Legislator Case Law & Legislation
2-23-13939/14 AI generated

2-23-13939/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-13939/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Sxxxxx Axxx on kohustatud alustama kava täitmisega alates 15.04.2024.a. Sxxxxx ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi esitada aruanne iga aasta aprilli

Legislator headnote

AI generated

2-23-13939/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Sxxxxx ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi esitada aruanne iga aasta aprilli

Keywords

AI generated
bank deposit satisfaction of claim reduction of helplessness allowance maximum sum mortgage financial hardship suspension of benefits
AI generated
2-23-15148/8
Kuulutada välja A. K. pankrot 26. jaanuaril 2024 kell 10.00 ning algatada A. K. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid
2-25-18079/6
Nimetada pankrotihalduriks Vladimir Kušmei (ik 37603192766 Ülikooli 2 Tartu 51003 Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 17.veebruar 2026.a kell 09:00 Tartus
2-24-5377/6
D I esitas kohtule 03.04.2024 maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2-23-3560/6
O. maksejõuetusavaldus Tsiviilasja number 2-23-3560 Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: Nimetada T. O. pankrotihalduriks Küllike Mitt (ikXXX Õpetaja 9a Tartu 51003 kyllike.mitt@haldur.just.ee tel 5053344).
2-24-17572/13
A.N. (avaldaja, võlgnik) esitas 20.11.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse (dtl 1- 12). Avaldaja taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt esitab avaldaja maksejõuetusavalduse, sest ta ei suuda enam oma kohustusi täita. Avaldaja hindab oma igakuiseks sissetulekuks keskmiselt 500 eurot ning oma igakuisteks väljaminekuteks keskmiselt 479 eurot. Avaldaja hindab oma kohustuste suuruseks 14 369,61 eurot. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale telefon hinnangulise väärtusega 130 eurot, televiisor hinnangulise väärtusega 50 eurot ja isiklikud riided ning jalanõud hinnangulise väärtusega 200 eurot. Muu oluline vara avaldajal puudub. 2. 26.11.2024 kohtunõudega (dtl 17-18) andis kohus võlgnikule võimaluse esitada vastuväiteid usaldusisiku kandidaadile ning palus täpsustada, kas võlgnik soovib maksejõuetusavalduse läbivaatamist kohtuistungil või kirjalikus menetluses. 3. 01.12.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 25) täpsustas avaldaja, et soovib maksejõuetusavalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Võlgnik vastuväiteid usaldusisiku kandidaadile ei esitanud. 4. Kohus võttis 12.12.2024 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Kristjan Aava (dtl 27-30). 5. Usaldusisik esitas 02.01.2025 kohtule võlgniku varaja võlanimekirja ja usaldusisiku aruande (dtl 33-106). Võlgniku varaja võlanimekirjast ja usaldusisiku aruandest kogumis nähtub alljärgnev.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-13939

Tsiviilasi

Sxxxxx Axxx avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Menetlustoiming

Võlgade ümerkujundamise kava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik:

Sxxxxa

Axxx

(isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxxxxxxx maakond,

Eesti; e-post xxxxxxxxxxx@gmail.com; tel xxxxxxx

Usaldusisik: Annika Rau (isikukood 48405176538; e-post

volanoustamine@gmail.com; tel 56620629).

Võlausaldajad:

1. OK Incure OÜ(registrikood: 11542046; Mustamäe tee

16, Kristiine linnaosa, Tallinn, 10617);

2. Bondora AS (registrikood: 11483929, A. H. Tammsaare

tee 47, Kristiine linnaosa, Tallinn, 11316);

3. Bigbank AS (registrikood:10183757, Riia tn 2, Tartu

linn, 51004, Tartumaa).

