2-24-1166/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtumääruse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

25. märts 2024 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-1166

Tsiviilasi

Q Q (Q) kaebus Tallinna kohtutäitur W W 08.10.2024 otsuse

peale täiteasjas nr xxx

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Q Q (isikukood xxx; aadress xxx)

Avaldaja lepinguline esindaja R R (e-post xxx)

Puudutatud isikud:

Tallinna kohtutäitur W W (aadress: xxx)

Kohtutäituri lepinguline esindaja A A (xxx)

Sissenõudja T T (registrikood xxx; asukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata kohtutäitur W W taotlus avaldaja Q Q (Q) 22.01.2024 kohtule

esitatud kaebus täiteasjas nr xxx menetlusse võtmata / läbi vaatamata jätmiseks.

2. Rahuldada Q Q kaebus.

3. Tühistada Tallinn kohtutäitur W W 08.01.2024 otsus täiteasjas nr xxx ja kohustada

kohtutäiturit W Wa uuesti läbi vaatama Q Q poolt esitatud kaebus kohtutäituri

tegevuse peale.

4. Jätta rahuldamata Q Q taotlus peatada kohtutäitur W W poolt täitemenetluse

läbiviimine täiteasjas nr xxx kuni antud asjas otsuse jõustumiseni.

5. Jätta Q Q menetluskulud Tallinna kohtutäitur W W kanda ja ülejäänud

menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Asja lahendanud maakohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2.

6. Asendada käesolevas kohtumääruses peale jõustumist arvutivõrgus avaldamisel

avaldaja ja avaldaja esindaja nimed tähemärkidega ja mitte avalikustada avaldaja

ning avaldaja esindaja registrikoodi/isikukoodi ega aadressi.

7. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ning tähtaeg

Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

1. Võlgniku Q Q suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr xxx. Täitemenetluse

algatamise aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 otsus tsiviilasjas nr xxx ja

sissenõudja T T avaldus. Nõude sisu on võlgnevus, summale lisandub viivis. Täitmisteade

koos täitedokumendi ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega toimetati võlgnikule kätte

06.12.2023.

2. Q Q esitas 14.12.2023 kaebuse kohtutäiturile täiteasjas nr xxx, mille kohaselt palus

tühistada või tunnistada kehtetuks kohtutäitur W W poolt koostatud dokumendid

täitemenetluses nr xxx ning peatada täitemenetlus kuni antud asjas otsuse jõustumiseni.

3. Tallinna kohtutäitur W W jättis 08.01.2024 (otsuses ekslikult 08.10.2024) otsusega kaebuse

kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr xxx rahuldamata. Avaldaja esitas 19.02.2024 Harju

Maakohtule kaebuse kohtutäituri 08.01.2024 otsuse peale täiteasjas nr xxx.

Avaldaja nõue ja põhjendused

4. Avaldaja on asunud 14.12.2023 kaebuses kohtutäiturile seisukohale, et täitemenetlust ei

saa alustada asjas, kus puudub jõustunud kohtulahend. Avaldaja on saanud Riigikohtult kirja,

milles on toodud, et antud asjas menetlus kestab ning seega on alustatud avaldaja osas

põhjendamatult menetlust kohtutäituri poolt, omamata kehtivat täitedokumenti. Avaldaja

hinnangul on jätnud kohtutäitur kontrollimata, kas täitedokument on jõustunud ning

põhjendamatult alustanud täitemenetlusega.

5. Avaldajale jäi ka selgusetuks, miks alustab menetlust Tallinna kohtutäitur, kui avaldaja

elukoht on Saaremaal ja nõue mida täidetakse on läbinud menetluse Pärnu Maakohtus

Kuresaare kohtumajas ning sealt edasi liikunud Tallinna Ringkonnakohtusse. Tallinnas asub

avaldaja varast üksnes kinnisasja kaasosa registritunnusega xxx, xxx (edaspidi: kinnisasi),

millest avaldajale kuulub üksnes 1/9. Avaldaja hinnangul on mõttelise osa võõrandamine

keeruline ja sellest ei ole võimalik saada raha põhjusel, et avaldajale kuulub üksnes mõtteline

osa ning müües ei oma see erilist väärtust. Kuna avaldaja elukoht on xxx, siis on avaldaja

seisukohal, et täitemenetlusega ei saa tegeleda Tallinna kohtutäitur.

6. 22.01.2024 kohtule esitatud kaebuses jäi avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebuse asjaolude

juurde.

7. 16.02.2024 esitatud kaebuse täienduses toob avaldaja välja, et avaldaja jaoks ei olnud

Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustunud ning avaldaja oli esitanud taotluse asja

läbivaatamiseks Riigikohtus. Avaldaja taotles Riigikohtult riigi õigusabi kaebuse esitamisel

ning täitemenetluse alustamise ajal ei olnud vastavat otsust veel kohtu poolt tehtud.

Kohtutäitur alustas menetlusega 30.11.2023 ning Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas

nr xxx jõustus 27.12.2023 Riigikohtu lahendiga. Kuna lahend ei olnud jõustunud ning see ei

olnud viivitamata täitmisele kuuluv, ei olnud avaldaja hinnangul täidetud täitemenetluse

algatamise peamised eeldused, milleks on kehtiv täitedokument. Avaldaja hinnangul oleks

kohtutäitur pidanud kaebuse saamisel lõpetama menetluse täiteasjas. Kuna asjas oleks tulnud

lõpetada täitemenetlus, on kohtutäitur olnud hooletu ja alustanud täitemenetlust

põhjendamatult jõustumata kohtulahendi alusel, millest tulenevalt tuleb tühistada ka seatud

arestid, sh mõttelisele osale avaldaja kinnistust ja tühistada tuleb rahalise nõude arestimise akt

kogumispensioni osas, mis on vormistatud 12.01.2024. Kohtule esitatud seisukohas kinnitab

avaldaja varasemat, et kaebajale kuuluv vara kuulub 10-le omanikule ning on seetõttu

kaasomandis, millest tulenevalt avaldajale kuulub üksnes 1/9 sellest maast. Seega sisulisel

arestimisel pole mõtet, kuivõrd varal puudub väärtus ja ainult vara asukoha pärast ei ole

põhjendatud, et täitemenetlust viiks läbi Tallinna piirkonna kohtutäitur. Avaldaja palus

tühistada kohtutäituri 30.11.2023 otsused täiteasjas nr xxx, sh täitemenetluse alustamine Q Q

osas; tühistada Tallinna kohtutäitur 30.11.2023 otsused täiteasjas nr xxx ja toimingud: W W

30.11.2023 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, 04.12.2023 otsus sissenõudmisega

ühinemise kohta ja muud otsused ja toimingud, mis kohtutäitur täitemenetluses xxx. Peatada

täitemenetluse läbiviimine kuni antud asjas otsuse jõustumiseni. Menetluskulude osas palub

kaebaja mõista menetluskulud välja kohtutäiturilt põhjusel, et kohtutäitur jättis täitemenetluse

tühistamata või lõpetamata kui avaldaja kaebuse esitas, seega on mõistlik, et avaldaja

menetluskulud jäävad kohtutäituri kanda.

Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused

8. Kohtutäitur on teinud avaldaja kaebuse osas otsuse 08.10.2024, mille kohaselt jättis

avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr xxx rahuldamata. Kohtutäitur toob

välja, et täitemenetlus on algatatud Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 otsuse tsiviilasjas nr

xxx ja sissenõudja T T 29.11.2023 täimisavalduse alusel. Kuigi võlgnik kaebuses viitab

asjaolule, et täitmisele esitatud täitedokument on jõustamata, on kohtutäituri andmetel

täitedokumendi puhul tegemist jõustunud kohtulahendiga. Kohtutäitur tõi välja, et tsiviilasjas

nr xxx on Riigikohus teinud 16.10.2023 kohtumääruse ning seega on täiteasjas täitmisele

esitatud täitedokument Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustunud. Kuivõrd tegemist on

jõustunud täitedokumendiga, puudus kohtutäituril igasugune õiguslik alus täitemenetluse

peatamiseks.

9. Kuna võlgniku kaebus põhines ka muuhulgas asjaolule, et kohtutäituril puudus õiguslik

alus täitemenetluse võlgniku suhtes algatamiseks tulenevalt ajaolust, et võlgniku elukoht asub

väljaspool kohtutäituri tööpiirkonda, leidis kohtutäitur, et võlgnikul puudub võlgniku poolt

väidetud elukohas vara, millele oleks võimalik sissnõuet pöörata. Kuna võlgnikule kuulub 1/9

osa kinnisasjast asukohaga xxx, saab pöörata sissenõude võlgniku varale kohtutäitur, kelle

tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara.

10. Kohtutäitur esitas 29.02.2024 oma seisukoha Harju Maakohtule, milles toob välja, et R R

on edastanud 14.12.2023 kohtutäiturile avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele selleks

esindusõigust omamata ning esindusõiguse puudumist kinnitades. Lisaks sellele ei ole

tegemist käsundita asjaajamisega. Esindusõiguse puudumise tõttu ei ole avaldaja

kohtutäiturile kaebust esitanud ning sellest tulenevalt tuleks jätta 16.02.2024 avaldaja esindaja

poolt kohtule esitatud kaebuse täiendus menetlusse võtmata. Esindaja ei ole esitanud ka

kohtule nõuetele vastavat haridust tõendavat dokumenti.

11. Kohtutäitur toob välja, et kuna tsiviilasjas xxx on Riigikohus teinud 16.10.2023

kohtumääruse, millega jättis avaldaja kassatsioonikaebuse menetluse võtmata ja tagastas selle

ning jättis õigusabi taotluse ning menetlusabi taotluse läbi vaatamata, jõustus sissenõudja

poolt kohtutäiturile enne täitemenetluse alustamist tsiviilasjas nr xx 16.10.2023 Riigikohtus

tehtud kohtumäärus alates selle tegemisest.

12. Kohtutäitur palub jätta avaldaja Q Q (Q) 22.01.2024 kohtule esitatud kaebus Tallinna

kohtutäitur W W 30.11.2023 tasuotsusele täiteasjas nr xxx menetlusse võtmata. Jätta Avaldaja

Q Q (Q) kaebus Tallinna kohtutäitur W W 30.11.2023 tasuotsusele täiteasjas nr xxx

rahuldamata. Jätta R R´i poolt 16.02.2024 kohtule esitatud kaebuse täiendus menetlusse

võtmata. Jätta R R´i poolt 16.02.2024 kohtule esitatud kaebuse täienduses esitatud taotlused

rahuldamata. Jätta täiteasjas nr xxx täitemenetlus peatamata. Jätta Avaldaja menetluskulud Q

Q (Q) kanda. Jätta Tallinna kohtutäitur W W´a (W) menetluskulud Avaldaja kanda. Avaldajal

tasuda hüvitatavatelt Tallinna kohtutäitur W W´a (W) menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Sissenõudja seisukoht

13. Sissenõudja on seisukohal, et esitas täitmiseks tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtuotsused ning

kuna Riigikohus jättis avaldaja kassatsioonkaebuse 16.10.2023 menetlusse võtmata, jõustus

tsiviilasjas kohtuotsus 16.10.2023. Lisaks sellele leidis sissenõudja, et avaldaja väited tema

kinnisvara realiseerimatuse kohta on asjakohatud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

14. Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama

paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi

peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui

avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite

esitamist või kogub neid omal algatusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1

p 15 järgi on hagita asjad ka kaebused kohtutäituri otsuste peale. TsMS § 477 lg 2 järgi võib

kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui

seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi

pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

Kohus loeb menetlusosaliste ärakuulamiseks piisavaks nende esitatud kirjalikud seisukohad.

Avaldaja ja puudutatud isikud ei ole taotlenud endi ärakuulamist vahetult ja isiklikult.

15. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri ning sissenõudja kirjalike

seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid

kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada.

16. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri

otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva

jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse

või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

Kohtutäitur on teinud 08.01.2024 otsuse, millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse ning

jättis selle rahuldamata. Avaldaja esitas Harju Maakohtule kaebuse 22.01.2024. Seega on

kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.

17. TsMS § 477 lg 5 järgi kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuigi avaldaja

on palunud kohtul tühistada kohtutäituri 30.11.2023 otsused täiteasjas nr xxx, sh

täitemenetluse alustamine Q Q osas; tühistada Tallinna kohtutäitur 30.11.2023 otsused

täiteasjas nr xxx ja toimingud: W W 30.11.2023 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus,

04.12.2023 otsus sissenõudmisega ühinemise kohta ja muud otsused ja toimingud, mis

kohtutäitur täitemenetluses xxx, on kohus seisukohal, et avaldaja nõude tegelikuks sisuks on

08.01.2024 kohtutäituri otsuse vaidlustamine. Kuigi nõudena on avaldaja sisuliselt palunud

tühistada kõik kohtutäituri esmased tegevused ja toimingud, saab kohus kontrollida vaid selle

kohtutäituri otsuse õigsust, mille täitur teeb pärast täitemenetluse osalise kaebuse läbi

vaatamist. Seega saab kohus anda hinnangu kohtutäituri 08.01.2024 otsuse suhtes täiteasjas nr

xxx. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul

lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses

esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel

saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud

ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.

18. Tulenevalt avaldaja poolt esitatud kaebusest ning kohtutäituri vastuväidetest võtab kohus

esmalt seisukoha, kas täitemenetluse aluseks olev täitedokument, milleks on Tallinna

Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr xxx oli täitemenetluse alustamise hetkel jõustunud.

Teiseks, võtab kohus seisukoha, kas oli põhjendatud täitemenetluse läbiviimine Tallinna

kohtutäituri poolt. Kolmandaks, võtab kohus seisukoha, kas R Ril oli esindusõigus avaldaja

esindamiseks. Viimasena võtab kohus seisukoha täitemenetluse peatamise ja menetluskulude

jaotuse osas.

19. Kohus selgitab, et täitemenetlust alustades peab kohtutäitur kontrollima täitedokumendi

vormilist külge. Täitedokument peab sisalduma TMS § 2 lõike 1 loetelus, olema väljaantud

pädeva organi poolt ja olema jõustunud. TMS § 2 lg 1 p 2 kohaselt on täitedokumendiks

muuhulgas ka jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.

TMS § 12 lg 1 järgi võetakse täitmisele jõustunud kohtulahend, millel on jõustumismärge.

Viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget ei lisata.

20. Kohtuotsuse formaalne ehk väline õigusjõud tähendab, et otsust ei saa enam vaidlustada

ega muuta. Kohtuotsus saab formaalse õigusjõu jõustumisega, st kui kohtulahendi korralise

edasikaebamise võimalused on ammendatud, eelkõige kui edasikaebetähtaeg on möödunud

või kaebus jäetud rahuldamata. Otsus muutub alles pärast jõustumist täidetavaks ning

kohtuotsuse osas on võimalik nõuda selle sundtäitmist. Kuni korraliseks vaidlustamiseks

ettenähtud tähtaja möödumiseni või esitatud kaebuse lahendamiseni ei ole kindel, kas

kohtuotsus on lõplik ning sellest tulenevalt ei saa formaalne õigusjõud kaasneda vahetult

otsuse tegemisega.

21. Reeglina jõustub ringkonnakohtu otsus siis, kui otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise

tähtaja jooksul kaebust ei esitata, kassatsiooni ei võeta menetlusse põhjusel, et see jäetakse

läbi vaatamata või rahuldamata või kassatsioonimenetlus lõpetatakse.

22. Käesoleval juhul on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 kohtuotsuse

tsiviilasjas nr xxx, millega jättis ringkonnakohus rahuldamata Q Q apellatsioonkaebuse ja

Pärnu Maakohtu 07.09.2022 otsuse muutmata. Vaidlust ei ole selles, et tegemist ei olnud

viivitamata täidetavaks tunnistatud lahenditega. Kohtuinfosüsteemi (KIS) andmete kohaselt

esitas avaldaja 04.09.2023 kassatsioonkaebuse Riigikohtusse, milles palus tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu otsus 06.07.2023 ja teha asjas uus otsus. Riigikohus jättis avaldaja kaebuse

käiguta ning andis talle aja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja esitas Riigikohtule 06.10.2023

taotluse õigusabi korras esindaja määramiseks ja riigilõivust vabastamiseks. Riigikohus

otsustas 16.10.2023 jätta Q Q kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ja tagastas selle. Sama

otsusega jättis Riigikohus avaldaja riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse läbi

vaatamata.

23. Avaldaja esitas Riigikohtule 16.10.2023 tähtaja ennistamise taotluse, mille Riigikohus

23.10.2023 rahuldas ning ennistas puuduste kõrvaldamise tähtaja. Riigikohtu 20.11.2023

kohtumäärusega jäeti avaldaja riigi õigusabi ja menetlusabi taotlus läbi vaatamata ning anti

avaldajale aega kassatsioonkaebuse esitamiseks vandeadvokaadi vahendusel 14 kalendripäeva

jooksul. Avaldaja esitas 15.12.2023 uuesti taotluse pikendada kohtu poolt määratud tähtaega

kuni 30.12.2023 ning alternatiivselt määrata riigi õigusabi korras advokaat. 27.12.2023 võttis

Riigikohus kohtumääruses seisukoha, millega jättis rahuldamata avaldaja taotluse pikendada

menetlustähtaega ja jättis avaldaja korduva riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata ning

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, tagastades selle kaebuse esitajale. Seega jõustusid

Pärnu Maakohtu 07.09.2022 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus 06.07.2023 tsiviilasjas nr

xxx alles 27.12.2023. Pärnu Maakohtu kantselei on andnud kinnituse lahendite jõustumise

kohta 28.12.2023.

24. Kuna avaldaja esitas 06.07.2023 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse peale

kassatsioonkaebuse ning Riigikohus määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks

08.09.2023 peatab TsMS § 3401 lg 4 kohaselt tähtaegne vaidlustamine kohtulahendi

jõustumise sõltumata sellest, kas kaebus on nõuetekohane. Kui puuduseid ei saa kõrvaldada

või need jäetakse kohtu määratud ajaks kõrvaldamata, jõustub vaidlustatud kohtulahend

kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega. Jõustumise peatamine on siinjuures oluline,

vältimaks lahendi sundtäitmist enne jõustumist. Kuna avaldaja ei kõrvaldanud kassatsioonis

Riigikohtu poolt väljatoodud puudusi jättis Riigikohus 16.10.2023 kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata ja tagastas selle ning jättis riigi õigusabi taotluse koos menetlusabi

taotlusega läbi vaatamata.

25. Kuna avaldaja esitas Riigikohtu määrusega samal päeval, s.o 16.10.2023 tähtaja

ennistamise taotluse, mille Riigikohus 23.10.2023 TsMS § 67 lg 1 alusel rahuldas, ei

jõustunud Riigikohtu 16.10.2023 kohtumäärus, vaid 08.09.2023 puuduste kõrvaldamiseks

antud tähtaeg avaldaja jaoks pikenes. Samuti 20.11.2023 Riigikohtu kohtumäärusega anti

avaldajale tähtaeg 14 kalendripäeva jooksul kassatsioonkaebuse esitamiseks vandeadvokaadi

vahendusel. Kuna avaldajal oli endiselt võimalus kassatsioonkaebuse esitamiseks ei olnud

selleks hetkeks jõustunud 06.07.2023 Tallinna Ringkonnakohtu lahend. Alles 27.12.2023

kohtumäärusega, millega Riigikohus jättis avaldaja taotluse menetlustähtaja järjekordseks

pikendamiseks rahuldamata ja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jõustus vaidlustatud

Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 kohtuotsus tsiviilasjas nr xxx kuna avaldaja võimalused

kaebuse esitamiseks olid selleks hetkeks ammendunud.

26. Kohtutäituri

selgituste

kohaselt

oli

täitedokumendi

näol

tegemist

jõustunud

kohtulahendiga. Kohtutäitur lähtus sellest, et Riigikohus tegi kohtumääruse, mille

resolutsioon jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastas selle. Kohtutäituri

hinnangul Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 lahend jõustus 16.10.2023 Riigikohtu

menetlusse võtmise määrusega. TsMS § 694 lg 2 kohaselt Riigikohtu otsus ja

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus jõustuvad nende avalikult

teatavakstegemise päeval ja nende peale ei saa edasi kaevata.

27. Kohus selgitab, et kohtutäitur peab kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab

formaalselt seaduses sätestatud nõuetele. Jõustumismärge kohtuotsusel loob kohtutäituri jaoks

eelduse, et otsus on jõustunud ja et ta võib seda täita. TMS § 12 lg 1 kohaselt võetakse

täitmisele jõustunud kohtulahend, millel on jõustumismärge. Sama paragrahvi lõike 3

kohaselt võib täitedokumendi täitmisele võtta ka jõustumismärketa ja dokumendi füüsilise

esitamiseta, kui lahendi jõustumist saab tehniliselt turvaliselt kontrollida muul viisil.

28. Kohtutäitur ei saanud tugineda lahendi jõustumise tuvastamisel vaid Riigikohtu

16.10.2023 määrusele vaid oleks pidanud tegema lahendite jõustumise kontrollimiseks

täiendavaid toiminguid. Vaidlust ei ole selles, et jõustumismärget täitedokumendil ei olnud.

TMS § 12 lg 3 järgi TMS § 12 lõikes 1 ja 2 nimetatud täitedokumendi võib võtta täitmisele ka

jõustumismärketa ja dokumendi füüsilise esitamiseta, kui lahendi jõustumist saab tehniliselt

turvaliselt kontrollida muul viisil. Võttes arvesse, et sissenõudja esitas kohtutäiturile

29.11.2023 täiteavalduse, ilma jõustumismärketa täitedokumendi ja Riigikohtu 16.10.2023

kohtumääruse ei saanud kohtutäitur eeldada, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus on jõustunud

Riigikohtu kohtulahendiga vaid kohtutäitur pidi kontrollima ka täitedokumendi tegelikku

jõustumist. Kohtule teadaolevalt ei ole kohtutäituritel juurdepääsu Kohtute Infosüsteemi

(KIS) lahendite jõustumise kontrollimiseks vaid kohtutäituritel on ilma jõustumismärketa

kohtulahendi täitmisele võtmiseks võimalik kontrollida lahendi jõustumist Riigi Teatajast.

TsMS § 462 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas

arvutivõrgus. Kohtutäitur ei ole esiletoonud, et ta kontrollis tsiviilasjas nr xxx tehtud

kohtulahendite jõustumist Riigi Teatajast ja ta veendus kohtulahendid oleksid olnud seal

avalikustatud.

29. Kohus möönab, et pelgalt jõustumismärge kohtulahendil ei taga seda, et täitmisele

võetakse ka tegelikkuses jõustunud lahend. TsMS § 68 lg 5 järgi tähtaja ennistamisel ennistub

menetlus tähtaja möödalaskmisele eelnenud staadiumisse. Seega on tähtaja ennistamisel

tagasiulatuv mõju, mis peaks kõrvaldama kõik tähtaja möödalaskmisest tingitud õiguslikud

tagajärjed. Eelkõige kõrvaldab kaebetähtaja ennistamine vahepeal toimunud lahendi

jõustumise. Kohus märgib, et kuigi esialgselt kanti KISi Tallinna Ringkonnakohtu lahendi

osas jõustumismärge, kuid hiljemalt 23.10.2023 on ringkonnakohtu lahendilt jõustumine

maha võetud. Kohus selgitab, et kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamine kõrvaldab

automaatselt ringkonnakohtu otsuse õigusjõu, st jõustunud Riigikohtu 16.10.2023 määrusele

vaatamata puudus antud juhul 29.11.2023 seisuga täitedokument, mida täitemenetluses võiks

täita. Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole käesoleval juhul kontrollinud piisavalt põhjalikult

täitedokumendi täitmisele võtmise formaalseid eeldusi.

30. Isegi kui asuda seisukohale, et kohtutäitur käitus Riigikohtu 16.10.2023 määrust usaldades

täitemenetluse algatamisega 30.11.2023 õiguspäraselt ja Riigikohtu 16.10.2023 määrusest

lähtumine oli täitedokumendi jõustumise kontrollimiseks ja hoolsuskohutuse täitmiseks

piisav, oli kohtutäituri poolt väär mitte lõpetada täitemenetlust olukorras, kus avaldaja on

juhtinud kaebuses tähelepanu, et täitedokument ei ole veel jõustunud. Kaebus oleks pidanud

juhtima kohtutäituri tähelepanu ning sellest tulenevalt oleks kohtutäitur pidanud selgitama

välja, kas tegemist on ikka jõustunud täitedokumendiga. TMS § 48 lg 1 p 7 kohaselt

kohtutäitur lõpetab täitemenetluse täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse

tingimuste täitmata jätmise tõttu.

31. Selgusetuks jääb sissenõudja käitumine, kes pidi kohtutäiturile avalduse esitamise hetkel

so 29.11.2023 olema teadlik, et 16.10.2023 Riigikohtu kohtumääruse osas on esitatud taotlus

tähtaja ennistamiseks ja tähtaeg on 23.10.2023 Riigikohtu poolt ennistatud. Eriliselt

mõistmatuks muudab selle asjaolu, et tsiviilasjas nr xxx on KISist nähtuvalt sissenõudja

lepinguliseks esindajaks olnud vandeadvokaat, kellele toimetati 30.10.2023 kell 10:34 AETis

kätte Riigikohtu 23.10.2023 määrus, millega rahuldati Q Q taotlus ja ennistati puuduste

kõrvaldamise tähtaeg, jäeti Q Q riigi õigusabi ja menetlusabi taotlus käiguta ja anti puuduste

kõrvaldamiseks aega 7 kalendripäeva kohtumääruse kättesaamisest. Seega pidi sissenõudja

vandeadvokaadist esindajale olema teada asjaolu, et kohtumenetlus ei ole lõppenud ning

Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 lahend ei ole tegelikkuses jõustunud. Sellest lähtuvalt

võib asuda seisukohale, et sissenõudja käitus pahatahtlikult kohtutäituri poole pöördudes

täitemenetluse alustamiseks, kuivõrd ta pidi olema teadlik, et kohtuotsus ei ole jõustunud.

32. Tulenevalt eelnevast nõustub kohus avaldaja seisukohaga, mille kohaselt täitemenetluse

algatamisel 30.11.2023 ei olnud kohtuotsus tsiviilasjas nr xxx veel jõustunud, aga kohus juhib

tähelepanu, et kohtuotsus on tänaseks jõustunud 27.12.2023 Riigikohtu kohtumäärusega,

millega jäeti avaldaja taotlus menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata ja korduv riigi

õigusabi taotlus läbi vaatamata ning kassatsioonkaebus menetlusse võtmata tagastades selle

kaebuse esitajale. KISi on kantud vastav jõustumismärge ja lahend on Riigi Teatajas

avalikustatud.

33. Avaldaja on nõus, et tänaseks on täitedokument jõustunud kuigi sellest olenemata on

avaldaja seisukohal, et täitemenetluse peaks läbi viima vastavas tööpiirkonnas tegutsev

kohtutäitur. Kohus ei nõustu selles osas avaldajaga ning leiab, et täitemenetluse läbiviimine

Tallinna tööpiirkonna kohtutäituri poolt on põhjendatud. Rahvastikuregistri andmetel on

avaldaja elukoht xxx. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub avaldajale 1/9

kaasomandist, mille katastritunnus on xxx ning kinnisasja sihtotstarbeks on määratud

transpordimaa. Kaasomandi asukoht on xxx. Kinnisasi jääb tulenevalt oma asukohast Tallinna

kohtutäituri tööpiirkonna alla. TMS § 4 lõike 2 kohaselt kui võlgniku elu- või asukohas ei ole

vara, millele pöörata sissenõuet, võib kohtutäitur jätkata alustatud menetlust väljaspool oma

tööpiirkonda. Kohtutäitur edastas avaldajale 04.12.2023 avalduse sissenõudega ühinemise

kohta. Avaldaja väide, et tegemist on väheväärtusliku kinnisasjaga, võttes arvesse, et

avaldajale kuulub üksnes 1/9 kaasomandist ei oma kohtu hinnangul tähtsust. Kinnisasi asub

Tallinna kohtutäituri tööpiirkonnas ja olenemata selle väärtusest on kohtutäitur teinud

seadusjärgse toimingu jätkates alustatud menetlust.

34. Kohtutäitur on esitanud seisukoha, mille kohaselt on R R edastanud kohtutäiturile

14.12.2023, ilma selleks avaldaja volitust omamata avalaja kaebuse kohtutäituri tegevusele.

Kohtutäituri hinnangul, kuivõrd avaldaja esindajal puudus esindusõigus ei ole avaldaja

kohtutäiturile kaebust esitanud ning sellest tulenevalt ei ole avaldaja pidanud kinni vaidluse

eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seatud kohustuslikust korrast. Seoses sellega palus

täitur jätta kaebus menetlusse võtmata. Samuti ei ole R R esitanud kohtule nõuetele vastavat

haridust tõendavat dokumenti. Kohus juhib tähelepanu, et kohus on 19.02.2024 määrusega

avaldaja kaebuse kohtutäituri 08.01.2024 otsuse peale menetlusse võtnud. Seega käsitleb

kohus taotlust kui taotlust asja läbivaatamata jätmiseks.

35. Kohtule edastatud tõendite kohaselt on avaldaja 14.12.2023 digitaalselt allkirjastanud

kohtutäiturile esitatava kaebuse. Samuti on 23.01.2024 avaldaja poolt esitatud kaebus Harju

Maakohtusse. Tulenevalt TMS § 217 lg 1 alusel võib kaebuse kohtutäituri otsuse ja tegevuse

peale esitada täitemenetluse osaline 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai

teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Avaldajal ei olnud kohustust kaebuse esitamisel kasutada selleks esindajat, sest tema

allkiri on kaebusele lisatud ja see on kehtiv. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, kes

menetlusdokumendi edastab kuivõrd dokumendi sisust ja vormist tulenevalt on selle ikkagi

allkirjastanud avaldaja ning tal oli õigus kaebuse esitamiseks. Ei ole vahet, kes kaebuse

kohtutäiturini vahendas. Enne kaebuse täienduste esitamist 16.02.2024 on R R palunud

ligipääsu tsiviilasja e-toimikule kui avaldaja lepinguline esindaja. 06.02.2024 taotlusele on

lisatud ka volikiri, mis on allkirjastatud avaldaja poolt ning diplom, mis tõendab R Ri haridust

ja TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastavust.

36. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et avaldaja on pidanud kinni kohtutäituri peale esitatava

kaebuse eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korras

tulenevalt TMS § 217 lg 1 kohaselt ja puudub alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks TsMS §

423 lg 1 p 1 alusel.

37. Avaldaja on esitanud taotluse peatada täitemenetluse läbiviimine kuni antud asjas otsuse

jõustumiseni. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada

või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane.

Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku

perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldaja on põhjendanud, et taotlus täitemenetluse

peatamiseks on oluline, et antud asjas ei põhjustataks avaldajale rohkem kahju, kui juba on

tekkinud. Kohus selgitab, et kuigi seadus annab võimaluse täitemenetluse peatamiseks on

Riigikohus lahendis nr 3-2-1-79-12 p 11 asunud seisukohale, et TMS § 45 sätestab nn üldise

õigusklausli ja erandnormi, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada,

kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45

tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema

suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45

kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul

ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole

välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt

väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased

asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse

peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline.

Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.

38. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks

täitemenetluse peatamine õigustatud ja seetõttu jätab kohus avaldaja taotluse täitemenetluse

peatamiseks rahuldamata.

39. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

40. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et kuigi tänaseks on ringkonnakohtu 06.07.2023

kohtuotsus jõustunud, siis täitemenetluse algatamise hetkel 30.11.2023 puudus sissenõudjal ja

kohtutäituril TMS § 2 lõike 1 p 1 kohane jõustunud kohtuotsus kuivõrd tsiviilasjas nr xxx

jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 otsus Riigikohtu 27.12.2023 kohtumäärusega.

Sellest tulenevalt tühistab kohus selles osas Tallinn kohtutäitur W W 08.01.2024 otsuse

täiteasjas nr xxx ning kohustab kohtutäiturit avaldaja poolt esitatud kaebuse uuesti läbi

vaatama.

41. TsMS § 462 lg 2 alusel andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud

kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse,

avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei

varjata. 16.02.2024 avaldaja kaebuse täiendusest tulenevalt on sellekohase taotluse avaldaja

esitanud ning kohus on seisukohal, et taotlus kuulub rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

42. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita

menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses

osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 10 järgi kohtutäituri

otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab

menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kaebus põhilise vaidluseseme osas

rahuldatakse, jätab kohus avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäituri kanda.

Sissenõudja ning kohtutäituri menetluskulud jäävad nende enda kanda.

43. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude

kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus

saab läbiviidud menetluse tulemusel kaebuse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude

kindlaksmääramine takistaks kaebuse suhtes menetlust lõpetava määruse tegemist, kuna

kohtule ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi esitatud. TsMS § 174 lg 4

sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus

menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava

määruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

TsMS § 177 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

Kohtunik