2-22-131100/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

22.03.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-131100

Tsiviilasi

OÜ Satnet hagi Lammutusmehed OÜ vastu

tööjõudrendi lepingust tulenevas nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 05.10.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Satnet apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

1490,67 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): OÜ Satnet (registrikood 11447187),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas

Kostja (vastustaja): Lammutusmehed OÜ (registrikood

11880441), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul

Talts

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 05.10.2023 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga täiendada selle

põhjendusi menetluskulude jaotuse kohta vastavalt käesoleva otsuse põhjendava

osa punktile 10.3.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Maakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda ja ringkonnakohtu menetlus-

kulud jätta hageja kanda.

4. Rahuldada kostja Lammutusmehed OÜ taotlus ringkonnakohtu menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata kostja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 1105 € ja mõista see summa

hagejalt OÜ Satnet kostja Lammutusmehed OÜ kasuks välja. Hagejal tuleb

väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda kostjale alates otsuse jõustumisest

kuni kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

2 (5)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. OÜ Satnet (hageja) esitas 17.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Lammutusmehed OÜ (kostja) vastu põhivõla 5834,40 € ja viivise 1837,84 € (0,5% päevas

ajavahemiku 15.06.–16.08.2022 eest) nõudes. Kostja esitas nõudele vastuväite ja asi anti üle

hagimenetluses lahendamiseks Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus).

2. Hageja esitas 17.10.2022 maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista

põhivõla 5834,40 €, hagi esitamise ajaks sissenõutava viivise 3646,50 € (0,5% päevas) ja

viivise alates 18.10.2022 põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

pooled alustasid koostööd juunis 2021; hageja peamine kohustus oli varustada kostjat

tööjõuga ja kostja kohustus tasuma selle eest 10 €/t (lisandub käibemaks);

-

veebruar – aprill 2022 pooled koostööd ei teinud ja varasem kokkulepitud tööjõurendi

suhe oli lõpetatud;

-

mais 2022 võttis kostja hagejaga ühendust, et jätkata koostööd; pooled sõlmisid suulise

tööjõurendi lepingu, mille kohaselt oli hind 13 €/t (lisandub käibemaks);

-

kostja kasutas hageja töötajaid mais 2022 ja kokku tegid töötajad tööd 374 tundi;

-

hageja esitas kostjale töö eest arve nr 20220601 (edaspidi: vaidlusalune arve) summas

5834,40 € tasumise tähtpäevaga 14.06.2022; kostja arvet tähtaegselt ei tasunud;

-

põhinõude täitmata jätmise tõttu tuleb kostjal tasuda viivist alates 15.06.2022.

3. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

poolte vahel oli alates 2021. aasta keskpaigast tööjõurendi suhe, mille raames kostja

rentis hagejalt lihttöölisi ehitusobjektidel hoonete ja rajatiste lammutamisel; pooled

sõlmisid tööjõurendi lepingud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja ühe

töömehe tasuks lepiti 10 €/t. Ootamatult esitas hageja mais 2022 vaidlusaluse arve

tasumääraga 13 €/t, kuigi hinda pole muudetud ja hageja ei teatanud kostjale vastavast

soovist;

-

arvestades kokkulepitud tunnihinda peaks vaidlusaluse arve summa olema 4488 € (=

374 × 10 + 20%);

-

pooled ei leppinud kokku, et kostja peaks kandma renditöötajate majutuskulu. Kokku

lepitud 10 €/t oli hagejale makstav lõplik tasu, mis hõlmas nii kulusid kui ka riiklikke

makse. Kostja avastas alles 2022. a juuni lõpus, et talle esitatud majutusteenuse arvetel

olid lisaks tema töötajate kulule hageja renditöötajate majutuskulu. Vastava kulu

summa on 383,68 €, mille kostja tasaarvestas kostja nõude osasummaga 383,68 €;

-

hageja ei väitnud ega tõendanud, et pooled oleks kokku leppinud seadusest erinevas

viivisemääras. Hagiavaldusele lisatud viivisearvestus 15.06. – 17.10.2022 on koostatud

lähtudes määrast 0,5% päevas. See ei ole seaduses sätestatud määr, mis oli sel ajal 8%

aastas.

3 (5)

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus rahuldas hagi 05.10.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, mõistes kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 4488 €, viivise 121,98 € ja viivise alates 17.10.2022 põhivõla

summalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda, mistõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

4.1. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli alates 2021. aastast tööjõurendi leping, mille alusel

kostja rentis hagejalt töötajaid hinnaga 10 €/t töömehe kohta.

4.2. Hageja ei tõendanud, et tööjõurendisuhe hinnaga 10 €/t oleks lõppenud või et hageja oleks

kostjaga sõlminud uue lepingu hinnaga 13 €/t. Pooltel oli kokkulepe konkreetsel objektil

töötamise osas ilma lepingu lõppemise tähtajata. Eelnev järeldub sellestki, et poolte kirja-

vahetusest tähtaegu ei nähtu. Samuti pole tõendatud, et pooled muutsid algselt kokkulepitud

tunnihinda. Poolte sõnumivahetusest saab üksnes järeldada, et numbrilt „Lammutusmehed 4“

tuli kinnitus töömeeste tuleku kohta.

4.3. Ühestki dokumendist ei nähtu, et TTl oli õigus sõlmida kokkuleppeid kostja nimel (sh

kokkulepet hinna muutmiseks). Algse hinnakokkuleppe sõlmis kostja juhatuse liige. Seega

oleks hageja pidanud uue tunnihinna kokkuleppimiseks pöörduma samuti kostja juhatuse

liikme poole. Hageja ei tõendanud, et TT käitus viisil, mis oleks mõjutanud hagejat pidama teda

kostja volitatud esindajaks (TsÜS § 118 lg 2) või et TT oleks kostja töötaja või muu isik TsÜS

§ 116 lg 2 tähenduses. Kostja töösuhe TTga lõppes mais 2021, st aasta enne hageja väidetud

hinnakokkuleppe sõlmimist.

4.4. Vaidlusaluse arve kohaselt töötasid hageja töömehed kokku 374 t. Arvestades, et pooled

leppisid kokku hinna 10 €/t (lisandub käibemaks), siis on nõue põhjendatud summas 4488 €.

4.5. Kostja tasaarvestusavalduse nõue on tõendamata. Ühtegi tõendit hageja töötajate

majutamise kokkulepete kohta ei esitatud. Sõnumivahetus 27.06–07.07.2022 tõendab üksnes

probleemi ühe töötaja ja tema võimalike majutamiskulude kandmisel. Kostja tõendas, et tasus

arveid majutuse eest, kuid ei ole majutuse arveid seostanud konkreetselt hageja töötajatega.

4.6. Hageja viivise nõue alates 15.06.2022 on põhjendatud, sest vaidlusalune arve tuli tasuda

14.06.2022 ja kostja tasumist ei tõendanud. Samas hageja ei tõendanud, et pooled leppisid

kokku viivise määra 0,5% päevas. Üksnes arvel vastava määra märkimine ei tõenda kokkuleppe

olemasolu. Arvel näidatud tingimused muutuvad poolte kokkuleppe osaks, kui arvel on selgelt

näidatud, et soovitakse kokku leppida uus tingimus. Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt

viivist seadusjärgses määras. Sissenõutavaks muutunud viivis 15.06–16.10.2022 on 121,98 €.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja

täiendavalt kostjalt välja mõista 1346,40 €, sellelt summalt hagi esitamise ajaks sissenõutava

viivise 36,59 € ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Menetluskulud palub hageja

panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Esiteks leidis maakohus vääralt, et poolte vahel 2021. aastal kokku lepitud hind kehtis ka

mais 2022.

5.1.1. Kirjavahetusest nähtub, et pooltel puudus töövõtu raamleping või töövõtuleping, mis

oleks seotud konkreetse objektiga. Pooltel ei olnud kokkulepet konkreetse objekti või tööetapi

tegemiseks, vaid hageja pakkus ajutist lisatööjõudu, keda kostja kasutas vastavalt oma

vajadustele. Kirjavahetusest ei nähtu poolte kokkulepe, et kostja saab alati töömehi hinnaga

10 €/t, sest selle üle olid pidevalt läbirääkimised.

4 (5)

5.1.2. Pooled leppisid juulis 2021 kokku, et ühe töötaja hind on 10 €/t. Samuti nõustus hageja

detsembris 2021 sama hinnaga, sest talv on vaikne aeg ja töömehi on tihti üle. Kui kostja

pöördus mais 2022 uuesti hageja poole, teatas hageja uue hinna 13 €/t.

5.1.3. Hageja saatis 04.05.2022 kostjale sõnumi „Saaremaale olemas 2 meest esmaspäevast,

13 €/t + KM“. Kostjal oli vaja töömehi ja ta nõustus pakutud hinnaga. Puuduvad tõendid, et

kostja oleks teatanud, et ta soovib kahte meest hinnaga 10 €/t. Lisaks lasi kostja töömeestel tööd

teha mais ja juunis, aga vaidles hinnale vastu alles pärast seda, kui hageja töötajad lõpetasid töö

kostja objektil. Kostja väitis alles 28.07.2022, et pooltel oli kokkulepe tunnihinnas 10 €.

5.2. Teiseks kohaldas maakohus vääralt TsÜS § 116 lg 2, kui leidis, et TT ei saanud kostja

nimel töömeeste tunnihinnas kokku leppida. Maakohus nõustus, et see isik tellis hagejalt kostja

jaoks töömehi, võttis need objektil vastu, edastas tööga seonduvaid asjaolusid, sh tunnilehti.

Samuti nõustus kostja juhatuse liige, et tema esindajana tellis TT hagejalt töömehi. Nii nõustus

ta, et TT lepib kokku ka hinnas.

5.3. Kolmandaks jättis maakohus vääralt menetluskulud poolte endi kanda. Hageja põhinõue

oli 5834,40 €, millest kohus rahuldas 4488 € ehk 76,9%. Menetluskulude jaotuses oleks

pidanud seda arvestama ja panema kostja kanda hageja menetluskuludest 76,9%.

6. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, aga täiendab põhjendusi

menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja

hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

8. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult hageja, st kostjalt 4488 € ja sellelt summalt VÕS § 113

lg 2 ls 2 määras viivise väljamõistmise osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 ls 2 alusel

edasi kaebamata jõustunud. Samuti ei saa ringkonnakohus hageja kaebuse alusel muuta

menetluskulude jaotust hagejale kahjulikumaks. Hageja avaldas, et ta ei vaidlusta maakohtu

otsust viivise suuruse osas. Apellatsioonimenetluses tuleb niisiis otsustada, kas on alust mõista

kostjalt lisaks välja 1346,40 € ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 2 ls 2 määras. Lisaks saab

ringkonnakohus kontrollida, kas menetluskulud tuleb jaotada hagejale soodsamalt.

9. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1), v.a renditud töötaja tunnihind osas, milles see

ületab kostja väidetavat 10 €. Maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte asjakohaselt käsundi

tunnustele vastavaks teenuse osutamise lepinguks (VÕS § 619) ning lahendas põhinõude VÕS

§ 108 lg 1 ja viivise nõudel VÕS § 113 lg 1 alusel. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtu

põhjenduste ja järeldustega asja lahendamisel ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

10. Vastuseks kaebuse väidetele tuleb märkida järgmist.

10.1. Hageja pidi tooma esile ja tõendama hagi rahuldamist võimaldavad asjaolud, sh poolte

kokkuleppe renditud töötaja tunnitasu kohta (TsMS § 230 lg 1 ls 1). Maakohus leidis

vaidlustatud otsuse põhjendava osa p 4 kolmandas lõigus õigesti, et hageja esitatud tõendid ei

võimalda tuvastada kokkulepet hinnas 13 €/t. Hinnakokkulepe tõendamiseks pole piisavad

arved (dtl 36, 137, 143, 144). Poolte tahet uues hinnas kokku leppida ei nähtu ka 2021. a juuli

ega sama aasta oktoobri ja detsembri kirjadest (dtl 60–64, 84–85, 88–89). Maakohus hindas

õigesti 2022. a maikuu sõnumivahetust (dtl 87) ja märkis põhjendatult, et see ei kajasta kostja

aktsepti. Samuti pole viidatud väljatrükk seostatav just kostja toimingutega. Nii on tõendamata,

et pooled oleks vahetanud tahteavaldused või kostja oma käitumisega andnuks nõustumuse uue

hinna kohta (VÕS § 9 lg-d 1 ja 2). Uues hinnas kokkuleppimist ei saa järeldada raamlepingu

puudumisest. Hageja ei tõendanud sedagi, et hind 10 €/t lepiti kokku ajutiselt. Neil kaalutlustel

pole kaebuse esimene väide põhjendatud.

5 (5)

10.2. Õige pole ka kaebuse teine väide TT toimingute õigusliku tähenduse kohta.

10.2.1. Hageja eksib, kui järeldab TT seotusest ehitusobjektiga õigust sõlmida kokkuleppeid

hinna osas. Mõlema poole väidetest nähtuvatel ja maakohtu tuvastatud asjaoludel oli pooltel

varasem kokkulepe tööjõurendi hinna osas. Seetõttu ei saa hagejalt sama teenuse uuesti

tellimisest järeldada tahet leppida kokku uues hinnas. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuse

põhjendava osa p 4 neljandas lõigus menetlusnorme rikkumata, et TT ei olnud vaidlusalusel

ajal enam kostja töötaja, samuti on tõendamata kostja tahe vastutada TT toimingute eest (TsÜS

§ 116 lg 2).

10.2.2. Lisaks ei nähtu tõenditest TTle esindusõiguse andmine (TsÜS § 118 lg 1) ega kostja

nimel sel viisil tegutsemine, millest saaks järeldada taluvus- või näivusvolitust (TsÜS § 118

lg 2). Hageja ei toonud esile ega tõendanud, et TT teinuks korduvalt ja pikema aja vältel kostja

nimel õiguslike tagajärgede kaasatoomiseks toiminguid, millest kostja teadis või vähemalt

pidanuks teadma (vrd RKTKo 16.02.2022, 2-18-8699, p-d 18.1 ja 18.2).

10.3. Kaebuse kolmanda väitega vaidlustab hageja menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohaga, et menetluskulud esimese astme kohtus oli õiglane ja

põhjendatud jätta poolte endi kanda. Maakohus kohaldas asjakohaselt TsMS § 163 lg 1, kuid ei

põhjendanud piisavalt, kuidas ta jõudis otsustatud kulujaotuseni. Selle puuduse saab

ringkonnakohus kõrvaldada ja põhjendust järgnevalt täiendada. Hageja nõudis kostjalt hagi

esitamise aja seisuga 9479,90 € (= 5834,40 + 3646,50) maksmist, millest maakohus mõistis

välja 4609,98 € (= 4488 + 121,98). Seega rahuldati neist nõutest 49% (≈ 4609,98 : 9479,90).

Niisuguses olukorras on põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi

kanda. Õige ei ole hageja arusaam, et lähtuda tulnuks ainult põhivõla rahuldamise

proportsioonist, sest kostja vaidles edukalt vastu viivise määrale 0,5% päevas.

11. Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses on TsMS § 123; § 124 lg 1 ls 1; § 133 lg-te 1 ja 2

ning § 137 lg 1 alusel 1490,67 € (≈ 1346,40 + 36,59 + 1346,40 × 8%). Hageja märkis kaebuses

sellest erineva hinna, mis tulenes veast edasiulatuva viivise summa arvutamisel. Hageja tasus

ka liiga suure riigilõivu (280 € asemel 315 €), millest ta võib paluda enam tasutud osa (35 €)

tagastada. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele kontole lõiv tagastada.

12. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

13. Tulenevalt apellatsioonimenetluse kulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete

järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel. Kostja taotles 1105 € hüvitamist,

mis on tasu 6 t 30 min õigusteenuse eest tasumääraga 170 €/t (käibemaksu hüvitamist ei taotle).

Hageja ei esitanud kostja menetluskuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on

nimekirjas märgitud kostja esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud (sh kaebusega tutvumine ja

vastuse koostamine 5 t 50 min, kohtumäärusega tegelemine ja e-kirjad 30 min ning kulu-

nimekirja koostamine 10 min). Esindaja tunnitasu määr on kohane. Neil kaalutlustel tuleb

hagejal kostjale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 1105 € (= 6,5 × 170). Vastavalt kostja

taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)