1-24-1669/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-1669

Kohtunik

Mairi Heinsalu

Kohtuistungi sekretär

Irene Valge

Tõlk

Katrin-Jana Aavingu

Kriminaalasi

Artjom Komissarov süüdistuses KarS § 4231 järgi

kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi

Prokurör

Urmo Paal

Süüdistatav

Artjom Komissarov

isikukood: 38903110226; xxx kodakondsus; elukoht:

xxx; emakeel: xxx keel; xxx; xxx; kriminaalkorras

karistatud, viimati 20.03.2023 Harju Maakohtu otsusega

KarS § 4231 järgi vangistusega 3 kuud ja 1 päev, KarS §

65 lg 2 alusel 8 kuud ja 5 päeva vangistust, karistus

täidetud 24.11.2023.

Kahtlustatavana kinni peetud 08.02.-09.02.2024 ja

16.03.2024 kell 15:24.

Kaitsja

Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 2565 lg 1 p 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Artjom Komissarov KarS § 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise

eest ja mõista talle karistuseks vangistus 8 kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mis

teeb karistuseks vangistuse 5 kuud ja 10 päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 08.02.2024-09.02.2024, s.o 2

päeva karistusaja hulka, mis teeb kandmata karistuseks vangistus 5 kuud ja 8 päeva.

4. Ärakandmata karistuse algust lugeda KarS § 68 lg 1 alusel alates Artjom

Komissarovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 16.03.2024.

5. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada Artjom Komissarovi suhtes tõkendit vahistamine

ning vahistada Artjom Komissarov kohtuotsuse kuulutamisel. Tõkend tühistada

kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb

tähtaeg saabub varem.

6. Asitõend – mootorsõiduk, xxx registreerimismärgiga xxx (asub Tallinnas Rahumäe

tee 6/1 asuvas politsei parklas), tagastada sõiduki omanikule või tema poolt volitatud

isikule.

7. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista

Artjom Komissarovilt riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega

kaasnevast sundrahast 1230 eurost ½, s.o 615 eurot ja kaitsjatasu summas 241,56

eurot, mis teeb kokku 856,56 eurot.

8. Joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud menetluskulud summas 124 eurot jätta riigi

kanda.

9. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud summas 856,56 eurot

tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt summas

71,38 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB

PANK AS-is EE351010052031000004, SWEDBANK AS-is EE522200221013264447,

LUMINOR BANK AS-is EE401700017002872300, LHV PANK AS-is

EE957700771001523585 ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700008800

ja selgitus „Artjom Komissarov, kriminaalasi 1-24-1669, menetluskulud.“

Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud

jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse

seadustiku järgses täitemenetluses.

10. Otsuse koopia anda süüdistatavale ja edastada prokurörile ning Tallinna Vanglale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust

vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale

kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate

esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja kriminaalkantseleis 15 päeva jooksul alates apellatsiooni teate esitamisest.

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia

kätteandmisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse

vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi

sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kriminaalkantseleis 15 päeva jooksul alates menetluskulude vaidlustamise teate esitamisest.

Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

Artjom Komissarovit süüdistatakse selles, et tema, isikuna keda on karistatud Harju

Maakohtu 17.09.2021 otsusega KarS § 4231 järgi (juhtis 15.05.2020, 10.09.2020 ja

12.03.2021, kandis vangistust 12.03.2021 kuni 14.04.2022) ja Harju Maakohtu 20.03.2023

otsusega KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest

(juhtis 18.11.2022, kandis vangistust 18.11.2022 kuni 24.11.2023), juhtis tahtlikult uuesti, s.o.

süstemaatiliselt 01.02.2024 kella 02:41 ajal Harjumaal Viimsi vallas Paevälja tee 15 juures

mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust.

