2-21-112895/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Andres Hallmägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2024, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-112895

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ (endine OÜ Aktiva Finants)

hagi T N vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

589 eurot

Kohtuistungi aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (endine OÜ Aktiva

Finants) (rk 10746479); asukoht A. Weizenbergi tn 20,

Tallinna linn

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema;

Kostja: T N (ik XXX); elukoht XXX linn;

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista T N-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 467,72 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivised 83,86 eurot, kokku 551,58 eurot.

3. Välja mõista T N-ilt Aktiva Finance Group OÜ välja viivised alates 17.06.2021 kuni

põhinõude 467,72 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

4. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud T N kanda.

5. Välja mõista T N-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 485 eurot menetluskulu.

6. Välja mõista T N-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina

menetluskuludelt (485 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras.

2-21-112895

7. Kohtuotsuse täitmiseks menetluskulude väljamõistmise osas võib T N tasuda otsuse

resolutsiooni punktides 5 ja 6 märgitud summad Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX.

Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.

EDASIKAEBAMISE ÕIGUS

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse

esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile

(apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel

ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt

esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (endine OÜ Aktiva Finants) (edaspidi

hageja) hagi T N (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

21.06.2021. a hagiavaldus

06.04.2009 sõlmisid kostja ja T AS (varasemalt E AS) (esialgne võlausaldaja) kliendilepingu nr

XX, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Elioni poolt pakutavate teenuste kasutamiseks.

Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. E AS ühines 01.09.2014 ettevõttega E AS.

Viimane muutis 19.01.2016 ärinime T AS-iks.

Kliendilepingu lisana sõlmiti 13.04.2016 seadmete kasutusleping nr XX, 29.08.2017 seadmete

kasutusleping nr XX ning 31.08.2017 seadmete kasutusleping nr XX. Lepingute sõlmimisel

kinnitas kostja, et T AS on talle seadme suhtes rakenduvad kasutustingimused kättesaadavaks

teinud, ta on nendega tutvunud ning kohustub neid täitma. T AS on endale võetud kohustusi täitnud

ja esitanud kostjale igas kuus teenuste kasutamise ees arveid. Kostja kasutas T AS teenuseid nende

eest tasumata. T AS on kostjale esitanud tasumata jäänud arved kokku 467,72 eurot. Eeltoodust

tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 467,72 eurot. T AS loovutas 09.12.2020 nõude kostja

vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kostja kohustusi tähtaegselt ei täitnud. Vastavalt T AS üldtingimustele, kui kostja esitatud arveid

tähtaegselt ei tasu, on T AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist. Hageja arvestab

2-21-112895

sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk

21.03.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 16.06.2021 valemi abil: põhivõlgnevus 467,72

korrutatud seadusjärgse viivisemääraga (8%) aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on

hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 83,86 eurot.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista

kostjalt ka viivise perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist

palub hageja arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ühe aasta kohta

moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 467,72 eurot korrutatuna seadusjärgse

viivisemääraga

(8%) aastas = 37,42 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 467,72 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised 83,86 eurot ja viivised alates 17.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja 05.07.2021. a vastus hagile

Vastuse kohaselt esitas hageja hagi selle võla kohta juba tsiviilasjas nr 2-21-105862. Tsiviilasjas oli

tehtud tagaseljaotsus. Kostja oli haige ja sellepärast ei vaidlustanud otsust. Tegemist oli kostja

firmaga ja hagi esitati kostja juhatuse liikme vastu. Kostja oli Telia klient paljude aastate jooksul.

Kostja seda võlga ei tunnista ja leiab, et see on alusetu ja põhjendamatu.

Kostja 12.07.2021. a seisukoht

Kostja palub hagejalt täpsustada, kus konkreetselt tulid need arved, sest Telias kostjal oli kaks

numbrit - XXX ja XXX. Teisi numbreid tal polnud. Samuti olid need numbrid registreeritud firma

nimele paljude aastate jooksul. Kostja leiab, et hageja peab tõendama hagisumma olemasolu.

Samuti on mõned arved juba aegunud. Kahjuks, kostjal pole võimalust tulla Telia intranetti,

sellepärast, kui hageja arvab, et tal on nõue kostja vastu, peab ta seda tõendama.

Hageja 28.07.2021. a seisukoht

Hageja kostja seisukohtadega ei nõustu ja vaidleb neile vastu. Hageja selgitab oma seisukohti

alljärgnevalt.

Kostja viitas 05.07.2021. a vastuväites viidanud, et esitatud võla osas on kohus tsiviilasjas

nr 2-21-105862 teinud tagaseljaotsuse. Hageja selgitab, et tsiviilasi nr 2-21-105862 on esitatud OÜ

P vastu ning ei ole käesolevas kohtuasjas asjakohane. Nimetatud nõude aluseks on OÜ P

(liitumislepingu sõlminud isik V L ) ja T AS vahel sõlmitud le-pingud perioodil 24.07.2011 -

04.02.2016.

Käesolev hagi on esitatud füüsilise isiku T N vastu ning tuleneb kostja ja T AS (varasemalt E AS)

vahel 06.04.2009 sõlmitud kliendilepingust, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Elioni

poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kliendilepingu lisana sõlmiti 13.04.2016 seadmete

kasutusleping nr XX , seadmete kasutusleping nr XX ning 31.08.2017 sõlmitud seadmete

kasutusleping nr XX. Seega on vale väide, et hageja on nimetatud võla osas juba kohtusse

pöördunud ning kohus tagaseljaotsuse teinud.

2-21-112895

Kostja asus 12.07.2021. a vastuses seisukohale, et hageja peab tõendama nõude summat ning

täpsustama, kust arved tulid. Hageja on hagiavalduses välja toonud kõik hagiavalduse aluseks

olevad asjaolud ning neid tõendanud. T AS esitas kostjale arved kliendile osutatud koduteenuste

eest. Vastavalt hagiavalduse lisa 3 punktile 6.1. on kliendile osutatud teenuste eest klient kohustatud

maksma Elionile tasu vastavalt lepingute ja/või tingimuste kohaselt esitatud arvele ning sellel

märgitud tähtajaks.

Hagiavalduse aluseks on kostjale esitatud arved teenuste kasutamise eest alates aastast 2017.

Arvetele kohaldub TsÜS § 147 lg 3 koostoimes lõikega 1, mille kohaselt algab aegumistähtaeg selle

kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja esitas hagiavalduse lisana 1

esitanud kohtule T AS poolt kostjale esitatud arved, millest nähtub, et kostja on T AS esitatud

arveid osaliselt tasunud (s.t kostja on tasunud arvete alusel varasemalt võlgnevusse jäänud summa,

kuid arve esitamise kuul kasutatud teenuste eest kostja ei tasunud) kuni juuli 2018. a (viimane

osaline laekumine toimus kostja poolt juuni 2018). Muuhulgas on kostja poolt teostatud üksikuid

laekumisi ka detsembris 2018 ning jaanuaris 2019. Kuivõrd kostjal on arvete tasumisega täielikult

võlgnevusse jäänud alates 2018 algas esitatud arvete puhul nõude aegumistähtaeg 01.01.2019 kell

00:00. Seadmete eest rendi maksmise kohustuse puhul on tegemist korduvate kohustuse täitmise

nõudega TsÜS § 154 lg 1 tähenduses ja ka nende nõuete aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta

lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

Alljärgnevalt selgitab hageja arveid ning kostja poolt teostatud tasumisi:

Arve nr XXX maksetähtajaga 20.09.2017 summas 29,13 eurot - kostja tähtajaks arvet ei

tasunud (hagiavalduse lisa 1, lk 13);

Arve nr XXX maksetähtajaga 20.10.2017 summas 84,41 eurot + eelneva kuu võlgnevus 29,13 eurot

kokku 113,54 eurot - kostja tasus üksnes eelneva kuu võlgnevuse 29,13 eurot (hagiavalduse lisa 1,

lk 14-15);

Arve nr XXX maksetähtajaga 20.11.2017 summas 65,01 eurot + eelneva kuu võlgnevus 84,41 eurot

kokku 149,42 eurot - kostja tasus üksnes eelneva kuu võlgnevuse 84,41 eurot (hagiavalduse lisa 1,

lk 16-17);

Arve nr XXX maksetähtajaga 20.12.2017 summas 80,81 eurot + eelneva kuu võlgnevus 65,01 eurot

kokku 145,82 eurot – kostja tasus üksnes eelneva kuu võlgnevuse 65,01 eurot (hagiavalduse lisa 1,

lk 18-20);

Arve nr XXX maksetähtajaga 20.01.2018 summas 86,94 eurot + eelneva kuu võlgnevus 80,81 eurot

kokku summas 167,75 eurot – kostja tasus üksnes eelneva kuu võlgnevuse 80,81 eurot

(hagiavalduse lisa 1, lk 21-23);

Arve nr XXX maksetähtajaga 20.02.2018 summas 73,39 eurot + eelneva kuu võlgnevus 86,94 eurot

kokku 160,33 eurot – kostja tasus üksnes eelneva kuu võlgnevuse 86,94 eurot (hagiavalduse lisa 1,

lk 24-25);

Arve nr XXX maksetähtajaga 20.03.2018 summas 79,87 eurot + eelneva kuu võlgnevus 73,39 eurot

kokku 153,26 eurot – kostja tasus üksnes eelneva kuu võlgnevuse 73,39 eurot (hagiavalduse lisa 1,

lk 26-27);

Arve nr XXX maksetähtajaga 20.04.2018 summas 75,00 eurot + eelneva kuu võlgnevus 79,87 eurot

kokku 154,87 eurot – kostja tasus üksnes eelneva kuu võlgnevuse 79,87 eurot (hagiavalduse lisa 1,

lk 28);