RESOLUTSIOON

Kinnitada Stella Arvi võlgade ümberkujundamise kava järgnevalt:

Võlausaldaja

nimi

(ärinimi / ees- ja

perekonna-nimi)

Kohustuse

kogu-

summa

Kohustuse

põhiosa

Kohust

use

täitmise

periood

Kohustuse

tasumise

sagedus

(kindel

kuupäev

kuus,

kvartalis)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamak-

sete arv /

suurus

Kohustus

e täitmise

summa

kokku

Kohustuse

rahulda-

mise määr

%-des

(kohustus

e täitmise

summa :

kohustuse

kogu-

summa

*100)

OK Incure AS

2597,44

1999,66

60 kuud

15.kuupäev

36/15,17

23/22,70

1/22,88

1089,66

41,95%

Bondora AS

4205,34

3629,75

60 kuud

15.kuupäev

36/27,47

23/41,21

1/41,18

1977,93

47,03%

Bigbank AS

1154,43

977,04

60 kuud

15.kuupäev

36/7,40

23/11,09

1/10,94

532,41

46,12%

KOKKU:

7.957,21

6.606,45

36/50,00

24/75,00

3.600,00

1. Sxxxxx Axxx on kohustatud alustama kava täitmisega alates 15.04.2024.a. Sxxxxx

Axxx on kohustatud esitama hiljemalt määruse jõustumise järgneva kuu 25.

kuupäevaks

usaldusisikule

aruanne

oma

varalise

seisundi

ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi esitada aruanne iga aasta aprilli

lõpuks.

2. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Annika Rau.

3. Määrata usaldusisiku tasu suuruseks kokku koos maksudega 720 eurot.

4. Välja maksta kohtu deposiitkontolt 720 eurot Annika Rau usaldusisikutasu katteks

Avitase OÜ arveldusarvele EE761010220233760220.

5. Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate

menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta

kindlaks määramata.

6. Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele. Määrus

teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale

vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võivad

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Võlgnik esitas maksejõuetusavalduse 02.10.2023, mille kohaselt on avaldajal

teadaolevalt kohustusi 3 võlausaldaja ees summas 8 233,91 tuhat eurot. Kohus kuulas avaldaja

ära 12.10.2023. Avaldaja jäi seni esitatu juurde, selgitas lisaks, et püsiva töö hoidmine on siiani

olnud raskendatud, kuna on probleeme tervisega. Avaldajal on soov oma kohustused tasuda

vastavalt võimalustele ning kui tervis lubab, soovib asuda poole kohaga tööle lasteaeda

abiõpetaja kohale. Avalduses on võlgnik kinnitanud, et ta soovib pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid,

mis võiksid kohustustest vabastamise välistada.

2.

13.10.2023 võttis avalduse menetlusse ning määras võlgniku usaldusisikuks Annika Rau

ning kohustas usaldusisikut esitama võlgniku nimel võlgniku vara- ja võlanimekiri füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 15 alusel. 20.11.2023 esitas usaldusisik nimekirja ning

hinnangu võlgniku maksejõuetuse kohta. Võlgnikul Sxxxxx Axxx on kohustusi kokku summas

7 957,21 eurot, millest põhinõudeid on 6 606,45 eurot ja kõrvalnõudeid 1 350,76 eurot. xxxxxx

Axxx vara hulka kuulub pangakontol olev jääk summas 113,05 eurot seisuga 16.11.2023.

Võlgnikule on määratud puuduv töövõime kuni juuli 2024, võlgnik hetkel ei tööta. Võlgniku

sissetuleku moodustab puuduva töövõime hüvitis päevamääraga 18,60 eurot (u 558 eurot),

peretoetus 240,00 eurot, lapse elatis 193,00 eurot, lapse puude toetus 161,09 eurot. Võlgnik otsib

vaatamata puuduvale töövõimele aktiivselt tööd. Võlgnikuga suheldes andis võlgnik mõista, et

reaalne summa, mida ta suudaks igakuiselt kohustuste katteks tasuda on maksimaalselt aga 50

eurot. Võlgniku üldine elatusmiinimum aastal 2023 on 966,67 eurot, 2024.aastal on 1 093,33

eurot. Sxxxxx Axxx on oma maksejõuetusavalduses märkinud, et sattus makseraskustesse

tervise halvenemise tõttu, kuna ei suutnud tööl käia. Usaldusisik leiab, et võlgniku Sxxxxx Axxx

suhtes tuleks kohtul algatada võlgade ümberkujundamise menetlus, millega on võimalik aidata

võlgnikul oma makseraskused ületada.

3.

22.11.2023 algatas kohus määrusega võlgade ümberkujundamise menetluse, peatas

võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks

kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, kohustas kohtutäitureid

vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning peatas

kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud.

Ühtlasi määras kohus deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutavaks summaks 720 eurot

(usaldusisiku tasu) ja tasumise osamaksetena nelja kuu jooksul.

4. Usaldusisik esitas 29.08.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s

17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku maksevõime ja makseraskuste

ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnikul kohustusi 65 849,61 eurot, millest põhinõudeid

on 51 880,55 eurot ja kõrvalnõudeid 13 969,06 eurot. Põhinõuete summa sisse on arvestatud

kohtutäiturite tasud summas 9 970,95 eurot. Võlgniku pangakontol olev rahajääk on summas -

4,40 eurot seisuga 28.08.2023. Võlgnikul ei ole kogumispensioni II sammast. Võlgnik töötab

Eesti xxxxxxxxxx ülemana. Võlgniku sissetuleku moodustab töötasu u 1 396,37 eurot. Võlgnik

on prognoosinud, et talle on jõukohane tasuda keskmise kuumaksega ca 500 eurot. Usaldusisiku

hinnangul on Sxxxxx Axxxxmakseraskuste ületamiseks sobivaim võlgade ümberkujundamise

menetlus.

5. Määrusega 31.08.2023 algatas kohus võlgade ümberkujundamise menetluse ning

kohustas huvitatud isikul deposiidimaksete tasumise jätkamist vastavalt 19.07.2023 määruses

nimetatud summas.

6. Usaldusisik esitas kohtule 20.02.2024 ümberkujundamiskava ning edastas kohtule

võlausaldajate seisukohad koos usaldusisiku arvamusega.

Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste

täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Arvestades

võlgniku

koguvõlgnevuse

suurust,

sissetulekuid

ning

tervislikku

seisundit,

on

ümberkujundamiskavas võlausaldajaid võrdselt koheldes vähendatud kõigi kohustuste

kõrvalkulusid 100%. Kava kohaselt tuleb võlgnikul tasuda põhivõlgnevused 54,49% ulatuses.

Ümberkujundamiskavas on põhivõlgnevus 6 606,45 eurot, mis moodustab 83,02%

koguvõlgnevusest. Kava on koostatud 60 kuu peale, kuumakse keskmiselt 60 eurot (1.-36.makse

on 50,00 eurot ja 37.-60.makse 75,00 eurot). Maksete määramisel on arvestatud võlgniku reaalse

maksevõimega ning tema sissetulekute dünaamika prognoosiga. Pankrotimenetluses korral oleks

võlausaldajate nõuded rahuldatud oluliselt väiksemas määras, prognoositavalt kuni 600 eurot,

seega antud juhul on võlausaldajate õigustatud huvid ja õigused võlgade ümberkujundamisel

rohkem kaitstud. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik 60 kuu jooksul

võlausaldajatele 3 600,00 eurot. Võlgade ümberkujundamisel tasudes 54,49% põhinõuetest,

rahuldataks praegusest 7 957,21 eurot koguvõlgnevusest 45,24% (3 600,00 eurot). Eraisiku

pankroti korral rahuldatakse praegusest koguvõlgnevusest 7 957,21 eurot u 7,54% (600,00

eurot).

7. Usaldusisik esitas kõigile ümberkujundamiskavas märgitud võlausaldajatele 26.01.2024

ümberkujundamiskava, võlgniku maksejõuetusavalduse, teatise, vara- ja võlanimekirja ning

kinnituskirja. Võlausaldajatel paluti kinnitada e-kirja kättesaamist ning esitada oma avaldused

või seisukohad 2 nädala jooksul alates kirja kättesaamisest, kuid mitte hiljemalt kui 15.02.2024

vastavalt FiMS § 4 lg 1 ja TsMS § 3141 lg 1. Tähtajaliselt esitasid oma seisukohad 3

võlausaldajat. OK Incure OÜ nõustus usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga,

mille tähtaeg on 60 kuud. Bondora AS nõustus küll uue kava koostamisega, mille tähtaeg on 72

kuud, kuid ei nõustunud nõude vähendamisega. Bigbank AS nõustub võlgniku andmetega tema

nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega, kuid ei nõustu võlgade

ümberkujundamiseks võlgniku taotletud viisil.

