3-23-2632/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(10)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2632

Haldusasi

Waypoint Ventures OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo

08.12.2023 otsuse nr 6-1/108-1 tühistamiseks ning Rahapesu

Andmebüroo kohustamiseks otsustama Waypoint Ventures

OÜ-le muudetud taotluse alusel virtuaalvääringu tegevusloa

andmine viie tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Menetlusosalised

Kaebaja – Waypoint Ventures OÜ, esindajad vandeadvokaadid

Alar Urm ja Kärt Saar

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja Merlin Suurna

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.04.2024.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Waypoint Ventures OÜ-le (kaebaja) on majandustegevuse registris (MTR) väljastatud

04.11.2020 virtuaalvääringu teenuse osutamiseks tegevusluba nr FVT000275.

2. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) 15.03.2022 jõustunud

muudatustega täiendati oluliselt nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. RahaPTS § 1183 lg

1 kohaselt olid seni virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba omavad ettevõtjad kohustatud

oma tegevuse ja seda reguleerivad sisemised dokumendid viima RahaPTS-i uute nõuetega

kooskõlla hiljemalt 15.06.2022. RahaPTS § 1183 lg 4 nägi ette, et kui virtuaalvääringu teenuse

pakkuja eeltoodud kohustust tähtajaks ei täida, tunnistab Rahapesu Andmebüroo (RAB) tema

tegevusloa kehtetuks.

3. Kaebaja esitas 15.06.2022 virtuaalvääringu tegevusloa muutmise taotluse.

4. Rahapesu Andmebüroo (RAB/vastustaja) edastas kaebajale 03.08.2022, 14.11.2022, 19.12.2022

teated erinevate kõrvaldamist vajavate puuduste kohta ning 06.01.2023 täiendavad küsimused.

RAB teavitas 11.01.2023 ja 19.01.2023 kaebajat, et tal tuleb esitada ka audiitorettevõtjaga

2(10)

sõlmitud leping. RAB edastas kaebajale 20.03.2023 uue puuduste kõrvaldamise teate ning

21.03.2023 kaebaja juhatuse liikmele Martin Gasmanile kutse vestlusele ilmumiseks. Juhatuse

liige ei ilmunud vestlusele 03.04.2023 ega uue ajana pakutud 06.04.2023. Suuline vestlus M.

Gasmaniga viidi läbi 13.04.2023. RAB teavitas kaebajat 17.04.2023, et RAB on tuvastanud

ettevõtte poolt edastatud dokumentide, vestluse ja teiste tõendite analüüsimise käigus, et ettevõtte

tegevuskoht ei ole Eestis, mistõttu ettevõte ei vasta RahaPTS nõuetele. RAB esitas 20.04.2023

kirjaga kaebajale meeldetuletuse seisukoha esitamiseks. Kaebaja kirjale ei vastanud. Kaebaja uus

juhatuse liige Andrus Arbeiter esitas 12.09.2023 RAB-ile teate, et kaebaja vastab seadusele ega

kavatse virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloast loobuda. Kaebaja teavitas RAB-i

16.10.2023, et leidis endale uue kontaktisiku Diana Itinski-Leensoni. RAB vastas 17.10.2023, et

D. Itinski-Leenson ei sobi kontaktisikuks, kuna tal puudub seoses Holdtech OÜ-ga laitmatu

maine.

5. Kaebaja esitas 20.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille Tallinna Halduskohus võttis

01.12.2023 määrusega menetlusse Rahapesu Andmebüroo kohustamise nõudes kaebaja muudetud

taotluse alusel virtuaalvääringu tegevusloa andmise otsustamiseks viie tööpäeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

6. RAB tegi 08.12.2023 otsuse nr 6-1/108-1, millega otsustas MSÜS § 25 lg 1 p 2 ja MSÜS § 33

lg 1 alusel keelduda Waypoint Ventures OÜ (registrikood 14421900) tegevusloa muutmisest ning

tunnistas MSÜS § 37 lg 2 p 2 alusel kehtetuks Waypoint Ventures OÜ tegevusloa nr FVT000275

ja sellega seotud majandustegevuse registri andmed, kuna ettevõtte tegevus ei vasta RahaPTS § 72

lg 1 p 4, § 72⁵ lg 7 ja § 72 lg 1¹ p 2 sätestatud kontrollieseme asjaolule (otsuse p 6.1.). Tegevusloa

kehtetuks tunnistamise otsusega lõpetas RAB ka Waypoint Ventures OÜ 15.06.2022 esitatud

tegevusloa muutmise menetluse (otsuse p 6.2.).

7. Otsuses tuginetakse kokkuvõtvalt asjaolule, et kaebaja tegevuskoht ei ole Eestis ning ettevõtte

eesmärk ei ole tegutseda Eestis.

8. Kaebaja esitas 10.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse tervikteksti, milles soovis tervikuna

asendada varasema kaebuse. Kaebaja taotles RAB-i 08.12.2023 otsuse nr 6-1/108-1 tühistamist.

9. Kohus nõustus oma 14.12.2023 määruses kaebuse muutmisega ja otsustas lugeda, et kaebus on

esitatud Rahapesu Andmebüroo 08.12.2023 otsuse nr 6-1/108-1 tühistamiseks ning Rahapesu

Andmebüroo kohustamiseks otsustama Waypoint Ventures OÜ-le muudetud taotluse alusel

virtuaalvääringu tegevusloa andmine viie tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

10. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

10.1 Kaebaja asukoht on Eestis ja kaebajal on eesmärk Eestis tegutseda. Seda tõendab mh järgnev:

kontor Tallinnas, Parda tn, sh serverid ja vajalikud seadmed; juhatuse liige Andrus Arbeiter Eestis;

2 töötajat Eestis: kontaktisik Diana Itinski-Leenson ja sekretär K.P.; koostööleping Eesti

äriühinguga OÜ-ga Fiupliant vastavus- ja õigusteenuse saamiseks; koostöölepingud muude Eestis

paiknevate teenuseosutajatega (raamatupidamisteenus, finants- ja siseaudiitorid); RAB-il on

võimalus kaebajalt igal ajal küsida infot, dokumente ning teha kohapealseid kontrolle, kaebaja ei

ole jätnud RAB-le teavet või dokumente saatmata; Eestis olemasolevad kliendid; äriplaani

kohaselt on eesmärk leida Eestis lähiaastatel kliente.

