2-22-8610/96 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. märts 2024

Tsiviilasja number

2-22-8610

Tsiviilasi

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL

OÜ

hagi

Stephen Jerome Wyatt'i vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

13 497 eurot 55 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. juuni 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL

OÜ

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Advokaadibüroo EMERALDLEGAL

OÜ (registrikood 14529431), lepinguline esindaja Robert

Sarv

Vastustaja (kostja): Stephen Jerome Wyatt (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagist osaline loobumine

1700 euro 82 sendi osas ning tühistada 1700 eurot 82 senti puudutavas osas Viru

Maakohtu 5. juuni 2023. a otsus ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-8610 menetlus

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagis Stephen Jerome Wyatt`i vastu

põhinõude 1700 euro 82 sendi väljamõistmiseks.

2. Tühistada Viru Maakohtu 5. juuni 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-8610 osas, milles

maakohus jättis Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi Stephen Jerome

Wyatt'i vastu põhinõude 9438 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 148 eurot 31

senti ja jooksva viivise osas rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas.

3. Teha

tühistatud

osas

uus

otsus,

millega

rahuldada

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL OÜ hagi Stephen Jerome Wyatt'i vastu osaliselt ning mõista

Stephen Jerome Wyatt`ilt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks välja

lisaks maakohtu 5. juuni 2023. a otsusega väljamõistetule põhivõlg 9438 eurot, hagi

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 148 eurot 31 senti, maakohtu otsuse

tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis 1701 eurot 88 senti ja

edasiulatuv viivis määraga 0,05% päevas tasumata põhivõlalt (9438 eurot) alates 6.

juunist 2023 kuni selle tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlg.

Menetluskulud maakohtus jätta 94% ulatuses Stephen Jerome Wyatt'i kanda ja 6%

ulatuses Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kanda.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 94% ulatuses Stephen Jerome Wyatt`i kanda

ja 6% ulatuses Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kanda.

6. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

6.1. Võtta vastu Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagist loobumine

põhinõude 1700 euro 82 sendi osas ning lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-22-8610

menetlus.

6.2. Rahuldada Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi Stephen Jerome

Wyatt`i vastu osaliselt.

6.3. Mõista Stephen Jerome Wyatt`ilt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ

kasuks välja põhinõue 29 778 eurot 20 senti ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 1831 eurot 77 senti.

6.4. Mõista Stephen Jerome Wyatt`ilt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ

kasuks välja viivis perioodi 9. juuni 2022 kuni 5. juuni 2023 eest 5383 eurot 49 senti ja

edasi alates 6. juunist 2023 viivis määras 0,05% päevas põhinõudelt (29 778 eurot 20

senti) kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 22 562 eurot 94 senti

(29 778,2 - 1831,77 – 5383,49).

6.5. Jätta hagi muus osas (st põhinõude 546 euro ja sellelt arvestatava viivise osas)

rahuldamata.

6.6. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 94% ulatuses Stephen Jerome

Wyatt`i kanda ja 6% ulatuses Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kanda.

6.7. Jätta kehtima Harju Maakohtu 9. juuni 2022. a kohtumäärusega kohaldatud hagi

tagamise abinõud kuni käesoleva kohtulahendi täitmiseni Stephen Jerome Wyatt`i

poolt.

7. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 177 lg-s 2 ettenähtud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (hageja) esitas 8. juunil 2022 hagi Stephen Jerome

Wyatt’i (kostja) vastu rahalises nõudes.

Hageja nõuded olid järgmised:

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 32 025 eurot 2 senti;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 1831 eurot 77 senti;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis määraga 0,05% päevas tasumata põhinõudelt

28 918 eurot 2 senti alates 9. juunist 2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning kohtuotsuse

tegemise päevale järgnevast päevast edasi määras 0,05% päevas;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis määraga 0,05% päevas tasumata põhinõudelt

3107 eurot alates 14. juunist 2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning kohtuotsuse

tegemise päevale järgnevast päevast edasi määras 0,05% päevas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 4. septembril 2018 kirjaliku kliendilepingu õigusalase

nõustamise ja esindamise kohta, milles lepiti kokku kostja nõustamine ja esindamine advokaat

Robert Sarve poolt. Hageja osutas kostjale õigusteenust vastavalt poolte kokkuleppele ning

väljastas tehtud töö eest jooksvalt arveid. Hageja oli nõus ootama õigusteenuse tasudega kuni

kostjal tekib raha õigusteenuse eest tasumiseks. Kostjal puudusid vastuväited arvete osas kuni

1. juunini 2022. Kostja tasus hagejale 43 215 eurot 84 senti. Eeltoodut summat ületavas osas

on kostja hagejale võlgu. Seega on kostja lepingut rikkunud. Kostja ei ole kordagi kohtueelselt

vaidlustanud arvete edastamist ja arvete sisu. Kostjal on tasumata arved kokku 33 856 eurot 79

senti, sh 32 025 eurot 2 senti põhivõlgnevus ja 1831 eurot 77 senti viivised.

2. Kostja hinnangul tuleb Robert Sarvel hageja tasutu võib-olla tagasi maksta. Kostja väitel ei

olnud see esimene kord, kui temalt on liiga palju tasu võetud ja osa õigusabikuludest tagasi

makstud. Swedbanki pangakonto väljavõttes kajastub 4095 euro suurune tagasimakse, mis

moodustab u 50% tema poolt makstud tasust, võttes aluseks u 10 000 eurot kahe lepingu

sõlmimise eest. Arvel 22050041 on kajastatud olukord, kus Robert Sarv ja Katrin Paulus istusid

kumbki kostja kodus 3,5 tundi ainult selleks, et osaleda 15 minutit koosolekul. Prokurörile e-

kirja koostamise eest küsiti kostjalt mitu tuhat eurot. Lisaks 7-tunnisele kostja juures istumisele

kulus neil veel 2 tundi, et koostada prokurörile ebatõhus e-kiri. Teised advokaadid märkisid, et

need tööd oleks pidanud olema kaetud u 1,5 tunniga, mitte 9 tunniga. Toimus palju

telefonivestlusi, kus Robert Sarvega arutati üht teemat ja jõuti kokkuleppele, kuid hiljem teatas

hageja, et rääkis Katrin Paulusega, kellega leiti kostjale ütlemata teine lähenemisviis. Seejärel

edastati see lähenemisviis kohtule ja kohus lükkas lähenemisviisi tagasi kui menetlusvea. Seda

meetodit kasutati korduvalt ja kostja usub, et see oli hageja viis õigustasude kogumiseks. Katrin

Paulus valetas otsesõnu Aigul Aimakova vastu esitatud Interpoli punase teate kohta. Selle tõttu

kandis kostja märkimisväärset rahalist kahju.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 5. juuni 2023. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja kliendilepingust ajavahemikul 30. november 2021 kuni 28. veebruar 2022

esitatud arvetest tuleneva võlgnevuse 22 023 eurot 66 senti, sh põhivõlgnevuse 20 340 eurot

20 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1683 eurot 46 senti ja viivise

määraga 0,05% päevas põhinõudelt alates 9. juunist 2022 kuni 5. juunini 2023 summas 3681

eurot 58 senti ning edasi alates 6. juunist 2023 määraga 0,05% päevas põhinõudelt kuni

põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 14 975 eurot 16 senti. Menetluskulud jättis kohus

poolte endi kanda.

Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid kliendilepingu, mille alusel osutas Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL OÜ advokaat Robert Sarv kostjale õigusabi mitmetes kohtumenetlustes.

Teenuse osutamise eest esitati kostjale 27 arvet, millest hagi esitamise hetkeks on täielikult

tasumata 13 arvet ja osaliselt tasumata 1 arve, kogusummas 32 025 eurot 2 senti.

Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja ei esitanud sisulisi ja konkreetseid vastuväiteid, kuid

märkis, et mitte kõik õigusteenuse osutamisega seotud kulud ei olnud põhjendatud. Kostja

hinnangul on kulud ülepaisutatud, samuti ei ole ta saanud selles ulatuses teenuseid, nagu hageja

on märkinud. Kostja ei esitanud arvete suhtes õigeaegselt pretensioone, v.a 31. mai 2022. a arve

nr 22050041 kohta 2119 euro osas.

Kuigi kostja ei esitanud hagejale kuni 31. mai 2022. a arvete suhtes pretensioone, leidis kohus,

et hageja nõue on põhjendatud osaliselt järgnevatel põhjendustel:

-

Hageja on teinud arvestusliku vea nõudesummade liitmisel: võlgnevuse tabeli (tl 68)

read 15 ja 16 – lisades 14 026 euro 34 sendi põhivõlgnevusele 226 eurot ja viivise 17

eurot 18 senti, on hageja saanud 15 970 eurot 34 senti, kuigi tegelik võlgnevus

moodustaks 14 269 eurot 52 senti, seega on hageja eksinud 1700 euro 82 sendi võrra.

Antud arvestusest lähtuvalt moodustaks hageja kogunõue mitte 33 856 eurot 79 senti,

vaid 32 155 eurot 97 senti (sh viivis). Põhivõlgnevus moodustaks seega 30 324 eurot

40 senti.

-

Kohtule teadaolevalt arvati kostjale õigusabi osutajaks olnud Robert Sarv advokatuurist

8. veebruari 2022. a otsusega välja. Seetõttu puudus alates vähemalt 1. märtsist 2022

Robert Sarvel õigus kliendi/kostja esindamiseks. Kohus arvestas, et kuni

28. veebruarini 2022 lõpetas Robert Sarv esindamisega seotud toiminguid. Kohtule ei

ole esitatud uut kostjaga sõlmitud kliendilepingut või 4. septembri 2018. a

kliendilepingu muudatust selle kohta, et kostjale osutas õigusabi mõni teine

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ advokaat.

Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 1 kohaselt sõlmib õigusteenuse osutamiseks

advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava

advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr.

Advokaadibüroo pidaja ei või volitada kliendile õigusteenust osutama advokaadibüroo töötajat,

kes ei ole advokaat, ega anda ühisvolitust õigusteenuse osutamiseks advokaadile ja isikule, kes

ei ole advokaat (AdvS § 55 lg 2).

Pooled sõlmisid 4. septembril 2018 AdvS § 55 lg-s 1 kirjeldatud kliendilepingu. Kuna lepingu

alusel teenust osutav advokaat on advokatuuri nimekirjast välja arvatud veebruaris 2022, ning

uut lepingut/lepingu muudatust kohtule ei esitatud, luges kohus 2. septembri 2018. a

kliendilepingu lõppenuks 28. veebruaril 2022.

Maakohus leidis, et põhjendatud on mõista kostjalt välja põhivõlgnevus ainult perioodil

30. november 2021 – 28. veebruar 2022 teostatud töid kajastavate arvete eest.

30. novembri 2021. a arvest nr 21200056 tuleneva nõude lõppsummaks on märgitud 7640 eurot

68 senti, sh viivis 825 eurot 48 senti. Algselt oli arvest tuleneva nõude suurus 9275 eurot. Ei

ole teada, millise osa lõppsummast moodustab viivis ja millise osa põhinõue. Seetõttu luges

kohus antud arvest tuleneva põhinõude suuruseks 6815 eurot 20 senti. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja perioodil 30. november 2021 – 28. veebruar 2022 väljastatud

arvetest

(8

arvet)

tuleneva

võlgnevuse

20 340,20

eurot

(6815,20+5954+226+5200+416+1053+494+182). Perioodi 1. märts 2022 – 31. mai 2022 eest

ei ole õigusteenuse osutamise ja arvete esitamise alus tõendatud ja põhjendatud, seega jättis

maakohus selles osas hagi rahuldamata.

Vastavalt lepingule oli arve tähtajaks tasumata jätmisel hagejal õigus nõuda viivist 0,06%

päevas tasumata summast iga viivitatud päeva kohta. Hageja arvestas hagis viivist määraga

0,05% alates arvete sissenõutavaks muutumisest. Maakohus leidis, et hageja taotlus viivise

väljamõistmise nõudes on põhjendatud osaliselt, st perioodi 30. november 2021 – 28. veebruar

2022 eest esitatud arvete osas. Riigikohtu praktikale tuginedes piiras maakohus viivise

lõppsummat põhivõlgnevuse summaga.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise perioodi 30. november 2021 – 28. veebruar 2022 eest esitatud arvete alusel kokku 1683

eurot 46 senti (825,48+431,66+17,18+306,80+24,54+47,38+22,23+8,19). Maakohus mõistis

kostjalt välja kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise 3681 eurot 58

senti (0,05% rahuldamisele kuuluvalt põhinõudelt 20 340 eurot 20 senti alates 9. juuni 2022 -

5. juuni 2023) ning edasiulatuva viivise alates 6. juunist 2023 määraga 0,05% päevas tasumata

summalt 20 340 eurot 20 senti, piirates viivise lõppsummat põhivõlgnevuse summaga.

Maakohus jättis hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles

maakohus jättis hagi rahuldamata ning selles osas uue otsuse tegemist, v.a osas, milles hageja

hagist põhinõude osas osaliselt loobus. Hageja loobub arvutusvea tõttu 1700 euro 82 sendi

ulatuses hagist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja ei nõustu maakohtu põhjendustega, et pooltel puudus alates 9. veebruarist 2022,

alternatiivselt alates 28. veebruarist 2022 kliendileping. Pooled ei vaielnud selle üle, et poolte

võlasuhtele kohalduvad kirjalikus lepingus sätestatud tingimused. Hageja ei nõustu, et hageja

ei ole osutanud kostjale õigusteenust alates 1. märtsist 2022, sest pooltel puudus selle üle

vaidlus.

Maakohus väljus poolte esile toodud asjaolude piirest (TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 oluline rikkumine)

ning ei arutanud pooltega kohtu soovi käsitleda asjaolusid teisiti võrreldes pooltega

(TsMS § 392 lg 1 p 3). Maakohus tugines hagi rahuldamata jätmisel asjaolule, mille suhtes ei

olnud hagejal võimalik arvamust avaldada (TsMS § 436 lg-te 2 ja 3 oluline rikkumine). Hageja

sai alles kohtuotsusest teada, et kohus lähtub hageja nõude üle otsustamisel muudest kui poolte

esitatud väidetest. Maakohus ei ole kordagi kirjalikus ega suulises vormis vastavat tõlgendust-

hinnangut pooltega läbi arutanud. Pooled said lähtuda sellest, et kohus lahendab vaidluse hageja

esitatud väidete ja kostja vastuväidete pinnalt. Seega on kohtuotsus hagejale üllatuslik.

Lepingu hinda ja täitmist tuleb käsitada poolte esile toodava asjaoluna ja need kuuluvad

tõendamisesemesse, mitte aga õigusliku regulatsioonina, st tegemist ei ole õiguse kohaldamise

küsimusega, mille puhul ei ole kohus poolte seisukohtadega seotud. Hageja tõi vastavad

asjaolud esile ning kostja ei vaidlustanud neid, järelikult oli õige lahendada vaidlus hageja esile

toodud asjaolude pinnalt.

Maakohus märkis otsuses, et kostja ei esitanud hagejale pretensioone seoses kuni 31. mai 2022

arvetega. Maakohus pidi sellest lähtuma, sest tegemist on faktiliste asjaolude esile toomise

kategooriaga. Maakohtu argumentatsioon olukorras, kus poolte vahel ei ole vaidlust lepingu

täitmise üle, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, sest hageja tõi esile nii hinna kui ka

teenuste mahu, samuti puudus vaidlus selles, et kostja sai kätte hageja väljastatud arved.

Kostja ei vaidlustanud, et poolte võlasuhet reguleerisid kuni koostöö lõppemiseni kirjaliku

lepingu tingimused. Kostja ei toonud välja, et pooled ei oleks neist lähtunud alates 9. veebruarist

2022. Seega pidi maakohus kohaldama lepingutingimusi kõigi väljastatud arvete suhtes.

Maakohtu järeldused lepingu kestuse kohta on vastuolus sellega, et kostja tasus 3. juunil 2022

hagejale 43 215 eurot 84 senti selgitusega Payment for services rendered to date 02 Jun 2022

(tõlge: Makse kuni 2. juunini 2022 osutatud teenuste eest). Järelikult puudus pooltel vaidlus

lepingu kestuse üle.

Pooled ei vaielnud, et hageja täitis kostja ees enda kohustused, st tegu pole kohustuse täitmata

jätmise olukorraga. Tegemist saab olla vaid kohustuse mittekohase täitmisega ja kostja pidi

esile tooma ja tõendama mittekohase täitmise asjaolud, sest hageja tõi esile ja kostja pole

vaidlustanud fakti, et kostja võttis täitmise vastu. Kostja tõi esile vaid 25. mai 2022. a kohtumise

kestuse ja muus osas mittenõustumuse advokaatide valitud menetlustaktikaga.

Pooled ei vaielnud lepingut täitnud isiku(te) üle. 25. mai 2022. a kohtumisel oli koos advokaat

Katrin Paulusega kaasas hageja jurist Robert Sarv, kuid senises praktikas on advokaadibüroodel

lubatud advokaatide assisteerimiseks kasutada juristide abi ning järelikult on lubatud juristil

assisteerida advokaati ka kohtuvälistes tegevustes.

Maakohus tegi lahendis arvutusvea, sest on saanud summa 30 324 eurot 40 senti õigest

kogunõudest 32 155 eurost 97 sendist viivise koondsumma maha lahutamise tulemusel.

Korrigeeritud kogunõue on 32 155 eurot 97 senti, õige viivis on 1006 eurot 29 senti. Eelnevalt

oli hagejal tõesti valesti arvutatud ja märgitud viivis 1831 eurot 77 senti. Kui lahutada õigest

32 155 euro 97 sendi suurusest kogunõudest viivis 1006 eurot 29 senti, siis on põhivõlgnevus

31 149 eurot 68 senti.

Hageja õige põhinõue on 31 149 eurot 68 senti, millest maakohus mõistis põhjendatult välja

20 340 eurot 20 senti. Hageja palub täiendavalt kostjalt välja mõista 10 809 eurot 48 senti

(31 149,68 – 20 340,20). Hageja sissenõutavaks muutunud viivis on 148 eurot 31 senti. Hageja

palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise määraga 0,05% päevas 10 809

euro 48 sendi suurusest tähtaegselt tasumata põhinõudelt alates 9. juunist 2022 kuni kohtuotsuse

tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi määras 0,05%

päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise määraga 0,05% päevas tähtaegselt

tasumata põhinõudelt 3107 eurot alates 14. juunist 2022 kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning

kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi määraga 0,05% päevas tähtaegselt

tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt.

Hageja vaidlustab menetluskulude jaotuse. Hageja palub 1. alternatiivina apellatsioonkaebuse

rahuldamise korral jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja palub 2.

alternatiivina maakohtu otsuse vaidlustatud osas jõusse jäämise korral jaotada menetluskulud

vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile. Hageja hinnangul ei ole maakohus menetluskulude

poolte endi kanda jätmisel diskretsiooniotsust põhjendanud. Maakohtu lahendis puuduvad

põhjendused, millistel kaalutlustel langetas kohus valiku kahe TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud

alternatiivse jaotusviisi vahel. Kuna hageja nõue rahuldati 63,5% ulatuses, on põhjendatud jätta

menetluskulud vähemalt vastavas osas kostja kanda. 3. alternatiivina palub hageja jätta

menetluskulud otsuse vaidlustatud osas jõusse jäämise korral TsMS § 163 lg 2 alusel kostja

kanda. Hagi vastab maakohtus rahuldatud ulatuses kompromissile, millega hageja oli nõus

vaidluse lahendama. Kuna kostja keeldus kompromissist, on õiglane jätta menetluskulud kostja

kanda.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kostja hinnangul maksis ta hagejale vastavalt

tööle, mida hageja tegi. Kostja teatas hagejale, et ei maksa lepinguga vastuolus tehtud otsuste

eest ega oma kodus viidetud aja eest. Arvel 22050041 on kajastatud olukord, kus Robert Sarv

ja Katrin Paulus istusid kostja kodus kumbki 3,5 tundi ainult selleks, et osaleda koosolekul u

15 minutit. Lisaks kulus neil veel 2 tundi, et koostada ebatõhus e-kiri. Teised advokaadid

märkisid, et nende tegevuste peale oleks pidanud kokku minema 1,5 tundi.

Katrin Paulus valetas kostjale Aigul Aimakova vastu esitatud Interpoli punase teate kohta, mille

tõttu kandis kostja märkimisväärset rahalist kahju. Kostja ei oleks otsustanud ettevõtet palgata,

kui oleks teadnud, et punast teadet pole välja antud.

Kostja hinnangul Robert Sarv ei tõendanud, et arveldatud tunnid vastasid juriidilise töö

tegemiseks kulutatud tundidele. Hageja esitatud dokumentides ei ole arveid, millel kajastati

Katrin Paulusega nõupidamisega seotud tasusid, mis läksid lepinguga vastuollu ning mille

tulemusena lükkas kohus nende argumendi menetluslike põhjuste tõttu tagasi. Kostja ei ole

nõus selliste tegevuste eest maksma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab vastu hageja hagist osalise loobumise, st põhinõude 1700 eurot 82

senti osas, tühistab 1700 eurot 82 senti puudutavas osas maakohtu otsuse ja lõpetab selles osas

tsiviilasjas menetluse.

Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu otsus

tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks

välja mõistmata põhinõude 9438 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

148 eurot 31 senti ja edasiulatuva viivise määraga 0,05% päevas tasumata põhivõlalt (9438

eurot) alates 9. juunist 2022 kuni selle täitmiseni. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse,

millega rahuldab hagi ka põhinõude 9438 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 148 eurot 31 senti, maakohtu otsuse tegemise seisuga täiendavalt

sissenõutavaks muutunud viivise 1701 eurot 88 senti ja edasiulatuva viivise määraga 0,05%

päevas tasumata põhinõudelt (9438 eurot) alates 6. juunist 2023 kuni selle tasumiseni

väljamõistmise osas, piirates viivist põhinõude summaga.

Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtu menetluses 94% ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda.

7. Hageja on esitanud apellatsioonimenetluses hagist loobumise avalduse, märkides, et loobub

arvutusvea tõttu põhinõudest 1700 euro 82 sendi ulatuses. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja

võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 429 lg 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit,

teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates

kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta

seda vastuses märkima. Kostja on vastuseks hagist loobumise avaldusele märkinud, et on

sellega nõus.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 429 lg-s 4 toodud aluseid, mis takistaks hagist

loobumise vastuvõtmist. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata,

kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 645 lg 1 järgi apellatsioonimenetluses hagist loobumise

vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus määrusega esimese

astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Ringkonnakohus võtab vastu hagist osalise

loobumise, tühistab selles osas maakohtu otsuse ning lõpetab menetluse hageja hagis kostja

vastu põhinõude 1700 euro 82 sendi osas (TsMS § 428 lg 1 p 3).

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on

vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, v.a osas, millest

hageja hagist põhinõude 1700 eurot 82 senti osas loobus, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas, v.a loobutud

haginõude osas, ning menetluskulude jaotuse osas.

9. Praeguses asjas nõuab hageja kostjalt õigusteenuse osutamise eest tasu. Asjas on tuvastatud,

et pooled sõlmisid kirjaliku kliendilepingu 4. septembril 2018. Teenuste osutamise eest esitati

kostjale 27 arvet, millest hagiavalduse kohaselt oli hagi esitamise hetkeks täielikult tasumata

13 arvet ja osaliselt tasumata üks arve kogusummas 33 856 eurot 79 senti, sh põhivõlgnevus

32 025 eurot 2 senti ja viivised 1831 eurot 77 senti.

Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuses vaidlustatavate nõuete suuruse

osas.

Maakohus asus kohtuotsuses seisukohale, et hageja on teinud arvestusliku vea nõuete/summade

liitmisel ning eksinud 1700 euro 82 sendi võrra. Maakohus leidis otsuse punktis 38, et

arvestades arvutusviga on hageja kogunõue 32 155 eurot 97 senti (sh viivis), mitte 33 856 eurot

79 senti. Seega arvete alusel kujuneb põhivõlgnevuseks 30 324 eurot 40 senti. Maakohus

selgitas, et 30. novembri 2021. a arvest nr 21200056 tuleneva nõude lõppsummaks on märgitud

7640 eurot 68 senti, sh viivis 825 eurot 48 senti ning kohtule ei ole teada, millise osa

lõppsummast moodustab viivis ja millise osa põhinõue (esmane arvest tulenev nõue oli 9275

eurot). Maakohus luges nimetatud arvest tuleneva põhinõude suuruseks 6815 eurot 20 senti ja

viivisenõudeks 825 eurot 48 senti ning ka hagi rahuldamisel arvestas nimetatud summadega

(maakohtu otsuse punktid 40, 41, 46).

Apellatsioonkaebuses hageja loobus inimliku arvutusvea tõttu osaliselt hagist põhinõude

1700 euro 82 sendi ulatuses. Hageja märkis, et ka maakohus on teinud arvutusvea, sest on

saanud 30 324 eurot 40 senti õigest kogunõudest 32 155 eurot 97 senti viivise maha lahutamise

tulemusel. Hageja korrigeeritud kogunõue apellatsioonkaebuse järgi on 32 155 eurot 97 senti,

õige viivis on 1006 eurot 29 senti ning kui lahutada õigest kogunõudest 32 155 eurot 97 senti

viivis 1006 eurot 29 senti, siis on põhivõlgnevus 31 149 eurot 68 senti.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja põhinõude suurus esitatud arvete alusel oli kokku

30 324 eurot 20 senti. Maakohtu matemaatiline tehe oli arvestades tsiviilasjas esitatud nõudeid

ja koondtabelit lõppastmes õige, kuid sisaldas arvutusviga 20 sendi osas (30 324,4-30 324,2).

Maakohus on kohtuotsuses selgitanud, et osaliselt tasutud arve nr 21200056 osas moodustas

hageja põhinõue 6815 eurot 20 senti ja viivisenõue 825 eurot 48 senti, kokku 7640 eurot

68 senti ning hagi rahuldamisel ka nimetatud summadega arvestas (maakohtu otsuse p 40, 41,

46). Maakohus rahuldas hageja nõude perioodil 30.11.2021-28.02.2022 väljastatud arvete (8

arvet) eest 20 340 eurot 20 senti ja jättis rahuldamata perioodil 01.03.2022-31.05.2022

väljastatud arvete osas, mis nii maakohtus (hagiavalduse p 19) kui ka apellatsioonkaebuses

(apellatsioonkaebuse p 29) esitatud tabelite kohaselt moodustavad kokku 9984 eurot. Seega

põhinõudeks kujuneb 30 324 eurot 20 senti (20 340,2+9984).

Hageja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu tõlgendusele põhi- ja viivisenõude suurusele

seoses arvega nr 21200056 sisulisi vastuväiteid esitanud. Hageja on apellatsioonkaebuses

põhinõude arvutuses selgitusi esitamata arvestanud, et osaliselt tasutud arvest nr 21200056 on

tasumata vaid osa põhinõudest. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu, sest maakohtu otsus oli

selles osas loogiliselt jälgitav ja põhjendatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust ulatuses,

milles see jäi rahuldamata, v.a osas, milles hageja põhinõude osas hagist loobus. Seega kujuneb

hageja põhinõudeks ringkonnakohtus 9984 eurot.

Hageja palus maakohtus mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 1831 eurot 77 senti. Maakohus rahuldas hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivisenõude 1683 eurot 46 senti ja jättis seega rahuldamata nõude 148 euro 31 sendi

ulatuses. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustabki hageja maakohtu otsust osas, milles

maakohus jättis rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 148 eurot 31 senti

ja jooksva viivise nõude rahuldamata jäänud põhinõudelt (apellatsioonkaebuse punktid 3.2-

3.4). Eeltoodust tulenevalt märgib ringkonnakohus, et hageja viivisenõue perioodil 01.03.2022-

31.05.2022 väljastatud arvete osas vastab hagiavalduses ja apellatsioonkaebuses esitatud

tabelile. Seega on hageja apellatsioonkaebuses esitatud korrigeeritud arvestus viivisenõude

osas, 1006 eurot 29 senti vastuolus hageja enda nõuetega ja maakohtu poolt rahuldatud

viivisenõude ulatusega.

10. Maakohus leidis AdvS § 55 lg-le 2 viidates, et osaliselt on hageja nõue põhjendamatu, kuna

lepingu alusel teenust osutav advokaat on advokatuuri nimekirjast välja arvatud

veebruaris 2022 ning uut lepingut/lepingu muudatust kohtule ei esitatud ning kliendileping on

seega lõppenud 28. veebruaril 2022.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on väljunud poolte esile toodud asjaolude

piirest (TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 rikkumine) ega arutanud pooltega kohtu soovi käsitleda asjaolusid

teisiti võrreldes pooltega (TsMS § 392 lg 1 p 3). Maakohus on hagi rahuldamata jätmisel

tuginenud asjaolule, mille suhtes ei olnud hagejal võimalik arvamust avaldada (TsMS § 436 lg-

te 2 ja 3 rikkumine). Seega oli kohtuotsus hagejale üllatuslik.

Kohus peab asjaolude esinemisel hindama lepingu kehtivust (nt kas leping on tühine) omal

algatusel ning hageja on apellatsioonkaebuses saanud omapoolsed seisukohad maakohtu

järeldusele esitada ning ka kostjal oli võimalus neile vastata. Seega peab ringkonnakohus

võimalikuks asja ka selles osas sisuliselt lahendada, ilma et saadaks asja maakohtule uueks

arutamiseks tagasi.

11. AdvS § 55 lg 1 järgi sõlmib advokaadibüroo pidaja õigusteenuse osutamiseks isikuga

kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja

ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei

või advokaadibüroo pidaja volitada kliendile õigusteenust osutama advokaadibüroo töötajat,

kes ei ole advokaat, ega anda ühisvolitust õigusteenuse osutamiseks advokaadile ja isikule, kes

ei ole advokaat. AdvS § 55 lg 3 kohaselt kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid

sätteid, arvestades advokatuuriseaduses sätestatud erisusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619

sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama

teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle

eest tasu, kui selles on kokku lepitud. AdvS § 55 lg 4 järgi peab suulise lepingu sõlmimisest

advokaat teatama advokaadibüroo pidajale. Suulist lepingut ei või sõlmida kliendi kaitseks

kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Kirjaliku

lepingu sõlmimisel kirjutavad lepingule alla advokaadibüroo pidaja, ülesande täitmiseks võtnud

advokaat ja klient.

Advokaadibüroo ja kliendi vahelise lepingu puhul on tegemist seega käsunduslepinguga ning

advokatuuriseadus kehtestab advokaadibüroo poolt kliendiga sõlmitavale kliendilepingule

kohustusliku kirjaliku vormi, kui lepingu esemeks on advokaadibüroo poolne kliendi

esindamine kohtus (AdvS § 55 lg 4). AdvS § 55 lg 4 tingimus, mille kohaselt ei või suulist

lepingut sõlmida kliendi esindamiseks kohtus, kaitseb nii klienti kui advokaati juhtumite korral,

kui

kliendi

esindamisega

seoses

tekib

küsimus

advokaadi

vastutusest

või

distsiplinaarvastutusest. Sellisel juhul on võimalik tugineda kirjaliku lepingu sätetele

hindamaks advokaadile antud käsundi sisu ja ulatust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine,

kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul

tuleneb AdvS § 55 lg 4 eesmärgist teisiti. AdvS § 55 lg 4 eesmärk on tagada selgus

advokaadibüroo kliendisuhetes, mitte aga mõjutada advokaadi ja kliendi vaheliste kokkulepete

kehtivust. Ringkonnakohus leiab, et AdvS § 55 lg-s 4 sätestatud vormi järgimata jätmine ei too

kaasa käsunduslepingu tühisust. Kuigi TsÜS § 77 lg 3 esimene lause näeb ette, et seadusega

ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, siis leiab ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel, et ka

juhul, kui kirjalikult sõlmitud kliendilepingut muudetakse kirjalikku vormi järgimata, ei too see

kaasa kliendilepingu muutmise kokkuleppe tühisust.

Ringkonnakohus leiab, et kui advokaat, kelle nimi on advokaadibüroo ja kliendi vahel sõlmitud

lepingus märgitud, heidetakse advokatuurist välja, aga suulise kokkuleppe alusel osutatakse

kliendile edasi teenust teise advokaadi vahendusel, aga samadel tingimustel, nagu varem, saab

lugeda advokaadibüroo ja kliendi vahel lepingu muudetuks uue advokaadi vahendusel teenuse

osutamiseks. Õige on iseenesest see, et advokatuurist väljaheidetud isikut ei või

advokaadibüroo pidaja volitada kliendile õigusteenust osutama ega anda ühisvolitust

õigusteenuse osutamiseks advokatuurist väljaheidetud isikule ja advokaadile (AdvS § 55 lg 2).

Praegusel juhul ei ole esitatud kirjalikku lepingumuudatust, et esindajaks oleks pärast Robert

Sarve advokatuurist väljaarvamist advokaat Katrin Paulus. Samas nähtub asja materjalidest, et

kostja on aktsepteerinud Katrin Pauluse poolt teenuse osutamist, viidates mh maakohtu istungil,

et tal olid eraldi kokkulepped advokaat Katrin Paulusega (dtl 359). Ringkonnakohus nõustub

hagejaga, et asja materjalidest nähtub, et pooled on aktsepteerinud advokaadibürooga varem

sõlmitud kirjaliku lepingu tingimusi (sh tunnitasu määra 130 eurot + käibemaks (dtl 18) kohta)

ka pärast Robert Sarve advokatuurist väljaarvamist. Kostja pole ka menetluses vaidlustanud

seda, et talle hakkas õigusteenust osutama advokaat Katrin Paulus. Kostja on esitanud

vastuväiteid õigusteenuse kvaliteedile ja sellele, et temalt on nõutud liiga palju tasu. Seega on

maakohus põhjendamatult järeldanud, et kuna kirjalikku lepingumuudatust pole esitatud, siis

pole alust alates 1. märtsist 2022 osutatud teenuste eest kostjalt üldse tasu välja mõista. Asja

materjalidest ja poolte väiteid arvestades saab järeldada, et alates 1. märtsist 2022 osutati

kostjale õigusteenust suulise lepingumuudatuse alusel, mis puudutas advokaadi isikut, kuid

samadel tingimustel, nagu oli kirjalikus lepingus kokku lepitud.

12. Kuigi võib nõustuda sellega, et kostja vastuväited on olnud üldist laadi, on kostja tuginenud

menetluses sellele, et ei nõustu tasuma selle eest, et 25. mail 2022 veetsid tema korteris Robert

Sarv ja Katrin Paulus aega 3,5 tundi, millest 10 minutit oli kostja arvates sisuline vestlus, samas

ei saanud ta sellest mitte mingit kasu. Kostja selgitas istungil, et palus neil korduvalt lahkuda,

kuid hiljem sai ta hagejalt arve üle kolme tuhande euro (vt dtl 360). Ka maakohus on märkinud

oma otsuses, et 31. mai 2022. a arve nr 22050041 osas ei nõustunud kostja osaliselt nimetatud

arvest tuleneva teenusega ka 9. jaanuari 2023. a kohtuistungil.

Hageja poolt kohtule esitatud aruandest 31. mai 2022. a arvele nr 22050041 (dtl 419), mis

puudutas perioodi 1. mai 2022 kuni 31. mai 2022 (dtl 420, 421) nähtub, et 25. mail 2022 on

osutatud kliendile (kostjale) konsultatsiooni – kohtutud kliendiga 3,5 tundi ja seda on arvestatud

2 korda ehk kokku 7 tundi. Sellest saab järeldada, et arvestatud on tasu 2 isiku eest (Robert

Sarve ja Katrin Pauluse tegevuse eest). Nimetatud järeldus on kooskõlas ka menetluses esitatud

asjaoludega, et Robert Sarv ja Katrin Paulus kohtusid 25. mail 2022 kostjaga kostja juures.

Kuna advokatuurist väljaheidetud isik (Robert Sarv) polnud enam 25. mail 2022 advokaat, ei

saanud tema 25. mail 2022 advokaadibüroo vahendusel õigusteenust osutada. Seda järeldust

toetab ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-107-11, kus on viidatud, et alates 1. jaanuarist 2010

kehtiva AdvS § 40 lg 3 alusel keelustati advokaadibüroo töötajal, kes ei ole advokaat,

õigusteenuse osutamine advokaadibüroo vahendusel täielikult, st kui selline isik esindab klienti

viimase antud volikirja alusel, siis saab ta esindada klienti ainult enda nimel, mitte aga

advokaadibüroo vahendusel, ning advokaadibüroo või selle pidaja ei tohi saada sellisest

teenusest tulu (vt ka nt RKTKm 07.11.2011, 3-2-1-107-11, p 14). Kuna Robert Sarv ei saanud

25. mail 2022 advokaadibüroo vahendusel õigusteenust osutada, ei ole põhjendatud

advokaadibürool nõuda kostjalt tasu ka 3,5 tunni konsultatsiooni eest. Lepingus märgitud

võimalust kasutada advokaadibüroo töötajate abi tehniliste ülesannete täitmiseks (lepingu p 2.2)

ei saa pidada 3,5 tunni pikkust konsultatsiooni ning advokaadibüroo ei saa nõuda selle eest

kostjalt lisaks advokaadi Katrin Pauluse osutatud teenuse eest tasu tunnihinnaga 130 eurot

(millele lisandub käibemaks). Seega tuleb jätta rahuldamata hageja 31. mai 2022. a arvest nr

22050041 tulenev tasunõue 3,5 tunni ehk 546 euro (3,5x130 + käibemaks 20%) ulatuses. Arve

nr 22050041 alusel esitatud tasunõue on põhjendatud 1573 euro ulatuses (2119-546).

13. Ülejäänud perioodil 1. märts 2022 kuni 31. mai 2022 väljastatud arvetel kajastatud

toimingute osas ei ole kostja konkreetseid toiminguid puudutavaid vastuväiteid esitanud,

mistõttu puudub ringkonnakohtul alus jätta muus osas hageja nõue rahuldamata. Eeltoodust

tulenevalt on hageja tasunõue perioodil 01.03.2022-31.05.2022 väljastatud arvete osas

põhjendatud 9438 euro ulatuses (3744+273+1313+1547+988+1573).

14. Ringkonnakohus rahuldab hageja 8. juuni 2022 seisuga (viivis arvestatud ka 8. juuni 2022

eest) sissenõutavaks muutunud viivise nõude 148 eurot 31 senti perioodil 01.03.2022-

30.04.2022 väljastatud arvete tähtaegse tasumata jätmise eest (apellatsioonkaebuse p 29

esitatud tabeli read 32-35).

15. Hageja taotluse ja TsMS § 367 alusel mõistab ringkonnakohus täiendavalt välja viivise

kindla summana kuni maakohtu otsuse tegemiseni (5. juuni 2023) ja edasi alates 6. juunist 2023

protsendina põhinõudest.

Perioodil 01.03.2022-30.04.2022 väljastatud arvete kohaselt on hageja tasunõue 6877 eurot

(3744+273+1313+1547), millelt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis määraga 0,05%

päevas tasumata põhinõudelt perioodi 9. juuni 2022 kuni 5. juuni 2023 eest (362 päeva)

1244 eurot 74 senti. Perioodil 1. mai 2022 kuni 31. mai 2022 väljastatud arvete kohaselt on

hageja tasunõue 2561 eurot (988+1573), mille tasumise tähtaeg oli 12. juuni 2022. Hageja

palub viivise väljamõistmist alates 14. juunist 2022. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista viivis määraga 0,05% päevas 2561 eurolt perioodi 14. juuni 2022 kuni 5. juuni 2023

eest (357 päeva) 457 eurot 14 senti. Seega kokku mõistab ringkonnakohus maakohtu otsuse

tegemise seisuga perioodi 9. juuni 2022 kuni 5. juuni 2023 eest välja täiendavalt viivise 1701

eurot 88 senti ja alates 6. juunist 2023 edasiulatuva viivise 0,05% päevas tähtaegselt tasumata

põhinõudelt 9438 eurot kuni selle tasumiseni, piirates viivist põhinõude (9438 eurot) summaga.

16. Ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt. Maakohtu otsus tuleb

tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhinõude

9438 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 148 eurot 31 senti.

Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja lisaks

maakohtu poolt välja mõistetud 20 340 eurole 20 sendile perioodil 1. märts 2022 – 31. mai 2022

osutatud õigusteenuse ja esitatud arvete alusel 9438 eurot, kokku 29 778 eurot 20 senti. Lisaks

maakohtu poolt välja mõistetud sissenõutavaks muutunud viivisele 1683 eurot 46 senti, mõistab

ringkonnakohus välja perioodil 1. märts 2022 – 30. aprill 2022 väljastatud arvete tasumisega

viivitamise eest hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 148 eurot 31 senti, kokku

1831 eurot 77 senti. Ringkonnakohus mõistab kostjalt välja ka täiendavalt sissenõutavaks

muutunud viivise maakohtu otsuse tegemise ehk 5. juuni 2023 seisuga 5383 eurot 49 senti

(3681,58+1244,77+457,14) ning edasiulatuva viivise alates 6. juunist 2023 määraga 0,05%

päevas tasumata põhinõudelt 29 778 eurot 20 senti kuni selle tasumiseni, piirates viivise

lõppsummat põhivõlgnevuse summaga.

17. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Kuivõrd

ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab maakohtu otsuse osaliselt,

tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Arvestades hageja hagist osalise

loobumisega ja hagi ning apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud nii

maa- kui ringkonnakohtus 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on hagist osaliselt loobunud seoses

hagiavalduses ilmnenud arvutusliku veaga. Seetõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 168

lg 4 alusel seoses nõudest loobumisega hageja kanda.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Tsiviilasja hind maakohtus oli 39 701 eurot 36 senti. Hageja loobus põhinõudest 1700 eurot

82 senti ja tema põhinõue 546 euro ulatuses koos sellelt arvestatava viivisega jäi

ringkonnakohtu otsusega rahuldamata (aastane viivis arvestades määra 0,05% on 99 eurot 65

senti). Arvestades seda, et hageja nõue ülejäänud osas rahuldati, tuleb menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus jätta 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda.

Maakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2 määrab

seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (vt

RKTKo 10.04.2019, 2-15-1553/166, p 25).

(allkirjastatud digitaalselt)