8. Usaldusisik esitas koos võlgade ümberkujundamise kavaga tasutaotluse, milles palub

kohtul määrata ülesannete täitmise eest tasuks 720 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

9.

20.02.2024 menetlusdokumendi kohaselt on usaldusisik 26.01.2024 edastanud

ümberkujundamiskava kirjas nimetatud võlausaldajatele, määrates neile tähtajaks 15.02.2024

usaldusisikule kava osas seisukoha esitamiseks. FiMS § 24 kohaselt tuleb ümberkujundamiskava

koos lisadega võlausaldajatele kätte toimetada ja vähemalt kahe nädala pikkune seisukoha

esitamise tähtaeg hakkab kulgema kava kättesaamisest arvates. Võlausaldaja OK Incure OÜ

nõustus võlgade ümberkujundamise kavaga. Bondora AS nõustus küll kava koostamisega, kuid

ei nõustunud nõude vähendamisega. Bigbank AS nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja

selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega, kuid ei nõustu võlgade ümberkujundamise

võlgniku taotletud viisil. Võlausaldaja hinnangul on kinnitamine põhjendatud, kui võlgnik tasub

võlausaldajatele põhinõudeid 100% ulatuses, tehes igakuiseid makseid summas 78,65 eurot

seitsme aasta jooksul.

10. FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja

ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kolmest võlausaldajast

nõustunud vaid üks. Vastuväite on esitanud kaks võlausaldajat. FiMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus

võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ning ümberkujundamiskava alusel ei

kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes

teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

Käesoleva juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud vaid üks võlausaldaja, kelle nõue

ei on alla poole pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest.

11. FiMS § 26 lg 3 järgi võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega

võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid FiMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui

kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes

põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt

halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks

on mõjuv põhjus. FiMS § 26 lg 4 näeb ette, et FiMS § 26 lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste

kaalumisel hindab kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada

vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava

alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete

koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel

arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku

sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. FiMS § 26 lg 5 kohaselt ei ole kohus

ümberkujundamiskava kinnitamisel FiMS § 26 lg-s 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja

võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada üksnes osa võlgade

ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus,

millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti

võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta

võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku

taotletust.

12. Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

13. Võlgnik taotleb FiMS § 21 lg 1 esimese lause alusel ümberkujundamiskavaga oma

rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise

ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade

ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul.

Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes

samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul

makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks.

14. Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või

kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui

raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldajate huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda

tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral

võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist võrreldes makseraskustesse sattunud füüsilise isiku

õigustega.

15. Kohtu hinnangul on kava koostamisel lähtudes võlausaldajate võrdse kohtlemise

põhimõttest arvestatud võlausaldajate huve ja saada tagasi väljastatud krediidisummad

võimalikult suures ulatuses. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud,

et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast

tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja

edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt

üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja

kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul

kõige õiglasem lahendus. Maksete sooritamisel tuleb arvestada võlgniku tegeliku maksevõimet,

olemasoleva ja tulevikus prognoositava sissetuleku tase ei võimalda suuremaid makseid

sooritada. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsevatele laenuandjatest võlausaldajatele on

teada, et tagatiseta laenude andmisega kaasneb võlausaldajatele äririsk (nt võlgnik tagastab

laenatud raha väiksemas summas), mille realiseerumisega nad peavad arvestama. Kuivõrd

võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele

(FiMS § 2 lg 3), on oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt

halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu

tähendab, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad

saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise

menetlusega).

16. Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenevad eeldused on täidetud. Võlgade

ümberkujundamine on poolte õigustatud huve kaaludes põhjendatud ning vajalik. Kohus juba

eelmenetluses tuvastas, et võlgnikul on suured raskused oma kohustuste täitmisel ja sisuliselt on

ta maksejõuetu. Selleks, et tagada nõuete mõistlik haldamine, tagada nii võlgnikule kui

võlausaldajatele õigusselgus, võimaldada võlgnikul täita oma kohustusi võimetekohaselt ja

samas minna oma eluga edasi, tuleb läbi viia kas pankrotimenetlus, pankrotimenetlus koos

sellele järgneva kohustustest vabastamise menetlusega või võlgadest vabastamise menetlus.

Vaatamata realiseeritava vara puudumisele ja suhteliselt väikesele sissetulekule on võlgnik

käesolevalt avaldanud soovi kasvõi osaliselt oma kohustusi täita. Seega on menetluse läbi

viimine nii võlgniku kui võlausaldajate huvides. Kohus nõustub ka usaldusisikuga, et kui

võlausaldajad ei nõustu nõude suuruse või muude andmetega, on võlausaldaja kohustus tuua

välja asjaolud ja tõendid, miks võlausaldaja ei nõustu. Nii Bondora AS ja Bigbank AS on andnud

hinnangu, kuid ei ole seda tõendanud.

17. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud

makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Võlausaldajate

vastuväidete alusel on kohus sunnitud asuma seisukohale, et pea ükski vastuväite esitanud

võlausaldajast ei ole ilmselt põhjalikult tutvunud kavaga ning sisuliselt hinnanud võlgniku

majanduslikku seisundit, maksevõimet ega kõigi õigustatud huve. Kohus leiab, et võlausaldajate

soov saada tagasi põhivõlg suuremas ulatuses, on ebarealistlik. Võlgnikul puuduvad sellises

ulatuse kohustuste täitmiseks piisavad sissetulekud ja ka vara. Võlgnikul on tuvastatud puuduv

töövõime- see tähendab, et ta saab minna tööle ja teenida lisasissetulekut vaid siis, kui ta leiab

oma tervislikule seisundile sobiva töö, milline asjaolu on käeolevalt aga täiesti ennustamatu.

Võlgnikul on alaealised lapsed, kellest ühele on määratud puue. Hoolimata eeltoodust on võlgnik

avaldanud soovi kohustusi kasvõi osaliselt täita. Siinkohal ei saa võlausaldajad võlgniku tahet

aga kurjasti ära kasutada. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks ei ole ilmtingimata kõigi

võlgnevuste täitmine kogusummas, vaid võimaldada võlgnikule jõukohane kohustuste täitmise

viis mõistliku aja jooksul.

18. Usaldusisik on toonud välja, et võlgade ümberkujundamisel tasudes 54,49% praegusest

7 957,21 eurosest põhivõlgnevustest, rahuldataks praegusest koguvõlgnevusest 45,24% (3 600

eurot). Eraisiku pankroti korral rahuldatakse praegusest koguvõlgnevusest 7 957,21 eurot 7,54%

(600 eurot). Pankroti korral saavad võlausaldajad oma nõudeid oluliselt väiksemas mahus

rahuldatud kui koostatud kava kohaselt (3 600-600=3 000), seega antud juhul on võlausaldajate

õigustatud huvid ja õigused võlgade ümberkujundamisel rohkem kaitstud.

19. FiMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku ümberkujundamiskava sõltumata

FiMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku

vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline.

20. Kava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekutest ja elatusmiinimumist. Hetkel

kehtestatud miinimumpalga järgi on vastavalt Täitemenetluse seadustikule § 132 võlgniku

elatusmiinimum 1 093,33 eurot. Praeguseid sissetulekuid arvestades jääb võlgnikule keskmiselt

igapäevasteks kuludeks 1 043,33 eurot (1 093,33-50=1 043,33). Arvestades praegust üleüldist

majandusseisu, jätkuva hinnatõusu prognoose, võlgniku sissetulekuid, on kava koostatud 60 kuu

peale. Arvestades võlgniku koguvõlgnevuse suurust, sissetulekuid ning tervislikku seisundit, on

ümberkujundamiskavas võlausaldajaid võrdselt koheldes vähendatud kõigi kohustuste

kõrvalkulusid 100%. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks

esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav. Kava on koostatud võlgniku

maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks ja

pankrotimenetluse vältimiseks on kohaldatud kõiki FiMS § 21 lg-s 1 ette nähtud

ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kava kohaselt tuleb

võlgnikul kava täita järgmised 60 kuud vastavalt grupeeritud põhimõttele. Kohtu hinnangul ei

ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku elustandardit kahjustamata

võimalik.

21. Kokkuvõtteks

rahuldab

kohus

Sxxxxx

Axxx

maksejõuetusavalduse

võlgade

ümberkujundamiseks ja kinnitab FiMS § 26 lg 3 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles

toodud tingimustel. Käesoleval juhul on mõistlik ja põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita

võlgade ümberkujundamiskava ja ületada makseraskused saadava sissetuleku arvel. Kohus on

seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele.

Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud

makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on

koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb

arvestada ka sellega, et võlgnikul endal on igakuised elamiskulud. Põhinõuete vähendamine ei

ole ebavõrdne. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja

eelistatuim viis, kuivõrd võlgnik on makseraskustes.

22.

22.11.2023 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused

või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse

lõppemiseni ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta

ei ole veel otsust tehtud. Kohus selgitab, et FiMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse

ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või

usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta

ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt FiMS § 32 lg-s 3 sätestatust ei piira

ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida

ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda

nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.

23. FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada

selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda

kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.

24. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1).

Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada X lõpuks

usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta

(FiMS § 35 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada määruse jõustumisest järgmise kuu

25. kuupäevaks; edaspidi iga aasta möödumisel, so X jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta

kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja

järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FiMS § 41 lg 2 p 6).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule

aruanne (FiMS § 35 lg 4).

25. Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas

kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.

26. Usaldusisik on 20.02.2024 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks

koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 8 tunni eest 720 eurot. Tasu kanda

kanda Avitase OÜ arveldusarvele EE761010220233760220.

27. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid:

−

kohtu poolt esitatud maksejõuetusmenetluse dokumentidega tutvumine, 0,5h;

−

seadusandlusega tutvumine, 0,5h;

−

infopäringute koostamine ja edastamine võlgniku vara ja kohustuste kindlaks

tegemiseks; võlausaldajate teavitamine maksejõuetusmenetlusest ja nõude esitamise

kohustusest, 0,5h;

−

suhtlemine võlgnikuga: päringud tema vara ja kohustuste kohta, teabe andmine

maksejõuetusmenetluse toimumise põhimõtete kohta 0,5h;

−

võlausaldajatelt ja võlgnikult saadud info korrastamine, andmete kontrollimine,

tabeli koostamine, analüüsimine 1h;

−

võlgniku vara- ja võlanimekirja koostamine, usaldusisiku hinnangu koostamine

ja esitamine kohtule 1h;

−

erinevate ümberkujundamiskavade kaalumine, analüüs, arutelu võlgnikuga, 0,5h;

−

ümberkujundamiskava, põhjenduste ja selgituste koostamine, 1,5h;

−

võlausaldajatele teatise koostamine, kava ja dokumentide esitamine, 0,5h;

−

kokkuvõte võlausaldajate seisukohtadest ümberkujundamiskava kohta ja

usaldusisiku arvamus ja tasu taotlus, kohtule esitamine, 1h.

28. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks

võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54 lg 5 järgi summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu

ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024 164 eurot (820 / 5).

29. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning

usaldusisikule tuleb määrata tasuks 8 tunni eest taotletud 720 eurot (8 tundi × 90 eurot). Tasu

tuleb kanda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks

deposiidina ette tasutud vahenditest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui

menetlusosalised seda ei taotle.

31. FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku

kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust

arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik