2-23-14748/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKuulutada välja M. A. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xxxxxxxxxxxxxx) pankrot Määrata usaldusisiku Einar Vallandi töötasu suuruseks 810 eurot, millele lisandub
Legislator headnote
AI generated2-23-14748/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kuulutada välja M. A. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xxxxxxxxxxxxxx) pankrot Määrata usaldusisiku Einar Vallandi töötasu suuruseks 810 eurot, millele lisandub
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-23-14748
P A N K R O T I M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavaks-
tegemise aeg ja koht
27. märts 2024, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-14748
Tsiviilasi
M. A. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
avaldaja/võlgnik M. A. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-
xxxxxxxxxxxxxx;
telefon
xxx xxxx;
e-post
xxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx);
usaldusisik
Einar
Vallandi
(OÜ Õigusbüroo
Faktootum;
Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post einar.vallandi@haldur.just.ee)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Kuulutada välja M. A. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xxxxxxxxxxxxxx) pankrot
kell 16.00 ja algatada M. A. kohustustest vabastamise menetlus.
2. Määrata usaldusisiku Einar Vallandi töötasu suuruseks 810 eurot, millele lisandub
käibemaks 178,20 eurot, kokku 988,20 eurot.
3. Välja mõista usaldusisiku tasu 810 eurot, millele lisandub käibemaks 178,20 eurot, kokku
988,20 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320,
arvelduskonto nr EE742xxx Swedbank AS) M. A. pankrotivarast.
4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo
Faktootum; asukoht Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon 742 0583; e-post einar.vallandi@haldur.just.ee).
5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 12. aprillil 2024 kell 10.30 J. Liivi 4 xxxxxx Tartu
kohtumaja saalis nr 105.
6. Kohustada M. A. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue
pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul
pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist
oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise
alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast
nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.
Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002
lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta
üksnes haldur.
8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja
võlanimekiri.
9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku
nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve
teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule
esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 27. märtsil 2025.
10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova
tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja
usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti
andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara
kohta (FIMS § 47 lg-d 1 ja 2).
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab
kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta
määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille
möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada
mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49
lg 9).
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need
pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku
varale.
11. Jätta menetluskulud M. A. kanda.
12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33
lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale
võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule
15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud
1. M. A. (avaldaja/võlgnik) esitas 17.10.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse
(tsiviilasi nr 2-23-14748).
Avalduse kohaselt on võlgnik lesk. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav R. V. , sünd xxxxxxxxxx, ja
tütart C. L. , sünd xxxxxxxxxx, kes elavad koos võlgnikuga. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxxxxxx
alates 02.02.2023 ja tema sissetulekuks on töötasu 400 eurot, sotsiaaltoetus 138,08 eurot, lapse
puudetoetus 68,07 eurot, peretoetus 502,20 eurot, üksi puudega last kasvatava vanema toetus
933,74 eurot ja elatisraha 80 eurot, kokku 2122,09 eurot. Igakuised väljaminekud on 1302 eurot:
eluasemekulud keskmiselt 510 eurot, kulutused toidule 320 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele
100 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 100 eurot, sidekulud 100 eurot, kulutused laste
koolikohustuse täitmisele ja/või lasteaiakulud 32 eurot, ravimid ja tervishoiukulud 60 eurot ning muud
ootamatud kulutused 80 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on ligikaudu 820,09 eurot.
Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid makseraskused peale
kolimist, kuna korterile oli vaja teha kapitaalremont. 2,5 aastat hiljem tuli uuesti kolida xxxxxx, et laps
saaks käia xxxxxxxxxxxxxx koolis. Lapsel on diagnoositud raske puue. Võlgnik on pidevalt
pingutanud, et hakkama saada, kuid tunneb, et vajab kohtupoolset abi. Võlgniku kohustuste suuruseks
on vähemalt 30 228,47 eurot.
2. Kohus võttis 14.11.2023 määrusega M. A. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema
usaldusisikuks Einar Vallandi. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse
või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse
lõppemiseni.
3. Usaldusisik esitas 21.03.2024 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17
sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks
sobivaima menetluse liigi kohta.
Kohtu põhjendused
4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada
võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust
olukorrast tulenevalt ajutine.
Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste
ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.
Üldandmed
5. Võlgnik sündis xxx-xxxxxxxx. Põhihariduse omandas xxxxxxxxxxxxx ja kutsekeskhariduse xxxx
sovhoostehnikumis. Alates 24.12.1988 kuni 23.10.xxx oli võlgnik abielus T. L. . Võlgnikul on
xxxxxxxxxx sündinud tütar, xxxxxxxxxx sündinud tütar, 10.02.xxx sündinud poeg ning xxxxxxxxxx
sündinud poeg. Praegu elab võlgnik koos xxxxxxxxxx sündinud, xxx. aastal autoavariis raskelt
vigastada saanud ja selle tulemusena püsivalt töövõimetuks muutunud tütrega ning xxxxxxxxxx
sündinud, puude tõttu erihooldust ja spetsiifilist õpet vajava pojaga xxxxxx üürikorteris, mille üür on
550 eurot kuus. Tsiviilasjas nr x-xx-xxx on kohus 13.10.2023 kuulutanud välja võlgnikuga koos elava
tütre pankroti. Pärast kutsehariduse omandamist töötas võlgnik mõnda aega aianduse ja
haljastusagronoomi erialal. Aastatel 1986 – xxx töötas võlgnik xxx-xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx
töölisena. xxx. aastal siirdus ta elama ja töötama xxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik töötas ehitusobjektidel
maalrina. 2012. aastal tehti võlgnikule operatsioon, mille käigus vigastati tema kätt nii, et käsi ei ole
seniajani korralikult liikuma hakanud. Vigastuse tõttu ei saanud võlgnik jätkata tööd maalrina. 7 aastat
ei käinud võlgnik tööl, elades töövõimetuspensioni arvel. Alates 02.01.2020 kuni 31.12.2022 töötas
võlgnik
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
kirjakandjana.
Alates
02.02.2023
töötab
võlgnik
xxxxxxxxxxxxxxxxxx hallatavas xxxxxxxxxxxxxxxxx koduhooldustöötajana. Maksu- ja Tolliameti
andmetel sai võlgnik Sotsiaalkindlustusametilt pensioni 2013. aastal 1277,69 eurot, 2014. aastal
2340,37 eurot, 2015. aastal 2512,20 eurot, 2016. aastal 2489,32 eurot, 2017. aastal 2496,30 eurot ja
2018. aastal 1173,04 eurot. 2018. aastal asendus töövõimetuspension Eesti Töötukassa makstava
töövõimetoetusega. 2019. aastal ei olnud võlgnikul maksustatavat sissetulekut. Alates 2020. aastast on
võlgniku brutotöötasu ja maksustatavate hüvitiste summa olnud järgmine: 2020. aastal 6817,73 eurot,
2021. aastal 7910,70 eurot, 2022. aastal 11 753,12 eurot ja 2023. aastal 12 170 eurot. 2024. aasta
jaanuaris ja veebruaris on võlgnik teeninud netotöötasu kokku 1833,29 eurot (keskmiselt 916,65 eurot
kuus). Igakuisele töötasule lisandub Sotsiaalkindlustusametilt saadav sotsiaaltoetus 68,27 eurot ja
peretoetus 80 eurot ning Eesti Töötukassalt saadav töövõimetoetus 558 – 576,60 eurot. Võlgniku ja
temaga koos elavate pereliikmete igapäevase eluga seotud kulude katteallikateks on veel poja
ülalpidamiseks makstav elatis 400 eurot kuus ja tütrele makstav töövõimetoetust 558 – 576,60 eurot
kuus.
Vara
6. Võlgnikule ei kuulu realiseerimisväärtust omavaid asju või varalisi õigusi. Võlgniku peamise
varalise õigusena saab käsitada tema sissetulekut, millest osa on võimalik pidada kinni võlausaldajate
nõuete katteks. Juhul kui võlgnik saab ka tulevikus umbes sama suurt sissetulekut kui 2024. aasta kahe
esimese kuu jooksul (töötasu 916,65 eurot + töövõimetoetus 576,60 eurot = 1493,25 eurot), siis
võlgnikul ühe ülalpeetava olemasolu arvestades on seaduse kohaselt võlgniku sissetulekust arestitav
kuni 362,97 eurot kuus.
Kohustused
7. Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised:
Võlausaldaja nimi:
Võlausaldaja e-posti aadress:
Võlasumma:
Lepingutest tulenevad tagamata nõuded
30 880,13 €
1.1 Bigbank AS
info@bigbank.ee
13 972,51 €
1.2 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal
info@tfbank.ee
11 483,92 €
1.3 AS Inbank Finance
info@inbank.ee
1 929,09 €
1.4 Holm Bank AS
info@holmbank.ee
1 468,46 €
1.5 Modena Estonia OÜ
info@modena.ee
1 230,00 €
1.6 Coop Finants AS
info@cooppank.ee
796,15 €
Makstud hüvitise tagastamise nõue
349,05 €
2.1 Rakennusalan työttömyyskassa
Siltasaarenkatu 4, 00530 Helsinki
349,05 €
KOKKU:
31 229,18 €
Maksejõuetus
8. Võlgniku kohustusi (rohkem kui 31 000 eurot) saab mingil määral täita, kui võlgniku sissetulek saab
tulevikus olema piisavalt suur. Samas stabiilse piisavalt suure sissetuleku teenimise võimalikkuses
võib võlgniku tervislikust seisukorrast tulenevalt kahelda. Võlgniku terviseseisundi hindajad on
tuvastanud, et ajavahemikus 17.04.2023 kuni 16.04.2028 puudub võlgnikul töövõime. Võlgnikul on
sõlmitud tööleping töötamiseks koduhooldustöötajana, kuid ilmselt ei saa võlgnik ise ega keegi teine
tagada, et niisugune olukord jääb aastateks stabiilselt kestma. Võlgnik on aruande koostamise ajal
haiguslehel ning näeb ette, et peab erinevatel põhjustel kasutama haiguslehte ka lähikuudel. Praeguses
majandusolukorras ei ole kindlust töökoha või senise palgataseme säilimise osas. Võlgnikul oleks
äärmiselt riskantne siduda end pikaajaliste maksegraafikutega, mis lähtuks eeldusest, et ta suudab
tulevikus püsivalt teenida sissetulekut, mille teenimiseks ei ole võimelised üsna paljud täiesti terved
või võlgnikust märksa tervemad isikud. Võlgnik loodab, et järgmisel aastal tekib tal õigus pensionile.
Pärast pensioni määramist ei kavatse ta töötamist jätkata.
Isegi juhul kui võlgnikul õnnestub tulevikus säilitada sama suur sissetulek, kui tal on olnud 2024. aasta
kahel esimesel kuul, kuluks sissetulekust seaduse kohaselt arestitava summa (mitte rohkem kui
362,97 eurot kuus) arvel kõikide teadaolevate kohustuste täitmiseks rohkem kui seitse aastat.
Usaldusisiku hinnangul on võlgniku jaoks majanduslikult soodsaim ning väiksema riskiga kolme aasta
pikkune kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel rahuldatakse võlausaldajate nõudeid niivõrd,
kuivõrd võlgniku sissetulek seda võimaldab. Võlausaldajatele kindla suurusega maksete lubamisega
kaasneks paratamatult risk, et lubadust ei õnnestu mingil põhjusel (tervise seisundi halvenemine, töö
kaotus vms) tegelikult täita.
Võlgniku makseraskusi saab seostada tema töövõime olulise vähenemisega 2012. aastal ja pärast seda.
Võlgnik ei saanud teha tööd, kuid samal ajal pidi katma iseenda ja ülalpeetavate vältimatuid
igapäevaseid kulusid. Sarnaselt paljude teiste isikutega hakkas võlgnik enda ja ülalpeetavate
elustandardi parandamiseks võtma laene. Laenamine on paraku kulukas ja võlgniku varalised
kohustused
hakkasid
suurenema.
Maksejõuetus
saabus
vähenenud
töövõime
ja
selle
kompenseerimiseks valitud piisavalt läbimõtlemata krediidi kasutamise tõttu. Usaldusisiku arvates ei
ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Arvatavasti kujunes võlgniku
maksejõuetus välja varem, kuid nähtavasti alles 2023. aastal jõudis võlgnik äratundmisele, et pikema
aja jooksul tehtud piisavalt läbimõtlemata valikute tegemise tõttu kuhjunud varaliste kohustuste
täitmine ei ole talle jõukohane.
Usaldusisik teeb kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot ning samaaegselt algatada
võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt võimetu
täitma temal lasuvaid kohustusi. Praegu puudub võlgnikul vara maksejõuetusmenetluse kulude
osalisekski katmiseks, kuid on alust loota, et pankroti väljakuulutamise korral moodustub
pankrotivara, mille arvel saab kulud tasuda.
9. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku ainsaks varaliseks õiguseks tema teenitav töötasu
(netotasu keskmiselt 916,65 eurot kuus), muu märkimisväärse realiseerimisväärtusega vara puudub,
ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on
31 229,18 eurot. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale töötasu, mille arvel
suudab võlgnik rahuldada aga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku
makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.
Kohus, vaadanud M. A. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja
pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-
s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust
võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1
alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
Kohtute infosüsteemist (KIS) ja täitemenetluse registrist nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes pooleli
olevaid kohtu- ega täitemenetlusi.
10. Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile
esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab M. A. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
11. FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule
tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus
algatab
võlgniku
kohustustest
vabastamise
menetluse,
algab
see
samal
ajal
pankroti
väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja
võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja
üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest
vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).
FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,
kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,
rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud
kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või
pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma
majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse
üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul
enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase
kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu
takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks
ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid
või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti
rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus
kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab
usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise
menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise
järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus
nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud
usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Einar Vallandi on vajalike erialaste teadmiste ja
kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab
usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene
aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse
lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui
pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 27.03.2025.
Usaldusisiku tasu
13. FIMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,
mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja
vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete
kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud
otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (PankrS § 23
lg 2). Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo
pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (FIMS § 54 lg 5). Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on
käesoleval ajal 164 eurot. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4).
Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi
tunnitasuga 90 eurot. Usaldusisik on palunud kohtul tasu suuruseks määrata 810 eurot, millele lisandub
käibemaks 178,20 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane
käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11).
Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks
kulunud aeg (9 tundi) on põhjendatud ning Einar Vallandile tuleb vastavalt taotletule tasuks
usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 810 eurot, millele lisandub käibemaks 178,20 eurot,
kokku 988,20 eurot. Võlgnikul on töötasu, mille arvel on võimalik usaldusisiku tasu hüvitamine. FIMS
§ 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le
Õigusbüroo Faktootum.
(allkirjastatud digitaalselt)
kohtunik