Legislator Case Law & Legislation
2-23-14748/6 AI generated

2-23-14748/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-14748/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja M. A. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xxxxxxxxxxxxxx) pankrot Määrata usaldusisiku Einar Vallandi töötasu suuruseks 810 eurot, millele lisandub

Legislator headnote

AI generated

2-23-14748/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kuulutada välja M. A. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xxxxxxxxxxxxxx) pankrot Määrata usaldusisiku Einar Vallandi töötasu suuruseks 810 eurot, millele lisandub

Keywords

AI generated
socio-economic aspects adequate earning capacity expulsion despite health conditions personal circumstances economic hardship family hardship
AI generated
2-23-11001/4
Kuulutada välja M K ( pankrot 07.
2-22-19185/5
Kuulutada välja E. K. i (isikukood XXX ; elukoht XXX) pankrot kell 14.00 ja algatada E. K. i Määrata usaldusisiku Küllike Miti töötasu suuruseks 561 eurot, millele lisandub käibemaks
2-23-9697/5
Kuulutada välja N. K. (isikukood XXX) pankrot kell 15.00 ja algatada N. K. kohustustest Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3
2-22-13651/3
J.O.(avaldaja) esitas 14. septembril 2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-22-13651). Avalduse kohaselt on võlgnik lesk ja tal on kaks alaealist last: poeg T.O., sünd XXX ja tütar I.P., sünd XXX. Poeg elab koos võlgnikuga ja tütar viibib XXX Lastekodus. Võlgnik ei tööta, kuid saab toitjakaotushüvitist pojale XXX eurot, lastetoetust XX eurot ja puude toetust XXX eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on XXX eurot: eluasemekulud XXX eurot, kulutused toidule XXX eurot, kulutused riietele ja jalanõudele XXX eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile, ravimitele XXX eurot, transpordikulud XXX eurot, sidekulud XXX eurot, elatis lahus elavale lapsele XXX eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmisele XXX eurot, ravimid ja tervishoiukulud XXX eurot. Võlgnevuste tasumiseks raha ei jää. Avaldaja on märkinud oma võlgnevuste suuruseks XXX eurot. Avaldaja on selgitanud, et tema majanduslikud probleemid algasid pärast abikaasa surma ja poja tervislikke probleeme 2009. Avaldajal oli laenuga ostetud kodu XXX linnas, mis läks põlema. Võlgnik soovib minna õppima XXX erialale ning luua enda elektrija ehitustööde firma.
2-24-16134/7
Kuulutada välja O.H (isikukood XXX; elukoht XXX, xxxxxxxxxxx pankrot kell 11.00 ja Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Y.E (ik XXX, Advokaadibüroo Y.E &

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-23-14748

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

27. märts 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-14748

Tsiviilasi

M. A. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik M. A. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-

xxxxxxxxxxxxxx;

telefon

xxx xxxx;

e-post

xxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx);

usaldusisik

Einar

Vallandi

(OÜ Õigusbüroo

Faktootum;

Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post einar.vallandi@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja M. A. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xxxxxxxxxxxxxx) pankrot

kell 16.00 ja algatada M. A. kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku Einar Vallandi töötasu suuruseks 810 eurot, millele lisandub

käibemaks 178,20 eurot, kokku 988,20 eurot.

3. Välja mõista usaldusisiku tasu 810 eurot, millele lisandub käibemaks 178,20 eurot, kokku

988,20 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320,

arvelduskonto nr EE742xxx Swedbank AS) M. A. pankrotivarast.

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo

Faktootum; asukoht Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon 742 0583; e-post einar.vallandi@haldur.just.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 12. aprillil 2024 kell 10.30 J. Liivi 4 xxxxxx Tartu

kohtumaja saalis nr 105.

6. Kohustada M. A. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 27. märtsil 2025.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FIMS § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud M. A. kanda.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33

lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. M. A. (avaldaja/võlgnik) esitas 17.10.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-23-14748).

Avalduse kohaselt on võlgnik lesk. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav R. V. , sünd xxxxxxxxxx, ja

tütart C. L. , sünd xxxxxxxxxx, kes elavad koos võlgnikuga. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxxxxxx

alates 02.02.2023 ja tema sissetulekuks on töötasu 400 eurot, sotsiaaltoetus 138,08 eurot, lapse

puudetoetus 68,07 eurot, peretoetus 502,20 eurot, üksi puudega last kasvatava vanema toetus

933,74 eurot ja elatisraha 80 eurot, kokku 2122,09 eurot. Igakuised väljaminekud on 1302 eurot:

eluasemekulud keskmiselt 510 eurot, kulutused toidule 320 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele

100 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 100 eurot, sidekulud 100 eurot, kulutused laste

koolikohustuse täitmisele ja/või lasteaiakulud 32 eurot, ravimid ja tervishoiukulud 60 eurot ning muud

ootamatud kulutused 80 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on ligikaudu 820,09 eurot.

Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid makseraskused peale

kolimist, kuna korterile oli vaja teha kapitaalremont. 2,5 aastat hiljem tuli uuesti kolida xxxxxx, et laps

saaks käia xxxxxxxxxxxxxx koolis. Lapsel on diagnoositud raske puue. Võlgnik on pidevalt

pingutanud, et hakkama saada, kuid tunneb, et vajab kohtupoolset abi. Võlgniku kohustuste suuruseks

on vähemalt 30 228,47 eurot.

2. Kohus võttis 14.11.2023 määrusega M. A. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks Einar Vallandi. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse

või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse

lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 21.03.2024 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

5. Võlgnik sündis xxx-xxxxxxxx. Põhihariduse omandas xxxxxxxxxxxxx ja kutsekeskhariduse xxxx

sovhoostehnikumis. Alates 24.12.1988 kuni 23.10.xxx oli võlgnik abielus T. L. . Võlgnikul on

xxxxxxxxxx sündinud tütar, xxxxxxxxxx sündinud tütar, 10.02.xxx sündinud poeg ning xxxxxxxxxx

sündinud poeg. Praegu elab võlgnik koos xxxxxxxxxx sündinud, xxx. aastal autoavariis raskelt

vigastada saanud ja selle tulemusena püsivalt töövõimetuks muutunud tütrega ning xxxxxxxxxx

sündinud, puude tõttu erihooldust ja spetsiifilist õpet vajava pojaga xxxxxx üürikorteris, mille üür on

550 eurot kuus. Tsiviilasjas nr x-xx-xxx on kohus 13.10.2023 kuulutanud välja võlgnikuga koos elava

tütre pankroti. Pärast kutsehariduse omandamist töötas võlgnik mõnda aega aianduse ja

haljastusagronoomi erialal. Aastatel 1986 – xxx töötas võlgnik xxx-xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx

töölisena. xxx. aastal siirdus ta elama ja töötama xxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik töötas ehitusobjektidel

maalrina. 2012. aastal tehti võlgnikule operatsioon, mille käigus vigastati tema kätt nii, et käsi ei ole

seniajani korralikult liikuma hakanud. Vigastuse tõttu ei saanud võlgnik jätkata tööd maalrina. 7 aastat

ei käinud võlgnik tööl, elades töövõimetuspensioni arvel. Alates 02.01.2020 kuni 31.12.2022 töötas

võlgnik

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

kirjakandjana.

Alates

02.02.2023

töötab

võlgnik

xxxxxxxxxxxxxxxxxx hallatavas xxxxxxxxxxxxxxxxx koduhooldustöötajana. Maksu- ja Tolliameti

andmetel sai võlgnik Sotsiaalkindlustusametilt pensioni 2013. aastal 1277,69 eurot, 2014. aastal

2340,37 eurot, 2015. aastal 2512,20 eurot, 2016. aastal 2489,32 eurot, 2017. aastal 2496,30 eurot ja

2018. aastal 1173,04 eurot. 2018. aastal asendus töövõimetuspension Eesti Töötukassa makstava

töövõimetoetusega. 2019. aastal ei olnud võlgnikul maksustatavat sissetulekut. Alates 2020. aastast on

võlgniku brutotöötasu ja maksustatavate hüvitiste summa olnud järgmine: 2020. aastal 6817,73 eurot,

2021. aastal 7910,70 eurot, 2022. aastal 11 753,12 eurot ja 2023. aastal 12 170 eurot. 2024. aasta

jaanuaris ja veebruaris on võlgnik teeninud netotöötasu kokku 1833,29 eurot (keskmiselt 916,65 eurot

kuus). Igakuisele töötasule lisandub Sotsiaalkindlustusametilt saadav sotsiaaltoetus 68,27 eurot ja

peretoetus 80 eurot ning Eesti Töötukassalt saadav töövõimetoetus 558 – 576,60 eurot. Võlgniku ja

temaga koos elavate pereliikmete igapäevase eluga seotud kulude katteallikateks on veel poja

ülalpidamiseks makstav elatis 400 eurot kuus ja tütrele makstav töövõimetoetust 558 – 576,60 eurot

kuus.

Vara

6. Võlgnikule ei kuulu realiseerimisväärtust omavaid asju või varalisi õigusi. Võlgniku peamise

varalise õigusena saab käsitada tema sissetulekut, millest osa on võimalik pidada kinni võlausaldajate

nõuete katteks. Juhul kui võlgnik saab ka tulevikus umbes sama suurt sissetulekut kui 2024. aasta kahe

esimese kuu jooksul (töötasu 916,65 eurot + töövõimetoetus 576,60 eurot = 1493,25 eurot), siis

võlgnikul ühe ülalpeetava olemasolu arvestades on seaduse kohaselt võlgniku sissetulekust arestitav

kuni 362,97 eurot kuus.

Kohustused

7. Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised:

Võlausaldaja nimi:

Võlausaldaja e-posti aadress:

Võlasumma:

Lepingutest tulenevad tagamata nõuded

30 880,13 €

1.1 Bigbank AS

info@bigbank.ee

13 972,51 €

1.2 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

info@tfbank.ee

11 483,92 €

1.3 AS Inbank Finance

info@inbank.ee

1 929,09 €

1.4 Holm Bank AS

info@holmbank.ee

1 468,46 €

1.5 Modena Estonia OÜ

info@modena.ee

1 230,00 €

1.6 Coop Finants AS

info@cooppank.ee

796,15 €

Makstud hüvitise tagastamise nõue

349,05 €

2.1 Rakennusalan työttömyyskassa

Siltasaarenkatu 4, 00530 Helsinki

349,05 €

KOKKU:

31 229,18 €

Maksejõuetus

8. Võlgniku kohustusi (rohkem kui 31 000 eurot) saab mingil määral täita, kui võlgniku sissetulek saab

tulevikus olema piisavalt suur. Samas stabiilse piisavalt suure sissetuleku teenimise võimalikkuses

võib võlgniku tervislikust seisukorrast tulenevalt kahelda. Võlgniku terviseseisundi hindajad on

tuvastanud, et ajavahemikus 17.04.2023 kuni 16.04.2028 puudub võlgnikul töövõime. Võlgnikul on

sõlmitud tööleping töötamiseks koduhooldustöötajana, kuid ilmselt ei saa võlgnik ise ega keegi teine

tagada, et niisugune olukord jääb aastateks stabiilselt kestma. Võlgnik on aruande koostamise ajal

haiguslehel ning näeb ette, et peab erinevatel põhjustel kasutama haiguslehte ka lähikuudel. Praeguses

majandusolukorras ei ole kindlust töökoha või senise palgataseme säilimise osas. Võlgnikul oleks

äärmiselt riskantne siduda end pikaajaliste maksegraafikutega, mis lähtuks eeldusest, et ta suudab

tulevikus püsivalt teenida sissetulekut, mille teenimiseks ei ole võimelised üsna paljud täiesti terved

või võlgnikust märksa tervemad isikud. Võlgnik loodab, et järgmisel aastal tekib tal õigus pensionile.

Pärast pensioni määramist ei kavatse ta töötamist jätkata.

Isegi juhul kui võlgnikul õnnestub tulevikus säilitada sama suur sissetulek, kui tal on olnud 2024. aasta

kahel esimesel kuul, kuluks sissetulekust seaduse kohaselt arestitava summa (mitte rohkem kui

362,97 eurot kuus) arvel kõikide teadaolevate kohustuste täitmiseks rohkem kui seitse aastat.

Usaldusisiku hinnangul on võlgniku jaoks majanduslikult soodsaim ning väiksema riskiga kolme aasta

pikkune kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel rahuldatakse võlausaldajate nõudeid niivõrd,

kuivõrd võlgniku sissetulek seda võimaldab. Võlausaldajatele kindla suurusega maksete lubamisega

kaasneks paratamatult risk, et lubadust ei õnnestu mingil põhjusel (tervise seisundi halvenemine, töö

kaotus vms) tegelikult täita.

Võlgniku makseraskusi saab seostada tema töövõime olulise vähenemisega 2012. aastal ja pärast seda.

Võlgnik ei saanud teha tööd, kuid samal ajal pidi katma iseenda ja ülalpeetavate vältimatuid

igapäevaseid kulusid. Sarnaselt paljude teiste isikutega hakkas võlgnik enda ja ülalpeetavate

elustandardi parandamiseks võtma laene. Laenamine on paraku kulukas ja võlgniku varalised

kohustused

hakkasid

suurenema.

Maksejõuetus

saabus

vähenenud

töövõime

ja

selle

kompenseerimiseks valitud piisavalt läbimõtlemata krediidi kasutamise tõttu. Usaldusisiku arvates ei

ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Arvatavasti kujunes võlgniku

maksejõuetus välja varem, kuid nähtavasti alles 2023. aastal jõudis võlgnik äratundmisele, et pikema

aja jooksul tehtud piisavalt läbimõtlemata valikute tegemise tõttu kuhjunud varaliste kohustuste

täitmine ei ole talle jõukohane.

Usaldusisik teeb kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot ning samaaegselt algatada

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt võimetu

täitma temal lasuvaid kohustusi. Praegu puudub võlgnikul vara maksejõuetusmenetluse kulude

osalisekski katmiseks, kuid on alust loota, et pankroti väljakuulutamise korral moodustub

pankrotivara, mille arvel saab kulud tasuda.

9. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku ainsaks varaliseks õiguseks tema teenitav töötasu

(netotasu keskmiselt 916,65 eurot kuus), muu märkimisväärse realiseerimisväärtusega vara puudub,

ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on

31 229,18 eurot. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale töötasu, mille arvel

suudab võlgnik rahuldada aga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku

makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

Kohus, vaadanud M. A. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-

s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1

alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

Kohtute infosüsteemist (KIS) ja täitemenetluse registrist nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes pooleli

olevaid kohtu- ega täitemenetlusi.

10. Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab M. A. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

11. FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab

võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse,

algab

see

samal

ajal

pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Einar Vallandi on vajalike erialaste teadmiste ja

kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab

usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui

pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 27.03.2025.

Usaldusisiku tasu

13. FIMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja

vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud

otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (PankrS § 23

lg 2). Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (FIMS § 54 lg 5). Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on

käesoleval ajal 164 eurot. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi

tunnitasuga 90 eurot. Usaldusisik on palunud kohtul tasu suuruseks määrata 810 eurot, millele lisandub

käibemaks 178,20 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks

kulunud aeg (9 tundi) on põhjendatud ning Einar Vallandile tuleb vastavalt taotletule tasuks

usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 810 eurot, millele lisandub käibemaks 178,20 eurot,

kokku 988,20 eurot. Võlgnikul on töötasu, mille arvel on võimalik usaldusisiku tasu hüvitamine. FIMS

§ 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le

Õigusbüroo Faktootum.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik