2-21-4190/77 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-4190

Kohtuasi

X hagi Y vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ja Y

vastuhagi X vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

15.06.2023

menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Suido Västra

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Igor Sumarok

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15.06.2023 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel

tekkinud kulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-21-4190

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Y (kostja) vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks ning kostja vastuhagi hageja vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.

2. Harju Maakohus rahuldas 21.11.2022 otsusega hagi, jättis vastuhagi rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.01.2023 määrusega kostja

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda

ning märkis, et kostjal apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Harju Maakohtu 21.11.2022 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrus jõustusid

27.03.2023,

kui

Riigikohus

jättis

kostja

määruskaebuse

menetlusse

võtmata

ja

kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

3. Hageja esitas 07.11.2023 menetluskulude nimekirja, milles palus määrata kindlaks hageja

menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt välja menetluskulud 2200 eurot koos

käibemaksuga. Hageja selgituste kohaselt tasus ta hagiavalduselt riigilõivu 200 eurot ja talle

osutati õigusteenust 20 tundi hinnaga 100 eurot tunnis (sisaldub käibemaks). Hageja kinnitas,

et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega ole saanud muul viisil tasutud käibemaksu

riigieelarvest tagasi. Hageja palus märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

4. Kostja ei esitanud hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid.

Maakohtu määrus

5. Maakohus rahuldas 15.06.2023 määrusega hageja taotluse osaliselt ja määras kindlaks ning

mõistis kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud 1859,99 eurot ja viivise.

6. Maakohus leidis, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot on põhjendatud kulu. Hageja

menetluskulusid õigusabile pidas maakohus osaliselt ülemääraseks. Juristist lepingulise

esindaja tunnitasu 100 eurot koos käibemaksuga pidas maakohus mõistlikuks. Maakohtu

hinnangul ei pidanud 07.06.2021 seisukoha koostamiseks mõistlikult võttes kuluma rohkem kui

1 tund, vähendades menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 1 tunni võrra. Mõistlik aeg

09.06.2022 hagitäienduse koostamiseks ja kohtupraktikaga tutvumiseks oli põhjendatud

ajakulu 1 tund 30 minutit, vähendades menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 1 tunni 30

minuti võrra. Maakohus pidas põhjendatud ajakuluks kostja 06.07.2022 vastusega tutvumisele

30 minutit, vähendades menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 30 minuti võrra.

Põhjendatud ajakuluks 17.10.2022 ja 28.10.2022 kohtuistungitel osalemiseks saab pidada ainult

istungite kestuse aega vastavalt 1 tund 14 minutit ja 52 minutit mistõttu vähendas maakohus

märgitud ajakulu seda ületavas osas. Ülejäänud toimingud olid maakohtu hinnangul

põhjendatud. Kohtu hinnangul vastas tööaeg hageja esitatud menetlusdokumentide sisule ja

mahule ning oli seeläbi põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt oli hageja lepingulise

esindaja õigusteenuse osutamise aeg maakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik 16 tunni 36

minuti ulatuses ja seega põhjendatud ja vajalik kulu õigusabile 1659,99 eurot koos

käibemaksuga.

2-21-4190

Määruskaebus

7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles

maakohus rahuldas hageja menetluskulude taotluse enam kui 1011 euro ulatuses, ja teha uue

määruse, millega määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1011

ulatuses.

8. Maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud. Hageja menetluskulud on ülepaisutatud.

Hageja poolt õigusabile kulutatud maht tööde lõikes ei ole tõendatud ega põhjendatud.

Arvestades vaidluse sisu ja olemust, on ilmselge, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus ei ole põhjendatud ega kooskõlas Riigikohtu senise praktikaga.

9. Kujunenud kohtupraktika kohaselt peaks asja materjalidega (s.h istungiks ettevalmistamine)

ja kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, infovahetusele kliendiga

ning temaga nõupidamistele, kliendiga seisukohtade kooskõlastamisele, dokumentide ja

kohtupraktika uurimisele, õigusliku positsiooni loomisele vms kuluv aeg olema hõlmatud

menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks

on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohtuasja menetlemine ja asja lahendamine sõltuvad

ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised

kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada sellega, millises

ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule

menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega.

10. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1-leheküljelise menetlusdokumendi

koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit,

sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku

positsiooni kujundamisele. Lähtudes asjaolust, et tegemist ei olnud keskmisest keerukama

menetlusega, tuleb ühe lehekülje koostamise kohta arvestada 40 minutit.

11. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulusid tuleb vähendada täiendavalt 848,99 euro

võrra. Hageja õigusabikulud on kostja hinnangul põhjendatud mahus 8,11 tundi järgmiselt:

− hagiavalduse koostamine ja tõendite kogumine – 1 tund (hagi sisuline osa on 1,5 lk);

− vastuse koostamine kostja vastuhagile – 1 tund (dokumendi sisuline osa on 1,5 lk);

− hageja 07.06.2021 seisukoha koostamine – 0,5 tundi;

− hageja esindamine 23.05.2022 kohtuistungil – 1,5 tundi;

− 09.06.2022 hagi täienduse koostamine, tutvumine kohtupraktikaga – 0,5 tundi (tegemist

on

varem

koostatud

menetlusdokumendi

teksti

kopeerimisega

ja

seaduse

tsiteerimisega);

− kostja 06.07.2022 vastusega tutvumine – 0,33 tundi;

− 22.08.2022 hageja seisukoha koostamine – 0,22 tundi (seisukoha sisuline osa on 1/3 lk);

− 18.10.2022 hageja tõendite kogumine ja esitamine – 0,3 tundi (tõendi maht on 1 lk ning

seisukoht on 1/5 lk);

− hageja esindamine 17.10.2022 kohtuistungil – 1,18 tundi;

− hageja esindamine 28.10.2022 kohtuistungil – 0,83 tundi;

− 07.11.2022 hageja kohtukõne kirjalike teeside koostamine – 0,75 tundi (seisukoha

sisuline osa on 1 lk);

− hagejalt asjaolude väljaselgitamine menetluse käigus ja nõupidamised hagejaga – ei

kuulu hüvitamisele, kuna hüvitatavad on vaid need kulud, mis on vahetult seotud

menetlusdokumendi koostamisega.

2-21-4190

Menetluse edasine käik

12. Hageja palus jätta määruskaebuse menetlusse võtmata, kuna kostja ei esitanud tähtaegselt

määruskaebust ega lepingulise esindaja haridust tõendavat dokumenti. Alternatiivselt palub

hageja jätta määruskaebus rahuldamata.

13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas selle TsMS

§ 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik

ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust

ei anna. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

15. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult võtnud määruskaebuse

menetlusse, vaatamata sellele, et kostja ei lisanud 03.07.2023 kaaskirjale määruskaebuse faili

ja tegi seda alles pärast maakohtu poolt 04.12.2023 määrusega määruskaebuse käiguta jätmist.

Samuti ei põhjenda määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumist asjaolu, et kostja

lepinguline esindaja ei olnud asja materjalide juurde esitanud enda haridust tõendavat

dokumenti. Ringkonnakohtu nõudel 21.03.2024 esitas kostja lepinguline esindaja enda haridust

tõendava dokumendi.

16. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohus mõistis välja kostjalt hageja

kasuks menetluskulude hüvitise 1859,99 eurot ja viivise. Kostja vaidlustab hageja

menetluskulud osas, milles need mõisteti võlgnikult välja 1011 eurot ületavas osas ja seega

palub väljamõistetavaid kulusid vähendada 848,99 euro võrra. Ülejäänud osas ei ole maakohtu

määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus saab kontrollida maakohtu määrust üksnes vaidlustatud

osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud.

17. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016,

3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja

keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai

otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal

üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata

üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb

kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei

ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse

sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).

18. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava

põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest

tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses ja

2-21-4190

mõistnud välja vaid põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu. Menetluskulud määras praeguses

asjas kindlaks kohtukoosseis, kes asja sisuliselt lahendas, omades täielikku ülevaadet

menetlustoimingute ja –dokumentide mahust ja asja keerukusest. Kuna kolleegiumi hinnangul

ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad alused maakohtu

kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja

tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda ning vastuseks

määruskaebusele selgitab järgmist.

19. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus rikkus määruse põhjendamise kohustust.

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud on riigilõiv ja määruses märgitud ulatuses õigusabikulu. Maakohus tõi

põhjendustes esile need menetlustoimingud, mille puhul pidas menetluskulude nimekirjas

märgitud ajakulu mõnevõrra ülemääraseks. Põhjendamiskohustuse oluliseks rikkumiseks ei saa

pidada seda, et maakohus luges ülejäänud toimingute ajakulu põhjendatuks neid eraldi esile

toomata. Kõrvutades menetluskulude nimekirjades märgitud toiminguid tsiviilasja toimikuga,

nõustub ringkonnakohus, et kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu,

et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Õigusteenuse osutamiseks kulunud

aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus, et ajakulu peaks olema

väiksem. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohtu poolt kindlaksmääratud hageja

menetluskulusid tuleb täiendavalt vähendada vähemalt 848,99 euro võrra.

20. Kostja viitab määruskaebuses hageja menetlusdokumendi koostamiseks vajaliku ajakulu

põhjendamisel, et 1-leheküljelise dokumendi koostamiseks piisab 40 minutist kuni 1 tunnist.

Ringkonnakohtu arvates ei ole õige põhimõte, et kirjalike menetlusdokumentide ajakulu

hindamisel on põhjendatud lähtuda üksnes dokumendi lehekülgede arvust. Ajakulu hindamisel

on lisaks mahule oluline kriteerium ka dokumendi sisu. Lehekülgede arvu põhist ajakulu

arvestuse reeglit ei toeta seadus ega kohtupraktika ning hinnang menetlusdokumendi

koostamiseks kulunud aja põhjendatusele dokumentide lehekülgede arvust lähtudes ei kujuta

endast menetluskulu põhjendatuse ja vajalikkuse sisulist kontrolli.

21. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hagiavalduse koostamise ja tõendite kogumise

ajakulu saab pidada vajalikuks hageja märgitud 4 tunni asemel üksnes 1 tunni ulatuses, kuna

sisulise teksti osa on 1,5 lk. Hagiavalduse koostamine eeldab ka vaidluse asjaoludega tutvumist

ja tõendite kogumist, mistõttu on 4 tundi põhjendatud ja vajalik ajakulu.

22. Kostja vastuhagile vastuse koostamiseks 2 tundi on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud

ja vajalik ajakulu ning selle vähendamine põhjendusega, et sisulise teksti osa on 1,5 lk ei ole

õige. Vastuse koostamiseks tuli vastuhagiga tutvuda ja ringkonnakohus ei pea põhjendatuks

hageja märgitud ajakulu tunni võrra vähendada.

23. Maakohus vähendas hageja 07.06.2021 seisukoha koostamise ajakulu kahelt tunnilt ühele

tunnile. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja arvamus, et seda ajakulu tuleks

täiendavalt 30 minuti võrra vähendada. Kostja ei ole oma seisukohta määruskaebuses ka

põhjendanud.

24. Maakohus vähendas hageja 09.06.2022 hagi täienduse koostamise ja kohtupraktikaga

tutvumise ajakulu kolmelt tunnilt 1,5 tunnile. Kostja seisukoht, et ajakulu tuleb täiendavalt

vähendada 1 tunni võrra, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu, et tegemist on varem

koostatud menetlusdokumendi teksti kopeerimisega ja seaduse tsiteerimisega. Hageja

09.06.2022 menetlusdokumendist nähtub, et lepinguline esindaja on kohtupraktikat uurinud. Ei

2-21-4190

saa kostjaga nõustuda, et hagi täienduse ettevalmistamise ja menetlusdokumendi koostamise

ajakulu on põhjendatud üksnes 30 minuti ulatuses.

25. Maakohus vähendas kostja 06.07.2022 vastusega tutvumise ajakulu 30 minuti võrra, s.o

ühelt tunnilt poolele tunnile. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja arvamus, et

seda ajakulu tuleks täiendavalt vähendada 0,33 tunnile. Kostja ei ole oma seisukohta

määruskaebuses ka põhjendanud.

26. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja 22.08.2022 seisukoha koostamise ajakulu (30

minutit) tuleb vähendada 0,28 tunni võrra 0,22 tunnini, kuna menetlusdokumendi sisuline osa

on 1/3 lk. Hageja esitas 22.08.2022 seisukoha kostja 06.07.2022 seisukohas esitatud väidete

kohta. Seega pidi hageja lepinguline esindaja 22.08.2022 menetlusdokumendi koostamiseks

tutvuma kostja seisukohaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 30 minutit selleks ülepaisutatud

ajakulu.

27. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hageja 18.10.2022 tõendite kogumine ja esitamine

on põhjendatud ja vajalik 1 tunni asemel 0,33 tundi, kuna tõendi maht on 1 lk ning

menetlusdokument on 1/5 lk. Ringkonnakohus möönab, et mida suurem hulk tõendeid, seda

ajakulukam, kuid antud juhul ei saa tõendite kogumise ajakulu mõõta üksnes tõendite hulga ja

keerukusega.

28. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja lepingulise esindaja kulu

kohtuistungitel osalemisel tuleb vähendada. Asja materjalidest nähtuvalt 17.10.2022

kohtuistung algas 11.00 ja lõppes 12.27 (salvestusaeg 1 tund 14 minutit) ning 28.10.2022

kohtuistung algas 14.00 ja lõppes 15.01 (salvestusaeg 51 minutit 31 sekundit). Hageja

menetluskulude nimekirja märgitud esindamise ajakulu 17.10.2022 ja 28.10.2022

kohtuistungitel vähendas maakohus vastavalt istungite kestusele ja luges põhjendatud ajakuluks

vastavalt 1 tund 14 minutit (s.o 1,23 tundi) ja 52 minutit (s.o 0,86 tundi). Täiendav ajakulu

kärpimine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks on kostja hinnangul

vajalik vähendada hageja esindamise aega kohtuistungitel vastavalt 1,18 tunnile (s.o 1 tund 11

minutit) ja 0,83 tunnile (s.o 50 minutit), s.o mõned minutit vähem kui istungid kestsid. Kostja

ei ole seda ka määruskaebuses põhjendanud.

29. Hageja 07.11.2022 menetlusdokumendi koostamise ajakulu vähendamist 1 tunnilt 0,75

tunnile on kostja põhjendanud menetlusdokumendi sisulise osa mahuga. Ringkonnakohus leiab,

et menetlusosaline võib kohtule esitada kohtuvaidluse kokkuvõtvad kirjalikud seisukohad ja

hageja lepingulise esindaja ajakulu on kokkuvõtliku seisukoha koostamisel olnud mõistlik ning

selle vähendamiseks 15 minuti võrra ei ole alust.

30. Hageja on palunud hüvitada ajakulu, mis lepingulisel esindajal kulus menetluse käigus

hagejalt asjaolude väljaselgitamiseks ja nõupidamiseks hagejaga. Ringkonnakohus ei nõustu

kostjaga, et tegemist on täielikult põhjendamatu menetluskuluga ja hüvitamisele kuuluvad vaid

need kulud, mis on vahetult seotud menetlusdokumendi koostamisega. Menetlusosalise

lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil. Kliendisuhtlus

mõistlikus ulatuses on TsMS § 175 lg 1 järgi vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide

kaitsel (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista

esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis

kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest,

arvestades mh menetluse käiku, konkreetseid menetlustoiminguid jne. Kogu menetluse kestel

1,5 tundi kliendiga suhtlust ei ole ülemäärane.

2-21-4190

31. Maakohus hindas nõuetekohaselt ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra ja kostja

ei ole sellele vastu vaielnud.

32. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse

muutmiseks ega tühistamiseks.

33. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle

täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

34. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)