Seejärel juhtis tahtlikult uuesti, s.o. süstemaatiliselt 08.02.2024 kella 23:37 ajal Tallinnas Sõle

tänaval, Madala tänava ja Kopli tänava vahel, suunaga Madala tänava poole mootorsõidukit

xxx registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Seejärel juhtis tahtlikult uuesti, s.o. süstemaatiliselt 16.03.2024 kella 15:15 ajal Tallinnas

Mustakivi teel, Tähesaju tee ja Linnamäe tee vahel, suunaga Linnamäe tee poole

mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 nõuet.

LS § 94 lg 1 (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud

või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud( nõudeid.

Seega pani Artjom Komissarov toime süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, s.o KarS § 423¹ järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

MENETLUSE KÄIK

Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 18. märtsil 2024 Harju Maakohtule menetlemiseks

kiirmenetluse korras lühimenetluse sätete järgi kriminaalasja, kus on esitatud süüdistus

Artjom Komissarovile KarS § 423¹ järgi.

Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 18. märtsil 2024. Süüdistatav tunnistas ennast

temale esitatud süüdistuses süüdi ning kahetses toime pandud tegusid. On nõus tegema

üldkasulikku tööd. Vangi ei taha minna, sest praegune elukaaslane ootab last (xxx). Tal on

veel xxx last eelmise elukaaslasega.

Prokurör taotles Artjom Komissarovi süüditunnistamist KarS § 423¹ järgi ja tema karistamist

vangistusega 8 kuud, mida lühimenetluse sätete alusel vähendada kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg 08.02.2024 kuni

09.02.2024, s.o 2 päeva lugeda karistusaja hulka, mis teeb kandmata karistuseks 5 kuud ja 8

päeva vangistust. Et isikul oleks võimalik oma asjad korda ajada, siis oleks võimalik minna

karistust kandma kutsega. Või teine võimalus, et kohaldada tõkendit vahistamine ja karistuse

kandmise alguseks lugeda isiku kinnipidamine 16. märtsil. Kuivõrd tema puhul esinevad ka

vahistamise alused ehk jätkuv kuritegude toimepanemise oht, siis mõistlikum lahendus oleks

täna asuda karistust kandma ja karistuse kandmise alguseks lugeda 16. märts. Süüdistatavalt

tuleb menetluskulud, s.o pool II astme kuriteo sundrahast ja kaitsetasud välja mõista. Joobe

tuvastamise kulud jätta riigi kanda, kuna joovet ei tuvastatud.

Artjom Komissarovi kaitsja selgitas, et tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas vaidlust ei ole.

Isik on süüd tunnistanud ja kahetsenud. Antud juhul on võimalik anda isikule viimane

võimalus asuda õiguskuulekale teele. On ise siin avaldanud, et on vist ka sõltuvusprobleem ja

on ilmselgelt arvatav, et kuidagi aitab lahendada seda kriminaalhoolduse järelevalve. Lisaks

avaldas, et elukaaslane ootab last, mis on ka oluline, et peab olema vabaduses. Ta on vajalik

just vabaduses, mitte vanglas. Enne seda tal ei ole olnud perekonda, nüüd on tal elukaaslane,

kes ka veel ootab last. Tal on mitteametlik töö ehk siis teenib raha. Toetab oma xxx last.

Antud juhul on võimalik vangistus asendada ÜKT-ga. Prokuröri taotletud karistus on üle

keskmise määra, mis ei vasta kohtupraktikale. Palub isikut mitte vahistada ja isik saalist

vabastada, et tal oleks võimalik tulla karistust ise kandma ehk siis kutsega.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud

kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud.

Episood 01.02.2024

Kahtlustatav Artjom Komissarovi ütluste (tl 42-43) kohaselt tunnistab ta oma süüd ja

kahetseb puhtsüdamlikult. Selgitab, et tal ei ole juhtimisõigust kunagi olnud ning teda on ka

varem karistatud juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Võttis 01.02.2024 tuttava D

Ii xxx ja pidi ühe naise ära viima Maardust Viimsi. Olid juba peaaegu kohal, kui politsei

peatas sõiduki. Talle tehti väärteoprotokoll, sõiduk pargiti ümber ja tema lasti koju.

Tunnistaja politseiametniku K A ütluste (tl 63) kohaselt peatas ta 01.02.2024 kella 02:41 ajal

Harjumaal Viimsi vallas Paevälja tee 15 juures mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx.

Sõidukit juhtis Artjom Komissarov. Isik tunnistas oma süüd ja kahetses. Ka sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 62) nähtub, et Artjom Komissarov kõrvaldati sõiduki

juhtimiselt 01.02.2024, kuna tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus.

Seega on tõendamist leidnud, et Artjom Komissarov juhtis 01.02.2024 kella 02:41 ajal

Harjumaal Viimsi vallas Paevälja tee 15 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Episood 08.02.2024

Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 38-40) nähtub, et Artjom Komissarov peeti

kahtlustatavana kinni 08.02.2024 kell 23:37 Tallinnas Madala tänaval, kuna tal puudus

juhtimisõigus. Kahtlustatav Artjom Komissarovi ütluste (tl 42-43) kohaselt tunnistab ta oma

süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult. 08.02.2024 palus D I tal Maardusse sõita, kuna tal endal

jalg valutas. Ta jõudis sõita 500 meetrit, kui politsei nad kinni pidas. Selgus, et autol puudus

tehnoülevaatus. Tema pandi puhuma ja tulemuseks oli 0. Talle tehti narko kiirtest, mis näitas

midagi, kuid täpsemalt ei tea. Ta oli tarvitanud amfetamiini 5 päeva tagasi. Siis kõrvaldati ta

juhtimiselt, teised autos olnud inimesed lasti koju ja tema viidi Ravi tn haiglasse proove

tegema. Siis ütlesid politseinikud, et ta on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud ja viidi KPK-

sse.

Ka tunnistaja politseiametnik J M ütluste (tl 45-46) kohaselt peeti mootorsõiduk xxx

registreerimismärgiga xxx kinni 08.02.2024 ja selgus, et seda juhtinud isikul Artjom

Komissarovil puudus juhtimisõigus. Ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 53)

nähtub, et Artjom Komissarov kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 08.02.2024, kuna tal puudub

mootorsõiduki juhtimisõigus.

Seega on tõendamist leidnud, et Artjom Komissarov juhtis 08.02.2024 kella 23:37 ajal

Tallinnas Sõle tänaval, Madala tänava ja Kopli tänava vahel, suunaga Madala tänava poole

mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust.

16.03.2024 episood

Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 4-8) kohaselt peeti Artjom Komissarov

kahtlustatavana kinni 16.03.2024 kell 15:24 Tallinnas Tähesaju tee 33 juures, kuna ta juhtis

mootorsõidukit xxx reg.nr xxx ilma juhtimisõigust omamata. Kahtlustatav Artjom

Komissarovi ütluste (tl 19-21) kohaselt tunnistab ta oma süüd ning kahetseb. Selgitab, et ta

sõitis ehituspoodi, kui nägi, et politseinikud hakkasid talle järele sõitma ja andsid

peatumismärguande. Ta ei peatunud, vaid püüdis politsei eest ära sõita, aga see ei õnnestunud.

Ta ehmatas ära ja tõesti ei taha tagasi vanglasse minna. Sõitis oma tüdruksõbra autoga, kes ei

teadnud, et tal juhtimisõigus puudub.

Ka tunnistaja politseiametnik S K ütluste (tl 12-13) kohaselt nägi ta, kuidas mootorsõiduk

Xxx Xxx reg.nr xxx ületas Tähesaju tee foori punase tulega. Kell 15.15 anti sõidukile

peatumismärguanne, mida juht eiras ja hakkas kiirendama ja sõiduridade vahel sõeluma.

Sõiduk suundus Narva mnt poole, sealt keeras Priisle teele, edasi keeras Ussimäe teele,

seejärel keeras Linnamäe teele ja sealt Mustakivi teele. Mustakivi teelt mööda kõnniteed

sõiduk keeras Tähesaju tee 33 Toyota Elke esinduse parklasse. Seal sõiduk jäi seisma ja

sõiduki juhi kohalt jooksis välja Tondiraba pargi suunas isik, kes saadi kätte Tondiraba pargis.

Sõidukijuhiks osutus Artjom Komissarov. Selgus, et isikul puudub juhtimisõigus ja et teda on

see aasta juba 2 korda kõrvaldatud juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest.

Ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 16) nähtub, et Artjom Komissarov kõrvaldati

sõiduki juhtimiselt 16.03.2024, kuna tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus.

Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav juhtis 16.03.2024 kella 15:15 ajal Tallinnas

Mustakivi teel, Tähesaju tee ja Linnamäe tee vahel, suunaga Linnamäe tee poole

mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust.

LS § 94 lg 1 kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või

kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud.

Detailandmete päringu väljatrükist (tl 14) nähtub, et Artjom Komissarov ei oma kehtivaid

juhilubasid ning ei ole neid ka kunagi omanud. Samuti nähtub Harju Maakohtu 17.09.2021 (tl

67-69) ja 20.03.2023 otsustest (tl 25-27), et Artjom Komissarovit on KarS § 4231 järgi

karistatud.

Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Artjom Komissarov isikuna, keda on

karistatud Harju Maakohtu 17.09.2021 otsusega KarS § 4231 järgi ja Harju Maakohtu

20.03.2023 otsusega KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta

juhtimise eest, juhtis uuesti 01.02.2024 kella 02:41 ajal Viimsi vallas Paevälja tee 15 juures

mootorsõidukit Xxx Xxx (reg.nr xxx); juhtis uuesti 08.02.2024 kella 23:37 ajal Tallinnas Sõle

tänaval mootorsõidukit Xxx Xxx (reg.nr xxx) ning juhtis uuesti 16.03.2024 kella 15:15 ajal

Tallinnas Mustakivi teel mootorsõidukit Xxx Xxx (reg.nr xxx) omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1

nõuet. Kuna vähem kui kahe kuu jooksul juhtis isik 3 korda mootorsõidukit omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tegu mootorsõiduki süstemaatilise

juhtimisõiguseta juhtimisega.

Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt on süütegu toime pandud teadlikult ja

tahtlikult. Süüdistatav teadis, et tal puudub juhtimisõigus ning et tal ei ole juhtimisõigust

kunagi olnudki. Samuti teadis süüdistatav ka seda, et teda on varem korduvalt

juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest juba karistatud, s.h ka reaalse vangistusega.

Seega on süütegu toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega Artjom Komissarov pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi

kvalifitseeritava teo.

KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 4231 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud

karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne

süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik

kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Maksukohuslaste registri väljatrükist (tl 16) nähtub, et MTA andmetel oli Artjom

Komissarovi deklareeritud tulu peale tulumaksu mahaarvamist 2023 aastal 5 eurot.

Kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohaselt (tl 17) on Artjom

Komissarovi keskmise päevasissetuleku suurus 0 eurot. Süüdistatava karistusregistri

andmetest (tl 22-24) nähtub, et tal on 3 kehtivat kriminaalkaristust (s.h liiklusalaste kuritegude

eest) ja nende eest on mõistetud karistuseks vangistus. Lisaks sellele on isikut karistatud ka

väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Seega nähtub

süüdistatava karistusandmetest, et rahalise karistuse määramine ei ole võimalik juba põhjusel,

et rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata ja rahaline mõjutamine

oodatud eesmärki ei ole saavutanud. Ka senised karistused vangistuse näol ei ole

süüdistatavale oodatud mõju avaldanud ning süüdistatav jätkab samalaadset õigusvastast

käitumist. Kuivõrd süüdistataval on rahalised kohustused tasumata rahatrahvide näol, siis uue

rahalise kohustuse määramine rahalise karistusena ning sellele lisanduvad menetluskulud

suurendaks veelgi süüdistatava rahalisi kohustusi riigi ees ning muudaks süüdistatava

maksejõuetuks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine on välistatud

ning seda nii selle karistuse täitmise võimatuse tõttu kui ka seetõttu, et uue samalaadse süüteo

toimepanemine ei saa hakata isiku olukorda kergendama kergamaliigilise karistuse

mõistmisega olukorras, kus ka raskemaliigiline karistus ei ole oodatud mõju avaldanud.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Hinnates Artjom Komissarovi süü suurust KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo

toimepanemisel, osutab kohus, et käesoleval juhul on isik lühikese ajavahemiku, s.o 1,5 kuu

jooksul toime pannud 3 episoodi. Viimases episoodis on süüdistatav kinni peetud, kuna ta

ületas ristmiku punase fooritulega ning proovis politsei eest põgeneda. Kohtu hinnangul, juhul

kui isik on kriminaalasja esemeks oleva teoga rikkunud ka muid õigusnorme, tuleb tema süüd

reeglina hinnata keskmisest suuremaks. Arvestades eeltoodud asjaolusid, s.h episoodide

rohkust, on kohtu arvates Artjom Komissarovi süü hinnatav üle keskmise suurena.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav

on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja süüdistatav avaldas kahetsust ka

kohtuistungil. Seega peab kohus võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta,

kuid tulenevalt süüdistatava karistusandmetest ja menetletavas kriminaalasjas tuvastatud

asjaoludest, ei muuda avaldatud kahetsus olematuks süüdistatava süsteemset õigusvastast

käitumist. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei

tuvastanud.

Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kui isiku käitumisele pole senised

karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada

keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra,

vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (RK otsus 3-1-1-58-13). Käesoleval juhul on aga

süüdistatava süü üle keskmise suur.

Süüdistatava karistusregistri andmetest nähtuvalt on teda karistatud Harju Maakohtu

17.09.2021 otsusega KarS § 4231 järgi (juhtis 15.05.2020, 10.09.2020 ja 12.03.2021, kandis

vangistust 12.03.2021 kuni 14.04.2022) ja Harju Maakohtu 20.03.2023 otsusega KarS § 4231

järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest (juhtis 18.11.2022, kandis

vangistust 18.11.2022 kuni 24.11.2023). Seega eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt peab

kohus vajalikuks isikule mõista karistuse üle sanktsioonimäära keskmise määra, kuna senised

karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatavas on vaja kinnistada keelunormi

kehtivust. Seda enam, et eelmise Harju Maakohtu 20.03.2023 otsusega mõisteti isikule vaid 1

episoodi eest karistuseks 5 kuud (mida vähendati kolmaniku võrra, s.o 3 kuud ja 10 päeva)

vangistust. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse süüdistatavat lausa 3 kuriteoepisoodi

toimepanemises. Seega leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada üle ettenähtud sanktsiooni

keskmist määra. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt teadmine, et süsteemselt liikluses

ohtlikult käituvad juhid (süüdistataval ei ole kunagi juhtimisõigust olnud, sõitis üle ristmiku

punase fooritulega, põgenes politsei eest, sõitis kõnniteel) liiklusest kõrvaldatakse ja

ühiskonnast eraldatakse, suurendab ka teiste liiklejate turvatunnet.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline

peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav

karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema

tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise

selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud

asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on

seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase

isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist

asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest

individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise

alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo

toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad

põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK otsus nr 3-1-1-40-04).

Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse

karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vastupidi, süüdlase isikuandmetest

nähtub, et süüdistatavat on samalaadsete liiklusalaste süütegude toimepanemise eest korduvalt

karistatud, kuid pärast karistuse kandmist on süüdistatav jätkanud samalaadset õigusvastast

käitumist. Seega ka varasemad vangistuslikud karistused ei ole sundinud süüdistatavat

loobuma uue süüteo toimepanemisest. Vähem kui 3 kuud peale viimase kohtuotsusega

määratud vangistuse ärakandmist (24.11.2023) jätkas süüdistatav samalaadset õigusvastast

käitumist, mis viitab sellele, et süüdistatav ei soovi aru saada oma teo keelatusest ja

tagajärgedest. Kohus leiab, et üha uute süütegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes

hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid peab raskendama seda. Seda enam, et isik

pani vaid 1,5 kuu jooksul toime 3 uut episoodi. Seega tuleb mõistetav karistus pöörata

täitmisele täies ulatuses.

KrMS § 130 lg 41 näeb ette eraldi aluse vabaduses viibiva süüdistatava vahistamiseks

kohtuotsuse tegemisel KrMS § 306 lg 1 p-s 9 nimetatud küsimust lahendades. Sellise

vahistamisaluse kehtestamise põhiseaduslikuks aluseks on põhiseaduse § 20 p 1 esimene

alternatiiv, mis lubab seaduses sätestatud juhtudel ja korras võtta isikult vabaduse

süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks. Sarnaselt KrMS § 130 lg-le 4 - kuid erinevalt näiteks

sama paragrahvi lõikest 2 - annab KrMS § 130 lg 41 kohtule õiguse võtta süüdistatav vahi alla

ilma prokuratuuri vahistamistaotluseta (vt RKKKm nr 3-1-1-94-12, p 14).

Viidatud lahendis on Riigikohus üheselt märkinud, et vabaduses viibiva süüdistatava

vahistamine KrMS § 130 lg 41 alusel on üldjuhul võimalik üksnes kohtuotsusega. KrMS §

130 lg 41 alusel on võimalik süüdistatav vahistada üksnes ühel alusel - talle mõistetud

vangistuse täitmise tagamiseks. Vangistuse täitmise tagamine tähendab sellise olukorra

vältimist, kus süüdistatav asub kohtuotsuse jõustumisel vangistuse kandmisest kõrvale

hoiduma, s.t ei ilmu KrMS § 414 lg-s 1 ette nähtud korras vanglasse ja läheb pakku. Seega

maakohus pidanuks selleks, et isik KrMS § 130 lg 41 alusel vahistada, ära näitama need

faktilised asjaolud, millest järeldub, et süüdistatav võib asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale

hoiduma.

Seega tulenevalt KrMS § 312 p-st 7 tuleb maakohtul isiku vahistamist põhjendada, näidata

need faktilised või süüdistatava isikust tulenevad asjaolud, mis on aluseks järeldusele, et

süüdistatav võib asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma (süüdistatava varasem

kõrvalehoidumine menetlusest, tema vähesed sotsiaalsed kontaktid Eestis, elukoha

puudumine vms). Seejuures süüdistatava karistamine vangistusega iseenesest tõkendi

kohaldamiseks alust ei anna.

Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb oht, et süüdistatav hakkab kõrvale hoidma talle

määratud vangistuslikust karistusest järgnevatel põhjustel. Tunnistaja politseiametnik A K

ütluste (tl 12-13) kohaselt nägi ta 16.03.2024, kuidas mootorsõiduk Xxx Xxx reg.nr xxx ületas

Tähesaju tee foori punase tulega. Kell 15.15 anti sõidukile peatumismärguanne, mida juht

eiras ja hakkas kiirendama ja sõiduridade vahel sõeluma. Sõiduk suundus Narva mnt poole,

sealt keeras Priisle teele, edasi keeras Ussimäe teele, seejärel keeras Linnamäe teele ja sealt

Mustakivi teele. Mustakivi teelt mööda kõnniteed sõiduk keeras Tähesaju tee 33 Toyota Elke

esinduse parklasse. Seal sõiduk jäi seisma ja sõiduki juhi kohalt jooksis välja Tondiraba pargi

suunas isik, kes saadi kätte Tondiraba pargis. Sõidukijuhiks osutus Artjom Komissarov.

Selgus, et isikul puudub juhtimisõigus ja et teda on see aasta juba 2 korda kõrvaldatud

mootorsõiduki juhtimiselt juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest.

Eeltoodud käitumine näitab üheselt, et süüdistatav proovis politsei eest kõigest väest

põgeneda, et vältida enda kinni pidamist. Kõigepealt, peale politsei poolt antud

peatumismärguannet (kell 15.15) kihutas süüdistatav mööda erinevaid tänavaid ja kihutamise

käigus sõitis lausa üle kõnnitee. Kui autoga põgenemine ei õnnestunud, peatas ta sõiduki ja

proovis eest ära joosta. Isik jooksis Tondiraba parki, kus ta lõpuks kätte saadi (kell 15.24).

Ehk isik tegi kõik, mis tema võimuses, et vältida politseile vahelejäämist, kuna ta teadis, et

teda ootab eest vangistuslik karistus. Ka süüdistatava ütlustest (tl 19-21) nähtub, et kuigi ta on

juba sama kuriteo eest 2 korda karistatud ja ka reaalset vangistust kandnud, ei taha ta enam

vangi tagasi minna (ei taha tõesti enam vanglasse tagasi minna). Süüdistatav ütles ka

kohtuistungil, et tal on nüüd 1 kuud rase elukaaslane ja võimalik sõbra kaudu tööle minna ja

et ta ei taha enam vangi minna. Seega esineb väga suur tõenäosus, et isik hakkab kõrvale

hoidma talle määratud vangistuslikust karistusest ja ei suundu vabatahtlikult karistust kandma.

Kohtu hinnangul on vältimatult vajalik isik kohtusaalis vahistada talle mõistetud

vangistuse täitmise tagamiseks, kuna esineb oht, et süüdistatav võib asuda kohtuotsuse

täitmisest kõrvale hoiduma.

Seega tuleb KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada Artjom Komissarovi suhtes tõkendit

vahistamine ning vahistada Artjom Komissarov kohtuotsuse kuulutamisel. Tõkend kuulub

tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest,

kumb tähtaeg saabub varem.

Kuivõrd Artjon Komissarov oli ajavahemikul 08.02.2024 kuni 09.02.2024, s.o 2 päeva

kahtlustatavana kinni peetud, tuleb nimetatud aeg KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja

hulka, mis teeb kandmata karistuseks vangistuse 5 kuud ja 8 päeva. Ärakandmata karistuse

algust lugeda KarS § 68 lg 1 alusel alates Artjom Komissarovi kahtlustatavana

kinnipidamisest, s.o alates 16.03.2024.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja §

2565 lg 2 alusel määratud kaitsja tasu 241,56 eurot ning teise astme kuriteos süüdimõistmisega

kaasnevast sundrahast 1230 eurost ½, s.o 615 eurot. Lisaks joobeseisundi tuvastamisega

kaasnenud menetluskulud 124 eurot.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade

tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude

väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu

resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et

menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku

positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku

laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku

seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga

eitada, kuna süüdistatavat on varem karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest.

Lisaks on süüdistatav eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka

sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda

kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava

vaba ja teadlik valik.

Joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud menetluskulud summas 124 eurot jätab kohus riigi

kanda, kuna joovet ei tuvastatud. Kõik ülejäänud menetluskulud tuleb süüdistatavalt välja

mõista.

Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ning mõistetava karistuse

liiki ja kestvust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda

menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3,

KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja

ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASITÕENDID

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja

kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse

lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud

kohtueelse menetleja juures.

Peale kuriteo toimepanemist on mootorsõiduk Xxx Xxx (registreerimismärgiga xxx) viidud

hoiule Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvasse politsei parklasse (tl 11). KrMS § 124 lg 3 alusel

tuleb sõiduki tagastada selle omanikule või tema poolt volitatud isikule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mairi Heinsalu

Kohtunik