2-20-224/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Margit Jäätma, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 25. märts 2024

Tsiviilasja number

2-20-224

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi Alar

Sepperni (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks Alar

Sepperni (pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. novembri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alar Sepperni (pankrotis) apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

5. märts 2024

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Alar

Seppern

(pankrotis)

(ik:

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Gerly Kask

Vastustaja (hageja): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) (rk: 70000349), esindaja Mikk Kangro

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 29. novembri 2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Alar Sepperni (pankrotis) kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, MTA) (hageja) esitas 07.01.2020 hagi Alar

Sepperni (pankrotis) (kostja) vastu nõude tunnustamiseks Alar Sepperni (pankrotis)

pankrotimenetluses. Hageja palus tunnustada pankrotimenetluses nõuet 294 272,53 eurot II

rahuldamisjärgu nõudena.

Hagiavalduse kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 04.04.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-3001

välja Alar Sepperni pankrot. Hageja esitas 13.05.2019 avalik-õigusliku nõudeavalduse

nr 13-13/01378-7 kostja suhtes käimasolevasse kriminaalmenetlusse nr 16930000112. Avalik-

õigusliku nõudeavalduse aluseks on kriminaalmenetluses kogutud tõendid ja asjaolud, millest

lähtuvalt on tuvastatud, et Best Building OÜ (pankrotis) esitas maksustamisperioodide jaanuar

2016 kuni märts 2017 käibedeklaratsioonides ja tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides valeandmeid. Arvestades,

et PankrS § 42 järgi saabus kõikide nõuete täitmise tähtpäev ning PankrS § 93 lg 1 järgi peavad

kõik võlausaldajad teavitama pankrotihaldurit oma nõuetest võlgniku vastu, esitas maksuhaldur

Alar Sepperni (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada

maksuvõlga kogusummas 299 992,64 eurot. Kostja esitas 10.12.2019 toimunud nõuete

kaitsmise koosolekul MTA nõudele vastuväite summas 299 614,19 eurot.

Kuna maksuhaldur otsustas esitada kriminaalmenetlusse avalik-õigusliku nõudeavalduse, siis

KrMS § 381 lg-st 2 lähtuvalt ei saanud maksuhaldur täiendavalt koostada Best Building OÜ-le

(pankrotis) maksuotsust perioodide jaanuar 2016 kuni märts 2017 (k.a) maksukohustuste osas.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustunud, et MTA saab esitada pankrotimenetluses

nõudena kriminaalmenetluses prokuratuurile esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse.

Pankrotimenetluse nõudeavaldus saab põhineda kas maksuotsusel või muul maksukohustust

tekitaval haldusaktil, kuid mitte tuleneda avalik-õiguslikust nõudeavaldusest, mis ei ole

haldusakt. Seega ei ole võimalik pankrotimenetluses nõudeavaldust tunnustada osas, kus see

tuleneb kriminaalmenetluses esitatud avalik-õiguslikust nõudeavaldusest.

Avalik-õigusliku nõudeavalduse kriminaalmenetluses sätestab KrMS § 38¹ lg 2, mille kohaselt

on tegemist kriminaalmenetluse raames kannatanu avaldusega rahalise kohustuse

kindlaksmääramiseks. MTA oleks saanud igal hetkel enne nõuete kaitsmise koosolekut läbi viia

maksumenetluse ja koostada maksuotsuse, kuid MTA seda ei teinud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 29. novembri 2023 otsusega hagi ja tunnustas Eesti Vabariigi

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõuet summas 294 272,53 eurot Alar Sepperni (pankrotis)

pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja vastavalt PankrS § 106 lg-le 1 (01.04.2019 -

06.05.2020 kehtinud redaktsioon) tähtaegse hagi nõude tunnustamiseks. Hageja selgitas

09.11.2023 kohtuistungil, et nõude summa on vähenenud 294 272,53 euroni. Tuvastatud on, et

kriminaalasjas 1-20-1041 tunnistati Alar Seppern (pankrotis) mh süüdi maksukuriteos (KarS

§ 3891 lg 1) ja hageja avalik-õiguslik nõudeavaldus jäeti läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel.

Maakohus ei nõustunud kostjaga, et kriminaalmenetluses esitatud avalik-õiguslikku

nõudeavaldust ei saa esitada pankrotimenetluses. Asjakohane on hageja viide Tallinna

Ringkonnakohtu 10.06.2019 otsusele haldusasjas nr 3-18-1644. Viidatud otsuse p-s 14 leidis

ringkonnakohus, et avalik-õigusliku nõude esitamine kriminaalmenetluses ei välista selle

esitamist pankrotimenetluses. Viidatud otsuse p-s 13 selgitas ringkonnakohus, et KrMS § 381

kehtestamise eesmärk oli mh vältida paralleelseid menetlusi erinevates kohtutes. KrMS § 381

lg 2 näeb kannatanule ette võimaluse esitada kriminaalmenetluses avalik-õigusliku

nõudeavalduse

süüdistatavalt

nõutava

avalik-õigusliku

rahalise

kohustuse

kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud

kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Nõude sedasi esitamine lihtsustab

oluliselt nõude eelduste kindlakstegemist, sest faktiliste asjaolude kattuvuse korral on see

eeldus võimalik kindlaks teha juba kriminaalmenetluse raames ning vältida seeläbi täiendava

halduskohtumenetluse toimetamist.

Õige ei ole kostja tõlgendus, et kriminaalmenetluses esitatud avalik-õiguslikku nõudeavaldust

ei saa esitada pankrotimenetluses ning maksuhaldur peaks läbi viima maksumenetluse ja

määrama tasumata maksud kindlaks haldusaktiga (maksu- või vastutusotsus). Sellise

tõlgenduse korral kaotaks KrMS § 381 lg-s 2 sätestatu oma eesmärgi, kuna maksuhaldur peaks

vaatamata kriminaalmenetlusele ikkagi läbi viima ka maksumenetluse, st toimuks

topeltmenetlus, mida seadusandja püüdis KrMS § 381 lg 2 kehtestamisel vältida.

Kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamine või süüdistatava vastu

tsiviilhagi esitamine maksukuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks on maksuõigussuhete osas

sarnane maksuhalduri poolt maksuotsuse (MKS § 95) või vastutusotsuse tegemisele (MKS §

96). Erinevus on ainult nõude sissenõutavaks muutumises, mis avalik-õiguslikku

nõudeavalduse puhul sõltub sellest, kas kriminaalmenetluses esitatud süüdistus leiab

tõendamist. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et avalik-õiguslik nõue

pankrotimenetluses saab põhineda ainult haldusaktil.

Samuti võiks vastasel juhul tekkida olukord, kus nõude esitamise tähtaeg pankrotimenetluses

mööduks enne, kui maksuhalduri poolt läbi viidav maksumenetlus lõpeks haldusakti

andmisega. Kriminaalmenetluses esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse maksmapanek

sõltub sellest, kas kriminaalmenetluses esitatud süüdistus leiab tõendamist. Järelikult ei ole

avalik-õigusliku

nõudeavaldust

võimalik

realiseerida

teistes

menetlustes,

ilma

kriminaalmenetlust läbi viimata ja süüdimõistva kohtuotsuseta.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 29. novembri 2023 otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

nõue summas 294 272,53 eurot Alar Sepperni (pankrotis) pankrotimenetluses II

rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata ning menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus

kostja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja

kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus otsuses ära näidanud õigusnorme,

mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Maakohtu lahendis puuduvad

põhjendused, millisel materiaalõiguslikul ja faktilisel alusel kontrollis kohus hageja nõude

põhjendatust ja rahuldas hageja nõude. Maakohtu otsuse punktis 6 on üksnes kirjas, et

tuvastatud on, et kriminaalasjas 1-20-1041 on Alar Seppern (pankrotis) tunnistatud mh süüdi

maksukuriteos (KarS § 3891 lg 1) ja hageja avalik-õiguslik nõudeavaldus on jäetud läbi

vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Muud nõude põhjendatuse seisukohast tuvastuslikud ja

õiguslikud põhjendused kohtuotsuses puuduvad.

Best Building OÜ (pankrotis) maksukohustuse kohta koostati kriminaalasja nr 16930000112

raames 17.04.2019 maksuarvestus nr 12.2-4/012320-2 perioodide 2016 jaanuar kuni 2017

märts käibemaksu, tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kohta. Valdavas osas

tugineb hageja nõudeavaldus kriminaalmenetlusse KrMS § 381 lg 2 alusel esitatud avalik-

õiguslikul nõudeavaldusel, mis põhineb omakorda Best Building OÜ (pankrotis)

maksudeklaratsioonides deklareerimata maksukohustustel.

Maakohus tuvastas, et hageja KrMS § 381 lg 2 nõudeavaldus jäeti kriminaalasjas 1-20-1041

läbi vaatamata. Seega puudub hageja KrMS § 381 lg 2 nõudeavalduse lahendamise kohta

kriminaalasjas otsus, millega oleks hageja vastav avalik-õiguslik rahaline kohustus kindlaks

määratud ja mille alusel avalik-õiguslik rahaline nõue oleks sissenõutav.

Kostja ei vaidlusta, et pankrotimenetlusse saab esitada avalik-õiguslikku nõuet, kuid leiab, et

avalik-õiguslik nõue saab tugineda vaid haldusaktile. KrMS § 381 lg 2 ei kaotaks oma eesmärki,

kui haldusorgan peaks vaatamata kriminaalmenetlusele viima läbi maksumenetlust ja määrama

tasumata maksud kindlaks haldusaktiga. KrMS § 381 lg 2 kehtestamisel on seadusandja vastava

võimalusega arvestanud ja selgitanud, et sama nõuet hiljem haldusmenetluses esitada ei saa –

välja arvatud juhul, kui nõue jäetakse mingil põhjusel kriminaalmenetluses läbi vaatamata. Kui

kriminaalmenetluses jäeti maksuhalduri nõue läbi vaatamata, tulnuks tal viivitamata esitada

oma nõue haldusmenetluses ja haldusaktiga.

KrMS § 381 lg 2 alusel nõudeavalduse esitamine on võimalik vaid kriminaalmenetluses.

Riigikohtu 12.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-14 on antud vaidluses asjakohane.

Maakohtu otsusest ei nähtu kohtu sisulist hinnangut pankrotiasjas esitatud hagiavaldusele.

Hagiavalduse punktis 2.1.1.6 märgib hageja, et hagi esitamise hetkega ei ole avalik-õiguslikus

nõudeavalduses esitatud maksunõudeid kohtu poolt välja mõistetud. Sisuliselt esitas hageja

pankrotimenetluses tunnustamiseks tingimusliku nõude, mille olemasolu sõltub selle

kindlaksmääramisest kriminaalmenetluses. Hageja nõuet kriminaalmenetluses läbi ei vaadatud.

Hageja ei ole hagi aluseks olevat nõuet muutnud pärast seda, kui maakohus jättis 19.04.2021

otsusega hageja avalik-õigusliku nõudeavalduse kriminaalasjas läbi vaatamata.

Kohtuistungil vaidles kostja esindaja hageja nõudele sisuliselt vastu ja tõi välja, et kohustused,

mille täitmist kostjalt nõutakse, on juriidilise isiku maksukohustused, mitte kostja kui eraisiku

maksukohutused. Hageja esindaja sellele vastu ei vaielnud.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) on nõude õiguslik alus PankrS § 106 lg 1, millele maakohus kohtuotsuses selgelt viitas.

Nõude põhjendatuse pidi kohus välja selgitama ja lahendama PankrS § 106 lg 1 alusel asja

sisulisel arutamisel, mida maakohus ka tegi. Maakohus ei rahuldanud hagi pelgalt menetluslike

sätete alusel, vaid lähtus konkreetse vaidlusega seotud õigusaktidest. Maakohus pidi lähtudes

PankrS § 106 lg-st 1 välja selgitama, kas kriminaalmenetluses esitatud avalik-õiguslikku

nõudeavaldust sai esitada pankrotimenetluses ning seeläbi Alar Sepperni (pankrotis)

pankrotimenetluses nõuet tunnustada.

2) mõisteti Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1041 Alar

Seppern (pankrotis) süüdi KarS § 389 lg 1 alusel. Alar Sepperni (pankrotis) vastu esitatud

avalik-õigusliku nõudeavalduse aluseks olevad faktilised asjaolud on läbi vaieldud mitmes

kohtuastmes, st avalik-õigusliku nõudeavalduse aluseks olevad tehiolud kattuvad täielikult

kriminaalmenetluses tuvastatud ja tõendatud faktiliste asjaoludega.

Alar Sepperni (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael ning Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) sõlmisid kompromissi, millega Alar Sepperni (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael

tunnustas maksuhalduri nõuet. Tartu Ringkonnakohus kinnitas 06.02.2023 kohtumääruses, et

pankrotihalduri ja hageja vahel sõlmitud kompromissiga sai vaidlustatud nõude

pankrotimenetluses tunnustatuks. Kompromissi kinnitamisega pidas ringkonnakohus

maksuhalduri avalik-õiguslikust nõudeavaldusest tulenevat nõuet lubatavaks. Maksuhalduri

esitatud avalik-õiguslikust nõudeavaldusest tuleneva nõude olemasolu ja põhjendatust tõendab

kriminaalasjas nr 1-20-1041 jõustunud kohtuotsus.

3) hageja ei nõustu, et kriminaalmenetluses maksuhalduri nõude läbivaatamata jätmise tõttu

tulnuks tal viivitamata esitada oma nõue haldusmenetluses ja haldusaktiga. Juhul kui

maksuhalduri läbi viidav maksumenetlus lõppeks haldusakti andmisega, siis tooks see

tõenäoliselt kaasa olukorra, kus pankrotimenetluses mööduks nõude esitamise tähtaeg.

Olukord, kus maksuhaldur on esitanud kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõudeavalduse

ning isiku suhtes kuulutatakse välja pankrot, kuid maksuhalduri nõue jäetakse PankrS § 43 lg

2 alusel läbi vaatamata ning pankrotimenetluses ei saaks avalik-õiguslikku nõudeavaldust

esitada, tähendaks sisuliselt, et maksuhalduril ei olekski võimalik nõuet pankrotivõlgniku vastu

esitada. Kirjeldatud olukorras kaotaks PankrS § 93 lg 1 oma mõtte.

Maksumenetluse läbiviimise ja haldusakti andmise eelduseks on juriidilise isiku õigusvõime

olemasolu. Juriidilise isiku suhtes ei saa koostada maksuotsust, kui viimane kustutatakse

äriregistrist, mis omakorda välistab vastutusotsuse koostamise solidaarselt vastutava füüsilise

isiku suhtes. Pärast kriminaalasjas kohtuotsuse väljakuulutamist ning selle jõustumist ei ole

võimalik tagada juriidilise isiku püsimajäämist äriregistris. Eelkirjeldatu võiks viia olukorrani,

kus ei ole võimalik maksumenetlust läbi viia ning seega oleks välistatud ka vastutusotsuse

koostamine. See võtaks võimaluse haldusaktist tuleneva nõude esitamiseks pankrotimenetluses,

mis oleks omakorda vastuolus maksuhaldurile pandud kohustusega sisse nõuda maksuvõlad

(MKS § 10 lg p 3).

4) Riigikohtu 12.05.2015 otsuses asjas nr 3-2-1-82-14 käsitleti olukorda, kus maksuhaldur

koostas maksuotsuse (MKS § 95 lg 1) või MKS § 129 lg 1 kohaselt maksuvõla tasumise

korralduse ning haldusakt koostati haldusmenetluse regulatsiooni järgides. Avalik-õigusliku

nõudeavalduse regulatsioon jõustus 01.01.2017 ehk pärast Riigikohtu 12.05.2015 otsuse

tegemist. Riigikohtu otsuses ei käsitleta olukorda, kui maksuhaldur on pankrotimenetluses

esitanud

nõudeavalduse

osana

ka

kriminaalmenetlusse

esitatud

avalik-õigusliku

nõudeavalduse. Viidatud lahend ei ole seega asjakohane.

5) on väär kostja seisukoht, et kohus ei hinnanud sisuliselt pankrotiasjas esitatud hagiavaldust.

Hagiavalduse arutamiseks toimus kohtuistung, kus osapooled said enda seisukohti esitleda.

Maakohus hindas sisuliselt osapoolte seisukohti ja tõendeid. Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2022

kohtuotsusega asjas 1-20-1041 mõisteti süüdi ka Olga Kron. Maksu- ja Tolliamet esitas Olga

Kroni suhtes samadel asjaoludel ning alustel solidaarselt Alar Sepperniga (pankrotis) avalik-

õigusliku nõudeavalduse. Avalik-õiguslik nõudeavaldus esitati nii Best Building OÜ

(kustutatud), Alar Sepperni (pankrotis) kui Olgai Kron suhtes ühes menetlusdokumendis.

Viidatud kriminaalasjas mõisteti Olga Kronilt välja avalik-õiguslik nõue kogusummas 233

890,88 eurot, millele lisandus intress. Seega ei ole õige, et kriminaalmenetluses avalik-

õiguslikust nõudeavaldusest tuleneva nõude olemasolu ei tuvastatud.

6) hageja ei nõustu, et kohustused, mille täitmist nõutakse, on juriidilise isiku, mitte eraisiku

maksekohustused. Tegemist on solidaarkohustustega. Avalik-õiguslikus nõudeavalduses palus

maksuhaldur määrata kindlaks ja mõista välja solidaarselt Best Building OÜ (kustutatud)

maksukohustused Alar Seppernilt (pankrotis). MKS § 41 lg 1 sätestab, et isik, kes on süüdi

mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema

poolt

toime

pandud

kuriteo

tagajärjel

tekkinud

maksuvõla

eest

solidaarselt

maksukohustuslasega. Tulenevalt MKS § 41 lg-st 3 ei ole avalik-õigusliku nõudevalduse

esitamise eelduseks põhivõlgniku õigusvõime olemasolu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt

tuleb muuta (täiendada) maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

7.1. Asja materjalide kohaselt on hageja (maksuhaldur) esitanud kriminaalmenetluses avalik-

õigusliku nõudeavalduse kostjalt nõutava maksukohustuse kindlaksmääramiseks summas

237 257,13 eurot, millele lisandub sellelt nõudelt arvestatav intress. Samuti esitas hageja samas

suuruses nõude selle tunnustamiseks kostja pankrotimenetluses, millele esitas vastuväite

võlgnikust kostja.

Kostja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et pankrotimenetluses esitatud

nõudeavaldus saab põhineda kas maksuotsusel või muul maksukohustust tekitaval haldusaktil,

kuid mitte tuleneda avalik-õiguslikust nõudeavaldusest, mis ei ole haldusakt. Seetõttu ei ole

võimalik pankrotimenetluses nõudeavaldust tunnustada, kui see põhineb kriminaalmenetluses

esitatud avalik-õiguslikul nõudeavaldusel.

Maakohus on asunud põhjendatud seisukohale (vt maakohtu otsuse p-d 7-9), et kostja

eelmärgitud seisukoht on ekslik. KrMS § 381 lg 2 viimase lause kohaselt avalik-õigusliku

nõudeavalduse esitamine kriminaalmenetluses välistab sama nõude maksmapaneku muus

menetluses, välja arvatud juhul, kui taotlus jäetakse kriminaalmenetluses läbi vaatamata.

Puudub vaidlus, et kriminaalasjas nr 1-20-1041 on Viru Maakohtu 19. aprilli 2021 jõustunud

otsusega jäetud hageja avalik-õiguslik nõudeavaldus kostja vastu PankrS § 43 lg 2 alusel läbi

vaatamata.

Asja materjalidest nähtub, et kriminaalmenetlusse esitati avalik-õiguslik nõudeavaldus

29.03.2017 (täpsustati 13.05.2019) ning juhul, kui ei oleks välja kuulutatud kostja pankrotti,

oleks eelduslikult hageja nõue rahuldatud kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega. Kostja on

apellatsioonkaebuse p-s 2.6.2 nõustunud, et sellisel juhul piisanuks nõude rahuldamiseks KrMS

§ 381 lg 2 kohasest avalik-õiguslikust nõudeavaldusest ja mitte haldusaktist. Samas ei ole kostja

põhjendanud, miks peaks praeguses menetluses nõude rahuldamise eelduseks olema haldusakt

ja mitte avalik-õiguslik nõudeavaldus.

Õige on ka see maakohtu seisukoht, et avalik-õigusliku nõudeavalduse vaidlustamise kontekstis

ei oma praegusel juhul tähtsust Riigikohtu 12. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-14.

Nimetatud otsuses selgitas Riigikohus, kuidas peaks toimuma maksuotsuste või maksuvõla

tasumise korralduste (haldusakti) vaidlustamine olukorras, kus võlgniku suhtes kuulutatakse

välja pankrot. Kriminaalmenetluses esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus selliseks

haldusaktiks ei ole. Seega ei välista KrMS § 381 lg-s 2 nimetatud avalik-õigusliku

nõudeavalduse esitamine kriminaalmenetluses sama nõude esitamist pankrotimenetluses.

PankrS § 93 lg-st 1 tuleneb, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et Tartu Ringkonnakohus on 16. veebruari

2021 jõustunud määruses samas tsiviilasjas tuvastanud, et kriminaalmenetluses esitatud avalik-

õiguslik nõudeavaldus, mis on kriminaalmenetluses jäetud läbi vaatamata seoses võlgniku

pankroti väljakuulutamisega, tuleb esitada haldurile ning vaidluse korral peab kohus otsustama

selle tunnustamise PankrS § 106 lg-s 1 ettenähtud korras.

7.2. Hagiavalduse kohaselt esitati Best Building OÜ käibedeklaratsioonides (KMD), tulu- ja

sotsiaalmaksu-,

kohustusliku

kogumispensioni

makse-

ja

töötuskindlustusmakse

deklaratsioonides (TSD) valeandmeid maksu ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil

järgnevalt:

-maksustamisperioodide

03.2016,

05.2016,

07.2016

kuni

01.2017

ja

03.2017

käibedeklaratsioonides (KMD) esitati valeandmeid, mille tulemusel jäi maksudena laekumata

128 038,85 eurot;

-maksustamisperioodide 01.2016 kuni 03.2017 maksudeklaratsioonides (TSD) esitati

valeandmeid, s.o jäeti deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulud 227 736,90 eurot ning

arvestamata ja tasumata tulumaksu 56 934,23 eurot;

-maksustamisperioodide 03.2016 kuni 03.2017 maksudeklaratsioonides (TSD) esitati

valeandmeid, s.o jäeti deklareerimata töötajatele tehtud maksustatavad väljamaksed 95 140,98

eurot, sotsiaalmaksu 31 648,77 eurot, kinnipeetud tulumaksu 17 269,03 eurot, kinnipeetud

kohustusliku kogumispensioni makseid 1143,36 eurot, kinnipeetud töötuskindlustusmakseid

1456,39 eurot ja tööandja töötuskindlustusmakseid 766,50 eurot, mille tulemusel jäi maksudena

laekumata 52 284,05 eurot.

Kokku jäi valeandmete esitamise tulemusel riigile maksudena laekumata 237 257,13 eurot.

MKS § 115 lg 1 järgi on arvestatud põhinõudelt 237 257,13 eurot intressi 0,06% päevas alates

tähtpäevaks tasumata maksusummalt kuni 12.01.2018 62 095,08 eurot.

Kostja oli ajavahemikul 18.01.2010-02.05.2017 Best Building OÜ (pankrotis) juhatuse liige

ning ta oli kohustatud täitma ÄS-st ja MKS-st tulenevaid juhatuse liikme kohustusi.

ÄS § 180 lg 1 ja § 183 kohaselt vastutab juhatuse liige äriühingu juhtimise ja esindamise ning

raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest.

Vastavalt MKS § 8 lg-s 1 sätestatule on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja

kohustatud korraldama esindatava käesolevast seadusest, maksuseadusest ja käesoleva seaduse

§ 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste kohustuste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvelt. MKS

§ 3 lg 4 p 1 näeb ette, et käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka

kogumispensioni maksu ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või

töötukindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. MKS § 40 lg 1 kohaselt, kui seaduslik

esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt

maksukohustuslasega. Lisaks sätestab MKS § 41 lg 1, et isik, kes on süüdi mõistetud

karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema poolt

toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

Riigikohus on 19. detsembri 2013 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-37-13 asunud seisukohale, et

MKS § 8 lg-st 1 ja § 40 lg-st 1 tulenevalt peavad juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla

sissenõudmiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on rikkunud oma

kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse

seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja

täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

Viru Maakohtu 19. aprilli 2021 jõustunud otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1041 tunnistati

kostja mh süüdi KarS § 3891 lg 1 järgi, s.o maksuhaldurile valeandmete esitamise eest maksu-

ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, mille tõttu jäi riigile maksudena laekumata

233 890,88 eurot (128 038,85+56 934,23+48 917,80). Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis,

jäeti tsiviilhagi seoses kostja pankroti välja kuulutamisega läbi vaatamata. Nimetatud Viru

Maakohtu 19. aprilli 2021 jõustunud otsus on käsitletav kirjaliku tõendina TsMS § 229 lg 2

tähenduses ning sellega on tõendatud kostjalt kui äriühingu juhatuse liikmelt äriühingu

maksuvõla sissenõudmise eeldused (kostja Best Building OÜ juhatuse liikmena on rikkunud

tahtlikult kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste

ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine, mis tõi kaasa maksuvõla).

Hagiavalduse p 2.1.3.3.1 (I kd, tl 13) kohaselt jättis Best Building OÜ riigile maksmata tööjõu

makse kokku 52 284,05 eurot, sh kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makseid 1143,36

eurot, kinnipeetud töötuskindlustusmakseid 1456,39 eurot ja tööandja töötuskindlustusmakseid

766,50 eurot, s.o kokku 3366,25 eurot. Nimetatud summa, s.o 3366,25 euro, osas ei ole kostjat

Viru Maakohtu 19. aprilli 2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1041 süüdi tunnistatud. Samas

on hageja tõendanud, et ka nimetatud summa osas on kostja rikkunud maksukorralduse

seadusest ja maksuseadustest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi (vt hagiavalduse p-d

2.1.3.3.1-2.1.3.3.5, I kd tl 13-14; I kd tl 154-175, I kd tl 176-191, I kd tl 192-II kd tl 23, II kd

tl 24-25).

Lisaks tõendavad hageja nõuet 294 272,53 eurot hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid

(tõendite loetelu I kd, tl 16-17).

Kuigi kostja vaidles hageja nõudele vastu, ei esitanud ta maakohtule ühtegi sisulist põhjendust

ega tõendit, millest nähtuks, et hagiavalduses esiletoodud kostja poolsed erinevate

maksuseaduste sätete rikkumised ning hagiavaldusele lisatud tõendid oleksid põhjendamatud

ning välistaksid hageja nõude tunnustamise.

Iseenesest õige on see kostja väide, et maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi ja viiteid

õigusnormidele,

mille

alusel

hageja

nõue

kostja

pankrotimenetluses

tunnustati.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi nimetatud osas ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lg-s 8

ettenähtud nõuetele, ei anna see alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohus muudab (täiendab) käesolevas punktis maakohtu otsuse põhjendusi TsMS

§ 657 lg 1 p 21 alusel ning on seisukohal, et kokkuvõttes on maakohus põhjendatult tunnustanud

PankrS § 106 lg 1 alusel hageja nõuet 294 272,53 eurot kostja pankrotimenetluses II

rahuldamisjärgu nõudena.

8. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)