2-24-104823/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (2)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2024, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-24-104823 Kohtuasi Bondora AS-i hagi S. - M. J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja Keiu Pettai Kostja S. - M. J. (isikukood xxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Keelduda Bondora AS-i hagi S. - M. J. vastu menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud Bondora AS-i kanda ning jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Bondora AS (hageja) esitas 2. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. - M. J. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2 (2)

2. Tartu Maakohus kohustas 12. märtsi 2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagejale toimetati kohtumäärus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 3 alusel kätte 12. märtsil 2024. Nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamise ja täiendava riigilõivu tasumise tähtpäev saabus 26. märtsil 2024.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p-de 9, 10 ja 12 ning § 487 lg 3 alusel.

4. TsMS § 371 lg 1 p-d 9, 10 ja 12 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui: hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu; kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (TsMS §-d 334-340, 363-370). TsMS § 339 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. TsMS § 147 lg 5 järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist.

TsMS § 487 lg 1 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. TsMS § 487 lg 3 sätestab, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Samuti sätestab TsMS § 3401 lg 2 esimene lause, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

Nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamise tähtpäev saabus 26. märtsil 2024. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks nõude põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis ei esitanud, samuti ei tasunud hageja täiendavat riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses ning õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik (hageja lepinguline esindaja) ei tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Hagis sisalduvad puudused takistavad kohtul hagi menetlemist. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 9,

10 ja 12 ning § 487 lg 3 alusel.

5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.

6. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet kohtunik