3-22-909/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-909

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 22.11.2021 käskkirjale nr 5-

2/21/695

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.04.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24.04.2023 otsus

haldusasjas nr 3-22-909 muutmata.

2. Jätta kaebajale antud menetlusabi kulud riigi kanda. Muus osas jätta

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.04.2024.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi

soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-909

2(4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna

Vangla

määras

22.11.2021

käskkirjaga

nr

5-2/21/695

Xle

distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise viieks ööpäevaks, tunnistades ta süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises.

Tallinna Vangla neljanda üksuse valvur JH koostas 22.10.2021 ettekande nr 1-21-10251,

mille kohaselt keeldus X minemast oma kambrisse ja jäi istuma osakonna teisele korrusele.

Kell 19.55 läks JH koos valvurite MUga ja EKga osakonda loendust tegema ning nad andsid

Xle korduvalt korraldusi minna oma kambrisse. Kinnipeetava probleemiks oli, et ta ei saanud

õhtusöögiks kurgivaba suppi. Söökla pakkus asenduseks putru, mida kinnipeetav ei võtnud

vastu. X viitas, et tal on juba mitu aastat olnud probleeme oma menüüga ja ta tahab olukorrale

lahendust. Kuna kinnipeetav ei läinud jätkuvalt kambrisse, kasutasid valvurid jõudu, olles

selle eest eelnevalt hoiatanud. X osutas esialgu vastupanu, kuid rahunes peale käeraudade

paigaldamist.

VangS § 67 p 1 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas alluma

vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. 22.10.2021 ettekandest nähtub, et X ei

allunud valvuri korraldusele liikuda oma kambrisse. Tegemist ei olnud tühise korraldusega.

Ametniku seaduslikud korraldused tulenesid teenistuslikest vajadustest. Vanglaametniku

seadusliku korralduse tahtlik eiramine on tõlgendatav otsese allumatusena ja on vangla üldist

julgeolekut ohustav tegu. Kinnipeetava distsiplinaarmenetluses esitatud vastuväited ei sisalda

süüd välistavaid asjaolusid.

Kinnipeetavatele korralduste andmine on peamine distsipliini tagamise ja õigusrikkumiste

ennetamise viis. Kinnipeetavatele ei tohi jääda muljet, et vanglateenistuse ametnikega võib

käituda ükskõik mil moel. Allumiskohustuse paigutamisega VangS-i vangla julgeolekut

käsitlevasse jakku soovib ka seadusandja rõhutada kohustuse rikkumise raskust ning

põhjendada vajadust võtta ennetamisel ja kõrvaldamisel täiendavaid meetmeid. Seetõttu võib

pidada allumiskohustuse rikkumist oma raskusastmelt raskeks distsipliinirikkumiseks.

Kinnipeetava süü on leidnud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist. Karistamisest

loobumine ei motiveeriks kinnipeetavat järgima edaspidi distsipliininõudeid ning karistamata

jätmisega tekitaks vangla kinnipeetavatele vale arusaama, et distsipliinirikkumised ei ole

vangla arvates olulised ning neile ei järgne karistust. Kinnipeetaval puuduvad varasemad

distsiplinaarkaristused. Proportsionaalne ja eesmärgipärane on määrata kinnipeetavale

karistuseks viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine, kuna allumatusega kaasnes ka

kinnipeetava passiivne vastupanu osutamine, mistõttu tuli kasutada jõudu ja käeraudu.

2. Tallinna Vangla jättis 03.02.2022 vaideotsusega X vaide rahuldamata.

3. X esitas 22.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 22.11.2021 käskkirja

nr 5-2/21/695 tühistamiseks.

Kaebaja eesmärgiks ei olnud rikkumistoimepanemine toime panna, vaid juhtida tähelepanu

asjaolule, et ta oli jäänud õhtusöögist ilma. Kaebaja soovis eeltoodu fikseerimist.

Protesteerimine oli tulemuslik, sest kaebaja juurde tuli meditsiinitöötaja, kellega ta sai oma

toitlustamisprobleemidest rääkida. Hiljem ei olnud kaebajal toitlustamisega enam probleeme

ning ta sai oma toidu peale kella kümmet õhtul kätte.

Karistust oleks tulnud vähendada, kui kaebaja juhtis tähelepanu distsiplinaarmenetluse

protokollis olevale veale kehtiva karistuse kohta. Protokollis parandati viga ära, kuid karistuse

suurust ei muudetud. Viie ööpäevane kartserikaristus oli määratud, arvestades ühe kehtiva

karistusega.

Kaebajal puudusid nõuetekohase toidu saamiseks muud legaalsed võimalused. Ta oli

eelnevalt kõik ära proovinud ehk esitanud kirjalikke ja suulisi pöördumisi, samuti nälginud.

3-22-909

3(4)

4. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktis toodud

seisukohtade juurde.

5. Tallinna Halduskohus jättis 24.04.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.

Vangla on järginud VangS § 64 lg-tes 3 ja 4 distsiplinaarmenetluseks ettenähtud korda.

Käskkiri on piisavalt põhjendatud. Distsipliinirikkumine on fikseeritud 22.10.2021

ettekandega. Distsipliinirikkumise tunnistajateks on olnud veel ka valvurid MU ja EK.

Distsipliinirikkumisest on kaebajat vastavalt VangS § 64 lg-le 2 informeeritud 19.11.2021

teatisega, mida on kaebajale allkirja vastu tutvustatud. Nähtuvalt vaidlustatud käskkirjast on

X esitanud 21.11.2021 vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile, kuid põhjendanud

üleastumist peamiselt toitlustamisprobleemidega, mis olevatki viinud distsipliinirikkumiseni.

Käskkirjas on õigesti märgitud, et vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele peab

kinnipeetav alluma ja et allumiskohustuse eiramist võib vaadelda raske rikkumisena.

Olenemata erinevatest arusaamistest, on kinnipeetavatel kohustus korraldustele alluda, sest

vastasel korral on tegemist vangla üldist julgeolekut ohustava rikkumisega. Korralduste

täitmata jätmist ei saa õigustada sellega, et toiduportsjon ei olnud nõuetekohane.

Vanglateenistuse ametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse (kui vastupidine ei ole

ilmselge).

Kaebajale määratud viie ööpäevase kartserikaristuse puhul pole tegemist ilmselgelt

ebaproportsionaalse

meetmega.

Mis

puutub

kaebaja

väitesse

seoses

sellega,

et

distsiplinaarmenetluse protokollis oli ebaõigesti viidatud kehtiva distsiplinaarkaristuse

olemasolule, siis vastustaja on esitanud haldusasja materjalide juurde protokolli, mis on

allkirjastatud ja milles on märgitud, et varasemad distsiplinaarkaristused puuduvad. Teise

samalaadse protokolli puhul, milles on osundatud ühele distsiplinaarkaristusele noomituse

näol, on tegemist allkirjastamata dokumendiga ehk eeldatavalt töövariandiga, ning hiljem on

viga parandatud. Vaidlustatud käskkirjas ei ole samuti eelneva distsiplinaarkaristuse

olemasolule viidatud. Seega ei ole varasem ebatäpsus distsiplinaarkaristuse määramist

mõjutanud. Vastustaja on distsiplinaarkaristuse proportsionaalsust kaalunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 24.04.2023 otsus tühistada ning teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Halduskohtu otsusest ei selgu, kes oli 22.10.2021 kaebaja söögi eest vastutav ametnik.

Kaebaja pöördus korduvalt MU poole, kuid mõned valvurid eiravad vanglaarsti korraldust

anda kaebajale eridieediga määratud toitu. Kaebaja pöördumised jäeti tähelepanuta, kirjalikele

pöördumistele ei vastatud. Kontaktisik andis korralduse mitte väljastada kaebajale vanglaarsti

määratud dieettoitu ning töölise ja pikkuse lisa. Kaebaja kasutas ära kõik seaduslikud

vahendid. Kinnipeetavaid tuleb kohelda võrdselt. Kaebaja ei pea sööma teiste kinnipeetavate

söömata jäänud hommikusööki. Vangla peab andma selge vastuse, mida kaebaja peaks

tegema ja kuidas käituma, et sellised eksimused ei korduks.

7. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

Kaebuse esemeks ei ole kaebaja toitlustamine. Seega ei pidanud halduskohus otsuses

märkima, kes vastutas 22.10.2021 toitlustamise eest. Kui kaebaja leiab, et vangla ei toitlusta

teda nõuetekohaselt, tuleb vangla seda tegevust vaidlustada, mitte asuda distsipliini rikkuma.

Vangla tegevuse vaidlustamiseks ei vaja kaebaja ühegi vanglateenistuja nime.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-909

4(4)

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Vastustaja on õigesti osundanud, et praeguse vaidluse esemeks ei ole küsimus, kas

kaebajale tagati 22.10.2021 nõuetekohane toitlustus, vaid hoopis kaebajale 22.11.2021

määratud distsiplinaarkaristus VangS § 67 p 1 rikkumise eest.

Kaebaja ei väida, et 22.10.2021 ettekandes kajastatud sündmused ei leidnud aset, vaid leiab, et

kuna talle ei tagatud samal päeval nõuetekohast toitu, oli tema käitumine õigustatud.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kuna valvuri antud korraldus minna

kambrisse polnud tühine, oli kaebajal VangS § 67 p-st 1 tulenevalt kohustus see korraldus

täita. Vangla on vaidlustatud käskkirjas õigesti osundanud, et vanglateenistuse ametniku

seadusliku korralduse tahtlik täitmata jätmine on raske distsipliinirikkumine. Vaidluses ei ole

ilmnenud asjaolusid, mis tekitaksid kahtluse, et kaebajale määratud karistus ei pruugi olla

proportsionaalne.

10. Kui kaebajal on etteheiteid vangla tegevusele, tuleb need lahendada õigusnormides

sätestatud korras, esitades vaide ja vajadusel halduskohtule kaebuse (VangS § 11 lg 5).

Kohtusse saab pöörduda ka olukorras, kus vangla jätab kaebaja kirjalikele pöördumistele

ettenähtud tähtaja jooksul vastamata. Lubamatu on tekkinud probleeme lahendada allumatuse

teel.

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja

kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebajale antud menetlusabi kulud jäävad riigi kanda (HKMS §

118 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)