Arve nr XXX maksetähtajaga 20.05.2018 summas 84,45 eurot + eelneva kuu võlgnevus 75,00 eurot

kokku 159,45 eurot – kostja tasus üksnes eelneva kuu võlgnevuse summas 75,00 eurot

(hagiavalduse lisa 1, lk 29);

Arve nr XXX maksetähtajaga 20.06.2018 summas 84,31 eurot + eelneva kuu võlgnevus 84,45 eurot

kokku summas 168,76 eurot - kostja tasus üksnes eelneva kuu võlgnevuse summas 84,45 eurot

(hagiavalduse lisa 1, lk 30);

2-21-112895

Arve nr XXX maksetähtajaga 20.07.2018 summas 54,47 eurot + eelneva kuu võlgnevus 84,31 eurot

kokku summas 138,78 eurot – kostja poolt enam tasumisi ei toimunud (hagiavalduse lisa 1, lk 31);

Arve nr XXX maksetähtajaga 20.08.2018 summas 43,23 eurot + eelneva kuu võlgnevus 138,78

eurot kokku summas182,01 eurot - kostja poolt laekumisi ei toimunud (hagiavalduse lisa 1, lk 32);

Arve nr XXX maksetähtajaga 20.09.2018 summas 320,85 + võlgnevus 182,01 = 502,86 – kostja

poolt laekumisi ei toimunud (hagiavalduse lisa 1, lk 33);

Arve nr XXX maksetähtajaga 20.10.2018 summas 502,86 eurot - kostja poolt laekumisi ei

toimunud (hagiavalduse lisa 1, lk 34);

Arve nr XXX maksetähtajaga 20.12.2018 summas 502,86 eurot – kostja poolt on toimunud

detsembris laekumine summas 32,00 eurot (hagiavalduse lisa 1, lk 35);

Arve nr XXX maksetähtajaga 20.01.2019 summas 470,86 eurot – kostja poolt on toimunud

jaanuaris laekumine 3,14 eurot (hagiavalduse lisa 1, lk 36);

Arve nr XXX maksetähtajaga 20.02.2019 summas 467,72 eurot - kostja poolt laekumisi ei

toimunud (hagiavalduse lisa 1, lk 37);

Arve nr XXX maksetähtajaga 20.03.2019 summas 467,72 eurot - kostja poolt laekumisi ei

toimunud (hagiavalduse lisa 1, lk 38).

Arvel nr XXX on kajastatud kahjuhüvitised seadmelepingute rikkumise eest vastavalt summas

207,00 eurot ja 113,85 eurot = 320,85 eurot. Vastavalt T AS seadmete kasutustingimuste punktile

4.6 (Lisa 1) kliendi poolt tasumisele kuuluva kahjuhüvitise või muu summa kohta esitab Telia

kliendile arve, mille klient on kohustatud tasuma sellel märgitud tähtajaks. Kahjuhüvitise nõude

aegumistähtaeg algab ning lõpeb samuti TsÜS § 147 lg 3 ja TsÜS § 146 lg 1 alusel. TsÜS § 160 lg

1 ja lg 2 p 3 järgi peatud aegumine õigustatud isiku poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisega. Seega peatus aegumine hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega

04.05.2021.

Eeltoodust tulenevalt ei ole nõue aegunud.

26.10.2021. a kohtuistung

Kostja hagi ei tunnista. Kostja oli T AS klient, kuid 12 aastat tagasi registreeris ta oma osaühingu P

ja tuli Teliasse nagu äriklient. Sellest asjast kostjal ei olnud T AS-ga suhteid eraisiku rollis. Kostjal

oli hagi nagu juriidilisel isikul, selle kohta on olemas otsus. Täna käis kostja Telias, et saada

informatsiooni kostja võlgnevuste kohta ja sai vastuse, et võlgnevusi kostjal ei ole. Kostja on kursis,

et tema võlg on loovutatud. Hageja nõude aluseks on leping T AS-ga, just selle pärast kostja

pöördus T AS poole, kes kinnitasid, et võlga kostjal ei ole. Kuna kostja ei ole Telia eest võlgu, siis

ei ole võlgu ka hageja eest. Hagi kostja ei tunnista. Kostja teatas, et esitab ka tõendid lähimal ajal.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas, et Telia vastas kostjale, et võlga tal ei

ole, kuna võlg oli loovutatud. Telia klienditeeninduses ei ole informatsiooni, et oli mingi võlgnevus.

Hageja on oma nõue dokumentaalselt tõendanud.

Kohus andis kostjale aega tõendite esitamiseks. Kohus selgitas kohtuistungil, et annab hagejale aega

oma seisukohtade esitamiseks kostja tõenditele.

Kostja 09.11.2021 vastus

Hageja kirjutab hagis, et olid 3 seadmete lepinguid-XXX, XXX ja XXX. Aga unustas hageja

märkida oma hagis, et leping XXX oli ülevormistatud juuni 2018 a. seoses korterimüügiga; Lepingu

XXX kõik seadmed oli tagastatud ja sellest on akt (manuses-lisa 3).

2-21-112895

Leping XXX oli sõlmitud aprilli kuus 2016, leping oli lõpetatud kostja avalduse alusel 25.08.2018.

Kahjuks, praegu ei saa kostja tõendada, et kõik seadmed selle lepingu järgi oli tagastatud, aga palub

tutvuda selle lepinguga, nr XXX, seal on kirjutatud, et juhul, kui lepingu algusest oli möödunud

rohkem kui 2 aastat, siis kahjuhüvitis ei saa olla rohkem, kui 27 eurot+24.75 eurot. Kokku on 51,75

eurot.

Hageja kirjutab, et tahab välja mõista kostjalt 477 eurot, aga kostja palub tutvuda arvega (lisa 2).

Asi on selles, et kostja oli TELIA kliendina alates 2009 aastast, selle arve järgi -seal on kostja

kodune aadress XXX-puudub kahjuhüvitis, sest kui seadmed kasutamises rohkem, kui 3 aastat-siis

see on väljamüüdud ja aegunud.

Hageja ei räägi sellest, et kostja tasus ka oma võlgnevused ja tõendina tuleb lisa 1. Kostja arvab, et

nõue ei ole täpne ega korrektne. Kostja ei tunnista hagi täises ulatuses.

Hageja 09.06.2022 seisukoht

Hageja on tutvunud kostja vastuse ja lisadega, hageja kostja seisukohtadega ei nõustu ja vaidleb

neile vastu. Hageja soovib siinkohal juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole käesolevas

tsiviilasjas esitanud uusi tõendeid oma väidete tõendamiseks, kostja on lihtsalt esitanud uuesti

tõendid, mis hageja on hagiavaldusega kohtule juba esitanud. Kostja poolt esitatud lisa 1 on hageja

poolt esitatud hagiavaldusega, vt hagiavalduse lisa 1, lk 30. Kostja esitatud lisa 2 on hageja poolt

esitatud hagiavaldusega, vt hagiavalduse lisa 1, lk 33 ning kostja lisa 3 on tervenisti sama

dokument, mis hageja poolt hagiavaldusega esitatud lisa 1. Hageja leiab, et kostja väited on

paljasõnalised ning tõendamata.

Kostja on oma 09.11.2021. a vastuses kirjutanud ’’Hageja kirjutab oma hagis, et olid 3 seadmete

lepinguid – XXX, XXX ja XXX’’. Hageja soovib siinkohal juhtida kohtu ja kostja tähelepanu, et

käesoleva nõude aluseks on kliendileping nr XXX, seadmete kasutusleping nr. XXX, seadmete

kasutusleping nr. XXX ning seadmete kasutusleping nr. XXX. Käesoleva nõude aluseks ei ole

seadmete kasutusleping nr. XXX nagu seda on väitnud kostja. Hageja nõustub kostjaga, et seadmete

kasutuslepingu nr. XXX alusel saadud seadmed on tagastatud 30.09.2017. a seadmete tagastamise

aktiga nr. XXX. Hageja rõhutab veelkord, et seadmete kasutusleping nr. XXX ei ole käesoleva

nõude aluseks ning seetõttu asjakohatu.

Samuti on kostja oma vastuses kirjutanud ’’Hageja ei räägi sellest, et mina tasusin ka oma

võlgnevused ja tõendina tuleb lisa 1.’’ Hageja leiab, et tegemist on valeväitega, kuivõrd hageja on

oma 28.07.2021. a seisukohas selgitanud pikalt, põhjalikult ning selgelt arveid ning kostja poolt

teostatud tasumisi. Muu hulgas nagu hageja eelpool mainis, on kostja poolt esitatud lisa 1 näol

tegemist hageja enda poolt esitatud tõendiga. Hageja leiab, et kostja selline väide on selgelt

asjakohatu ning vale.

Kostja on oma vastuse punktis 2. asunud seisukohale, et ’’kui seadmed on kasutamises rohkem, kui

3 aastat – siis see on väljamüüdud ja aegunud.'' Hagejale jääb kostja selline seisukoht

arusaamatuks. Kostja on lisanud tõendina lisa 2, s.o arve nr. XXX.

Esmalt selgitab hageja, et viidatud arvel summa 207,00 eurot tuleneb lepingust nr. XXX ning

summa 113,85 eurot tuleneb lepingust nr. XXX. Lepingu nr. XXX alusel sai kostja oma kasutusse

kaks erinevat seadet – digiboks Arris VIP1113 (seerianumber XXX) ning ruuter Inteno DG301A

(seerianumber XXX). Nimetatud leping on sõlmitud tähtajatult ning vastavalt lepingu tingimustele

2-21-112895

on mõlema seadme kasutustähtajaks märgitud ’’tähtajatu.’’ Vastavalt nimetatud lepingu

tingimustele on seadme digiboks Arris VIP1113 kasutamisel seadmelepingu rikkumisel

kahjuhüvitis 1. aastal 99,00 eurot, kahjuhüvitis 2. aastal on 74,25 eurot ning kahjuhüvitis alates 3.

aastast on 24.75 eurot. Seadme ruuter Inteno DG301A kasutamisel seadmelepingu rikkumisel on

kahjuhüvitis 1. aastal 108,00 eurot, 2. aastal 81,00 eurot ning alates 3.aastast 27,00 eurot. Leping nr.

XXX sõlmiti 31.08.2017 (hagi lisa 1, lk 7-8), kostja rikkus seadmelepingut 1. aastal, seega on

kahjuhüvitis vastavalt 99,00 eurot ning 108,00 eurot, s.t kokku

207,00 eurot (99,00 + 108,00).

Lepingu nr. XXX alusel sai kostja oma kasutusse kolm erinevat seadet – digiboks Arris VIP1113

(seerianumber XXX), ruuter Inteno DG301A (seerianumber XXX) ning optilise võrgu terminal

Huawei GPON ONT HG8010H (seerianumber XXX). Esimese kahe seadme, s.o digiboksi ja

ruuteri, kasutustähtajaks lepiti kokku 3 aastat, s.o 13.04.2016 – 12.04.2019 ning optilise võrgu

terminali kasutustähtajaks lepiti kokku tähtajatu kasutamine. Vastavalt nimetatud lepingu

tingimustele on seadme digiboks Arris VIP1113 kasutamisel seadmelepingu rikkumisel

kahjuhüvitis 1. aastal 99,00 eurot, 2. aastal 74,25 eurot ning 3. aastal 24,75 eurot. Seadme ruuter

Inteno DG301A kasutamisel seadmelepingu rikkumisel on kahjuhüvitis 1. aastal 108,00 eurot, 2.

aastal 81.00 eurot ning 3. aastal 27,00 eurot. Seadme optilise võrgu terminali Huawei GPON ONT

HG8010H kasutamisel seadmelepingu rikkumisel on kahjuhüvitis 62,10 eurot. Kuivõrd digiboksi ja

ruuteri kasutamine sõlmiti tähtajatult, s.o kolmeks aastaks, on ka kahjuhüvitis piiratud kolme

aastaga. See aga ei tähenda, et kolme aasta möödudes on seade väljamüüdud ning aegunud,

vastupidi, lepingu lõppedes tuleb seadmed tagastada. Muu hulgas on lepingutes sätestatud

kahjuhüvitise summad seotud sellega, mitmendal aastal lepingut rikuti. Lepingu nr. XXX alusel on

T AS arvestanud kahjuhüvitist vastavalt digiboksi eest 24,75 eurot, ruuteri eest 27 eurot ning

optilise võrgu terminali eest 62,10 eurot, kokku summas 113,85 eurot (24,75 + 27 + 62,10).

Seega on arvel nr. XXX esitatud kahjuhüvitise summad õiged ja põhjendatud.

Kostja on oma vastuses öelnud, et lepingu nr. XXX alusel saadud seadmed on kostja tagastanud.

Kostja ei ole nimetatud väidet kuidagi tõendanud, veelgi enam, kostja on möönnud, et tal ei ole

võimalik seda väidet tõendada. Hagimenetlus on oma olemuselt võitlev kohtumenetlus. TsMS §

230 lg 1 sätestab poolt tõendamiskoormise, mille kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui kostja väidab, et on

lepingu nr. XXX alusel saadud seadmed tagastanud, tuleb kostjal oma väidet ka tõendada. Kostja

seda teinud ei ole.

Hageja on seisukohal, et on nõudnud seaduspäraselt ja õiglaselt võlga ning sellega kaasnevaid

kulutusi, seega hageja nõue on igati põhjendatud ja õiglane. Kostja seisukohtadest nähtub, et kostjal

puudub täielik arusaam ja ülevaade käesoleva nõude aluseks olevatest asjaoludest. Oma 05.07.2021.

a esitatud vastuses asus kostja seisukohale, et hageja on nimetatud võla osas juba tagaseljaotsuse

saanud ning seetõttu on nõude aluseta ja põhjendamata. Ka kostja 12.07.2021. a seisukohast nähtub,

et kostjal ei ole asjaoludest selget ülevaadet. Hageja on korduvalt oma nõuet põhjendanud,

selgitanud ning esitanud oma väidete tõendamiseks asjakohaseid tõendeid.

Hageja on seisukohal, et kostja ei ole huvitatud nõude täitmisest ega kokkuleppe sõlmimisest, kostja

püüab igati vältida kohustuste täitmist tegutsedes hageja suhtes halvas usus. Kostja vastuväited on

põhjendamatud ja pahatahtlikud. Tema eesmärk ei ole võlgnevust tasuda, vaid selliselt vabaneda

võlakohustusest hageja ees. Hagejale jääb mulje ning on seisukohal, et kostja püüab oma

tegevusega kohtumenetlust pahatahtlikult venitada, takistades selliselt asja õiget, kiiret ja

võimalikult väikeste kuludega menetlemist. Kostja peaks üles näitama initsiatiivi, et leida lahendusi

2-21-112895

võla tasumiseks. Kostjat ei huvita asja sisuline lahendus, vaid kostja eesmärgiks on võla tasumise

kohustusest vabanemine.

Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kirjaliku menetluse määramine

Arvestades asja olemust ja hagihinda määras kohus TsMS § 404 lg 1-3 alusel lahendada tsiviilasja

kirjalikus menetluses. Kohus määras ka pooltele viimase tähtaja, mille jooksul võivad pooled

esitada kohtule vajadusel seisukohti vastaspoole väidete kohta ning määras otsuse avalikult

teatavakstegemise aja. Kohus andis pooltele tähtaja esitada kohtule menetluskulude nimekirjad.

Kohus hoiatas, et seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumisel ei võta kohus enam vastu

ühtegi dokumenti.

Pooled kohtule ei esitanud täiendavaid seisukohti.

Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja.

Kostja esitas kohtule taotluse tähtaja pikendamiseks ja väide, et igal juhul ei tunnista ta hagi, nõue

on vale.

Arvestades, et kohus andis pooltele viimase tähtaja lõppseisukohtade esitamiseks, määras juba

kohtulahendi päeva ja kostja taotluses puudub mõjuv põhjus tähtaja pikendamiseks, jättis kohus

kostja taotluse menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada

täies ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu nõude, mis tuleneb kostja ja T AS (varasemalt E

AS) vahel 06.04.2009 sõlmitud kliendilepingust nr XXX, 13.04.2016 sõlmitud seadmete

kasutuslepingust nr XXX, 29.08.2017 sõlmitud seadmete kasutuslepingust nr XXX ning 31.08.2017

sõlmitud seadmete kasutuslepingust nr XXX, mille hageja on saanud loovutamise teel.

Kostja ei nõustu hagiga. Kostja peamised vastuväited hagile seisnevad selles, et:

-

esitatud võla osas on kohus tsiviilasja nr 2-21-105862 raames juba teinud tagaseljaotsuse;

-

mõned arved on juba aegunud;

-

hageja peab tõendama nõude summat kuna nõue ei ole täpne ega korrektne.

Hageja vaidleb kostjale vastu.

2-21-112895

Nõude olemasolu ja kehtiv leping

Kostja väitel on esitatud võla osas kohus tsiviilasjas nr 2-21-105862 juba teinud tagaseljaotsuse.

Kohus selle väitega ei nõustu.

Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-21-105862 on hagi esitatud OÜ P vastu. Nimetatud nõude

aluseks on OÜ P (liitumislepingu sõlminud isik V L ) ja T AS vahel sõlmitud lepingud perioodil

24.07.2011 - 04.02.2016.

Käesolevas tsiviilasjas on hagi esitatud füüsilise isiku T N vastu ning hageja nõue tuleneb kostja ja

T AS (varasemalt E AS) vahel 06.04.2009 sõlmitud kliendilepingust, mille alusel oli kostjal õigus

sõlmida lepinguid Elioni poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kliendilepingu lisana sõlmiti

13.04.2016 seadmete kasutusleping nr XXX, seadmete kasutusleping nr XXX ning 31.08.2017

sõlmitud seadmete kasutusleping nr XXX (dtl. 64-75).

Kohus leiab, et kostja väide, et hageja on nimetatud võla osas juba kohtusse pöördunud ning kohus

tagaseljaotsuse teinud, on ekslik. Hageja on tõendanud, et kostja ja T AS (varasemalt E AS) vahel

on sõlmitud eelnimetatud lepingud. Lepingud on allkirjastanud kostja poolt. Kohtuistungil teatas

kostja, et ta on kursis, et tema võlg on loovutatud.

Aegumine

Kostja leiab, et mõned arved on aegunud. Kohus selle väitega ei nõustu.

Kohus tuvastas, et hagiavalduse aluseks on kostjale esitatud arved teenuste kasutamise eest alates

aastast 2017. Hageja poolt kohtule esitatud 2017-2019 aastate arvete alusel nõuab hageja kostjalt

kahju 320,85 eurot ja võlgnevuse 146,87 eurot, kokku 467,72 eurot (dtl. 76-101).

Kohus selgitab, et arvetele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 147 lg 3

koostoimes lõikega 1, mille kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab

aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 146 lg

1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Hageja on esitanud kohtule T AS poolt kostjale esitatud arved, millelt nähtub, et kostja on T AS

esitatud arveid tasunud osaliselt, kostja on tasunud arvete alusel varasemalt võlgnevusse jäänud

summa, kuid arve esitamise kuul kasutatud teenuste eest kostja ei tasunud kuni juuli 2018 (kostjalt

laekus viimasena osaliselt juunis 2018.) (dtl. 94). Muuhulgas on kostjalt laekunud üksikult kumisi

ka detsembris 2018.a ning jaanuaris 2019 (dtl. 99-100).

TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata

sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav

nõue muutub sissenõutavaks.

Kuivõrd kostjal on arvete tasumisega täielikult võlgnevusse jäänud alates 2018, algas esitatud

arvete puhul nõude aegumistähtaeg 01.01.2019 kell 00:00. Seadmete eest rendi maksmise kohustuse

puhul on tegemist korduvate kohustuse täitmise nõudega TsÜS § 154 lg 1 tähenduses ja ka nende

nõuete aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub

sissenõutavaks.

2-21-112895

Kohtule esitatud 31.08.2018 arvel nr XXX on kajastatud kahjuhüvitised seadmelepingute rikkumise

eest 207 eurot ja 113,85 eurot, kokku 320,85 eurot (dtl. 96). Vastavalt T AS seadmete

kasutustingimuste punktile 4.6 kliendi poolt tasumisele kuuluva kahjuhüvitise või muu summa

kohta esitab Telia kliendile arve, mille klient on kohustatud tasuma sellel märgitud tähtajaks (dtl.

146).

Kahjuhüvitise nõude aegumistähtaeg algab ning lõpeb samuti TsÜS § 147 lg 3 ja TsÜS § 146 lg 1

alusel. Järelikult aegumine lõpeb. Järelikult hakkas aegumistähtaeg kulgema alates 01.01.2019

ning ilma peatumisteta oleks aegumistähtaeg lõppenud 01.01.2022.

TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi peatud aegumine õigustatud isiku poolt maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisega. Hageja esitas 04.05.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse kostja vastu. Seega peatus aegumine hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisega 04.05.2021.

Hagi on esitatud kohtule 16.06.2021. Kohus leiab, et kolmeaastane hagi esitamise periood ei olnud

enne kohtule hagi esitamist lõppenud. Kohus järeldab, et hagi on esitanud kohtule tähtaegselt ja

eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud.

Põhivõlgnevus

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 467,72 eurot. Kostja leiab, et

hageja peab tõendama nõude summat kuna nõue ei ole täpne ega korrektne.

Kohus ei nõustu kostja väitega.

Kohus tuvastas, et hagiavalduse aluseks on kostjale esitatud arved teenuste kasutamise eest alates

aastast 2017. Hageja poolt kohtule esitatud 2017-2019 aastate arvete alusel (dtl. 76-101) nõuab

hageja kostjalt kahju 320,85 eurot (207+113,85) ja võlgnevuse 146,87 eurot, kokku 467,72 eurot.

Kohus tuvastas, et kahju 207 eurot tuleneb lepingust nr XXX ning kahjusumma 113,85 eurot

tuleneb lepingust nr XXX (dtl. 96). Lepingu nr XXX alusel sai kostja oma kasutusse kaks erinevat

seadet – digiboks Arris VIP1113 (seerianumber XXX) ning ruuter Inteno DG301A (seerianumber

XXX) (dtl. 70). Nimetatud leping on sõlmitud tähtajatult ning vastavalt lepingu tingimustele on

mõlema seadme kasutustähtajaks märgitud „tähtajatu“. Vastavalt nimetatud lepingu tingimustele on

seadme digiboks Arris VIP1113 kasutamisel seadmelepingu rikkumisel kahjuhüvitis esimesel aastal

99 eurot, kahjuhüvitis teisel aastal on 74,25 eurot ning kahjuhüvitis alates kolmandast aastast on

24,75 eurot. Seadme ruuter Inteno DG301A kasutamisel seadmelepingu rikkumisel on kahjuhüvitis

esimesel aastal 108 eurot, teisel aastal 81 eurot ning alates kolmandastaastast 27 eurot (dtl. 70).

Leping nrXXX sõlmiti 31.08.2017 (dtl. 71), kostja rikkus seadmelepingut esimesel aastal, seega on

kahjuhüvitis vastavalt 99 eurot ning 108 eurot, s.t kokku 207 eurot.

Lepingu nr XXX alusel sai kostja oma kasutusse kolm erinevat seadet – digiboks Arrisi VIP1113

(seerianumber XXX), ruuteri Inteno DG301A (seerianumber XXX) ning optilise võrgu terminali

Huawei GPON ONT HG8010H (seerianumber XXX) (dtl. 74-75). Esimese kahe seadme, s.o

digiboksi ja ruuteri, kasutustähtajaks lepiti kokku kolm aastat, s.o 13.04.2016 – 12.04.2019 ning

optilise võrgu terminali kasutustähtajaks lepiti kokku tähtajatu kasutamine. Vastavalt nimetatud

lepingu tingimustele on seadme digiboks Arris VIP1113 kasutamisel seadmelepingu rikkumisel

kahjuhüvitis esimesel aastal 99 eurot, teisel aastal 74,25 eurot ning kolmandal aastal 24,75 eurot.

2-21-112895

Seadme ruuter Inteno DG301A kasutamisel seadmelepingu rikkumisel on kahjuhüvitis esimesel

aastal 108 eurot, teisel aastal 81 eurot ning kolmandal aastal 27 eurot. Seadme optilise võrgu

terminali Huawei GPON ONT HG8010H kasutamisel seadmelepingu rikkumisel on kahjuhüvitis

62,10 eurot. Lepingu nr XXX alusel on T AS arvestanud kahjuhüvitist vastavalt digiboksi eest

24,75 eurot, ruuteri eest 27 eurot ning optilise võrgu terminali eest 62,10 eurot, kokku 113,85 eurot

(24,75 + 27,00 + 62,10).

Kostja on oma vastuses öelnud, et lepingu nr XXX alusel saadud seadmed on kostja tagastanud.

Kohus leiab, et kostja ei ole nimetatud väidet kuidagi tõendanud, veelgi enam, kostja on oma

vastuses kohtule selgitanud, et tal ei ole võimalik seda väidet tõendada (dtl.-172).

Hageja nõuab kostjalt lisaks võlgnevuse 146,87 eurot.

Kohus tuvastas, et arve nt XXX alusel on kostja võlgnevus 182,01 eurot ilma kahju nõudeta (dtl. 96).

Arve nr XXX alusel tasus kostja 2018 detsembris 32 eurot (dtl. 99) ja arve nr XXX alusel tasus

kostja jaanuari 2019 3,14 eurot (dtl. 100). Arvestades, et kostja tasus kokku 35,14 eurot, on kostja

võlgnevuse jääk 146,87 eurot (182,01-32-3,14).

Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingujärgset kahjuhüvitist seadmelepingute

rikkumise eest 320,85 eurot ja võlgnevus 146,87 võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §§- id 76 lg 1,

101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 115 lg 1) ning kasutuslepingute nr XXX, nr XXX ning nr XXX alusel. Kostja

ei ole tõendanud hageja viidatud nõuete puudumist või kostja õigust keelduda hageja viidatud

nõuete täitmisest. Kostja vastuväited ei välista hageja nõuet lepingujärgse kahjuhüvitise

seadmelepingute rikkumise ja kohustuse täitmata jätmise eest.

Kohus rahuldab hagiavalduse kostja vastu põhinõudes 467,72 eurot (s.o lepingujärgne kahjuhüvitis

seadmelepingute rikkumise eest 320,85 eurot ja võlgnevuse eest 146,87 eurot).

Viivisenõuded kõrvalnõudena

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 83,86 eurot

ning viivised alates 17.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja ei ole viivise arvestamise käiku ega viivisearvestust vaidlustanud.

Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt.

VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Vastavalt T AS üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt esitatud arveid, on T AS-l õigus nõuda

tähtaegselt laekumata summalt viivist (dtl. 107 ja 113) (Kui klient ei ole tasunud temale esitatud

arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15% päevas).

2-21-112895

Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast

kalendripäevast ehk 21.03.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 16.06.2021 valemi abil:

põhivõlgnevus 467,72 x seadusjärgne viivisemäär 8% aastas, kokku 83,86 eurot.

Hinnates hageja viivise arvestamise käiku koosmõjus viivisearvestusega on kohus seisukohal, et

hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Hageja palub ka mõista kostjalt välja jooksev viivise võlgnevus alates hagiavalduse esitamisest kuni

võlgnevuse lõpliku tasumise kuupäevani VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

tasumata summast päevas.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus leiab, et hageja nõue sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise väljamõistmiseks on

põhjendatud ja kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS

§ 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku

tasumiseni.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus tuleb täielikult rahuldada. Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista põhinõue 467,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 83,86 eurot, kokku

551,58 eurot ning viivised alates 17.06.2021 kuni põhinõude 467,72 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

Hagihind

Hageja esitas nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 467,72 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised 83,86 eurot ning viivised alates 17.06.2021 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s

367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud

viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 134 lg 1 I

lause kohaselt, hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

Lähtuvalt TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-test 1 ja 2 jag § 134 lg-st 1 moodustab hagihind 589 eurot

(467,72+83,86+8% 37,42).

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

2-21-112895

TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja

materjalid.

Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks

välja mõista riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot (dtl. 124 ja 224). Hageja esitas

kohtule täiendava menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista riigilõiv

125 eurot ja lepingulise esindaja tasu 420 eurot (dtl. 154).

Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud mõista

kostjalt hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv

125 eurot.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1

kohane esindaja.

Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid 3,5 tunni ulatuses

tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), kokku 420 eurot (dtl. 154).

Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus on seisukohal, et

praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise

esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist on tüüphagiga, mida hageja kui võlgade

sissenõudmisega igapäevaselt tegelev äriühing kogu aeg kasutab samalaadsete nõuete esitamisel.

Hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja kohtule esitatud tõendite kogumine ei ole

olnud keeruline. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei

ole sisulist õiguslikku vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 3 tunni kulu

ehk 360 eurot ilma käibemaksuta.

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 485 eurot

menetluskulu, s.h 125 eurot riigilõivu ja 360 eurot õigusabikulu.

Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt

tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hageja palub, et menetluskulud kantaks hageja poolt määratud arvelduskontole.

Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja

korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjat maksma menetluskulud hageja

poolt määratud arveldusarvele.

Kohus selgitab, et TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

2-21-112895

(TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi

kohtunik