2-23-1674/31 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-1674

Tsiviilasi

T. K. - K. võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: T. K. - K. (isikukood xxxxxxxxxx)

Usaldusisik: A. R.

Võlausaldajad:

1) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

2) Bondora AS (registrikood 11483929)

3) Aktsiaselts PlusPlus Capital (11919806)

4) OÜ GS Core (registrikood 16183586)

5) OK Incure OÜ (registrikood 11542046)

6) Kohtutäitur Anne Böckler (registrikood 16045654)

7) Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (registrikood

12016414)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T. K. - K. maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.

2. Kinnitada 31. jaanuari T. K. - K. võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võlausaldaja nimi

(ärinimi / ees- ja

perekonna-nimi)

Kohustuse

kogu-

summa

Kohustuse

põhiosa

Kohust

use

täitmise

periood

Kohustuse

tasumise

sagedus

(kindel

kuupäev

kuus,

kvartalis)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamak-

sete arv /

suurus

Kohustuse

täitmise

summa

kokku

Kohustuse

rahulda-

mise määr

%-des

(kohustus

e täitmise

summa :

kohustuse

kogu-

summa

*100)

Aktiva Finance

Group OÜ

3504,93

2308,72

54 kuud

22.kuupäev

53/53,83

1/53,84

2906,83

82,94%

Aktiva Finance

Group OÜ

3680,82

3072,63

54 kuud

22.kuupäev

53/62,53

1/62,64

3376,73

91,74%

Bondora AS

4224,24

3783,45

54 kuud

22.kuupäev

53/74,15

1/73,9

4003,85

94,78%

PlusPlus Capital

AS

4645,06

2550,86

54 kuud

22.kuupäev

53/66,63

1/66,57

3597,96

77,46%

OK Incure OÜ

3369,71

2354,43

54 kuud

22.kuupäev

53/53,00

1/53,07

2862,07

84,94%

GS Core OÜ

2723,79

2190,66

54 kuud

22.kuupäev

53/45,50

1/45,73

2457,23

90,21%

GS Core OÜ

3687,59

2704,28

54 kuud

22.kuupäev

53/59,18

1/59,4

3195,94

86,67%

GS Core OÜ

4651,25

3612,83

54 kuud

22.kuupäev

53/76,52

1/76,48

4132,04

88,84%

Oksana Kutšmei

573,80

573,8

54 kuud

22.kuupäev

53/9,03

1/8,77

487,36

84,94%

Oksana Kutšmei

666,00

666,00

54 kuud

22.kuupäev

53/11,31

1/11,55

610,99

91,74%

Oksana Kutšmei

360,00

360,00

54 kuud

22.kuupäev

53/6,32

1/6,26

341,22

94,78%

Oksana Kutšmei

396,00

396,00

54 kuud

22.kuupäev

53/6,08

1/6,20

328,84

82,94%

Anne Böckler

702,00

702,00

54 kuud

22.kuupäev

53/10,07

1/10,04

543,75

77,46%

KOKKU:

33 185,19

25 275,66

53/534,15

1/534,46

28 844,41

3. Kohustada T. K. - K. tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse

22. aprillil 2024 ning edaspidi iga kuu 22. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles

märgitud tingimustel.

4. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik A. R. .

5. Kohustada T. K. - K. esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 22. maiks 2024 ning edaspidi iga aasta

22. maiks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.

6. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande T. K. - K. võlgade

ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.

7. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud T. K. - K. kanda, v.a

võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.

8. Määrata T. K. - K. usaldusisiku A. R. tasuks 1215 eurot.

8.1. Usaldusisiku tasust (1215 eurot) maksta 800 eurot välja T. K. - K. poolt 13. veebruaril

2023, 6. märtsil 2023 ja 6. aprillil 2023 kohtu deposiidina Rahandusministeeriumi kontole

nr EE062200221059223099 tasutud summa arvel xxxxxxxxxx-le (registrikood 12683613,

konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx), kelle kaudu usaldusisik tegutseb.

8.2. Ülejäänud usaldusisiku tasu 415 eurot mõista välja T. K. - K. xxxxxxxxxx-le

(registrikood 12683613, konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx).

9. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule.

10. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

11. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava

kinnitamise

määruse

peale

võivad

võlgnik

ning

ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

(füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 28 lg 2).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik,

võlgnik

või

võlausaldaja

esitada

määruskaebuse

Tartu

Maakohtu

kaudu

Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FiMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. T. K. - K. (avaldaja, võlgnik) esitas 31. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt elab avaldaja koos kasupoja perega. Avaldaja ei tööta ning ta saab

töövõimetoetust 490 eurot ja sotsiaaltoetust 49 eurot. Tema igakuised väljaminekud on

215 eurot ja sissetulekud on kokku 549 eurot. Avaldajal on kohustusi võlausaldajate ees 15 763

eurot 82 senti.

Avaldaja võttis laenu oma auto remondiks ja poja aitamiseks. Poeg varjas avaldaja eest

võlausaldajate saadetud meeldetuletuskirju ning ta sai võlgadest teada kohtutäituri kaudu.

Avaldaja soovib säilitada kinnisasja ½ kaasomandi osa (registriosa nr xxxxxxx asukohas

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kinnisasjal asuvas elamus elab tema õde

koos oma perega. Sõidukit vajab avaldaja arsti juures käimiseks ning igapäevasteks

toiminguteks.

2. Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 2. veebruari 2023. a määrusega menetlusse,

nimetas võlgniku usaldusisikuks A. R. (usaldusisik), peatas avaldaja vara suhtes toimuva

sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Maakohus määras 13. veebruari 2023. a määrusega usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks

deposiidina tasutava summa suuruseks 800 eurot ning võimaldas avaldajal kõnealuse summa

tasuda kolme igakuise võrdse osamaksena. Avaldaja on tasunud 13. veebruaril 2023,

6. märtsil 2023 ja 6. aprillil 2023 kokku 800 eurot.

4. Usaldusisiku 1. märtsi 2023. a hinnangu kohaselt sobib avaldaja makseraskuste

ületamiseks võlgade ümberkujundamise menetlus.

5. Maakohus algatas 21. märtsi 2023. a määrusega võlgniku suhtes võlgade

ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 19. mai 2023. Kohus

rahuldas 25. mai 2023. a määrusega usaldusisiku taotluse võlgade ümberkujundamiskava

esitamise tähtaja pikendamiseks ja määras ümberkujundamiskava esitamise tähtajaks

19. juuni 2023.

6. Usaldusisik

esitas

19. juunil

2023

maakohtule

kinnitamiseks

võlgade

ümberkujundamiskava (kava) ning 2. novembril 2023 ettepaneku kava muutmiseks. Kohus

määras usaldusisikule 22. novembril 2023 tähtaja 13. detsembrini 2023 teha enne

ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamist kavas muudatused vastavalt kohtu antud

juhistele.

7. Usaldusisik esitas 13. detsembri 2024 maakohtule taotluse võlgade ümberkujundamiskava

esitamise tähtaja pikendamiseks, mille kohus rahuldas ja määras kava esitamise tähtajaks

31. jaanuar 2024.

8. Usaldusisik esitas 31. jaanuaril 2024 maakohtule kinnitamiseks muudetud võlgade

ümberkujundamiskava (kava).

8.1. Kava kohaselt taotleb võlgnik tagatiseta rahaliste kohustuste ja täitekulude

ümberkujundamist. Ümberkujundamisele kuuluvad kohustused on kokku 33 167 eurot 19 senti,

millest põhivõlg on 25 257 eurot 66 senti, mis moodustab 76,15% koguvõlgadest. Kavas on

kõiki võlausaldajaid võrdselt koheldes vähendatud kõrvalkulusid 50% ulatuses. Võlgnik tasub

põhivõlad täies ulatuses ning kõrvalkulud 50% ulatuses 54 kuu jooksul vastavalt kavas

märgitule. Kohtutäiturite tasunõuded on ümberkujundatud vastavalt täitemenetluse aluseks

oleva nõude täitmismäärale kavas.

8.2. Võlgnikul on määratud puuduv töövõime ja raske puue. Võlgniku sissetulekuks on

puuduva töövõime hüvitis päevamääraga 18 eurot 60 senti (keskmiselt 558 eurot kuus) ning

sotsiaaltoetus 49 eurot 9 senti. Miinimumpalk 2024. a-l on 820 eurot. Võlgnikule kuulub

kinnistu kaasomandina, mille hinnanguline väärtus on 60 000 eurot, ja sõiduk, mille väärtus on

2000 eurot.

