. Isik saabus Schengeni viisaruumi täpselt

tuvastamata ajal kaks kuud tagasi illegaalselt üle Valgevene-Läti piiri ehk ületas

ebaseaduslikult Schengeni välispiiri Lätis. Isiku sõnade kohaselt varjas ta ennast

mootorsõidukis kui ületas piiri ning piiriületuse hetkel ja ka hiljem ei olnud tal ühtegi isikut

tõendavat dokumenti. Isik väitis, et ta hävitas oma passi. PPA tuvastas, et isik viibib

Schengeni

viisaruumis

ilma

seadusliku

aluseta.

PPA

alustas

isiku

suhtes

lahkumisettekirjutuse menetlusega nr 1052272798. PPA koostas ebaseaduslikult riigis

viibinud

välismaalase

isikuandmete

ankeedi

ning

illegaalimenetluse

ja

lahkumisettekirjutuse koostamise menetluse raames viis isikuga 08.10.2023 läbi küsitluse.

Küsitluse käigus selgitas PPA isikule, et tulenevalt Eesti Vabariigi seadusest on ta

kohustatud lahkuma kodakondsusjärgsesse riiki. Seejärel esitas isik kell 20:10 suuliselt

rahvusvahelise kaitse taotluse. Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel selgus, et isik

soovib jääda Euroopasse ja tema eesmärk on jõuda Prantsusmaale ja esitada seal

rahvusvahelise kaitse taotlus. 1.3. 25.03.2024 sai isik kätte PPA otsuse nr 12310080022-1,

millega loeti isiku rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamatuks ja koostati

sundtäidetav lahkumisettekirjutus

Senegali Vabariiki.

Samuti

kohaldati

isikule

sissesõidukeeld Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi 5-ks aastaks.

1.4.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Vaatamata sellele, et PPA

on teinud isiku osas tagasilükkava otsuse nr 12310080022-1, on käesolev punkt PPA

hinnangul kohaldatav. Oluline on, et isik oleks PPA-le kättesaadav rahvusvahelise kaitse

menetluse lõpuni viimiseks ning tulevase väljasaatmismenetluse tarbeks. VRKS § 3 ja § 31

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et Rahvusvahelise kaitse menetlus lõppeb lõpliku otsuse tegemisega

ning kuni sinnamaani on tegemist rahvusvahelise kaitse taotlejaga. Riigikohtu 12.12.2023

määrus 3-22-2509 (punktid 11-17) sätestab, et halduskohtul tuleb rakendada

uurimisprintsiipi ja puuduste korral või uute tõendite esitamise korral teha ise otsus, kas PPA

peab inimesele kaitse staatuse ja elamisloa andma, misjärel on PPA vaid otsuse vormistaja

rollis. Selline lähenemine on EL õigusega kooskõlas ja tõstab menetluse efektiivsust ning

annab selgelt mõista, et sisuline menetlus kestab ka kohtumenetluse vältel. Ning seega on

VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldatav, kuni lõpliku otsuseni. Oluline on ka märkida, et Euroopa

Komisjoni poolt on koostamisel rangem CEAS (Common European Asylum System)

reform, mille eesmärgiks on teisese rände tõkestamine ja tagasisaatmise tõhustamine, mille

üheks meetmeks on varjupaigamenetluse ja tagasisaatmise menetluse senisest sujuvam

sidumine. Euroopa Komisjoni hinnangul on VRKS § 361 lg 2 p 4 kasutatav VRKS § 3¹ lg 2

lõpliku otsuseni, kui isiku puhul esineb põgenemiseoht ja kergemaid meetmeid ei ole

võimalik kasutada.

1.5.VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse

ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 tooduga. Isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud

VSS § 68 p 2 lähtuvalt juhul, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud

dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse,

rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Kuigi nimetatud säte

3(7)

käsitleb valeandmete või võltsitud dokumentide esitamist Eestis viibimise seadusliku aluse

taotlemisel, on PPA hinnangul kohane nimetatud sätet kasutada ka olukorras, kus

välismaalasel oli seadusest tulenev kohustus omada viibimisalust riiki sisenemiseks ja riigis

viibimiseks, kuid viibimisaluse taotlemise vältimiseks esitas ta valeandmeid või võltsitud

dokumendi. Välismaalaste seadus § 43 lg 1 sätestab, et Eestisse saabumiseks ja Eestis

ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema

seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud viibida Eestis. Seega

selleks, et siseneda ja viibida Eestis, oli välismaalasel kohustus taotleda endale Eestisse

sisenemiseks ja siin viibimiseks VMS § 43 kohane seaduslik alus. Selle asemel esitas isik

võltsitud dokumendi eesmärgiga luua vale ettekujutus seadusliku aluse olemasolust ja mitte

täita VMS § 43 lg 1 tulenevat kohustust taotleda endale seaduslik alus Eestis viibimiseks.

Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemine ja võltsitud dokumendi esitamise eesmärk on

sama, kui välismaalane õiguse saamiseks, milleks tal alus puudus, esitas valveandmed või

võltsitud dokumendi.

1.6.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht kui välismaalane on PPA-le teada

andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita. Isik oli teadlik sellest, et ta saabus Schengeni viisaruumi ilma

seadusliku aluseta. Ta oli meelega hävitanud oma isikut tõendava reisidokumendi ehk passi,

et ametivõimudel ei oleks võimalik teda tuvastada ja välja saata. Saabudes Schengeni

viisaruumi ebaseaduslikul viisil, jätkas isik oma ebaseaduslikku viibimist Schengeni

liikmesriikide territooriumil ning soovis jõuda Prantsusmaale, et just seal esitada

rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna see oli tema jaoks kõige meelepärasem riik, kus esitada

rahvusvahelise kaitse taotlust. Isiku ütlused 08.10.2023 „Ma soovisin jõuda Prantsusmaale,

kuna seal räägitakse prantsuse keelt, seega ma ei soovinud esitada Lätis rahvusvahelist

kaitset, kuna seal ei räägita prantsuse keelt. Eestis ma esitasin rahvusvahelist kaitset, kuna

mul on soov ikkagi jõuda Prantsusmaale“. PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu,

et isik esitas kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saatmise vältimiseks Eesti Vabariigis

rahvusvahelise kaitse taotluse, vaatamata sellele, et ei plaaninud Eestis RVK taotlust esitada,

vaid soovis seda teha Prantsusmaal. Antud asjaolu kinnitab fakt, et isik peeti kinni Tallinna

Lennujaamas, kui ta oli lennule suundumas. Isikul oli pilet 08.10.2023 kell 10.35 lennule

AY1014 Helsingisse (HEL) ja sealt edasi Prantsusmaale. Eestit ja Soomet plaanis isik

kasutada transiitriigina.

1.7.Põgenemiseohtu suurendab ka asjaolu, et PPA on teinud isiku osas rahvusvahelise kaitse

tagasilükkava otsuse, millest isik on teadlik. Koos keelduva otsusega on PPA teinud isikule

sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Senegali ja määranud Schengeni sissesõidu keelu 5

aastaks. PPA hinnangul on isiku rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamatu. PPA on

seisukohal, et taotleja ütlused oma seksuaalse orientatsiooni kohta on ebausaldusväärsed

ning ajas muutuvad ja sellest tulenevalt ebausutavad. Eeltoodust tulenevalt on PPA

hinnangul isiku rahvusvahelise kaitse taotlus esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise

kaitse süsteemi kuritarvitada.

1.8.VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi võib varjupaigataotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada

juhul, kui ta on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus

arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. PPA pidas isiku 08.10.2023 kinni VSS § 15

lg 1 alusel, mis võimaldab alates 18.06.2022 kehtiva VRKS redaktsiooni järgi inimest kinni

pidada ka n.ö tavaolukorras, et kontrollida tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise

seaduslikku alust ning selgitada välja, kas tema kinnipidamine on vajalik Euroopa

4(7)

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides

ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (24. detsembril 2008

jõustunud redaktsioon) rakendamiseks, st Eestist lahkuma kohustamise menetluse

korraldamiseks või välismaalasele pandud lahkumiskohustuse täitmiseks. VSS § 15 lg 1

annab võimaluse välismaalast kinni pidada nii nö tavaolukorras kui ka Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimise korral. PPA oli 08.10.2023 kinnipidamise ajal jõudnud

veendumusele, et isiku puhul on tegemist Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalasega.

Lahkumiskohustuse täitmiseks teostati kohustuslikke menetlustoiminguid, kuid ei jõutud

koostada koheselt sundtäidetavat ettekirjutust Eestist lahkumiseks. Näiteks infosüsteemis

loodi isiku Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase profiil (nr 1052272798).

Ärakuulamisõiguse rakendamiseks alustati küsitlusega, kuid selle käigus esitas isik suulise

rahvusvahelise

kaitse

saamise

sooviavalduse.

Pärast

suulist

taotlemist

peatati

illegaalimenetlus ja alustati rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise tegevustega (sh

loodi rahvusvahelise kaitse taotleja profiil nr 12310080022). Sellest lähtuvalt ei ole PPA

hinnangul vaidlust sellest, et tegemist oli lahkumiskohustuse kindlakstegemisega vaid

menetlusega lahkumiskohustuse täitmiseks. PPA on seisukohal, et isik oli enne

rahvusvahelise kaitse taotluse esitamis kinnipeetud Eestist lahkuma kohustamise menetluse

raames ja VRKS § 361 lg 2 p 5 on kohaldatav. PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu

asjaolu, et selleks, et isik ei oleks kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saadetud, esitas isik Eesti

Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotlust, vaatamata sellele, et ei plaaninud Eestis RVK

taotlust esitada, vaid soovis seda teha Prantsusmaal.

1.9.PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud

kohas elamine (nt Vao majutuskeskus)), registreerimisele ilmumine, elukohast eemal

viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt

kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks

leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks

isiku suhtes

mitut

erinevat

järelevalvemeedet

samaaegselt, kuivõrd leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma

isiku varasem käitumine (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-

124-17, p 13). Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades, puudub PPA-l alus isiku

usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul

ei ole Eestis elukohta. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal,

et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end

varjama ametivõimude eest, et takistada nii rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist ja

selle lõpetamist isiku soovil, mis eeldab PPA poolt kirjaliku otsuse tegemist ja menetluse

ametlikku lõpetamist kui ka oma võimaliku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu

ning isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimaliku

ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega

(Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17).

1.10. PPA on seiskohal, et isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus

proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist,

et ta oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks.

1.11. Isiku kinnipidamise pikendamine kinnipidamiskeskuses kuni tema rahvusvahelise kaitse

menetluse läbiviimiseks ning võimaliku Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud,

kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning

perekonnaliikmeid ning tal puuduvad rahalised vahendid Eestis toime tulekuks. Isikule on

kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist

5(7)

meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. Kuigi

isiku kinnipidamise pikendamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul

valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis.

PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamine

vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega

1.12. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et mõistab taotlust. Ta kinnitas, et ta soov oli

minna Prantsusmaale, kus on tal isa, õed ja veel sugulasi. Isik märkis, et tal on tekkinud

KPK-s probleemid unetusega ja nägemine on halvenenud. Samuti olevat probleeme nohuga,

kuid seoses selle probleemiga teeb ta koostööd KPK meditsiinitöötajatega. EL tuli

ebaseaduslikult ja eesmärgiaga jõuda Prantsusmaale sugulaste juurde, sest kodumaal ja Vene

Föderatsioonis oli tema hinnangul tulenevalt ta seksuaalsest orientatsioonist ta elule oht. Isik

rõhutas, et ta ei ole varjanud Eestis kinnipidamisest alates oma isikut ja on andnud selgitusi

oma tegevuse kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus leiab, et rahuldab PPA taotlus on võimalik rahuldada ja põhjendab seda

järgnevaga: 2.1. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa

(HKMS) § 264 lg 1). Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult

koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja

seletustega (HKMS § 264 lg 2).

Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad VRKS § 34 lg 1 alusel elama neile

mõeldud majutuskeskusesse. VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni

pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil

rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab

halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni

nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud

põhimõtted.

2.3. VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sama paragrahvi lg 2

punkti 5 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui välismaalane on Eestist

lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on

esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või

väljasaatmise vältimiseks.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul ja tekkinud olukorras eelkõige täidetud alused isiku

kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Sel alusel on rahvusvahelise kaitse taotlejat

võimalik kinni pidada juhul, kui tema varasem kinnipidamine toimus Eestist lahkuma

kohustamise menetluses. Kohtupraktikas on direktiivile 2013/33/EL ja Euroopa Kohtu

lahenditele tuginedes selgitatud, et nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise

kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse

sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse

juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise

kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist, nt

kui isikul on juba olnud võimalus varjupaigamenetluseks (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr

6(7)

3-20-2119, punktid 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, punktid 12–17; Tallinna

Ringkonnakohtu 01.07.2022 määrus nr 3-22-1185, punkt 9 jj). Taotleja sellistele eesmärkidele

võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse

esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse

tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt

Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, punkt 12).

Kohtu hinnangul oli PPA puudutatud isikut VSS § 15 lg 1 alusel kinni pidades jõudnud

järeldusele, et tal pole Eestis viibimiseks seaduslikku alust ja alustas tema lahkuma kohustamise

menetlust. Nii on PPA selgitanud, et lahkumiskohustuse täitmiseks tehti kohustuslikke

menetlustoiminguid, kuid ei jõutud koostada koheselt sundtäidetavat ettekirjutust Eestist

lahkumiseks (nt loodi tema kohta Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase profiil). PPA

teavitas puudutatud isikut menetluse eesmärgist. Ärakuulamisõiguse tagamiseks alustati ka

küsitlusega, kuid selle raames esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse.

Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku kinnipidamine toimus Eestist lahkuma kohustamise

menetluse raames. Samuti nõustub kohus PPA seisukohaga, et asjaoludest tulenevalt on alust

arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Arvestades, et isik

peeti kinni lennujaamas ning ka isik ise kinnitas, et tema eesmärgiks on jõuda (Soome kaudu)

Prantsusmaale, on PPA põhjendatult leidnud, et isik ei soovinud (vähemalt esialgu) Eestis

rahvusvahelist kaitset taotleda. Seda versiooni toetab ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise

aeg. Alles pärast seda, kui isikule selgitati menetluse eesmärki ning tema tõenäolist

tagasisaatmist päritoluriiki, otsustas ta esitada rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis. Kohtule

esitatud teabe alusel ei ole võimalik välistada jätkuvat isikust lähtuvat põgenemisohtu. Isik

sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult, esitas kinnipidamisel Tallinna lennujaamas ilmselgete

võltsimistunnustega dokumendi ning on korduvalt väljendanud soovi liikuda edasi

Prantsusmaale. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku käitumine ja ütlused kogumis

viitavad sellele, et vabaduses viibides võib ta Eestist lahkuda. Seega esineb tema puhul

põgenemise oht.

2.4. Põgenemisoht välistab VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamise.

Riigikohus on asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et kinnipidamine on lubatav, kui on

põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS §

361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, s.t nende eesmärkide saavutamise

ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine.

2.5. Isik on 25.03.2024 saanud taotluse kohaselt kätte PPA otsuse nr 12310080022-1, millega

loeti isiku rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamatuks ja koostati sundtäidetav

lahkumisettekirjutus Senegali Vabariiki. Samuti kohaldati sissesõidukeeld Eesti Vabariiki

ja Schengeni viisaruumi 5-ks aastaks. Otsuse vaidlustamise tähtaeg ei ole käesoleva

määruse tegemise aja seisuga möödunud. Kohus leiab, et isik peab olema kättesaadav

võimalikuks lahkumisettekirjutuse täitmiseks ja tema tagasi saatmiseks Senegali Vabariiki.

Seetõttu on isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine kuni neljaks kuuks

proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab isiku õigusi, ei saa

valitud abinõu pidada ülemääraseks.

Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks

kinnipidamiskeskuses veidi alla kuue kuu. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku jätkuv

kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse

kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). Keskuses on tagatud majutus ja toitlustus, värskes õhus

viibimise võimalus, arstiabi ja vaba aja veetmise võimalused. Ka on isikul võimalik suhelda

7(7)

välismaailmaga, kuna keskuses on võimalik kasutada nii mobiiltelefone kui ka internetti.

Seeläbi on isikul võimalik koguda ka oma menetluste jaoks vajalikke tõendeid.

Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus tuleb VRKS § 362 lg 5 alusel rahuldada

ja pikendada X. X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema

kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.07.2024 (kaasa arvatud).

2.6. Kohus märgib, et arvestades võimalust, et X. X. ilmselt vaidlustab rahvusvahelise kaitse

andmisest keeldumise sundtäidetava lahkumisettekirjutuse otsuse nr 12310080022-1, võib

olla õigustatud tema kinnipidamine KPK-s ka kuni I astme kohtu otsuseni (lõplik otsus),

sest seoses tema rahvusvahelise kaitse taotluse esmases menetluses esitatud isiklike

asjaoludega võib olla vajalik koguda temalt endalt ainult talle teadaolevaid täiendavaid

selgitusi tema rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolude osas. Kuna aga hetkel ei

ole kohtule teadaolevalt isik keeldumisotsust veel kohtus vaidlustanud, siis on võimalik ka,

et ta otsust kohtus ei vaidlusta ja asjaolusid ei ole vaja täiendavalt uurida. Seetõttu ei ole

vähemalt hetkel kohtul väga selget alust rahuldada PPA taotlus VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel.

Samas ei muuda see kohtu seisukohta taotluse rahuldamise osas VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.

Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult

kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv Kohtunik