10.2 Ei ole aru saada mida soovib RAB väita tulenevalt väljavõtetest vestlusega juhatuse liikmega

ja miks on keelatud, et isik kasutab kaubamärki Exhange Point, mis erineb ärinimest. Ei ole aru

saadav, miks ei ole tavapärane välismaise suunakoodi kasutamine. RAB-il on olemas kaebaja

Eestis asuvad kontaktid ja RAB on kaebaja soovi korral telefoni teel alati kätte saanud ning

äriregistrisse jäänud vana telefoninumber ei ole seda takistanud.

3(10)

10.3 Kaebajal ei ole ka teistes riikides töötajaid, st 100% kaebaja töötajatest asuvad Eestis. Kuigi

suur osa teenustest ostetakse töötajate tööle võtmise asemel sisse, siis asub suur osa

teenusepakkujatest Eestis. RAB ei ole välja toonud, et klient oleks jäänud nõuetekohaselt

tuvastamata või et töötajad ei oleks suutnud täita oma kohustusi. RAB ei ole arvestanud, et

kaebaja ärimudel on koostöö teiste ettevõtetega selliselt, et kogu tööd ei tee ära palgalised

töötajad. Kaebajal on lisaks töötajatele teenuse osutamise leping OÜ-ga Fiupliant vastavusteenuse

ja õigusteenuse osutamiseks. Viimane on virtuaalvääringu teenust pakkuvate ettevõtete inkubaator

ja tema klientideks on alustavad ettevõtted.

10.4 I kaitseliini teenus (KYC) on sisse ostetud Serbias asuvalt teenusepakkujalt BS Solutions

ning tegemist on kaasaegse ja suuresti automatiseeritud teenusega. KYC teenuse asukohale ei ole

õigusaktidega kehtestatud mingeid tingimusi. Kaebajale jääb jätkuvalt põhivastutus rahapesu ja

terrorismi rahastamise ärahoidmiseks. Kahtluse korral selgitab kaebaja ise välja andmed klientide

ja tehingute kohta. AML meeskond ehk teine kaitseliin (mis koosneb RAB kontaktisikust ja

sisseostetud AML teenusest ning sisseostetud õigusteenusest AML toeks) asub ja on alati asunud

Eestis.

10.5 Suurem osa kaebaja kliente jäävad alla kõrgendatud hoolsusmeetmete määra ehk enamjaolt

on tegemist automaatkontrolli ning seejärel seire korras kontrollitavate isikutega. Kaebaja kasutab

BS Solutions teenust, mida kontrollivad kaks Eestis asuvat kaitseliini. Täiendavalt on ettevõttel ka

finants-

ja

siseaudiitorid,

kes

kontrollivad

ettevõtte

vastavust

kõigile

nõuetele

ja

hoolsusmeetmetele. Käesoleva hetke seisuga on kaebajal ligi 240 klienti, st RAB ei ole lähtunud

otsuse tegemisel õigetest andmetest.

10.6 RAB ei too välja ühtegi konkreetset puudust kaebaja tegevuses, vaid teeb üksnes järeldusi, et

selline teistsugune struktuur ei maanda riske. Kaebaja on viimastel aastatel kordades oma

meetmeid tugevdanud. RAB etteheited on oletuslikud. OÜ Fiupliant toetab lihtsamate teenuste

pakkumist, mida ei ole mõistlik täies mahus endale võtta. See tähendab ka et K. P. töötab ühel

suurel kontoripinnal, kus ta teenindab 7-15 klienti ning töötab täiendavalt ka OÜ-s Fiupliant. Oma

tööaja sees ajab sekretär üldisi kontori halduse asju ning täidab ka spetsiifiliste ettevõtete töötajate

ülesandeid. OÜ Fiupliant teenus on virtuaalvääringu turul unikaalne ja väga paindlik. K. P. on

Parda 8 kontoris alaliselt olemas.

10.7 Vaidlustatud otsuses ega mujal ei ole kaebajale selgitatud, miks puudub Diana Itsinski-

Leensonil RAB hinnangul laitmatu maine. Isik töötas 11.02.2020-07.06.2022 Hodltech

kontaktisikuna ning oli juhatuse liige. Ettevõttel oli virtuaalvääringu teenuse osutamiseks luba,

millest ettevõte vabatahtlikult 15.06.2022 loobus. Ühtegi ettekirjutust ettevõttele tehtud ei ole.

Ettevõte kustutati äriregistrist 25.11.2022. Pärast seda töötas Diana Itsinski-Leenson Transcrypt

OÜ kontaktisikuna, kus tema töösuhe 11.07.2023 lõpetati, kuna RAB teatas, et Diana sellele

positsioonile ei sobi. RAB ei ole talle selgitusi edastanud.

10.8 RahaPTS-st ei tulene, et RAB-il on tegevusloa muutmise menetluses õigus hinnata, kas

kaebaja kliendid asuvad Eestis. RAB-poolne õigusnormi sisustamine on vale, sest ükski õigusakt

ei sätesta kriteeriume, kui palju kliente peab virtuaalvääringu teenuse pakkujal Eestis olema.

Kohtupraktika kohaselt ei ole Eestis tegevusloa säilitamine välistatud isegi juhul, kui tegevusloa

omajal ei ole Eestis mitte ühtegi klienti (Tallinna Ringkonnakohtu määrused asjades 3-23-1625 ja

3-23-1553). Kaebaja äritegevuse sisuks on virtuaalvaluuta vahetusteenus, mis toimub virtuaalselt.

Virtuaalvaluutat ei ole füüsiliselt olemas ja äriühingul ei saa olla füüsilist „poodi“ või kohta, kuhu

kliendid füüsiliselt kohale tulevad virtuaalvaluutat vahetama. Teenuse sisust tulenevalt ei saa see

olla suunatud vaid Eesti klientidele, vaid klientidele üle maailma. Kaebaja jaoks on äriliselt

oluline, et teenust saaks pakkuda klientidele üle maailma. Seisukoht, et Eestis virtuaalvääringu

tegevusluba omav isik peaks pakkuma teenuseid üksnes või eelkõige Eesti klientidele oleks

vastuolus ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL)2023/1113, 31. mai 2023, mis käsitleb

krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning

direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937. Kaebajal on lähiaastatel ka plaanis pöörata suuremat

4(10)

tähelepanu klientide leidmisele Euroopa Majanduspiirkonnas ja ka eraldi Eestis. Nimetatu nähtub

kaebaja äriplaanist.

10.9 Kaebaja on kõik seaduses sätestatud kohustused täitnud ning teinud selleks suuri

investeeringuid. Toimunud haldusmenetluse põhjal oleks RAB pidanud tegema otsuse kaebaja

tegevusloa uuendamise, mitte selle kehtetuks tunnistamise kohta. Kuna RAB ei ole talle seaduses

sätestatud tähtaegu järginud, palub kaebaja kohtul kohustada RAB-i 5 päeva jooksul arvates

kohtuotsusest teha uus otsus tegevusloa uuendamise kohta.

Vastustaja seisukoht

11. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Vastustaja leiab, et RAB on õigesti tuvastanud,

et kaebaja tegevuskoht ei asu Eestis ning ettevõtte eesmärk ei ole tegutseda Eestis.

11.1 Kui ettevõtja esitatud andmetest selgub, et ettevõtte tegevuskoht ei ole Eestis, ei ole RAB-il

võimalik teostada järelevalvet ja RAB ei saaks täita RahaPTS § 54 lg 1 p-s 4 sätestatud kohustust,

siis kaebaja ei täida RahaPTS-s toodud kontrolliesemesse kuuluvaid nõudeid.

11.2 Tegevuskoha nõue on keskne küsimus tegevusloa saamisel ja kehtimisel. Nõue kehtib juba

alates 10.03.2020. Tegevuskoha tuvastamine RahaPTS § 72 lg 1 p 4 mõttes ei ole kaalutlusõiguse

teostamine, vaid faktilise asjaolu tuvastamine. Kaebaja esitatud selgituste ja dokumentidega ei leia

kinnitust, et ettevõte on kavandanud oma äritegevust sellisena, et tema tegevuskoha saaks lugeda

Eestis asuvaks.

11.3 Haldusmenetluse käigus kogutud andmetest nähtub, et ettevõttel on Eestis ainult 2 töötajat

ning muud teenused ostetakse sisse, seega on ettevõtte seos Eestiga olematu. Lisaks juhatuse

liikmele Martin Gasmanile (alates 08.09.2023 juhatuse liige Andrus Arbeiter) töötab ettevõttes

sekretär K. P. 0,2 töökoormusega. Neli tundi nädalas on ilmselgelt vähe aega, et täita ametikohale

seatud ülesandeid ja abistada kaebaja eesmärkide saavutamist. Kui teenust Eestis osutataks, ei ole

võimalik ette määrata, millal klient ettevõtte poole pöördub. Seega on tõenäoline, et K. P.

ettevõttes tegelikkuses tööülesandeid ei täida, vaid on võetud ettevõttesse tööle näiliselt RAB

jaoks Eestis tegutsemise mulje loomiseks.

11.4 RAB on tuvastanud, et sama sekretäri teenuseid on kasutanud ka teised virtuaalvääringu

ettevõtted, kes ühtlasi on seotud sama asukoha aadressiga Pärnu mnt 139D Tallinn. Kõnealused

ettevõtted, sh kaebaja asuvad nüüd Parda 8 kontoris ühel suurel kontori pinnal. Sekretär teenindab

7-15 klienti ning töötab ka täiendavalt Fiupliant OÜ-s. RAB hinnangul on selline kokkusattumus

ebatõenäoline ning viitab pigem sellele, et nendes tegevuskohtades virtuaalvääringu teenuse

pakkujad ei asu.

11.5 Eesti Ekspressis avaldatud artiklist nähtub, et 2017. aasta lõpust kuni 2022. aasta lõpuni sai

virtuaalvääringu loa 1644 firmat. Viidatud artiklist selgub, kuidas on püütud saada tegevusluba,

mida sageli isegi ei kasutatud Eesti turul teenuse pakkumiseks. RAB-il on kohustus reageerida,

kui ettevõtted ei vasta RahaPTS nõuetele. Kui ettevõttel on Eestis vaid paar töötajat, siis ettevõtte

seos Eestiga on olematu, sh ettevõttel puudub eesmärk tegutseda Eestis ja pakkuda teenust Eesti

tarbijatele. Kaebaja väide, et 100% kaebaja töötajatest asuvad Eestis on RahaPTS § 72 lg 11 p 2

sisustamisel eksitav, kuna kaebaja esitatud andmetest selgub, et tegelikult peale Eestis asuva

juhatuse liikme ja osaliselt sekretäri ülesandeid täitva töötaja ei ole märkimisväärseid seoseid

Eestiga. Kaebaja sisuliselt ei täida RahaPTS-i kohustuslikke nõudeid tegevusloa muutmiseks.

11.6 Asjaolu, et kaebaja on menetluse jooksul juhatuse liiget vahetanud, ei muuda olematuks fakte

ja seletusi, mis on kaebaja poolt antud. RAB leiab, et juhatuse liige rääkis ettevõtte reaalsest

olukorrast.

11.7 Kuna kaebaja I kaitseliin ei asu Eestis, siis ei ole RAB-il võimalik teha kontrollkäike ja

küsida vahetult kaitseliini töötajatelt, kuidas nad RahaPTS-i reegleid rakendavad. Kuivõrd I

kaitseliini teenus on delegeeritud Serbiasse, ei ole RAB-il võimalik teostada tõhusat järelevalvet.

5(10)

RahaPTS § 72 lg 1 p 4 mõte ei ole tagada, et RAB saaks kontrollida, kas kontaktisik ja vastutav

liige täidavad RahaTPS §-st 17 tulenevaid kohustusi, vaid kas tegelikult täidetakse RahaPTS

nõueid. RAB leiab, et kaebaja ei vasta kontrollieseme asjaolule, kuna I kaitseliin asub Serbias.

Eestis ei ole ettevõtte üle järelevalve teostamine võimalik, või on see oluliselt raskendatud, seega

RahaPTS § 72 lg 1 p 4 nõuded ei ole täidetud. Kogu tegevus teenuse pakkumise mõttes toimub

mujal ja see tekitab küsimuse vajadusest taotleda Eestis tegevusluba.

11.8 Kaebajal puudub kontaktisik, kelle ülesanne on teostada II kaitseliini funktsioone. Ainuüksi

kontaktisiku toetavat funktsiooni täitvast teenusepakkujast ei piisa. On kahtlus, et Martin Gasman

oma ülesandeid ei täitnud. RAB-le 13.04.2023 antud ütlused viitavad sellele, et Martin Gasman ei

teadnud, milliseid ülesandeid nimetatud isikud täitma peavad. Martin Gasman lahkus 12.09.2023

kaebaja juhatuse liikme, kontaktisiku ja finantssanktsiooni rakendamise eest vastutava isiku

kohalt, kuid kaebaja sellest RAB-i ei teavitanud. RAB-il ei ole õigust avaldada Diana Itinski-

Leensoni kohta kogutud andmeid.

11.9 RahaPTS § 72 lg 11 p 2 nõuab virtuaalvääringu tegevusloa omajalt ärisidemete olemasolu

Eestis. Kaebaja esitatud vastavus- ja õigusteenuse leping OÜ-ga Fiupliant on täielikult inglise

keeles või inglise ja eesti keeles. Ei ole aru saada, miks kasutatakse inglise keelt. Nimetatud

lepingud ei tõenda kaebaja seost Eestiga. Pigem nähtub materjalidest, et Eesti turg ja kliendid on

sisse toodud formaalsuse täitmiseks. Kaebaja esindaja ei ole suutnud selgitada välismaiste

(Küprose, Ühendkuningriigi) telefoninumbrite sisulise kasutamise vajadust. Sidevahendite

numbrid osutavad kaebaja tegevuskohale, mis ei ole Eestis. Lisaks ei ole kaebaja klientidel

võimalik kaebaja kodulehel teenustega eesti keeles tutvuda. Infot saab inglise keeles. Nimetatu

kinnitab, et teenus ei ole suunatud Eesti turule.

11.10 Kaebaja ei ole alustav ettevõte. Kaebaja äriplaanis väidetu pöörata rohkem tähelepanu

klientide leidmisele Euroopa Majanduspiirkonnas ja Eestis on sisutühi. Kaebaja juhatuse liikmega

13.04.2023 läbi viidud vestlusest ilmneb, et ettevõttel on kõige enam kliente Kanadast,

Austraaliast, Suurbritanniast, mis kinnitab, et kaebaja eesmärk ei ole tegutseda Eestis. Ettevõte ei

ole teinud Eesti klientidele suunatud reklaami.

11.11 Kuigi RAB on saanud teadlikuks, et kaebajal puudub kontaktisik, ei pea RAB võimalikuks

ettekirjutuse koostamist uue kontaktisiku määramiseks, kuivõrd RAB tuvastas, et ettevõtte

tegevuskoht ei ole Eestis. Sellises olukorras ei pea RAB enam muude puuduste kõrvaldamist

põhjendatuks.

11.12 RAB ei ole õigusvastaselt menetlusega viivitanud. Kaebaja esitas taotluse 15.06.2022, kuid

ei esitanud kõiki nõutud dokumente ning pidi korduvalt puudusi kõrvaldama. RAB püüdis leppida

kaebaja juhatuse liikmega kokku kohtumisi. 05.09.2023 teatas kaebaja, et muutis juhatuse liiget.

Kaebaja on ise jätnud nõuded õigeaegselt täitmata. Kuna kaebaja ei vasta kontrollieseme

asjaoludele ei ole oluline menetluse kestvus.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

13. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 kohaselt antakse ettevõttele tegevusluba virtuaalvääringu teenuse

pakkumiseks muu hulgas, kui RahaPTS § 70 lg 1 p-s 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotleva

ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing

tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis.

RahaPTS § 72 lg 11 p 2 sätestab, et kui ettevõtja esitatud andmetest selgub, et tema eesmärk ei ole

tegutseda Eestis või tema äritegevusel ei ole seoseid Eestiga või tema äritegevusel ei ole peale

Eesti tegevuskoha ning Eestis asuvate juhatuse liikmete märkimisväärseid sidemeid Eestiga, on

RAB-il õigus keelduda virtuaalvääringu alase tegevusloa andmisest. RahaPTS § 118³ lg 1 alusel

virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima RahaPTS

2022. aasta 15. märtsil jõustunud redaktsiooni loetletud sätetega kooskõlla hiljemalt 2022. aasta

6(10)

15. juuniks. RahaPTS § 118³ lg 4 kohaselt kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ette nähtud tähtaja

jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab RAB tegevusloa

kehtetuks.

14. RAB tuvastas, et kaebaja tegevuskoht ei ole Eestis ning ettevõtte eesmärk ei ole tegutseda

Eestis. Vaidlusaluses otsuses on tuginetud järgnevale: a) ettevõtte kontaktnumbriteks on märgitud

erinevad Küprose suunakoodiga numbrid. Ettevõtte kodulehelt nähtub, et küsimuste korral saab

ühendust võtta Ühendkuningriigis asuva numbri kaudu; b) ettevõttel on Eestis 2 töötajat, sh 0,2

koormusega sekretär K. P., kes täidab sama ülesannet veel üheksas virtuaalvääringu teenust

pakkuvas ettevõttes. Väga mitmed teenuseid ostetakse sisse; c) ettevõtte I kaitseliin ei asu Eestis.

Kaebaja on delegeerinud I kaitseliini ülesanded Serbias asuvale BC Solutions`le. Kaebaja juhatus

asub küll Eestis aga ettevõtte rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide eest vastutav meeskond

Serbias; d) ettevõttel puudub Eestis kontaktisik, kelle ülesandeks on teostada II kaitseliini

funktsioone; e) ettevõttel on üksikud kliendid Eestis. Kliendid saavad kodulehel tutvuda

informatsiooni pakkuvate teenustega vaid inglise keeles.

15. Kaebaja RAB käsitlusega ei nõustu ning leiab, et tema asukoht on Eestis, ning kaebajal on

eesmärk Eestis tegutseda ning seda tõendab mh: a) kontor Tallinnas Parda tn, sh serverid ja

vajalikud seadmed; b) juhatuse liige Andrus Arbeiter asub Eestis; c) 2 töötajat on Eestis:

kontaktisik Diana Itsinski-Leenson ja sekretär K. P.; d) koostööleping Eesti äriühinguga OÜ-ga

Fiupliant vastavus- ja õigusteenuse saamiseks; e) koostööleping muude Eestis paiknevate

teenuseosutajatega (raamatupidamisteenus OÜ-ga Oblicity, finants- ja siseaudiitorid); f) RAB-il

on võimalik igal ajal küsida infot ja dokumente ning teha kontrolle; g) Eestis olemas olevad

kliendid; h) äriplaani kohaselt on eesmärk leida Eestist lähiaastatel uusi kliente.

16. Sisuline vaidlusküsimus poolte vahel ongi selles, kas kaebaja tegevuskoht on Eestis ja kas

kaebaja eesmärk on tegutseda Eestis. Nimetatud asjaolu tuvastamine RahaPTS § 72 lg 1 p 4

mõistes ei ole kaalutlusõiguse teostamine, vaid faktilise asjaolu tuvastamine. Seega, kui ettevõtte

tegevuskoht ei ole Eestis ja ettevõttel ei ole eesmärk tegutseda Eestis, siis ei tohi tegevusluba

väljastada ning olemasolev tegevusluba tuleb tunnistada kehtetuks ja RAB-il puudub

kaalutlusõigus.

17. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lg 2 järgi on juriidilise isiku tegevuskoht tema

püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. RahaPTS § 725 lg 7

kohaselt peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuskoht võimaldama virtuaalvääringu teenuse

pakkumist ja tema asu- või tegevuskoha kaudu peab olema igal ajal võimalik tagada järelevalve-

või uurimisasutuse esindajale juurdepääsu kogutavatele ja säilitatavatele andmetele. Tallinna

Ringkonnakohus on oma 25.03.2022 otsuses nr 3-20-2008 (p 14) selgitanud, et: “RahaPTS § 72 lg

1 p 4 ei piirdu selle nõudmisega, et alaliselt töötaks Eestis vastutav juhatuse liige, vaid nõuab, et

Eestis oleks nii ettevõtja tegevuskoht kui ka juhatuse asukoht. Arvestades RahaPTS eesmärki, ei

piisa asukoha määramiseks sellest, kuidas ettevõtja ise on tahtnud asukohta suhetes teiste isikute

ja riigiga määratleda. Oluline on see, kus füüsiliselt asuvad isikud, kes reaalselt täidavad ühingu

juhatuses

majandustegevuse

(virtuaalvääringu

teenuse

pakkumise)

juhtimis

ja

kontrollifunktsiooni. Teisisõnu, tegemist on kohaga, kus äriühingu juhatus teeb igapäevaseid

juhtimisotsuseid, teostab igapäevast juhtimist.“. Samuti selgitas ringkonnakohus, et: „ RahaPTS

eesmärk on eeskätt võimaldada tõhusa ning operatiivse järelevalve teostamist virtuaalvääringu

teenuse osutaja põhitegevuse teostamise üle, kes vahetult puutuvad kokku klientidega, andmetega

ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. RahaPTS § 72 lg 1 p

4 mõte ei ole tagada, seda, et RAB saaks kontrollida, kas kontaktisik ja vastutav liige täidavad

enda RahaPTS §-st 17 tulenevaid ülesandeid, vaid seda, kas virtuaalvääringu teenuse pakkumisel

järgitakse RahaPTS nõudeid. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde ka praegu. Selleks,

et oleks võimalik ettevõtja tegevuse üle tõhusalt järelevalvet teha, ei piisa seega, et Eestis viibib

vaid see kaebaja juhatuse liige, kelle ainus ülesanne on vastutada RahaPTS nõuete täitmise eest.“.

Tallinna Ringkonnakohus on oma 28.05.2021 otsuse nr 3-20-1659 punktis 12 selgitanud, et:

7(10)

„Peakontor on finantsvaldkonna ettevõtja juhatuse füüsiline asukoht, kus täidetakse valdkonna

õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste

osutamine, sh tagatakse kriitiliste funktsioonide jätkuvus“.

18. Eeltoodust tulenevalt saab ettevõtte tegevuskoha nõuet tõlgendada vaid osaliselt läbi juhatuse

asukoha. Juhatus on see, kes läbi oma tegevuse võimaldab virtuaalvääringu teenust pakkuda ja

kelle kaudu on võimalik saada järelevalve- või uurimisasutustel juurdepääs vajalikele andmetele.

Samas ei ole ainult juhatus see, kes tagab virtuaalvääringu teenuse pakkumist. Virtuaalvääringu

teenuse osutamine eeldab kliendi käsundi vastu võtmist ja selle täitmist, samuti kliendiga

suhtlemist ja informatsiooni edastamist, ehk teenuse pakkumine on kõik see, mis eelneva tagab.

Selleks on näiteks töötajate olemasolu ja nende asukoht, serverite asukoht, reaalne koht, kus

käsund täidetakse, koht kus kliendi kaebused ja päringud vastu võetakse ja kus neile vastatakse

jne. Võib esineda olukordi, kus Eestis asub vaid juhatuse liige ja muu tugi Eestis puudub. Sellisel

juhul saab järeldada, et ettevõttel ei ole lisaks tegevuskoha puudumisele ka soovi Eestis tegutseda

RahaPTS § 72 lg 11 p 2 mõttes.

19. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-23-1625 tehtud määruses selgitanud, et seaduse

nõuded ei ole kaebaja tegevuskoha osas sama ranged kui juhatuse asukoha osas. Kaebaja

tegevuskoht saab asuda Eestis ka siis, kui tema kliendid on välisriikides, sest virtuaalvääringute

hoiustamine on veebipõhine ning ka klientide värbamine ei eelda äriühingu töötajate viibimist

klientidega samas riigis. Kui ettevõtja olulised vahendid, mida äritegevuses kasutatakse, on Eestis,

on siin ka tema tegevuskoht tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §16 tähenduses (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 31.07.2023 määrus nr 3-23-1553, p 13).

20. Kohus leiab, et RAB-i poolt kaebaja tegevusloa muutmise taotluse menetluses tuvastatud

asjaolusid arvestades on RAB õigesti leidnud, et kaebaja tegelikuks tegevuskohaks ei saa lugeda

Eestit ja kaebaja eesmärk ei ole tegutseda Eestis.

21. RAB tuvastas menetluses ja kaebaja ei ole vastu vaielnud, et lisaks juhatuse liikmele (Martin

Gasman kuni 07.09.2023 ja alates 08.09.2023 Andrus Arbeiter) töötab ettevõttes sekretär K. P.,

kelle koormus on 0,2 ja kes lisaks kaebajale töötab sekretärina veel üheksas virtuaalvääringu

teenust pakkuvas ettevõttes ning on ühes ettevõttes juhtimis- ja kontrolliorgani liige. Seega on

kaebajal Eestis 2 töötajat, kellest üks töötab väga väikese koormusega. Kaebaja on kaebuses ise

kinnitanud, et K. P. töötab ühel suurel kontoripinnal, kus ta teenindab 7-15 klienti ning töötab

täiendavalt ka OÜ-s Fiupliant. Seega, ehkki formaalselt asuvad kõik kaebaja töötajad Eestis, on

kaebaja ise kinnitanud, et valdava osa oma tegevuseks vajalikust teenusest ostab kaebaja sisse, st

ei teosta funktsioone oma töötajate kaudu, kuivõrd selliselt toimimine on kaebaja jaoks mõistlik

lahendus. Kaebaja on selgitanud, et suur osa teenustest ostetakse töötajate tööle võtmise asemel

sisse, tuues välja ettevõtted OÜ Fiupliant ja Oblicity OÜ. OÜ Fiupliant nõustab virtuaalvääringuga

seotud ettevõtteid tagamaks, et kõik protseduurireeglid ja muu dokumentatsioon on vastavuses

nõuetega. Nagu nähtub kaebaja poolt OÜ-ga Fiupliant 01.06.2022 sõlmitud käsunduslepingust (dtl

165-177), siis on kaebaja delegeerinud OÜ-le Fiupliant mistahes nõustamise kaebaja ettevõtte

põhitegevusega seotud valdkonnas, kaebajale on lepingu alusel tagatud juurdepääs kaebaja

partnerite poolt pakutavatele teenustele ja kõigile muudele tugiteenustele. Käsundisaaja

garanteerib kaebajale muu hulgas rahapesu tõkestamise spetsialisti teenuse summeeritud tööaja

arvestuse järgi 8 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning kaebaja on volitanud

käsundisaajat end esindama seoses teenuse osutamisega riigi ka kolmandate isikute ees. Seega

nähtub lepingust, et kaebaja on delegeerinud teenuse osutajale valdava osa ülesandeid, mida

tavapäraselt täidab ettevõtte juht. Iseenesest ei ole selles, et ettevõte ostab teenust sisse tõepoolest

midagi keelatut, kuid olukorras, kus valdav osa ettevõtte toimimiseks olulist tähtsust omavad

teenused ostetakse sisse, tekib küsimus, kas ettevõtte töötajatena registreeritud töötajad ka

tõepoolest töötavad ettevõtte heaks. Olukorras, kus ettevõttel on tööl vaid juhatuse liige ja 0,2

osakoormusega sekretär, on põhjendatud RAB seisukoht, mille kohaselt on kaebaja väide, et 100%

kaebaja töötajatest asuvad Eestis RahaPTS § 72 lg 11 p 2 sisustamisel eksitav. Kaebaja enda poolt

8(10)

esitatust selgub, et tegelikult peale Eestis asuva juhatuse liikme ja osaliselt sekretäri ülesandeid

täitva töötaja ei ole kaebajal märkimisväärseid seoseid Eestiga.

22. Kohtu hinnangul on RAB põhjendatult viidanud, et arusaamatuks jääb, miks olukorras, kus

kaebaja tegutseb Eestis, on käsundusleping koostatud eesti ja inglise keeles ning leping Oblicity

OÜ-ga üksnes inglise keeles. Kui poolte tahteks oli regiuleerida Eestis asuvate ettevõtete vahelisi

suhteid, oleks asjakohane kasutada eesti keelt. Lepingute vormistamine inglise keeles viitab

sellele, et lepingud on suunatud isikutele, kelle emakeel ei ole eesti keel ning lepingud ei pruugi

reguleerida Eesti ettevõtete vahelisi tegelikke ärisuhteid. Ei ole võimalik kontrollida, kas

ettevõtted täidavad oma ülesandeid täielikult ise, või oma välisriikides olevate lepingupartnerite

kaudu. Seega on RAB põhjendatult leidnud, et nimetatud lepingud ei tõenda kaebaja seost Eestiga

ja eesmärki tegutseda Eestis. Kaebaja äriplaanist tulenevalt on usutav, et ettevõtet juhitakse

tegelikkuses väljastpoolt Eestit S. S. poolt, kes on kaebaja 100% osade omanik, Rumeenia

kodanik ja kes resideerub alaliselt Küprosel (dtl 186). Võrreldes ettevõtte äriplaanis kaebaja

juhatuse liikme ülesandeid (dtl 186-187) teenuste mahuga, mida ostetakse sisse, sh arvestades, et

kaebaja on volitanud käsundisaajat end esindama seoses teenuse osutamisega riigi ka kolmandate

isikute ees, on põhjendatud RAB tähelepanek, mille kohaselt on juhatuse liikme peamine ülesanne

olla vaid RAB kontaktisikuks, mitte ettevõtte tegelikuks juhiks. Seega on põhjendamatu kaebaja

etteheide, mille kohaselt ei ole RAB arvestanud õigesti kaebaja töötajatega seotud asjaolusid.

RAB on otsuses piisavalt analüüsinud kaebaja ärimudelit, kuid tuvastanud, et nimetatu ei tõenda

kaebaja seotust Eestiga ega taga RahaPTS-is sätestatud nõuete täitmise üle tõhusat järelevalvet.

23. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et I kaitseliini teenus (KYC) on sisse ostetud Serbias

asuvalt teenusepakkujalt BS Solutions. KYS teenuse asukohale ei ole tõepoolest õigusaktidega

kehtestatud mingeid nõudeid, kuid RAB on nimetatud asjaolu analüüsides põhjendatult välja

toonud, et olukorras, kus uue kliendi kontrolli teostab Serbias asuv ettevõte, ei ole RAB-il

võimalik teostada kontrollkäike ja küsida vahetult kaitseliini töötajatelt, kuidas nad RahaPTS-i

rakendavad ja kas nad on vastava regulatsiooniga kursis. I kaitseliini ülesandeks on tuvastada

kliendi tegevuses kahtlastele või ebaharilikele tehingutele või mõistlikule majanduslikule

eesmärgile mittevastavaid või sellistele asjaoludele viitavaid tehinguid, et suunata need II

kaitseliinile edasiseks analüüsimiseks. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 eesmärgiks on võimaldada tõhusat

ja operatiivset järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkuja põhitegevuse teostajate üle, kes

puutuvad vahetult kokku klientide, andmete ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu

rahastamisega. Koosmõjus eelmises alapunktis tooduga on sisutühi kaebaja väide, mille kohaselt

jääb sõltumata ülesannete delegeeritusest tema kanda põhivastutus rahapesu ja terrorismi

tõkestamise ärahoidmiseks. Kui kogu teenus pakkumise mõttes toimub väljaspool Eestit, siis ei ole

reaalselt võimalik viia läbi järelevalvemenetlust, et veenduda, kas ettevõte täidab RahaPTS

nõudeid.

24. Kaebaja on esile toonud, et kontaktisiku funktsioone teostab kaebaja väline juriidilise

nõustamise büroo OÜ Fiupliant. Samas märgib kaebaja, et RahaPTS järgsed funktsioonid jäävad

kaebajale alles, ning kahtluse korral selgitab kaebaja ise välja andmed klientide ja tehingute kohta.

AML meeskond (II kaitseliin, mis koosneb RAB kontaktisikust ja sisseostetud AML teenusest) on

alati asunud Eestis. RAB on põhjendatult seadnud kahtluse alla, kas Martin Gasman on

kontaktisiku funktsioone reaalselt täitnud, kuna isik ei ole esitanud RAB-le ühtegi teadet. Ei ole

usutav, et olukorras, kus kaebajal on märkimisväärne hulk kliente, ei oleks selleks kordagi

vajadust esinenud. Seega on RAB seadnud põhjendatult kahtluse alla, et kontaktisik tegelikkuses

ei täitnud RahaPTS § 17 lg-s 7 ja 8 toodud kohustusi. Martin Gasman oli märgitud II kaitseliini

töötajaks kuni 12.09.2023, millele järgnevalt soovis uus juhatuse liige määrata kontaktisikuks ja

rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise eest vastutavaks isikuks Diana Itinski-Leensoni,

kelle osas RAB teatas 17.10.2023, et isik ei sobi kontaktisikuks, kuna tal puudub RAB hinnangul

laitmatu maine. Nimetatust tulenevalt tuvastas RAB vaidlusaluse otsuse punktis 3.5.10

põhjendatult, et ettevõttel ei olnud enam II kaitseliini töötajat, kes seadusest tulenevaid ülesandeid

9(10)

täitma peaks. Sellises olukorras on RAB põhjendatult leidnud, et ei piisa üksnes kontaktisiku

toetavat funktsiooni teostavast teenusepakkujast selleks, et lugeda RahaPTS-st tulenevad nõuded

täidetuks. Kaebaja ei ole menetluses ka selgitanud, milline on juhatuse tegelik funktsioon ettevõtte

igapäevases tegevuses. Kaebaja ei teavitanud ka RAB-i RahaPTS § 74 sätestatud korras

kontaktisiku vahetumisest.

25. Kohus nõustub kaebajaga selles, et ühestki õigusaktist ei tulene, kui palju peab Eesti

virtuaalvääringu luba omaval ettevõttel olema kliente Eestis. Ka Tallinna Ringkonnakohus on

haldusasjas nr 3-23-1625 tehtud määruses selgitanud, et isiku tegevuskoht saab asuda Eestis ka

siis, kui tema kliendid on välisriikides, sest virtuaalvääringute hoiustamine on veebipõhine ning ka

klientide värbamine ei eelda äriühingu töötajate viibimist klientidega samas riigis. Samas rõhutab

ringkonnakohus koos viitega varasemale lahendile asjas 3-23-1553, et kui ettevõtja olulised

vahendid, mida äritegevuses kasutatakse, on Eestis, on siin ka tema tegevuskoht tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) §16 tähenduses. Kohtu hinnangul tuleneb nimetatud lahendist, et

olukorras, kus ettevõtja poolt muudest esitatud andmetest tuleneb, et tema tegevuskoht on Eestis,

siis ei ole ainult Eestis klientide puudumine piisav selleks, et lugeda, et isiku tegevuskoht ei ole

Eestis ja et tema eesmärk ei ole tegutseda Eestis. Seega on RAB kohustatud hindama ettevõtja

kohta kogutud andmeid kogumis, mida praegusel juhul on ka tehtud. Kaebajale ei ole jäetud

tegevusluba andmata põhjusel, et kaebajal ei ole Eestis kliente, vaid nimetatud asjaolu on hinnatud

koosmõjus teiste kogutud andmetega. Eestis klientide puudumine on vaid üks asjaolu, mis viitab

sellele, et kaebajal puuduvad Eestiga sidemed ning ta ei tegutse Eestis. RahaPTS § 72 lg 11 p 2

kohaselt tuleb RAB-il kaaluda, kas ettevõtja eesmärk on tegutseda Eestis ja kas tema äritegevusel

on seosed Eestiga. Seega on normi tähenduses oluline tuvastada ärisidemete olemasolu Eestiga.

Ärisidemete olemasolule võib viidata märkimisväärne kliendibaas Eestis. Kaebaja ei ole seadnud

kahtluse alla, et kaebaja tegevuse eesmärk ei ole suunatud Eesti turule ning eesmärk on leida

kliente välisriikides. Kaebaja on oma äriplaanis määratlenud oma kliendina inglise keelt kõneleva

isiku Euroopast (dtl 197). Kaebaja märgib äriplaanis, et kõige rohkem kliente on Suurbritanniast,

järgneb Kanada ja Austraalia. Kõige suurema käibega riigid 2021. aastal olid Austraalia ja Kanada

(dtl 198). Seega on RAB kaebaja sidemete tuvastamisel Eestiga põhjendatult võtnud arvesse

kaebaja kliendibaasiga seonduva ning hinnanud andmeid koosmõjus teiste menetluses tuvastatud

asjaoludega.

26. Muu hulgas on RAB viidanud asjaolule, et kaebaja on oma kontaktandmetena märkinud

Küprose suunakoodiga numbrid ning klienditoe numbrina Ühendkuningriigi suunakoodiga

numbri. Kohus nõustub, et välisriikide telefoninumbrite kasutamine annab aluse järeldada, et

ettevõtte tegevuskoht ei ole Eestis ning tegelik eesmärk on tegutseda väljaspool Eestit. RAB ei sea

seejuures kahtluse alla kaebaja õigust leida kliente kogu maailmas ega ole väitnud, et kaebaja

peaks leidma kliente vaid Eestist.

27. Eeltoodud asjaoludest kogumis järeldub, et kõik kaebaja majandustegevuse aluseks olevad

teenused ostetakse sisse, kaebaja I kaitseliin ei asu Eestis ning teenus on suunatud valdavalt

välisriikides asuvatele klientidele. Kaebajal puudub RAB poolt aktsepteeritud kontaktisik ja

rahvusvahelise finantssanktsioonide rakendamise eest vastutav isik. Kaebaja seotus Eestiga

väljendub vaid läbi juhatuse liikme ja 0,2 koormusega töötava sekretäri. Seejuures on juhatuse

liikme sisulised kohustused valdavas osas taas delegeeritud kaebaja koostööpartneritele. Kaebaja

ei ole selgitanud, milliseid reaalseid ülesandeid juhatuse liige sellises olukorras igapäevaselt

täidab. Sellises olukorras on RAB võimalused kaebaja tegevuse õiguspärasust kontrollida piiratud.

RAB-il peab igal ajahetkel olema ligipääs kogutavatele ja säilitatavatele andmetele ning võimalus

kontrollida kaebaja tegevust sisuliselt.

28. Ülaltoodud asjaoludest nähtuvalt on RAB kohtu hinnangul õigesti tuvastanud, et kaebaja

tegevuskoht ei ole Eestis ja kaebaja eesmärk ei ole tegutseda Eestis. Kaebajal on Eestis vaid

juhatuse liige ja 0,2 koormusega töötav sekretär, mis ei ole piisav. Seega ei vasta ettevõte

10(10)

RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4, § 725 lg-s 7 ning § 72 lg 11 p-s 2 sätestatud kontrollieseme asjaoludele

ning MSÜS § 37 lg 2 p 2 alusel oli RAB-il õigus tunnistada ettevõtte tegevusluba kehtetuks.

29. Kohus nõustub kaebajaga selles, et RAB poolt läbi viidud menetlus on olnud ülemäära pikk

(15.06.2022- 08.12.2023). Kuivõrd menetluses on tuvastatud, et kaebajale väljastatud tegevusluba

tuleb tunnistada kehtetuks, siis ei ole menetluse pikkus iseenesest saanud mõjutada menetluse

tulemust ega haldusakti õiguspärasust.

30. Kokkuvõttes leiab kohus, et RAB 08.12.2023 otsus nr 6-1/108-1 on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puuduvad alused. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata tühistamisnõude, jääb

rahuldamata ka sellega olemuslikult seotud kohustamisnõue. Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebuse

rahuldamata.

MENETLUSKULUD

31. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetlus-

kulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud

nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik