2-21-18602/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-18602

Tsiviilasi

Mittetulundusühing Motospordiklubi Nord hagi MTÜ

Eesti Veemoto Liit vastu MTÜ Eesti Veemoto Liit

juhatuse 10.11.2021.a koosoleku päevakorrapunktis 1

tehtud otsuse kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Mittetulundusühing Motospordiklubi Nord

(registrikood 80253100)

Hageja lepinguline esindaja: Viljar Subka

Hageja nõustaja: A. O.

Kostja:

MTÜ Eesti Veemoto Liit (registrikood

80088173)

Kostja esindaja: H. P.

Menetluse liik

Istung 14.02.2024

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada kehtetuks MTÜ Eesti Veemoto Liit juhatuse 10.11.2021 koosoleku

päevakorrapunktis 1 tehtud otsus Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord

väljaarvamise kohta Mittetulundusühingust Eesti Veemoto Liit.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3 030,40 eurot. Kohustada kostjat

tasuma menetluskulud hageja arvelduskontole nr XXX XXX AS-s.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 030,40 eurot) tuleb kostjal tasuda

hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress

talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Hageja esitas kohtule järgneva nõude:

Tunnistada kehtetuks MTÜ Eesti Veemoto Liidu juhatuse 10.11.2021 koosoleku

päevakorrapunktis 1 tehtud otsus Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord

väljaarvamise kohta Mittetulundusühingust Eesti Veemoto Liit.

2. Hagi kohaselt on hageja 2007. aastal asutatud ja Viljandis tegutsev spordiklubi, mis

tegeleb noorte veemootorispordi huviliste treenimisega. Hageja on alates asutamisest

kostja (edaspidi ka EVL) liige. EVL omakorda on oma tegevusvaldkonnas Eesti

Vabariigi ainuesindaja Rahvusvahelises Veemotospordi Liidus (U.I.M).

3. EVL kui Eesti Olümpiakomitee liige on spordialaliiduks, kelle kaudu on vastava

spordiala harrastajaid koondavatel liikmesklubidel võimalik oma tegevuse rahastamiseks

saada riiklikke sporditoetusi. Üheks selliseks riiklikuks toetuseks on kultuuriministri

27.12.2012 määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks

eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja

hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ (edaspidi

määrus nr 12) § 3 lg 2 alusel makstav spordialaliidu noortespordi toetus (edaspidi

Noortespordi toetus). EVL väljastab ka võistlejalitsentse, mis annavad õiguse osaleda

U.I.M. või selle alamorganisatsioonide ning muudel EVL-i poolt heaks kiidetud

võistlustel.

4. Seega on EVL-i liikmesusel Eestis veemootorispordiga tegeleva spordiklubi jaoks keskne

tähendus, kuna üksnes EVL-i liikmesuse kaudu on spordiklubil ligipääs võimalusele

osaleda nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel veemoto võistlustel, aga samuti vajalikele

sportimistingimustele ning tegevuseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks olulistele

toetustele.

5. Hageja tegeleb (noorte) sportlaste arendamise ja tippspordiga. Aastate jooksul on toodud

Eestisse üle kolmekümne tiitlivõistluste medaleid, nende hulgas kaks

maailmameistrivõistluste kulda. Varasemalt on klubi korraldanud Viljandi linnas mitmeid

Maailma- ja Euroopa meistrivõistluseid. Tegutsetakse toetajate ja lapsevanemate abiga.

Treeningud ning enamus väljasõidud on spordiklubi kuludena, et võimaldada ka

2 (9)

vähemkindlustatud noortele sportimise võimalust neid huvitaval alal. Hageja on loonud

tingimused ja võimalused nendele lastele, kelle peredel ei ole võimalik toetada nende

huviharidust.

6.

09.12.2019 toimus EVL juhatuse koosolek, kus EVL juhatus otsustas hageja välja arvata

EVL liikmete hulgast väidetavalt EVL-ile ja veemootorispordile mainekahju tekitamise

tõttu.

7.

18.12.2019 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi tunnistada kehtetuks EVL juhatuse

09.12.2019 koosoleku päevakorrapunktis 1 tehtud otsus arvata hageja välja EVL liikmete

hulgast. Hageja taotles Harju Maakohtult ka hagi tagamist, mille 19.12.2019 Harju

Maakohus määrusega tsiviilasjas nr XXX rahuldas. Harju Maakohus keelas EVL juhatuse

09.12.2019 koosoleku päevakorrapunktis 1 vastuvõetud otsuse (millega hageja arvati

välja EVL liikmete hulgast) täitmise kuni kohtumenetluse lõppemiseni tsiviilasjas.

8.

29.07.2020 sõlmisid EVL ja hageja noorte toetuse kasutamise lepingu nr 8.2020, mille

alusel EVL eraldas hagejale noortespordi toetuse summas 2 381,00 eurot. Lepingu p 2.2

kohaselt tuli noortespordi toetust kasutada spordialaliidu juhatuse otsusel järgmiselt:

2.2.1. 30% toetusest kasutada nende noorte kuni 21 aastaste veemootorisportlaste

toetamiseks, kes hooajal 2019 tõid spordiklubile tulemuspunkte noortespordi toetuse

saamiseks. 2.2.2. 30% toetusest kasutada nende noorte kuni 21 aastaste

veemootorisportlaste UIM-i tiitlivõistlustele lähetamiseks, kes hooajal 2019 tõid

spordiklubile tulemuspunkte noortespordi toetuse saamiseks. 2.2.3. 40% toetusest

kasutada uute kuni 21 aastaste noorsportlaste spordialale kaasamiseks, neile vajalike

tingimuste loomiseks ja tiitlivõistlustel osalemiseks.

9.

20.11.2020 Harju Maakohus tsiviilasjas nr XXX tegi otsuse, millega rahuldas hageja hagi

EVL vastu ja tunnistas kehtetuks EVL juhatuse 09.12.2019 koosoleku päevakorrapunktis

1 tehtud otsus arvata hageja välja EVL liikmete hulgast. Samuti jättis Harju Maakohus

menetluskulud EVL kanda.

10. 04.11.2020 EVL edastas e-kirjaga hagejale noorte toetuse kasutamise aruande vormi ja

palus esitada 30.11.2020 noorte toetuse kasutamise aruande EVL-ile koos

kuludokumentidega. EVL poolt edastatud aruande täitmiseks ei ole EVL-i poolt koolitusi

korraldatud ja EVL-il puudub ka juhend kuidas edastatud aruannet täita.

11. 30.11.2020 edastas hageja EVL-ile noortetoetuse kasutamise aruande koos

kuludokumentidega (noorte toetuse kasutamise lepingu nr 8.2020 juurde).

12. 21.12.2020 esitas EVL Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu

otsusele 20.11.2020 tsiviilasjas nr XXX, millega kohus rahuldas hageja hagi EVL vastu

ja tunnistas kehtetuks EVL juhatuse 09.12.2019 koosoleku päevakorrapunktis 1 tehtud

otsuse arvata hageja välja EVL liikmete hulgast.

13. 29.12.2020 EVL esitas Eesti Olümpiakomiteele (edaspidi ka EOK) noortespordi toetuse

2020 aruande. EVL poolt EOK-le esitatud aruandest nähtub, et EOK poolt EVL-ile

makstud noortespordi toetusest on summas 2 381 eurot väljamakstud hagejale

14. 20.01.2021 edastas EVL juhatuse liige A. K. hagejale e-kirjaga teavituse, milles palus

täiendada esitatud noortespordi toetuse aruannet ja teavitas, et ootab parandatud

korrektset aruannet 5 tööpäeva jooksul.

15. 26.01.2021 esitas hageja e-kirjaga EVL-ile vastuse 20.01.2021 teavitusele.

3 (9)

16. 01.02.2021 edastas EVL juhatuse liige A. K. hagejale e-kirja, milles tänab lisaandmete

esitamise eest ja ühtlasi palub aruannet täiendada ning vastust oodatakse 3 tööpäeva

jooksul.

17. 03.02.2021 esitas hageja e-kirjaga EVL-ile vastuse 01.02.2021 aruande lisaandmete

esitamise osas.

18. 15.03.2021 edastas EVL-i juhatuse liige A. K. hagejale e-kirjaga teavituse lepingu

rikkumisest ja otsuse toetuse tagasinõudest. Teavitusest nähtub, et EVL juhatus on

leidnud, et hageja on rikkunud järgmisi lepingu punkte: 2.2 Noortespordi toetuse

kasutamine; 3. Toetuse kontroll ja aruandlus. Samuti nähtub teavitusest, et EVL juhatus

leiab, et aruanne on puudulik ning tuginedes lepingu punktidele 3.6 ja 4.1.4 nõuab toetuse

tagasi summas 736,60 eurot. Toetus kohustati tagastama 10 päeva jooksul, s.o hiljemalt

25.03.2021.

19. 26.03.2021 edastas EVL-i juhatuse liige A. K. hagejale e-kirjaga meeldetuletuse, et

25.03.2021 seisuga möödus juhatuse otsusega määratud 2020. aasta noortespordi toetuse

tagasimakse tähtaeg. Samuti teatatakse, et EVL ei anna välja toetusi liikmetele, kellel on

aktiivne rahaline võlgnevus või aruande võlgnevus alaliidu ees.

20. 26.03.2021 edastas hageja EVL-ile e-kirja küsimusega, kas esitatud dokumendid pole

aruande kõlbulikud. 26.03.2021 saatis EVL-i juhatuse liige A. K. hagejale e-kirja, milles

teavitab, et hagejal on olnud võimalus esitada dokumente kolmel korral – 31.11.2020,

27.01.2021 ja 04.02.2021. Neist parandatud aruannet on olnud võimalus esitada

27.01.2021 ja 04.02.2021. Te ei suutnud teile antud tähtajaks kõrvaldada aruandest

puudusi ning esitada abikõlbulike dokumente. EVL juhatus tegi 15.03.2021 otsuse

lepingu nr 8.2020 lõpetamisest ja toetuse osalisest tagasinõudest.

21. 28.04.2021 hageja esindaja AiWil Õigusbüroo OÜ esitas EVL-ile teabenõude, millega

palus EVL-il esitada EVL revisjonikomisjoni aruanne, milles on kajastatud

Mittetulundusühing Motospordiklubi Nord poolt noortespordi toetuse lepingu nr.8.2020

täitmisega seoses esitatud aruande puudused ning EVL-i 15.03.2021 otsus, millega

otsustati lõpetada EVL-i ja hageja vahel 31.07.2020 allkirjastatud noortespordi toetuse

leping nr.8.2020 ja nõuda tagasi osa toetust summas 736,60 eurot.

22. 10.05.2021 edastas EVL e-kirjaga hageja esindaja AiWil Õigusbüroo OÜ poolt

28.04.2021 teabenõudes küsitud dokumendid: lepingu 8.2020 aruande hinnang EVL-i

revisjonikomisjoni poolt, millel aga puudub dokumendi koostamise kuupäev, dokumendi

koostaja andmed ja allkiri, mis kinnitab selles dokumendis esitatud andmete õigsust;

elektroonilises keskkonnas Zoom 09.03.2021 toimunud EVL juhatuse koosoleku

protokoll (vt lisa 16), millest nähtub, et päevakorra punktis 1 „Motospordiklubi Nord

2020 aasta noortespordi toetuse aruande esitamise puudused ja toetuse osaline

tagasinõue“ on EVL juhatus teinud otsuse: EVL juhatus leiab, et aruanne on puudulik

ning tuginedes lepingu 8.2020 punktile 3.6 ja 4.1.4 nõuab toetuse tagasi osaliselt summas

736,60 eurot. Peasekretäril koostada tagasinõue ja edastada hagejale.

23. 26.05.2021 tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr XXX kohtuotsuse, millega jättis

EVL apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu otsusele 20.11.2020 tsiviilasjas nr XXX

rahuldamata ja apellatsioonimenetluskulud EVL-i kanda. Tänaseks on Tallinna

Ringkonnakohtu kohtuotsus jõustunud.

24. 01.11.2021 edastas EVL hagejale e-kirja, milles tuletab meelde kohustust toetus osaliselt

tagastada. EVL palub tasuda võlgnevuse hiljemalt 07.11.2021.

4 (9)

25. 10.11.2021 toimus elektroonilises keskkonnas Zoom EVL juhatuse koosolek, mille

ainukeseks päevakorrapunktiks 1 oli hageja väljaarvamise otsustamine. EVL juhatus tegi

päevakorrapunktiks 1 otsuse arvata hageja välja EVL liikmete hulgast alates 10.11.2021

EVL põhikirja punkti 3.5 alapunkti 3 alusel, sest hagejal on EVL-i ees võlgnevus summas

736,60 eurot (millele lisandub viivis 8% aastas alates 26.03.2021 kuni nõude kohase

täitmiseni), mille tasumise tähtaeg oli 25.03.2021. Hageja ei ole võlgnevust tasunud ka

vaatamata täiendavale meeldetuletusele ja tähtajale.

KOSTJA VASTUVÄITED

26. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

27. Kostja selgitab, et hagejal tekkis kostja ees rahaline kohustus summas 736,60 eurot kostja

juhatuse 09.03.2021 otsusega, millega otsustati hagejalt noortetoetus osaliselt tagasi

nõuda, sest hageja rikkus hageja ja kostja vahel 29.07.2020 sõlmitud noorte toetuse

kasutamise lepingut nr 8.2020. 15.03.2021 teavitati hagejat kostja juhatuse otsusest

osaliselt tagasi nõuda noortetoetus summas 736,60 eurot ning vastava kohustuse

täitmiseks määrati tähtaeg 10 päeva, s.o kuni 25.03.2021. Hageja ei vaidlustanud kostja

juhatuse 09.03.2021 koosoleku protokolli punktis 1 vastuvõetud otsust ega tasunud

võlgnevust summas 736,60 eurot.

28. 26.03.2021 teavitas kostja hagejat, et võlgnevuse tasumise tähtaeg on möödunud.

01.11.2021 saatis kostja hagejale taas kord meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks ning

andis täiendava tähtaja kuni 07.11.2021.

29. Hageja võlgnevust ei tasunud, millest tulenevalt otsustas kostja juhatus oma 10.11.2021

otsusega hageja kostja liikmete hulgast välja arvata EVL põhikirja punkti 3.5 alapunkt 3

alusel.

30. Hageja väidab, et on EVL-i poolt lepinguga eraldatud summa 2 381 eurot kulutanud

100% klubi noorte sportlaste toetamiseks. Kostja ei nõustu hageja väitega, sest hageja

rikkus lepingut, millest tulenevalt otsustati kostja juhatuse 09.03.2021 otsusega küsida

toetus osaliselt tagasi. Kui hageja leidis, et ta lepingut ei rikkunud ning noortetoetuse

osaline tagasinõudmine ei olnud õiguspärane, siis pidanuks ta vaidlustama vastava kostja

juhatuse 09.03.2021 vastuvõetud otsuse. Nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise tähtaeg

(3 kuud alates otsuse vastuvõtmisest) on möödas, hageja ei ole otsust vaidlustanud.

31. Ebaõige ja tõendamata on Hageja väide, et EVL-i juhatuse 09.03.2021 koosoleku

päevakorrapunktis 1 tehtud otsuse aluseks olevat revisjonikomisjoni aruannet hageja

noortetoetuse aruande kohta ei olnud seisuga 09.03.2021 olemas ning et see võltsiti pärast

hageja esindaja 28.04.2021 teabenõuet. Revisjonikomisjon edastas aruande kostja

juhatusele 08.01.2021 e-maili teel. Teiseks, kostja selgitab, et revisjonikomisjoni aruanne,

millega kontrolliti noortetoetuse saajate aruandeid toetuse kasutamise kohta, on kostja

sisemine dokument ning seda dokumenti ei pea edastama kostja liikmetele.

Revisjonikomisjoni aruandes tuvastatud puudustest teavitati hagejat korduvalt ning paluti

puudused kõrvaldada, mida hageja ei teinud.

32. Hageja mitte üksnes ei tasunud tähtaegselt (25.03.2021) võlgnevust (summas 736,60

eurot) kostja ees, vaid ei teinud seda ka pärast 26.03.2021 saadetud meeldetuletust ega

01.11.2021 saadetud meeldetuletust ja täiendavat tähtaega (07.11.2021). Hageja ei ole

nimetatud võlgnevust täitnud käesoleva hetkeni. Hageja poolt noortetoetuse osaliselt

tagasi maksmata jätmise tõttu saavad teised kostja liikmed vähem toetust (hageja poolt

tagasimakstav summa kuuluks jaotamisele toetust saama kvalifitseerunud liikmete vahel).

5 (9)

Sellest tulenevalt ei ole hageja väljaarvamine kostja liikmete hulgast ka

ebaproportsionaalselt karm.

KOHTU PÕHJENDUSED

33. Hageja on vaidlustanud kostja juhatuse otsuse, millega hageja arvati kostja liikmete

hulgast välja. Vaidlustatud kostja juhatuse 10.11.2021 otsuses (kd I, tlk 72) on

väljaarvamise põhjustena toodud järgnev. Hagejal oli kohustus esitada hiljemalt

31.11.2020 noortespordi toetuse kasutamise aruanne, mille hageja esitas korduvalt

puudustega, hageja ei kõrvaldanud puudusi, rikkudes hageja ja kostja vahel 31.07.2020

sõlmitud noortespordi toetuse lepingu nr.8.2020 punkte 2.2 ja 3. Juhatus märkis otsuses,

et tegi 09.03.2021 otsuse, millega otsustati hagejalt toetus osaliselt tagasi küsida summas

736,60 eurot, tuginedes lepingu punktidele 3.6 ja 4.1.4 ning tegi hagejale ka 01.11.2021

meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks, kuid hageja raha ei tagastanud. Eeltoodust

tulenvalt otsustas juhatus hageja põhikirja punkti 3.5 (alapunkt 3) alusel hageja liikmete

hulgast välja arvata.

34. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg-te 1 ja 7 kohaselt saab kehtetuks

tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva juhatuse otsuse. MTÜS § 16 lg 1

kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata põhikirjas ettenähtud korras.

35. Riigikohus on leidnud, et liikme ühingust väljaarvamise õigsuse hindamisel tuleb

otsustada, kas väljaarvamine oli põhjendatud, sisuliselt õigustatud ja mõistlik (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03, p-d 29 ja 30).

Samuti on Riigikohus oma 14.04.2015 otsuses nr 3-2-1-29-15 selgitanud, et

mittetulundusühingu liikmed vajavad samasugust kaitset nende põhjendamatult

ebavõrdse kohtlemise eest nagu äriühingute osanikud, aktsionärid ja liikmed. Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 03.06.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03, p-s 31 on selgitatud, et

seadusega ei ole kohtu pädevusse antud hageja ennistamist ühistu liikmeks, küll aga

juhtorganite otsuste seaduslikkuse kontrollimine otsuste kehtetuks tunnistamise või nende

tühisuse tuvastamise kaudu.

36. Kostja põhikirja p 3.5.5, millele tuginedes on hageja välja arvamise otsus tehtud, sätestab,

et juhatuse otsusega võib liikme EVL liikmesuse ajutiselt peatada või liikme EVL-ist

välja arvata, kui ta on jätnud tähtaegselt tasumata EVL-i liikmemaksu või omab muid

rahalisi võlgnevusi EVL-i ees, mille tähtaeg on möödas. Eeltoodust tulenevalt taandub

vaidlus eeskätt küsimusele, kas hagejal oli kostja ees otsuse tegemise ajal rahalisi

võlgnevusi, mille tähtaeg oli möödunud.

37. Kohus peab oluliseks arvestada kostja kui mittetulundusühingu sisedemokraatia ja

autonoomia põhimõtetega. Riiklik sekkumine mittetulundusühingute juhtimisse ja

liikmeskonna valikusse peab olema nii vähene kui võimalik, sest kohtu pädevuses ei ole

sisuliselt korraldada mittetulundusühingute toimimist ja see ei saa olla ka kohtuliku

kontrolli eesmärgiks. Eelnev ei tähenda aga seda, et mittetulundusühingu võiks otsustada

liikmete ühingust väljaarvamise ainuüksi oma suva alusel, ilma et oleksid tõendatud

väljaarvatavate isikute suhtes esitatud etteheited. Kui mittetulundusühingu liikmete

vähemuste õiguste üle saaks otsustada üksnes liikmete enamuse või juhtorgani

subjektiivse arvamuse alusel, oleks see vastuolus liikmete võrdse kohtlemise

põhimõttega. Kohus jagab Riigikohtu 14.04.2015 otsuses nr 3-2-1-29-15 väljendatud

seisukohta, mille kohaselt vajavad mittetulundusühingu liikmed samasugust kaitset nende

6 (9)

põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise eest nagu äriühingute osanikud, aktsionärid ja

liikmed.

38. Kohus leiab, et kuigi EVL-i juhatuse 10.11.2021 otsuses on viidatud hageja poolsele

põhikirja punkti rikkumisele, on kostja vastavad viited põhjendamata ja

konkretiseerimata (vt otsus, kd I, tlk 72). EVL juhatuse 10.11.2021 koosoleku

protokollist ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes on kostja juhatus hageja EVL-ist

väljaarvamise asjaolud ehk hagejale etteheidetavad rikkumised tuvastanud. Protokollist

nähtub väga üldsõnaline viide, mille kohaselt anti hagejale korduvalt võimalus

noortetoetuse aruandes puudused kõrvaldada ning viide revisjonikomisjoni otsusele, kuid

nende dokumentide sisu otsuses ei avata. Hageja vaidleb vastu, et oleks toetuse

kasutamise tingimusi rikkunud ja et esitatud aruannetes oleks olnud puudusi.

39. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt hageja on minetanud õiguse toetuse

tagasinõudmisele vastu vaielda, kuna ei ole toetuse tagasinõudmise otsust vaidlustanud.

Esiteks on hageja 09.03.2021 protokolli punktis 1 vastuvõetud otsust kohtus vaidlustanud

(tsiviilasi nr 2-21-5892 ja tsiviilasi nr 2-21-9300) ning kostja väited selle vaidlustamata

jätmise kohta ei vasta tõele. Teiseks viitab kohus eelnimetatud tsiviilasjade

lõpplahendites (menetlemisest keeldumine) sedastatule, kus kohus on märkinud

järgnevat: „Praegusel juhul rahalise nõude maksma panemine eeldab aktiivsust kostjalt,

mitte hagejalt, sest raha mille saamist soovitakse on esitatud asjaolude kohaselt hageja

valduses. Kui kostja leiab, et tal puudub kohustus hagejale raha tagastamiseks, siis on

kostja ainsaks võimaluseks esitada hageja vastu sooritushagi raha saamiseks.“ Kohus on

seisukohal, et hagejal ei olnud kohustust toetuse tagasinõudmise otsust vaidlustada ja ta

saab oma vastuväited esitada siis, kui kostja esitab tema vastu rahalise nõude või kasutab

muid õiguskaitsevahendeid. Kohus tutvus tõenditena hageja noortetoetuse aruandega (kd

I, tlk 27-33), EVL-i juhatuse 09.03.2021 otsusega (kd I, tlk 69) ning sellele eelnenud

poolte e-kirjavahetusega (vt kd I, tlk 34-68). Antud tõendite alusel ei õnnestunud kohtul

tuvastada, miks ei pidanud EVL teatud kulutusi ja arveid noortetoetuse mõttes

kõlbulikuks. Kostja e-kirjad, 09.03.2021 juhatuse otsus ja selles hagejatele esitatud

etteheited ning ka käesolevas kohtumenetluses esitatu on jätkuvalt ebamäärane ja

konkretiseerimata. Kohtul ei ole võimalik kindlaks teha, kas ja millises ulatuses on hageja

talle etteheidetavad rikkumised toime pannud (jääb mõistetamatuks, miks EVL leidis, et

aruanne ei ole korrektne ja miks EVL-il on õigus osa toetust tagasi nõuda).

40. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vaidlusalune EVL-i juhatuse 10.11.2021 otsus on

hagejale tehtud etteheidete osas põhjendamata. 10.11.2021 juhatuse koosoleku

protokollist ei nähtu, et koosolekul oleks konkreetseid väidetavaid rikkumisi ja etteheiteid

sisuliselt käsitletud ja nende kohta hageja seisukohta küsitud. Hageja EVL-ist

väljaarvamise aluseks ei saa olla üksnes paljasõnalised väited EVL-i põhikirja punktide

rikkumise osas.

41. Kohus saab käesolevas vaidluses hinnata, kas kostja on teinud esitatud asjaoludel

proportsionaalse otsuse ja oma diskretsiooni õigesti kasutanud. Poolte esitatud tõendite

alusel ei ole kohtul võimalik tuvastada hageja selliseid rikkumisi, mis saanuks õigustada

tema väljaarvamist EVL-ist. Arvestades käesoleva kohtuotsuse eelnevates punktides

käsitletud kostja ilmselgelt puudulikke ja konkretiseerimata etteheiteid hagejale, ei olnud

kostja 10.11.2021 otsus hageja EVL-ist väljaarvamise kohta kohtu hinnangul

põhjendatud. Asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada kostja poolt hagejale

tehtud etteheidete põhjendatust ning EVL-i põhikirjas sätestatud välja arvamiseks

nõutavate eelduste täitmist. Kohus tunnistab otsuse kehtetuks.

7 (9)

Menetluskulud

42. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

43. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1

menetluskulud kostja kanda.

44. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja

esitas kohtule 14.02.2024 menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja

menetluskulude suuruseks on 3 252,40 eurot.

45. Hageja palub hüvitada riigilõivu 400 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel

kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet

põhjendatuks 300 euro ulatuses (riigilõiv kohtusse pöördumise eest) ja rahuldab selle.

Kohus leiab, et hagi tagamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ei kuulu hüvitamisele, kuivõrd

hageja taotlused hagi tagamiseks jäid rahuldamata (TsMS § 169 lg 3).

46. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi

23,4 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus on

seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele

osaliselt. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud

ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude

nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et

arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh

menetlusdokumentide sisu) ning esindaja kvalifikatsiooni, on kõik menetluskulude

nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud,

v.a. istungiga soetud kulu, mida kohus vähendab ühe tunni võrra (istung kestis 1 tund,

mitte 2 tundi) 2852,40 – 122 = 2 730,40.

47. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 300 eurot

(riigilõiv) + 2 730,40 eurot (õigusabi kulud) = 3 030,40 eurot.

48. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

49. Hageja on palunud kindlaks määrata otsuse täitmise korra ja kohustada kostjat tasuma

menetluskulud Mittetulundusühing Motospordiklubi Nord arvelduskontole nr XXX XXX

AS-s. Kohus rahuldab taotluse.

50. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

8 (9)

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2025 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 28.03.2024 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muudeti ja täiendati

kohtuotsuse põhjendusi.

9 (9)