3-23-2936/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-2936

Haldusasi

X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes seonduvalt lühiajalise kokkusaamise ärajäämisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende enda kanda.

3. Tunnistada menetlus kinniseks kaebaja tervisekaardi väljavõtete osas (dtl 64-66).

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. aprillil 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas 11. oktoobril 2023 Viru Vanglale kahju hüvitamise

taotluse (registreeritud nr-ga 6-16/171-1, dtl 18-23), milles nõudis 3. oktoobril 2023 kell 14.00

toimuma pidanud lühiajalise kokkusaamise ärajäämise eest mittevaralise kahju hüvitist 50 000

eurot. X hinnangul oli kokkusaamise ärajäämises süüdi vangla, sest viimane ei teavitanud teda

ja tema elukaaslast sellest, et kokkusaamisele tuleb tulla vähemalt 40 minutit varem. X märkis,

et ta oli kuni kella 17-ni teadmatuses, miks kokkusaamist ei toimunud, ning see põhjustas talle

terviserikkeid. Seetõttu vajas ta arstiabi. Kokkusaamise ärajäämise tagajärjel katkes tema suhe

elukaaslasega.

2. Viru Vangla jättis 8. detsembri 2023. a otsusega nr 6-16/171-2 (dtl 24-26) X kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla märkis otsuses, et X ja tema elukaaslane pidid olema

3-23-2936

teadlikud, et kokkusaaja peab olema vanglas kohal vähemalt 40 minutit varem. Kuna

kokkusaaja hilines vanglasse (saabus kell 13.41), siis ei olnud kella 14.00-ks planeeritud

kokkusaamist võimalik enam korraldada.

3. X esitas 18. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse

(dtl 1-10), milles taotleb Viru Vanglalt lühiajalise kokkusaamise ärajäämise eest 50 000 euro

suuruse hüvitise väljamõistmist. 7. jaanuaril 2024 täpsustas kaebaja, et 50 000 euro suuruse

hüvitise moodustab esialgne tervisekahjustus ning tema vaimsed kannatused ja kaotusvalu on

kõik kokku tervisekahjustus. Kohus võttis 10. jaanuari 2024. a määrusega X kaebuse

menetlusse, jättes sama määrusega rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse.

4. Viru Vangla esitas 7. veebruaril 2024 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele (dtl 52-54),

paludes jätta see rahuldamata.

5. Kohus määras 8. veebruari 2024. a kohtumäärusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ning neile

vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esitas 9. veebruaril 2024 kohtule uue riigi õigusabi taotluse,

mille kohus jättis 9. veebruari 2024. a määrusega läbi vaatamata. Muid menetlusdokumente

menetlusosalised kohtule ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja märgib kaebuses järgmist.

6.1. Kaebaja esitas vanglale lühiajalise kokkusaamise taotluse, et kohtuda 3. oktoobril 2023 kell

14.00 oma elukaaslasega. Kontaktisik teavitas kaebajat kokkusaamise loast ning kaebaja andis

telefoni teel sellest teada oma elukaaslasele. Kaebaja ootas 3. oktoobril 2023 kell 14.00, et teda

viidaks lühiajalisele kokkusaamisele, kuid seda ei toimunud. Ta oli mitu tundi teadmatuses ning

kannatas paanikahoogude all, kuid arsti talle ei kutsutud. Alles kella 17 paiku sai kaebaja

helistada elukaaslasele ning sai temalt teada, et kokkusaamine jäi ära, sest elukaaslane ei

saabunud vanglasse 40 minutit enne kokkusaamise kellaaega. Vangla eiras elukaaslase palveid

lubada ta siiski kokkusaamisele.

6.2. Vangistusseaduse (VangS) § 23 lg-te 1 ja 2, põhiseaduse § 26 ning justiitsministri 30.

novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 32 lg 1, kohaselt toimub

kokkusaamine kinnipeetava või kokkusaaja kirjaliku taotluse alusel või kokkusaaja suulise

taotluse alusel, kui kinnipeetav on kokkusaamisega nõus.

Viru Vangla avavangla kodukorra punkti 13.1.7 kohaselt ei lubata kokkusaamisele isikut, kelle

suhtes on kahtlus, et ta on alkoholijoobes või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all või

kes ei allu vanglaametniku seaduslikele korraldustele või pöördub vanglaametniku poole

solvavate, ähvardavate, ebaviisakate või laimavate väljenditega või üritab pärast vangla

sisekorda reguleerivate õigusaktidega tutvumist võtta kokkusaamisele kaasa vanglas keelatud

esemeid. Kodukorra punkti 13.1.3 kohaselt peab kokkusaamisele tulnud isik vähemalt 40

minutit enne kokkusaamiseks määratud aja algust täitma lühiajalise kokkusaamise taotluse ja

esitama vanglateenistuse ametnikule kehtiva isikut tõendava dokumendi.

Õigusaktides on toodud välja, millistel põhjustel kokkusaajat kokkusaamisele ei lubata ning

seadus ei näe ette, et 40 minutit varem kokkusaamisele mittetulnud isikut kokkusaamisele ei

lasta. Samuti omab tähtsust ja jääb arusaamatuks, miks on vaja kokkusaamisele tulnud isikul

koostada taotlus, kui seda tegi eelnevalt kinnipeetav. Selgusetuks jääb ka see, kuidas saab

kokkusaajalt nõuda 40 minutit varem kohal olemist, kui seadus ei sätesta, kuidas toimub

2(8)

3-23-2936

kokkusaaja teavitamine kokkusaamise tingimustest. Kaebaja leiab, et on õigusvastane

süüdistada teda või tema elukaaslast kokkusaamise mittetoimumises, kui vangla kohustus on

teavitada kokkusaamiste tingimustest.

6.3. Kokkusaamine pidi toimuma kell 14.00 ning kaebaja elukaaslane oli kohal 20 minutit

varem. Seega oli piisavalt aega, et kokkusaamist võimaldada. Elukaaslasel ei olnud vaja

kokkusaamise taotlust koostada ning isikut tõendav dokument oli tal kaasas. Vangla on

ilmselgelt takistanud kokkusaamist, rikkudes eraelu puutumatust ning kaebaja ja tema

elukaaslase inimväärikust. Kaebajale elukaaslase saadetud kiri tõendab tema üleelamisi.

Kaebaja oli oma kambris hullumas ning vajas vältimatut arstiabi, sest vangla tegevus põhjustas

talle kannatusi ja suuri üleelamisi. Kaebajale ei võimaldatud koheselt psühhiaatri vastuvõttu

ning ta jäeti hooletusse ja abitusse seisundisse. Vanglal oli võimalik lubada elukaaslane

kokkusaamisele, kuid seda ei tehtud ja sellega kahjustati kaebaja tervist.

6.4. Vangla süül purunes kaebaja ja tema elukaaslase suhe. Elukaaslane ei soovi enam

kaebajaga rääkida. Selle ajani, kui vangla ei esita tõendeid, et kaebaja ja tema elukaaslase suhe

purunes mingil muul põhjusel, tuleb asuda seisukohale, et see juhtus lühiajalise kokkusaamise

ärajäämise tõttu. Kaebaja soovib, et vangla leiaks tema elukaaslasega kompromissi. Vangla

soodustas sotsiaalsete sidemete katkemist ja vangla süül kaotas kaebaja lähedase inimese. Ta

soovib hüvitiseks 50 000 eurot.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning märgib järgnevat.

7.1. Vastustaja jääb kohtueelses menetluses väljendatud seisukoha juurde ja leiab, et ei ole

tegutsenud õigusvastaselt.

Vanglasisest lühiajalise kokkusaamise täpsemat korraldust reguleerib Viru Vangla kodukord,

mille punkti 13.1.3 kohaselt peab kokkusaamisele tulnud isik vähemalt 40 minutit enne

kokkusaamiseks määratud aja algust täitma lühiajalise kokkusaamise taotluse ja esitama

vanglateenistuse ametnikule kehtiva isikut tõendava dokumendi. Kokkusaaja kohalolek 40

minutit enne kokkusaamise algust on vajalik selleks, et korraldada tõrgeteta pääsla läbimine ja

turvakontroll. Kokkusaajad kogunevad 40 minutit enne lühiajalise kokkusaamise algust vangla

eelpääslasse, kus kokkusaajale selgitatakse kokkusaamise korraldust ja samas täidetakse taotlus

kokkusaamise võimaldamiseks, pärast mida suundutakse turvakontrolli. Kokkusaaja taotluse

vormi pöördel on üksikasjalikult selgitatud kokkusaamise korda ning külaline annab taotlusele

allkirja, et ta on tutvunud nimetatud korraga. Pärast taotluse täitmist ja dokumentide

kontrollimist juhatatakse külalised grupina ca 30 minutit enne kokkusaamise algust

turvakontrolli, kus toimub isikute läbivaatus kehaskanneriga ja esemete läbivaatus x-ray

masinaga. Pärast turvakontrolli liiguvad kokkusaajad pääsla hoonest ühtse grupina

vanglaametniku saatel kõrvalhoonesse, kus asuvad kokkusaamise ruumid ja ooteala. Loetletud

toimingud võtavad aega ca 40 minutit, mis võimaldab kokkusaamistega alustada kokkulepitud

ajal.

7.2. Viru Vangla pääsla ja kokkusaamiste üksuse valvuri E. Eilarti 18. jaanuari 2024. a

selgitusest nähtub, et juhul kui kokkusaaja hilineb vanglasse tulekul ning külaliste grupp on

jõudnud pääsla läbida, siis kokkusaamine jääb hilinenud külalisele ära, sest kokkusaamist

korraldav ametnik peab samaaegselt vangla territooriumil tegelema teiste kokkusaajatega, kes

saabusid vanglasse õigeaegselt. Juhul, kui kokkusaaja on teadlik, et ta hilineb veidi (näiteks

ühistranspordi takistuse tõttu vms) ning on teavitanud sellest eelnevalt vanglat, siis on vangla

tulnud hilinejale vastu ning oodanud tema saabumise ära ning kokkusaamine on siiski

toimunud. Vangla pääsla läbimine ei ole võrreldav tavapärasesse asutusse sisenemisega, see on

rangelt reglementeeritud protseduur ja selleks on kaasatud erinevad vanglaametnikud.

3(8)

3-23-2936

Kokkusaajate pääsla läbimise ajal on pääsla teistele vangla külalistele ja vanglateenistujatele

suletud, kuna kokkusaajate jaoks on reserveeritud kindel ajavahemik. Ühe hilinenud külalise

jaoks pääsla tavapärase töö ümberkorraldamine oleks ebamõistlik ja ebaratsionaalne.

7.3. Kaebaja on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega (sh vangla kodukorraga) ning

on teadlik, et tema külaline pidi olema kohal vähemalt 40 minutit enne kokkusaamise algust.

Viimane kohtumine toimus kaebajal sama külalisega 13. septembril 2023 ning sel päeval tuli

külaline õigeaegselt kohale. See viitab, et külaline oli teadlik, et vanglasse peab saabuma 40

minutit enne kokkusaamise algust. Lühiajaliste kokkusaamiste korraldust puudutav

informatsioon on avalikult kättesaadav vanglateenistuse veebilehel, kus on selgelt kirjas, et

kokkusaaja peab olema kohal 40 minutit enne planeeritud kokkusaamise algust. Kaebaja või

tema külalise arusaamine, et kokkusaamisele võiks tulla talle sobival ajal (näiteks 20 minutit

enne kokkusaamise algust), mitte vangla kehtestatud korras, ei ole korrektne. Kokkusaamine ei

jäänud ära vangla süül, vaid külastaja ise hilines kokkusaamisele. Vangla tegevus ei olnud

seega õigusvastane.

7.4. Kaebaja etteheide, et ärajäänud kokkusaamise tõttu purunesid tema peresuhted, ei ole

tõenäoline. Kaebaja esitas vanglale koos kahjunõudega tema külalise 5. oktoobri 2023. a kirja,

milles kokkusaaja trööstib kaebajat ärajäänud kokkusaamise pärast. Samuti on kaebaja

ajavahemikul 3. oktoober 2023 kuni 10. oktoober 2023 rääkinud mitmel korral oma

elukaaslasega telefoni teel. Vastustaja on seisukohal, et ühe lühiajalise kokkusaamise

ärajäämine ei saanud põhjustada kaebaja eraelu puutumatuse rikkumist ja sotsiaalsete sidemete

katkemist.

7.5. Kaebaja saabus vanglasse karistust kandma mitmete psühhiaatriliste probleemidega (sh

ärevushäired ja meeleoluga seotud probleemid) ning diagnoosidega, mida kinnitab kaebaja

tervisekaart (dtl 64). Vastustaja on kaebajale võimaldanud psühhiaatri vastuvõtte, mis toimusid

24. augustil 2022 ja 15. jaanuaril 2024. VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale

ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Vältimatu arstiabi osutamine tavaelus tähendab

erakorralise meditsiiniosakonna külastust või kiirabi väljasõitu patsiendi juurde. Kaebaja

tervisekaardil on 3. oktoobri 2023. a haigusjuhtumis nr A18099 märgitud, et kell 19.57 toimus

õe visiit kambrisse, kus kinnipeetava sõnul oli tal paanikahoog, sest ta ei saanud maha rahuneda

ärajäänud kokkusaamise tõttu, tekkis närvilisus ja pinge. Meedik tuvastas kaebaja kambris, et

kinnipeetav oli näost punane. Ta mõõtis kaebaja vererõhku, hapnikutaset ja kehatemperatuuri,

andis arsti poolt varem määratud ravimeid Alprasolaam ja Valerianae ning sellega visiit lõppes.

Alprasolaami kasutatakse ärevushäirete, eriti paanikahäire või generaliseerunud ärevushäire

raviks ning Valerianae ehk palderjan aitab kaasa lõõgastumisele ning toetab vaimset heaolu

pingete ja stressi korral.

Tervisekaardile 3. oktoobril 2023 meediku poolt tehtud märkmed ei kinnita, et kaebaja oleks

vajanud erakorralist või vältimatut arstiabi. Meditsiiniteenuse osutamine vanglas on sisuliselt

analoogne tavaelus osutatava teenusega ning tõenäoliselt ei oleks paanikahoo, närvilisuse ja

pinge tekkimisega patsiendi juurde kiirabibrigaad välja sõitnud või patsient ise EMO-sse

läinud. Vanglaametnikud, kes teostavad kinnipeetavate üle järelevalvet, on pädevad hindama,

kas kinnipeetav vajab vältimatut arstiabi. Vastustaja ei ole jätnud kaebajat abitusse seisundisse

ning konkreetse juhtumi puhul ei vajanud kaebaja vältimatud arstiabi ning meedik tegi visiidi

kambrisse esimesel võimalikul ajal. Kuna vangla meedik andis kinnipeetavale vajalikke

ravimeid ning järgneva kuu jooksul kaebaja ei kurtnud vaimse tervise probleemide üle, on

vangla seisukohal, et kokkusaamise ära jäämisega ei ole kinnipeetavale tervisekahju tekkinud

riigivastuse seaduse (RVastS) § 9 tähenduses.

KOHTU SEISUKOHT

4(8)

3-23-2936

8. Kaebaja nõuab käesolevas asjas Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist põhjusel, et tema

hinnangul jäi vangla süü tõttu tal ära lühiajaline kokkusaamine, mis pidi toimuma 3. oktoobril

2023 kell 14.00. Kuna kaebaja täpsustas 7. jaanuaril 2024 kohtule esitatud avalduses, et ta

nõuab käesolevas asjas hüvitist tervisele tekitatud kahju eest, jätab kohus asja lahendamisel

tähelepanuta kaebaja väited lühiajalise kokkusaamise ärajäämisest tingitud väärikuse

alandamise ja eraelu puutumatuse rikkumise kohta.

9. Kaebaja leiab, et elukaaslasega ära jäänud lühiajaline kokkusaamine tekitas talle

tervisekahju. Kaebaja kirjeldab väidetava kahju tekkimist järgmiselt. Ta ootas 3. oktoobril 2023

kell 14.00 eelnevalt kokku lepitud kokkusaamisele viimist, kuid seda ei toimunud ja ta oli mitu

tundi teadmatuses. Ta oli kambris hullumas ja tal tekkisid paanikahood, kuid arsti talle ei

kutsutud ning vältimatut arstiabi ei osutatud. Samuti ei võimaldatud koheselt psühhiaatri

vastuvõttu. Kaebaja väitel jäeti ta abitusse seisundisse ning see põhjustas talle kannatusi ja

suuri üleelamisi. Kokkusaamise ära jäämise põhjuse kohta sai ta teavet alles kella 17 paiku, kui

sai telefoni teel rääkida oma elukaaslasega.

10. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju

ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole

täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et

füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise,

tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja nõuab hüvitist enda tervise kahjustamise

tõttu.

11. Vaidlus puudub selles, et kaebajale ja tema elukaaslasele oli antud lühiajalise kokkusaamise

luba ning kokkusaamine pidi Viru Vanglas toimuma 3. oktoobril 2023 kell 14.00. Kaebaja täitis

selleks eelnevalt lühiajalise kokkusaamise taotluse (registreeritud 22. septembril 2023 nr-ga

6-28/19454-1, dtl 27). Kuigi taotlusele on kokkusaamise ajaks märgitud 4. oktoober 2023, siis

nähtub asja materjalidest, et seda muudeti (kokkuleppeliselt) seoses sellega, et kaebaja staatus

muutus vahistatust süüdimõistetuks (dtl 17). Lisaks puudub vaidlus ka selles, et kaebaja

teavitas oma elukaaslast kokkusaamise ajast telefoni teel ning elukaaslane saabus 3. oktoobril

2023 vanglasse kokkusaamisele umbes 20 minutit enne kella 14 (täpsemalt kell 13.41, dtl 25).

12. Kaebaja on seisukohal, et lühiajaline kokkusaamine jäi 3. oktoobril 2023 ära vangla

õigusvastase tegevuse tõttu, sest vangla ei teavitanud kaebajat ja tema elukaaslast kokkusaamise

tingimustest ning seadus ei näe ette, et 40 minutit varem kokkusaamisele mittetulnud isikut

kokkusaamisele ei lasta. Kaebaja hinnangul ei olnud kokkusaajal enam vajalik täita

kokkusaamise taotlust ning vangla oleks saanud teda siiski lühiajalisele kokkusaamisele lubada,

kuna selleks oli piisavalt aega.

13. VangS § 24 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve

all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole

vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et lühiajalise

kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi ning kokkusaamiste kord sätestatakse vangla

sisekorraeeskirjades. Lühiajaliste kokkusaamiste toimumine vanglas on reguleeritud VSkE 8.

peatükis. Lisaks sisaldub vastav regulatsioon Viru Vangla kodukorra punkti 13 alapunktides1.

1 Kaebaja viitab kaebuses Viru Vangla avavangla kodukorrale, kuid kaebaja ei viibinud vaidlusaluse sündmuse

ajal avavanglas. Seega kuulub kohaldamisele Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19

kehtestatud Viru Vangla kodukord 3. oktoobril 2023 kehtinud redaktsioonis.

5(8)

3-23-2936

Viru Vangla kodukorra punkti 13.1.3 sätestab, et kokkusaamisele tulnud isik peab vähemalt 40

minutit enne kokkusaamiseks määratud aja algust täitma lühiajalise kokkusaamise taotluse ja

esitama vanglateenistuse ametnikule kehtiva isikut tõendava dokumendi.

14. Kaebaja leiab, et kui kinnipeetav on juba varasemalt lühiajalise kokkusaamise taotluse

täitnud, ei ole kokkusaamisele saabuval isikul vajalik seda enam täita. Kohus sellega ei nõustu.

Kuigi VSkE § 32 lg 1 sätestab, et kokkusaamine toimub kinnipeetava või kokkusaaja kirjaliku

taotluse alusel või kokkusaaja suulise taotluse alusel, kui kinnipeetav on kokkusaamisega nõus,

sätestab VSkE § 33 lg 2, et kokkusaajal tuleb taotluses märkida muu hulgas ka oma sünniaeg ja

-koht ning isikukood, aadress, telefoninumber, isikut tõendava dokumendi number ja

dokumendi väljaandmise kuupäev ning suhe kinnipeetavaga (perekonnaliige, sõber, tuttav,

elukaaslane vm). Sellised andmed ei pruugi nähtuda üksnes kinnipeetava poolt esitatud

taotlusest ja võivad vajada enne kokkusaamist täpsustamist. Lisaks näeb kokkusaaja kohustuse

taotluse esitamiseks konkreetselt ette Viru Vangla kodukorra p 13.1.3, mis on kehtiv ja

täitmiseks kohustuslik. Viru Vangla pääsla ja kokkusaamiste üksuse valvuri selgitusest ilmneb,

et külastusele jõudes täidab külastaja kohapeal lühiajalise kokkusaamise taotluse, olenemata,

kas kinnipeetav on seda juba täitnud, ning kinnitab, et on tutvunud kokkusaamise läbiviimise

korraga. Taotlus peab olema korrektselt täidetud vastavalt VSkE §-le 33. Taotlus antakse

vanglaametniku kätte, kes kontrollib taotluse sisu ning kokkusaamisele tulnud isiku dokumenti

(dtl 58). Seega on taotluse täitmine vajalik kokkusaamisele saabunud isiku andmete

kontrollimise hõlbustamiseks.

15. Kohus peab usutavaks vastustaja 7. veebruari 2024. a vastuses märgitut, et kaebaja on

tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega (sh Viru Vangla kodukorraga) ning on teadlik

sellest, et lühiajalisele kokkusaamisele tulev isik peab olema vanglas kohal vähemalt 40 minutit

enne kokkusaamise algust. Ka kaebaja lühiajalise kokkusaamise taotluselt nr 6-28/19454-1

nähtub, et kaebaja on tutvunud kokkusaamise läbiviimise korraga. Kaebaja on seda kinnitanud

oma allkirjaga (dtl 27). Seda, et kaebaja ja tema elukaaslane olid teadlikud, et lühiajalisele

kokkusaamisele tuleb tulla 40 minutit enne kokkusaamiseks planeeritud kellaaega, tõendab ka

see, et mõned nädalad varem (13. septembril 2023) toimunud lühiajalisele kokkusaamisele

saabus kaebaja elukaaslane õigeaegselt ehk vähemalt 40 minutit enne kokkusaamise kellaaega

(vt vastustaja 7. veebruari 2024. a vastuse p 3.2.3). Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud.

Samuti on vastustaja viidanud sellele, et lühiajalise kokkusaamise korraldust puudutav

informatsioon on avalikult kättesaadav vanglateenistuse veebilehel2.

16. Kohus leiab, et kokkusaamisele tulev isik ei saa eeldada, et kinnipidamisasutusse on

võimalik siseneda igal ajal. Ka isikul endal lasub kohustus uurida, millised on kokkusaamise

tingimused. Kohus peab praegusel juhul tõenäoliseks, et kaebajal ja tema elukaaslasel ununes

vaidlusaluse juhtumi puhul asjaolu, et lühiajalisele kokkusaamisele peab kokkusaaja saabuma

40 minutit enne kokkusaamise algusaega.

17. Kaebaja leiab, et seadus ei näe ette, et 40 minutit varem kokkusaamisele mittetulnud isikut

kokkusaamisele ei lasta. Kohus nõustub küll, et sellise konkreetse sõnastusega keelduvat alust

kokkusaamise mittevõimaldamiseks ei ole, kuid see ei tähenda, et lühiajalisele kokkusaamisele

saabuv isik tuleb igal ajal vanglasse kokkusaamisele lubada.

Vangistuse täideviimine vanglas tuleb tagada viisil, mis tagab kehtiva õiguse täitmise ja üldise

julgeoleku vanglas (vt ka VangS § 66 lg 1). Julgeoleku tagamise eesmärgil on Viru Vanglal ka

volitus kehtestada üldkorraldusena (vangla kodukorras) täpsemad protseduurireeglid, kuidas

kokkusaamist korraldada ja kokkusaamisele tulijaid kontrollida. Viru Vangla on 7. veebruari

2 Kodukord on olnud kättesaadav veebilehe https://vanglateenistus.ee/meist/vanglateenistus/viru-vangla kaudu.

6(8)

3-23-2936

2024. a vastuses kaebusele põhjalikult selgitanud, kuidas toimub lühiajalisele kokkusaamisele

tulnud isikute vangla pääsla läbimine ja turvakontroll ning miks see võtab aega umbes 40

minutit. Viru Vangla kodukorra seletuskirjast nähtub, et 40 minutit on dokumentatsiooni

koostamiseks ning vanglasse sisenemise kontrolltoimingute tegemiseks vajalik miinimumaeg

(seletuskirja p 13.1.3). Kokkusaamisele tulnud isiku pääsla läbimise protseduuri on kirjeldanud

Viru Vangla pääsla ja kokkusaamiste üksuse valvur (dtl 58). Tema selgitustest nähtub, et kui

kokkusaaja hilineb vanglasse tulekul ning külaliste grupp on jõudnud pääsla läbida, siis

kokkusaamine jääb hilinenud külalisele ära, sest kokkusaamist korraldav ametnik peab

samaaegselt vangla territooriumil tegelema teiste kokkusaajatega, kes saabusid vanglasse

õigeaegselt. Erandjuhtudel, kui kokkusaaja hilineb veidi ja teavitab sellest vanglat, on vangla

tulnud hilinejale vastu ning on oodanud tema saabumise ära. Eelnevast nähtub, et 40 minutit

enne kokkusaamise kellaaega vanglasse saabumine on vajalik pääsla läbimiseks (sh isikute

kontrollimiseks ja kokkusaamise korra tutvustamiseks, taotluse täitmiseks, vanglas keelatud

esemete hoiukappi asetamiseks, turvakontrolliks), et jõuda õigeaegselt kokkusaamisele. Samas

lähtub vangla lühiajalisele kokkusaamisele saabuva isiku puhul konkreetsest olukorrast ja

piisava ajalise ning ametnike ressursi korral võimaldab kokkusaamist ka juhul, kui isik hilineb

veidi ja teavitab sellest vanglat. Kokkusaamisele tuleval isikul ei ole aga alust eeldada, et

vangla saab sellist erandlikku võimalust alati pakkuda. Praegusel juhul ei teavitanud kaebaja

elukaaslane vanglat, et ta hilineb kokkusaamisele. Ta ei hilinenud ka vanglasse tulekuga

minimaalselt, vaid umbes 20 minutit. On usutav, et arvestades eelpool kirjeldatud

töökorraldust, olid teised lühiajalisele kokkusaamisele õigeaegselt saabunud isikud jõudnud

selleks ajaks juba pääsla läbimisel edasi liikuda.

18. Eelnevat arvestades leiab kohus, et vangla ei toiminud õigusvastaselt, kui ei lubanud

kaebaja elukaaslast 3. oktoobril 2023 kell 14.00 toimuma pidanud lühiajalisele kokkusaamisele.

Seega ei ole täidetud üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise esmaseid eeldusi RVastS § 7 lg

1 tähenduses – puudub haldusorgani õigusvastane tegevus.

19. Lisaks eelnevale leiab kohus, et kaebajale ei ole ka tekkinud sellist mittevaralist kahju, mis

tuleks RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitada. Nagu kohus märkis juba käesoleva kohtuotsuse

põhjenduste p-s 8, ei nõua kaebaja kaebuse täpsustuse kohaselt kahju hüvitamist lühiajalise

kokkusaamise ärajäämisest tingitud väärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse rikkumise

tõttu. Kohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et kaebajale oleks 3. oktoobril 2023 toimuma

pidanud lühiajalise kokkusaamise ärajäämisest tekkinud tervisekahju. Samuti ei nõustu kohus

kaebajaga selles, et ta jäeti ärajäänud kohtumise järel meditsiinilise abita.

Kaebaja tervisekaardilt nähtub, et 3. oktoobril 2023 kell 19.57 külastas meditsiiniõde kaebajat

kambris, kus tuvastas, et kaebaja oli näost punane. Kaebaja sõnul oli tal paanikahoog, sest ta ei

suutnud maha rahuneda pärast ärajäänud kokkusaamist, ning tal tekkis närvilisus ja pinge.

Kaebaja tervisekaardil on dokumenteeritud, et meditsiiniõde mõõtis kaebaja vererõhku,

hapnikutaset ja kehatemperatuuri ning andis kaebajale arsti poolt juba varem määratud

ravimeid Alprasolaam ja Valerianae (vt tervisekaardi 3. oktoobri 2023. a sissekanne, dtl 66).

Vastustaja on 7. veebruari 2024. a vastuses kaebusele selgitanud, et Alprasolaami kasutatakse

ärevushäirete, eriti paanikahäire või generaliseerunud ärevushäire raviks ning Valerianae ehk

palderjan aitab kaasa lõõgastumisele ning toetab vaimset heaolu pingete ja stressi korral.

Tervisekaardilt leiab ka kinnitust vastustaja väide, et kaebaja saabus juba vanglasse karistust

kandma mitmete erinevate psühhiaatriliste probleemidega (dtl 64). Kohus nõustub

vastustajaga, et meditsiiniõe poolt tervisekaardile tehtud märkmed ei kinnita seda, et kaebaja

oleks vajanud 3. oktoobril 2023 erakorralist või vältimatut arstiabi. Ta sai meditsiiniõelt enda

seisundile vastavad ravimid ning rohkem arstiabi (sh kohest psühhiaatrilist abi) ei vajanud.

Kohtul on alus arvata, et vangla tervishoiutöötajad on piisavalt asjatundlikud, et ära tunda

vältimatu abi vajadus, mille korral neil endal napib võimekust raviks ja diagnostikaks.

7(8)

3-23-2936

Tervisekaardilt ei nähtu ka, et 3. oktoobrile 2023 järgnevatel päevadel oleks kaebaja soovinud

tervishoiutöötaja vastuvõttu. Kohtu hinnangul on usutav, et ärajäänud lühiajaline kokkusaamine

tekitas kaebajale üleelamisi, kuid tegemist ei olnud selliste kannatustega, millega oleks

kaasnenud tervisekahju. Ärajäänud kokkusaamine võis küll kaebajale negatiivseid emotsioone

tekitada ning tema terviseseisundile hetkelist mõju avaldada, kuid igasugune negatiivne

lühiajaline negatiivne mõju ei kujuta endast veel hüvitamisele kuuluvat tervisekahju RVastS §

9 lg 1 tähenduses.

Kohtupraktikas on sedastatud, et ka mitte igasugune põhiõiguste riive ei pruugi endaga kaasa

tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud

asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele (RKHKm 20.10.2011, 3-

3-1-43-11, p 18; Tartu Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2023. a otsus asjas nr 3-21-2981, p 22).

18. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul vastustajale ette heita õigusvastast tegevust

seoses kaebaja lühiajalise kokkusaamise ärajäämisega ning alus vastustajalt kaebajale rahalise

hüvitise väljamõistmiseks puudub. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

19. Mis puudutab kaebaja soovi, et vastustaja leiaks tema elukaaslasega kompromissi, siis

märgib kohus, et kaebaja elukaaslane ei ole käesolevas asjas olnud menetlusosaliseks. Praegune

vaidlus puudutab kaebajale endale väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Kaebajal puudub vastavalt HKMS § 44 lg-le 1 kaebeõigus pöörduda kohtusse enda elukaaslase

õiguste kaitseks. Kui kaebaja elukaaslane leiab, et kokkusaamise ärajäämisega on tekitatud talle

kahju, tuleks tal enda õiguste kaitseks endal kohtusse pöörduda. Seega ei võta kohus praeguses

haldusasjas seisukohta kaebaja elukaaslase õiguste riive osas ning puudub alus vastustaja

suunamiseks kaebaja elukaaslasega kompromissi sõlmima.

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse esitamine oli praegusel juhul riigilõivuvaba. Muude menetluskulude kandmist asjas ei

nähtu. Seega puuduvad asjas kulud, mille jagamist kohtul tuleks otsustada ning

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

21. Vastustaja on 7. veebruari 2024. a vastuse lisadena nr 5 ja 6 esitanud kaebaja tervisekaardi

väljavõtte vanglasse saabumise aja seisuga ning ajavahemiku 3. oktoober 2023-15. november

2023 kohta (dtl 64-66).

Kohus tunnistab menetluse nende tõendite osas kinniseks. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa

menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik

menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks ning kui huvi asja avaliku arutelu

vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on praegusel

juhul vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutelu vastu.

HKMS § 89 lg-st 2 tulenevalt ei või menetlusväline isik tutvuda haldusasja toimikuga kinniseks

kuulutatud osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

8(8)