Kava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekutest ja miinimumpalgast. Võlgnik hakkab

tegema makseid oma elatusmiinimumist, võlgnikuga koos elavad peeliikmed tagavad

võlgnikule esmavajaliku. Võlgnikul on reaalselt võimalik tasuda maksimaalselt 350 eurot kuus,

millele lisandub võlgniku poja poolt igakuiselt võlgade katteks makstav summa 200 eurot, s.o

kokku 550 eurot kuus. Menetluses hakkavad võlgnik ja tema poeg tasuma igakuiseid makseid

usaldusisiku kontole, et tagada kava täitmine, ning usaldusisik maksab vastavalt kavale

võlausaldajatele.

8.3. Kava on koostatud 54 kuu peale. Kuumaksed kõigi ümberkujundatavate nõuete peale on

kokku keskmiselt 534 eurot 25 senti (1.–53. makse on 534 eurot 15 senti ja 54. makse 534 eurot

46 senti). Kõrvalnõuete vähendamine 50% ulatuses annab võimaluse rahuldada võlausaldajate

nõuded võlgnikule jõukohase kuumaksega 54-kuuse perioodi jooksul. Kava on koostatud

võimalikult lühikeseks perioodiks, et võlgnik suudaks kava täita, arvestades üldise

majanduskliimaga ja võlgniku sissetulekuid, kulusid ja elatusmiinimumi.

8.4. Võlgniku pankroti korral on prognoositavaks tuluks võlgnikule kuuluva vara müügist

saadav tulu ja võlgniku vabatahtlikud maksed umbes 30 kuu jooksul, sest võlgniku sissetulek

jääb alla miinimumpalga. Võlgnikule kuuluva vara realiseerimisel tuleb arvestada, et

kaasomandi väärtus ei pruugi olla pool hindamisväärtusest, kuna kinnistul elab teine

kaasomanik oma perega, mis mõjutab müügihinda. Usaldusisiku hinnangul on võimalik

maksimaalne saadav tulem kaasomandi müügist 15 000 eurot, sellega kaasnevad

pankrotimenetluse kulud ligikaudu 4454 eurot 79 senti. Arvestades, et võlgnik tasub

kohustustest vabastamise menetluses (pärast pankrotimenetluse lõppu, mis kestab keskmiselt 6

kuud) 20 eurot kuus, on oodatav tulu kohustustest vabastamise menetluse ajal 600 eurot (30 x

20). Seega võlausaldajate saadav tulem pankrotimenetluses eelduslikult on 13 145 eurot 21

senti.

8.5. Võlgade ümberkujundamise menetluses tasub võlgnik 54 kuu jooksul võlausaldajatele

kokku 28 849 eurot 73 senti, st põhivõlad 100% ulatuses ja kõrvalkulud 50% ulatuses ning

koguvõlgadest 86,98%. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada

võlgnikul võlgade ümberkujundamine, et ületada makseraskused ja vältida pankrotti. Võlgnik

soovib säilitada oma kinnisasja, kuna seal elab tema õde (kaasomanik) oma perega.

9. Usaldusisik toimetas kava võlausaldajatele kätte. Kavaga nõustusid OK Incure OÜ,

OÜ GS Core ja Bondora AS.

9.1. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ ümberkujundamiskavaga ei nõustunud, leides, et

nõude vähendamine sellises ulatuses ja viisil ei arvesta piisavalt võlausaldaja õigustatud huviga,

kuna võlgnik ei ole omapoolseid lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja on rikkunud

kohustusi võlaõigusseaduse § 100 mõistes. Kuna võlgnikule kuulub kaasomandis olev kinnistu,

mille kogu väärtuseks on 60 000 eurot, siis kaasomandi osa võõrandamisel saaks eeldatavalt

rahuldada enamus ulatuses võlausaldajate nõudeid. Sellest tulenevalt ei ole võlausaldaja

seisukohast mõistlik ajatamine ligikaudu 4,5 a-ks, sest võlausaldaja eesmärgiks on nõuete

rahuldamine võimalikult kiiresti.

Usaldusisik ei nõustu Aktiva Finance Group OÜ seisukohaga, leides, et see ei ole põhistatud

ega tõendatud. Kava koostamisel on arvestatud võlgnikust tulenevate aspektidega ning eelkõige

võlgniku maksevõimega. Võlausaldajad saavad kava kohaselt 100% põhinõudeid ja 50%

kõrvalkulusid. Seega ei ole võlausaldaja väide, et tema õigustatud huvidega ei ole arvestatud,

asjakohane. Usaldusisik ei nõustu ka võlausaldaja väitega, et kaasomandi võõrandamisel

saavad enamus nõuetest tasutud. Tegemist on kinnistuga, kus elab teine kaasomanik.

Kaasomandi võõrandamisel ei saa arvestada poole kinnistu väärtusega, vaid kaasomandi

väärtus on oluliselt madalam. Samuti tuleb arvestada võõrandamisega seotud kulude ehk

pankrotimenetluse kuludega. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on anda võlgnikule

võimalus oma võlad mõistlikult ümber kujundada ja vältida sellega pankrotimenetlust, mida

koostatud kava võimaldab.

9.2. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei leidis, et ühe nõude osas peaks olema võlausaldajaks

Aktiva Portfolio AS. Sama nõude osas peaks olema kohtutäituri tasu määr 91,74% ja summas

610 eurot 99 senti, kuid kavas on märgitud vastavalt 94,78% ja 631 eurot 25 senti. Aktiva

Finance Group OÜ nõude osas peaks kohtutäituri arvates olema kogunõude suurus 396 eurot,

mitte 378 eurot ning seega võlausaldaja saadav summa 328 eurot 44 senti.

Usaldusisik ei nõustu kohtutäitur Oksana Kutšmei arvamusega, et nõude puhul summas 3680

eurot 82 senti võlausaldaja nimi peaks olema Aktiva Portfolio AS. Aktiva Portfolio AS on

äriregistri andmetele kustutatud ja ühinenud Aktiva Finance Group OÜ-ga. Seetõttu on kavas

märgitud võlausaldajaks Aktiva Finance Group OÜ. Samuti ei ole võlausaldaja Aktiva Finance

Group OÜ oma vastuväites viidanud, et nimi kavas ekslik oleks.

Usaldusisik nõustus kohtutäituri seisukohaga nõuete suuruste osas ja palus kohtul teha kavas

muudatused (vt dtl-d 289–290).

9.3. Võlausaldajad kohtutäitur Anne Böckler ja PlusPlus Capital AS tähtajaliselt avaldusi ega

oma seisukohta kava osas ei esitanud. Usaldusisik on kava võlausaldajatele edastanud

15. jaanuaril 2024 ning andnud tähtaja seisukoha esitamiseks (dtl 283). Võlausaldajatele

saadetud teatises juhtis usaldusisik võlausaldajate tähelepanu asjaolule, et tähtajaliselt oma

seisukoha või avalduse esitamata jätmisel nõustub võlausaldaja ümberkujundamiskavas toodud

nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga.

10. Usaldusisiku arvates on ümberkujundamise kava täitmine reaalne ning sellega ei ole

kahjustatud võlausaldajate huvisid. Seda kinnitab asjaolu, et enamus (71,43% võlausaldajatest

ning 72,33% koguvõlga omavatest võlausaldajatest) võlausaldajatest on kavaga nõustunud (sh

kõrvalnõuete vähendamise kui kava täitmise pikkuse osas). Kava koostamisel on lähtutud

põhimõttest, et kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt ning arvestatud on nii võlgniku kui

võlausaldajate õigustatud huvide ja õigustega.

11. Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub

määrata enda tasuks 1215 eurot xxxxxxxxxx-le, kelle kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluse

kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 13 tundi 30 minutit (tunnitasuga 90 eurot).

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see

tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.

13. Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik

kohtule FiMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade

ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja

millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade

ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on

võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab

usaldusisik

võlausaldajate

seisukohad

võlgade

ümberkujundamise

kohta

koos

ümberkujundamiskavaga kohtule (FiMS § 24 lg 3).

FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega

võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FiMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus

ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda

ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata,

kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade

ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses,

mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil

tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid

arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste

kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise

taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt

võimalik.

Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud kolm võlausaldajat (PlusPlus

Capital AS, OK Incure OÜ ja OÜ GS Core). Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei vastuväiteid

ümberkujundamiskavale ei esitanud, kuid täpsustas kohtutäituri tasu määrasid. Vastuväite on

esitanud Aktiva Finance Group OÜ. Kohtutäitur Anne Böckler ja Bondora AS avaldusi ega

seisukohti tähtaegselt ei esitanud, kuid usaldusisik on võlausaldajatele edastatud teatises FiMS

§ 24 lg 4 neljanda lause kohaselt märkinud, et tähtaegselt seisukoha või avalduse esitamata

jätmisel

nõustub

võlausaldaja

ümberkujundamiskavas

toodud

nõuete

suuruse

ja

ümberkujundamise viisiga. Seega tuleb lugeda, et kavaga on nõustunud viis võlausaldajat, s.o

üle poole pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kellele nõuetega on ühtlasi esindatud üle

poole pandiga tagamata nõuetest. Järelikult on täidetud FiMS § 26 lg-s 2 sätestatud eeldused.

Eelnevat arvestades tuleb kohtul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks kontrollida, kas

usaldusisik on kohtule esitanud FiMS § 20 lg-s 1 ja § 24 lg-s 3 sätestatud nõuetekohased

dokumendid, kas kava alusel koheldakse ümberkujundamisele vastuväite esitanud

võlausaldajat (Aktiva Finance Group OÜ) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega,

välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (FiMS § 26 lg 2) ning kas

esineb FiMS § 27 lg-s 1 nimetatud aluseid.

13.1. Kohus määras 21. märtsi 2023. a määruses kava esitamise tähtajaks 19. mai 2023 ning

pikendas seda tähtaega usaldusisiku taotlusel kuni 19. juunini 2023. Usaldusisik esitas

2. novembril 2023 ettepaneku kava muutmiseks. Kohus kohustas usaldusisikut vastavalt

usaldusisiku taotlusele esitama kava 31. jaanuaril 2024. Usaldusisik esitas muudetud kava

kohtule kinnitamiseks 31. jaanuaril 2024 (sh täpsustused Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei

nõude osas). Koos kavaga esitas usaldusisik kohtule võlausaldajatele saadetud teatise võlgade

ümberkujundamisest (dtl 274), võlgniku kasupoja M. K. kinnituskirja tasuda kava täitmise

perioodil igakuiselt 200 eurot usaldusisiku A. R. kontole hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks kava

järgsete maksete teostamiseks (dtl 277), võlausaldajate seisukohad (dtl-d 271–274, 277–281)

ja kokkuvõtte sellest ning usaldusisiku arvamuse, usaldusisiku tasu aruande ja taotluse (dtl-d

284–293). Seega on usaldusisik esitanud kohtule mh FiMS § 24 lg-s 3 nõutud võlausaldajate

seisukohad.

13.2. Kohtu arvates vastab kava FiMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele.

13.2.1. Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse

(FiMS § 20 lg 1 p 1). Võlgnikul on kohustusi seitsme võlausaldaja ees kokku

33 185 euro 19 sendi ulatuses, millest ümberkujundamisele kuuluvad põhivõlad on

25 275 eurot 66 senti. Kõrvalkulusid on vähendatud 50% ulatuses. Võlgnik tasub põhivõlad

100% ulatuses ja kõrvalkulud 50% ulatuses kuni 54 kuu jooksul. Võlgnik on seega taotlenud

FiMS § 21 lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja

pikendamise, osadena täitmise ja kõrvalnõuete vähendamise teel. Eelviidatud sätte teise lause

kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme

kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik samaaegselt kasutada mitut

abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste

ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suuruse, talle kuuluva vara

väärtuse ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõude

rahuldamisel.

13.2.2. Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg (FiMS § 20 lg 1 p 2).

Võlgnik teeb esimese makse 22. aprillil 2024 (kohus kuulas kõnealuse kuupäeva osas võlgniku

telefoni teel ära 22. märtsil 2024) ning kava täidetakse hiljemalt septembris 2028.

13.2.3. Võlgnikul tekkisid makseraskused seoses auto remondiks ja poja aitamiseks võetud

laenudega. Võlgnik andis pojale raha laenu tasumiseks. Poeg varjas võlgniku eest

võlausaldajatelt saadetud meeldetuletuskirju ning võlgnik sai võlgadest teada alles kohtutäituri

vahendusel. Avaldaja on lesk ja elab koos kasupoja ning tema naisega. Võlgniku poeg on

kinnitanud, et tasub igakuiselt 200 eurot usaldusisiku kontole kava järgsete maksete tasumiseks.

Kohtu arvates on kavas esile toodud asjaolud, mis annavad alust arvata, et võlgade

ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on

võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (FiMS § 20 lg 1 p 3).

Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik ei suuda kava

igakuiselt täita. Kava kohaselt on võlgniku sissetulekud 607 eurot (töövõimetoetus 558 eurot ja

sotsiaaltoetus 49 eurot). Võlgnik tasub enda sissetulekutest igakuiselt 350 eurot, millele

lisandub võlgniku poja poolt igakuiselt võlgade katteks makstav 200 eurot, kokku 550 eurot.

Võlgnikuga koos elavad pereliikmed tagavad võlgnikule esmavajaliku. Menetluses hakkavad

võlgnik ja võlgniku poeg tasuma igakuised makseid usaldusisiku kontole, et tagada kava

täitmine ning usaldusisik maksab igakuiselt vastavalt kavale võlausaldajatele. Ühtlasi tagab see

järelevalve kava täitmise üle. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, suudab võlgnik kohtu arvates

kavas näidatud võlausaldajate nõudeid igakuiselt keskmiselt 534 euro ulatuses täita. Seeläbi on

võlgnikul tõenäoliselt võimalik püsivat maksejõuetust vältida.

13.2.4. Usaldusisik on esitanud oma tasu kalkulatsiooni ja aruande tehtud ülesannete kohta

(FiMS § 20 lg 1 p 3).

13.3. Järgmisena kontrollib kohus FiMS § 26 lg 2 järgi, kas kava alusel koheldakse

ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (Aktiva Finance Group OÜ) oluliselt

halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, ning kui koheldakse, siis kas mõne võlausaldaja

eelistamiseks on mõjuv põhjus.

13.3.1. Võlgnik tasub kava alusel võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 25 275 eurot

66 senti, rahuldades kõikide võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses (100%) ja kõrvalnõuded

50% ulatuses. Kohtu arvates on kõiki kavaga hõlmatud pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud – kõigile

võlausaldajatele tasutakse põhinõuded täies ulatuses ja kõrvalnõuded 50% ulatuses. Seega

puudub alus väita, et mõnda võlausaldajat on koheldud teistest halvemini.

Võlausaldaja ei ole ka väitnud, nagu oleks teda kavas koheldud oluliselt halvemini võrreldes

teiste võlausaldajatega. Võlausaldajad tugineb asjaolule, et nõude vähendamine sellises

ulatuses ja viisil ei arvesta piisavalt võlausaldaja õigustatud huviga. Samuti kuulub võlgnikule

kaasomandis olev kinnistu, mille kogu väärtus on ligikaudu 60 000 eurot, mille võõrandamisel

saab rahuldada enamus ulatuses võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et FiMS § 26 lg-eid 3 ja

4 arvestades peab kohus kaaluma võlgade ümberkujundamise poolte õigustatud huve ja õigusi

ning muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud

võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele

võlausaldajale välja makstava summaga, üksnes siis, kui võlausaldajad kavaga ei nõustunud

või nõustusid FiMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses. Praegusel juhul eelnimetatud

eelduseid ei esine, kuna kavaga nõustusid üle poole võlausaldajatest, kelle nõuetega on

esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Järelikult ei pea kohus praegusel juhul nn

võlausaldajate huvide testi läbi viima, st võrdlema vastuväite esitanud võlausaldaja nõude

rahuldamise ulatust pankrotimenetluses ümberkujundamiskava alusel välja makstava

summaga.

Eeltoodule vaatamata kohus märgib, et võlausaldaja ei ole kava kohaselt oluliselt ebasoodsamas

seisus,

kui

ta

oleks

pankrotimenetluse

läbiviimisel.

Võlausaldaja

ei

saa

maksejõuetusmenetluses, ennekõike pankrotimenetluses nõuete tervikuna täitmist eeldada.

Nõuete vähendamise ulatus ei ole seadusega piiratud, seda isegi juhul kui võlgnikule kuulub

kinnisasi. Praegu on põhjendatud anda võlgnikule võimalus säilitada endale kuuluva kinnisasja

kaasomandi osa, mis on lähikondse pere eluase, võttes arvesse, et võlausaldajate põhinõuded

rahuldatakse täies ulatuses. Lisaks mõjutab kinnisasja reaalset müügihinda asjaolu, et tegu on

kaasomandi osaga ning seejuures võib võlgnikule kuuluva vara müük kujuneda praegust üldist

majanduslikku olukorda arvestades pikaajaliseks, mille tulemusena vara väärtus veelgi

väheneb, samuti suurenevad võlausaldajate nõuded kõrvalnõuete näol ning kaasnevad

pankrotimenetluse kulud. Ka ei ole võlgniku sissetulek ulatuses, mis võimaldaks täite- või

pankrotimenetluses pöörata sellele sissenõude. Järelikult ei saa tõsikindlalt väita, et

võlausaldaja saaks võlgniku pankroti korral nõude rahuldatud suuremas ulatuses (st koos

kõrvalnõuetega) ja kiiremini. Ainuüksi võlausaldaja arvamus selleks alust ei anna.

13.4. Kohtu arvates puuduvad FiMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava

kinnitamiseks.

13.4.1. Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate

nõudeid nende poolt nõutud ulatuses ning tema suhtes on algatatud täitemenetlused.

Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Võlgnikule

kuulub küll varana ½ kinnisasjast ja sõiduk, kuid tegu ei ole kiiresti realiseeritava varaga. Lisaks

on kinnisasi võlgniku õe pere eluasemeks, mida võlgnik soovib säilitada. Kohtu ette ei ole

toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et makseraskused on ületatavad võlgniku vara

tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Seega ei esine FiMS § 27 lg 1 p-s 1 nimetatud

asjaolusid.

13.4.2. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku vara ja sissetulekuid

arvestades tõenäoline (FiMS § 27 lg 1 p 2; vt täpsemalt määruse põhjenduste p 13.2.3).

13.4.3. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või

kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FiMS § 27 lg 1 p-d 3

ja 4).

14. Eelmärgitut arvestades kohus leiab, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava

kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui

võlausaldajate huve.

FiMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega

ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise

tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma

panna.

15. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1).

Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FiMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab võlgniku

võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FiMS § 35 lg 4).

16. FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada

selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda

kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FiMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik

iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud

tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus

ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma

varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 22. maiks 2024 ning

edaspidi iga aasta 22. maiks (teine aruanne 22. maiks 2025 jne) kuni kava täitmiseni, ning mille

edastab usaldusisik kohtule.

17. Kohus lisab, et tühistab kava FiMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku

pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt,

kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2)

ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei

suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud

ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende

suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma

kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata

võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või

usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve

teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

18. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1215 eurot (13 tunni 30 minuti eest tunnitasuga

90 eurot).

18.1. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu

ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

FiMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5

alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023. a

määruse nr 113 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega on

usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks 164 eurot. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel

lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

18.2. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 90 eurot on põhjendatud ning vastab

menetluse keerukusele ja mahule. See ka ei ületa FiMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu

ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete

täitmiseks 13 tunni 30 minuti ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja

vara, teostanud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku

makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, koostanud kohtule hinnangu,

kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega

on nõustunud üle poole võlausaldajatest. Võlgnik on kohtule 22. märtsil 2024 avaldanud, et

nõustub usaldusisiku tasu suurusega. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1215 eurot.

18.3. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina

13. veebruaril 2023, 6. märtsil 2023 ja 6. aprillil 2023 kokku 800 eurot. Usaldusisiku tasust

(1215 eurot) tuleb 800 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel

xxxxxxxxxx-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9) ning ülejäänud 415 eurot

tuleb välja mõista võlgnikult xxxxxxxxxx-le.

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu

hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb

kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

19.1. Kohus jätab FiMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku

kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades

ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik