1-23-4850/71 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

27.03.2024

Kohtuasja number

1-23-4850

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 05.03.2024. a määrus Maido Ilvese

(isikukood: 37805194917) tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest vabastamata jätmises

Määruskaebuse esitaja

süüdimõistetu Maido Ilves, määruskaebus

Teine määruskaebemenetluse

pool

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Ragnar Plistkin

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 05.03.2024. a määrus sisuliselt muutmata, jättes sellest välja

määruse p-s 13 märgitu, mille kohaselt on Maido Ilves tarvitanud vanglas narkootikume.

Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Pärnu Maakohtu 23.08.2023. a otsusega tunnistati Maido Ilves süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 184 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

Sellest karistusest moodustati KarS § 65 lg 1 alusel Harju Maakohtu 11.05.2022. a otsusega

kriminaalasjas 1-22-1471 mõistetud karistusega liitkaristus ning kandmisele kuulub 2 aastat 1

kuu vangistust. Karistuse kandmine algas 11.05.2022 ja lõppeb 11.06.2024.

2.

16.02.2024 saatis Viru Vangla maakohtule materjalid Maido Ilvese tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad tema

vabastamist.

3. Viru Maakohtu 05.03.2024. a määrusega jäeti Maido Ilves vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Kuigi formaalsed alused süüdimõistetu vabastamiseks on olemas, pole

selleks täidetud materiaalsed eeldused. Kohus märkis positiivsete asjaoludena, et Maido Ilvesel

on vabaduses olemas kindel elukoht rehabilitatsioonikeskuses MTÜ Lootuse küla, lähedaste

toetus,

vangistuses

on

ta

osalenud

tööhõives

ning

läbinud

sotsiaalprogrammid

„Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“. Samuti võtab süüdimõistetu osa anonüümsete narkomaanide

tugigrupist ja omandab abikoka eriala. Vabanemisfondis on isikul üle 1300 euro. Siiski pole

tema vabastamine põhjendatud. Maido Ilvest on kriminaalkorras karistatud kokku 19 korral,

nendest kehtivad on 5 Eestis ja 2 välismaal (Soomes, Iirimaal) mõistetud karistust. Vangistuses

viibib ta kaheksandat korda. Kinnipeetav on vabaduses üles näidanud kõrget kuritegelikku

aktiivsust, pannes toime eriliigilisi (nt süstemaatiliselt varavastaseid) kuritegusid ja seda nii

etteplaneeritult grupis kui ka impulsiivselt. Ta pole teinud enda varasematest karistustest

vajalikke järeldusi. Niisamuti nähtub kohtule esitatud materjalidest, et süüdimõistetut on

kinnipidamisasutuses karistatud distsiplinaarkorras kaaskinnipeetava füüsilise ründe eest.

Järelikult ei ole kinnipeetava hoiakutes muudatusi toimunud. Kohus ei ole veendunud, et Maido

Ilves suudab rehabilitatsioonikeskuses elada õiguskuulekalt, sest 26.01.2023 tuvastati

vangistuses narkootikumide tarvitamine. Maido Ilvesel on diagnoositud sõltuvus narkootilistest

ainetest. Vabaduses tal garanteeritud töökohta ei ole. Pealegi on isiku suhtes suured võlanõuded

(tasumata rahalisi kohustusi enam kui 22 000 euro ulatuses), mis suurendavad võimalust, et ta

hakkab uuesti kuritegelikul teel hõlptulu teenima. Liiati, et kinnipeetava hinnangul ei ole

seaduslikul teel teenitud rahaga võimalik ära elada. Kuigi Maido Ilvesel on lähedaste toetus,

koosneb tema suhtlusringkond suuresti kriminaalse taustaga isikutest, kellega suhtlemist ja

kuritegude

toimepanemist

ta

on

jätkanud.

Varem

on

ka

esinenud

probleeme

kriminaalhooldusega. Eelnevat kokku võttes ei ole maakohtu seisukohalt karistuse kandmise

eesmärgid täidetud.

4. Maakohtu määruse vaidlustas Maido Ilves, kes taotleb selle tühistamist ja enda

vabastamist tingimisi enne tähtaega. Vangla iseloomustuses on esitatud väärinformatsiooni,

nagu süüdimõistetu oleks vangistuse ajal tarvitanud narkootikume. Kaebusele on lisatud vangla

kontaktisiku sellekohane selgitus. Maakohus on võtnud seisukoha aluseks kinnipeetavat

kahjustava iseloomustuse. Maido Ilves kinnitab, et ta on vangistuse ajal läbinud täitmiskava

nõuetekohaselt. Käitumiskontroll ja tugi „Lootuse küla“ kollektiivilt motiveerib teda oma elu

korda saama.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, kuid

sellest tuleb jätta välja põhjendus, mis viitab Maido Ilvese narkootikumide tarvitamisele

kinnipidamisasutuses. Vaatamata eelnevale aga jääb määruskaebus edutuks. Ringkonnakohtu

hinnangul ei nähtu esitatud määruskaebusest argumente, mille alusel asuda võrreldes maakohtu

lõppjäreldusega teistsugusele seisukohale.

6. Maakohus on oma määruse punktis 13 välja toonud, et „Rehabilitatsioonikeskusesse

elama asumise soov on positiivne, kuid kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab seal

õiguskuulekalt käituda, kuna isegi vanglas on 26.01.2023 registreeritud intsident, kus Maido

Ilvese narkojoobe kontroll andis positiivse tulemuse ja Maido Ilves oli selleks ajaks läbinud

vanglas programmi „Eluviisitreening“. Süüdimõistetu toob välja, et temal ei tuvastatud

26.01.2023 vangistuses viibides narkootikumide tarvitamist. Kriminaalkolleegium tutvus

määruskaebusele lisatud inspektor-kontaktisiku 12.03.2024. a vastusega selgitustaotlusele,

millest nähtub, et kontrollides kinnipeetava Maido Ilvese iseloomustust, tuvastati selles ekslik

informatsioon. Nimetatud vastuse kohaselt teostati 26.01.2023 Maido Ilvesele narkojoobe test,

mis osutus positiivseks. Küll aga hilisemalt asjaolude kontrollimisel selgus, et test reageeris

isiku tarvitatavatele ravimitele. Seega Maido Ilves ei ole vangistuses narkootilisi aineid

tarbinud. Järelikult on sellesisuline väide maakohtu määruse punktis 13 ebaõige. KrMS § 337

lg 1 p 3 alusel tuleb see maakohtu põhjendus määrusest välja jätta.

7. Eelnev asjaolu ei oma aga sellist kaalu, et tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise ja

süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise.

8. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa

tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. See säte annab kohtule süüdimõistetu

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi

(RKKKm nr 1-15-2671/174, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse

sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille

tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis

süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 8). Vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine

õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st

peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid (RKKKm nr

3-1-1-12-17, p 21). Vaidlustatud määruses on Maido Ilvese vabastamise üle otsustamisel

aluseks võetud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud ning põhjendatud, miks ei saa teda vabastada,

vaatamata tema vabastamise kasuks kõnelevatele asjaoludele.

9. Määruskaebuses on viidatud, et maakohus võttis otsustuse tegemisel kogumis aluseks

kinnipeetavat kahjustavad andmed ning käitumiskontroll ja rehabilitatsioonikeskuses viibimine

aitavad tal oma eluga edaspidiselt hakkama saada. Kohtukolleegiumi hinnangul leidis

maakohus õigustatult, et Maido Ilvese varasem elukäik (sh korduv karistatus, õigusvastane

käitumine vangistuses ja sõltuvusprobleemid), aga ka kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad

üles teda positiivselt iseloomustava teabe ega võimalda tema vabastamist. Praeguseks pole veel

piisavalt maandatud süüdimõistetust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht.

10. Maido Ilvest on kriminaalkorras karistatud 19 korda. Vangistuses on ta viibinud lausa

kaheksa korda. Pärnu Maakohtu 23.08.2023. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-4850 tunnistati

ta süüdi süstemaatiliste grupiviisiliselt sissetungimistega toime pandud vargustes ja

ebaseaduslikult suures koguses keelatud ainete (ravimite) käitlemises. Maido Ilvest

iseloomustabki läbi aastate eriliigiliste kuritegude sooritamine. Väärteokorras on teda korduvalt

karistatud narkootikumide omamise ja tarbimise eest, mis viitab sõltuvusprobleemile.

Kinnipidamisasutuses distsiplinaarkaristuse määramine kaaskinnipeetava ründamise eest on

selge indikaator, et süüdimõistetul on ka range järelevalve tingimustes probleeme korrakohase

käitumisega. Kui Maido Ilves ei suuda vangistuses käituda õiguskuulekalt, siis seda enam ei

ole

seaduskuulekat

käitumist

võimalik

prognoosida

vabaduses

mitmetele

kriminaalhooldusnõuetele allutamisel. Esineb suur oht, et ta hakkab neid rikkuma ja sellisel

juhul tuleb kandmata karistus uuesti täitmisele pöörata. Süüdimõistetu on ka ise tunnistanud, et

ta varasemalt on rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi ja tarvitanud

narkootikume – iseloomustuse järgi pöörati rikkumiste tõttu karistus täitmisele. Maido Ilvese

suhtes on üleval suured rahalised nõuded, kuid püsivat töökohta tal vabaduses olnud ei ole ning

garanteeritud töökoht vabanemisel puudub. Süstemaatiliste varguste toimepanemine (sh

eluruumist, keldritest, garaažidest) viitab elatumisele kuritegelikust tulust. Ilmselgelt nõuab ka

narkootikumide omandamine rahalisi vahendeid ning ei ole välistatud, et süüdimõistetu hakkab

uuesti neid käitlema nii majandusliku tulu saamiseks kui ka enda sõltuvusvajaduse

rahuldamiseks. Nii on Maido Ilvese puhul märkimisväärne oht eeskätt nii uuteks varavastasteks

kui ka narkootikumidega seotud kuritegudeks. Ohuhinnangut mõjutab seegi, et Maido Ilvese

suhtlusringkond koosneb paljuski kriminaalkorras karistatud isikutest, millele viitavad

kuritegude tehiolud, sh grupiviisiline toimepanek.

11. Kuigi kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Maido Ilvesel suur motivatsioon elada

edaspidi seaduskuulekalt ja kainelt, siis tema senised mitmekordsed libastumised ja jätkuvad

kuritegelikud käitumismallid pikkade aastate vältel ei anna kohtule tõsikindlat alust eeldada, et

seekord kõik kardinaalselt muutuks. Varasemad vanglakaristused ei ole tema käitumist

õiguskuulekusele suunanud. Veelgi enam, iseloomustuses on välja toodud, et Maido Ilves on

aktsepteerinud võimalust, et libastumisi tuleb edaspidiseltki ette ning on samas möönnud, et

suures osas on tema kuritegude põhjuseks sõltuvusainete tarvitamine. Vabaduses pole Maido

Ilves aga oma sõltusvusprobleemidele mingeid lahendusi otsinud, vaid on jätkanud tarvitamist

ja uute kuritegude toimepanemist. Samuti on ta õigustanud enda õigusvastast käitumist ning

näinud sellega seoses kahju ainult iseendale, mitte kannatanutele. Ka lähedaste toetus ei

hoidnud isikut uutest kuritegudest eemale. Järelikult tuleb Maido Ilvesel enda mõttemaailmaga

veel palju tööd teha ning rehabilitatsioonile või sõltuvusravile on tal võimalik pöörduda ka

karistuse ärakandmise järel.

12. Kokkuvõttes on Maido Ilvese puhul uute kuritegude toimepanemise oht liiga suur,

vabastamaks teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Seda ei kaalu üles vabastamise kasuks

rääkivad asjaolud (kindla elukoha ning tugivõrgustiku olemasolu). Neil põhjustel ja juhindudes

kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 3, tuleb jätta Viru Maakohtu

05.03.2024. a määrus lõppjäreldustes muutmata, kuid jätta sellest välja viide vangistuses

narkootikumide tarvitamise kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)