2-24-2614/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2614

Kohtuasi

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla esialgse õiguskaitse

taotlus X psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ning

tahtest olenematu ravi kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.02.2024 määrus esialgse õiguskaitse

rakendamise kohta (4 päeva)

Harju Maakohtu 17.02.2024 määrus esialgse õiguskaitse

pikendamise kohta (kuni 40 päeva)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann

Tusti

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 16.02.2024 ja 17.02.2024 määruste resolutsioonid muutmata,

kuid muuta ja täiendada maakohtu määruste põhjendusi.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid

rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu

2-24-2614

hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 15.02.2024 Harju Maakohtule taotluse X

(puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja isiku paigutamiseks

psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni.

2. Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus alates 14.02.2024

kell 23.15, kui puudutatud isiku suhtes rakendati tahtest olenematut ravi vastavalt

psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud

isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu.

Puudutatud isik ei ole võimeline ravivajadust ise hindama.

3. Avaldusele lisatud psühhiaatrite 15.02.2024 arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik

avaldaja psühhiaatriakliinikus ravil kolmandat korda. Varasemast on teada, et isikul oli

ambulatoorselt diagnoositud bipolaarne häire. 2016. aastal alustati psühhiaatri poolt ravi ja tehti

saatekiri haiglaravile, kuid haiglasse isik siis ei pöördunud. Enne seda esines veel üks

maniakaalne episood, kuid selle kohta andmed digiloost puuduvat.

3.1. Esmakordselt viibis isik tahtest olenematult haiglaravil kohtu loal 15.02.2022–17.03.2022.

Puudutatud isik toodi valvetuppa kiirabiga, kuna ta käitus ebaadekvaatselt – ta üritas sõbranna

autost välja hüpata, helistas emale ja rääkis, et ta on jumal. Psühhiaatrilisest abist isik keeldus.

3.2. Teistkordselt viibis isik tahtest olenematul haiglaravil 30.04.2022–02.06.2022. Puudutatud

isik hospitaliseeriti kiirabiga, kuna paar nädalat enne hospitaliseerimist muutus ta käitumine

taas ebaadekvaatseks. Seda märkasid töökaaslased ja sõbrad, kes võtsid puudutatud isiku

tütrega ühendust. Tütre sõnul hakkas puudutatud isik käituma manipuleerivalt, valetas ning

avaldas veidraid mõtteid. Isik hakkas töö juurde ilmuma vabadel päevadel purjuspäi ning vedas

kaasa võõraid mehi. Eksabikaasat „pommitas“ isik igapäevaselt telefonikõnedega, kuigi tütrele

väitis, et ei taha viimasest midagi teada. Ühel päeval läks isik mehe kodu juurde, nõudis kohvi

ja kui mees küsis, kas ta tuleb sisse või ostab mees talle kohvi väljas, siis isik vihastas ning

viskas teda kruusiga. Tütre sõnul kihutas puudutatud isik autoga agressiivselt ja ohtlikult.

Lõpuks kutsus tütar emale kiirabi, kes toimetas ta psühhiaatriakliiniku valvetuppa.

3.3. Käesolevalt muutus puudutatud isiku käitumine ebaadekvaatseks juba poolteist kuud

tagasi. Isik oli agressiivne nii elukaaslase, tütre kui ka tuttavate suhtes. Väidetavalt käis isik

tuttavatelt raha nurumas, kuna plaanis avada oma juuksurisalongi. Hospitaliseerimise päeval

nägi tütar puudutatud isikut Koplis suhtlemas kahtlaste isikutega. Tütar kutsus emale kiirabi,

kes tõi isiku valvetoa ette, kus isik lahkus kiirabiautost ning istus kohale kutsutud taksosse ja

keeldus sealt väljumast. Tütar oli sunnitud kutsuma politsei, kes toimetas isiku valvetuppa.

Kiirabi sissekandest nähtub, et puudutatud isik oli ka nende suhtes verbaalselt agressiivne.

Valvetoas oli isik napis riietuses, paljasääri ja räsitud välimusega. Puudutatud isik avaldas, et

ta plaanis minna Olümpia hotelli sõbrapäeva pidama ja panni numbritoa kinni, kuid kaaslast ei

leidnud. Ta pakkus tütrele võimalust seal oma noormehega aega veeta, kuid selle asemel lasi

tütar ta haiglasse tuua. Kuna puudutatud isik ise haiglaravist keeldus, siis vormistas valvearst

2-24-2614

tahtest olenematu ravi otsuse 14.02.2024 kell 23.15. Käesolevaks ajaks ei ole isiku seisund

paranenud, ta on jätkuvalt maniakaalne ning ebaadekvaatsete plaanidega. Puudutatud isiku

mõttekäik on kiirenenud, hüplev ja vastuoluliste avaldustega. Kõiki objektiivseid andmeid

püüab isik normaliseerida ning oma käitumise suhtes tal kriitikat ei ole. Isik on pahur ja kuri

lähedaste suhtes.

3.4. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire - bipolaarne meeleoluhäire (F31.1) ning tema

käitumine on oluliselt psüühilisest haigusest mõjutatud ning sellest tulenevalt võime

ümbritsevat mõista ja oma käitumist juhtida olulisel määral piiratud. Arvestades isiku käitumist,

ohustab ta käesolevas seisundis eelkõige ennast, aga ka ümbritsevaid. Oma seisundist lähtuvalt

ei ole isik võimeline otsustama ravivajaduse üle. Puudutatud isiku seisundit ja temal esineva

häire iseloomu arvesse võttes ei ole tõenäoline tema seisundi paranemine 4 päeva möödudes.

4. Eeltoodut arvesse võttes palus avaldaja puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

rakendamist neljaks päevaks, selle pikendamist 40 päevani ning luba kohaldada isiku suhtes

tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi haiglatingimustes 40 päeva vältel arvestades tahtest

olenematu ravi otsusest.

5. 17.02.2024 selgitas avaldaja, et esineb tahtest olenematu haiglaravi jätkamise vajadus, kuna

puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus

raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele

inimestele.

Harju Maakohtu 16.02.2024 ja 17.02.2024 määruste põhjendused

6. Harju Maakohtu 16.02.2024 määrusega rakendati puudutatud isiku suhtes esialgset

õiguskaitset, paigutati isik psühhiaatriahaiglasse 4 päevaks alates 14.02.2024 kella 23.15-st

kuni 18.02.2024 (või mõne eelneva päevani, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi

lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega). Samuti

kohaldati isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist

haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist. Maakohus jättis

menetluskulud riigi kanda.

7. 16.02.2024 määruse põhjenduste kohaselt esinevad käesoleval juhul asjaolud puudutatud

isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Maakohus viitas

PsAS § 11 lg-le 1, § 13 lg-tele 1 ja 2 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5. Puudutatud isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja

haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii iseennast kui ümbritsevaid.

8. Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on

alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus

lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire,

tema käitumine on psüühikahäirest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna

iseendale ja ümbritsevatele. Isiku mõtlemine ja käitumine on ebaadekvaatne. Väljaspool haiglat

ei ole tagatud ravimite korrektne manustamine. Tahtevastasele ravile paigutamise tingimused

on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii isikule endale kui ka ümbritsevatele. Käesolevat

seisundit arvesse võttes, vajab isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib isik haiglast

lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ebaõnnestumise, mis ei ole isiku huvides.

9. Puudutatud isik avaldas 16.02.2024 ärakuulamisel kohtule, et ta on haiglas, kuna jäi pärast

Egiptuse reisilt tulekut haigeks. Eestisse jõudis ta 21. jaanuaril. Puudutatud isik on haiglas, kuna

2-24-2614

tema tütar tahab teda aidata, tütar muretseb tema pärast ning tahab, et tema ema oleks kindlasti

terve.

10. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas haigla taotlust.

11. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, sest arvestades isiku psüühilist

seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja

lahendamisele.

12. Harju Maakohtu 17.02.2024 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgset

õiguskaitset, paigutati isik psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks alates

14.02.2024 kella 23.15-st kuni 25.03.2024 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani,

kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi

lõpetamiseks. Samuti kohaldati isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest

olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.

Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.

13. 17.02.2024 määruse põhjenduste kohaselt tuleb esialgset õiguskaitset pikendada.

Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on

alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus

lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire,

tema käitumine on psüühikahäirest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna

iseendale ja ümbritsevatele. Isiku mõtlemine ja käitumine on ebaadekvaatne. Väljaspool haiglat

ei ole tagatud ravimite korrektne manustamine. Tahtevastasele ravile paigutamise tingimused

on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii isikule endale kui ka ümbritsevatele. Käesolevat

seisundit arvesse võttes vajab isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib isik haiglast

lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole isiku huvides.

Määruskaebus

14. Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse,

milles palub maakohtu 16.02.2024 ja 17.02.2024 määrused tühistada.

15. Puudutatud isik leiab, et tema puhul ei ole täidetud kinnisesse asutusse paigutamise

seadusest tulenevad eeldused. Haiglasse sattumisele eelnenud sündmused ja puudutatud isiku

käitumine ei ole mingil juhul tõlgendatavad ennast või teisi ohustava käitumisena. Puudutatud

isiku hinnangul on tema tütar sündmusi ebaõigesti tõlgendanud, ilmselt soovist ema eest üle

hoolitseda. Samuti on puudutatud isik seisukohal, et mistahes ravi on võimalik tema puhul

rakendada ka ambulatoorselt.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

16. Avaldaja palus jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Antud

juhul olid täidetud kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise

tingimused vastavalt PsAS § 11 lg-le 1.

16.1. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru

saada või seda juhtida. Puudutatud isikul esinev bipolaarne meeleoluhäire (F31.1) ning sellest

tulenev ebaadekvaatne ja tasakaalutu käitumine on hinnatav raske psüühikahäirena.

16.2. Haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või

julgeolekut. Puudutatud isik eitas endal haiguse olemasolu, ei teadvustanud oma käitumise

2-24-2614

keelatust (agressioon lähedaste ja tuttavate vastu), ei andnud endale aru, et tema tasakaalutu

käitumine, puudulik riietumine jne seavad ohtu nii tema enda kui ka ümbritsevate turvalisuse.

16.3. Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isik eitas haiguse olemasolu, ei

järginud varem antud ravisoovitusi ega nõustunud raviga ka käesolevalt. Psüühikahäire

süvenevat kulgu viimase pooleteise kuu vältel ja ravikoostöö puudumist arvestades ei olnud

muu psühhiaatriline ravi küllaldane.

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

18. 13.03.2024 kohtunõudega palus ringkonnakohus avaldajal täpsustada, milles konkreetselt

seisneb puudutatud isiku ohtlikkus endale ja teistele ning miks on vajalik ravi kontrollitud

keskkonnas, st miks ei ole muude abinõude kasutamine võimalik.

19. 18.03.2024 seisukohas täpsustas avaldaja, et puudutatud isik muutus temal esineva ägeda

maniakaalse rahutuse tõttu ründavaks ja agressiivseks oma elukaaslase, tütre ja tuttavate suhtes,

kes tundsid oma tervist ja turvalisust ohustatuna ning otsisid abi. Enda tervist ohustas

puudutatud isik kõrgenenud meeleolust, sh hüperseksuaalsusest tulenev ilmale mittevastav ja

väljakutsuv riietus ning väljakutsuv ja ründav käitumine (napp, keha paljastav ja ilmale

mittevastav riietus; aktiivsed katsed luua tutvust juhuslikult kohatud meeskodanikega).

Eelnevast tulenes oht vägivallale, sh seksuaalvägivallale, tema suhtes. Puuduva haiguskriitika

tõttu keeldus puudutatud isik hospitaliseerimisel ravikoostööst, mistõttu ambulatoorne

psühhiaatriline ravi ei olnud rakendatav. Ravita jäädes haigusnähud, sh rahutus, süvenevad. Ka

varasemast nähtub puudulik ravikoostöö ja ravi katkestamisel haiglaravi vajavad haiguse

ägenemised.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 2¹ alusel koosmõjus §-

ga 659 jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid

maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada.

21. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud on PsAS § 11 lg-s 1 ja

TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

rakendamiseks ja selle pikendamiseks kuni 40 päevani. Ringkonnakohus muudab ja täiendab

siiski maakohtu määruste põhjendusi osas, mis puudutab isiku ohtlikkuse hindamist, kuna

maakohus ei ole selles osas oma otsustust piisavalt põhjendanud (TsMS § 667 lg 1).

22. Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse

korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud

ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla

psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada

tema suhtes tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS

§ 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta

vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste

asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma

käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu

iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

2-24-2614

TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku

kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni

40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.

23. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikul varasemalt ambulatoorselt diagnoositud

bipolaarne häire ning 2016. aastal alustati psühhiaatri poolt ravi ja tehti saatekiri haiglaravile,

kuid haiglasse isik siis ei pöördunud. Puudutatud isik viibib avaldaja psühhiaatriakliinikus ravil

kolmandat korda ning käesolevalt on puudutatud isik hospitaliseeritud tahtest olenematu

vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 14.02.2024 kell 23.15. Psühhiaatrite KT ja PT

15.02.2024 arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire: bipolaarne

meeleoluhäire (F31.1). Puudutatud isik on maniakaalne, ebaadekvaatsete plaanidega, tema

mõttekäik on kiirenenud, hüplev ja vastuoluliste avaldustega. Puudutatud isiku käitumine on

oluliselt psüühilisest haigusest mõjutatud ning sellest tulenevalt võime ümbritsevat mõista ja

oma käitumist juhtida olulisel määral piiratud. Arvestades eeltoodut, on tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt täidetud PsAS § 11 lg 1 p-st 1 tulenev tingimus, s.o puudutatud isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

24. Riigikohus on selgitanud, et isiku tegelik ohtlikkus tuleb konkreetselt tuvastada. Eelkõige

saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele,

mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb

hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning et ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku

käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi

ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (st isik võib kõige

lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks) ning et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui

tõenäoline (vt RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2 ja seal viidatud kohtupraktika).

25. Maakohus on märkinud, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, tema käitumine

on psüühikahäirest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna iseendale ja

ümbritsevatele. Lisaks on isiku mõtlemine ja käitumine ebaadekvaatne. Maakohus märkis, et

tahtevastasele ravile paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii

isikule endale kui ka ümbritsevatele. Selliselt ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul

konkreetselt tuvastanud, milles võib isiku ohtlikkus väljenduda. Ainuüksi isikule pandud

psühhiaatriline diagnoos ei tähenda veel isiku ohtlikkust (RKTKm 10.10.2007, 3-2-1-81-07,

p 11). Lisaks ei saa isiku ohtlikkust ei põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava

omadusena. Ka ainuüksi see, et inimene ei suuda iseseisvalt oma elu korraldada ega võta

iseseisvalt ravimeid, ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele (vt RKTKm

12.02.2018, 2-15-3662, p 14.1 koos seal sisalduvate viidetega). Seega muudab ringkonnakohus

vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi.

26. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul väljendub isiku ohtlikkus eelkõige füüsilises

ohus teda ümbritsevate inimeste elule ja tervisele. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud

isik 15.02.2022 hospitaliseerimise eelselt üritanud sõbranna autost välja hüpata, olles selliselt

ohuks ka teistele liiklejatele. 30.04.2022 hospitaliseerimise eelselt on puudutatud isik tütre

sõnul kihutanud autoga agressiivselt ja ohtlikult, olles selliselt samuti ohuks ka teistele

liiklejatele. 18.03.2024 seisukohas on avaldaja täpsustanud, et 14.02.2024 hospitaliseerimise

eelselt muutus puudutatud isik temal esineva ägeda maniakaalse rahutuse tõttu ründavaks ja

agressiivseks oma elukaaslase, tütre ja tuttavate suhtes, kes tundsid oma tervist ja turvalisust

ohustatuna ning otsisid abi. Eelnevatel asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul isiku ohtlikkus

teiste elule ja tervisele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline ning täidetud on

PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud kriteerium.

2-24-2614

27. Asja materjalidest nähtuvalt puudub puudutatud isikul haiguskriitika ja koostöövalmidus

raviks. 18.03.2024 seisukohas on avaldaja selgitanud, et puudutatud isik keeldus

hospitaliseerimisel ravikoostööst, mistõttu ambulatoorne psühhiaatriline ravi ei olnud

rakendatav. Avaldaja selgitas ka, et ravita jäädes haigusnähud, sh rahutus süvenevad. Seega ei

ole muu psühhiaatriline abi ringkonnakohtu hinnangul küllaldane ega võimalik ning täidetud

on ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus.

28. Maakohtule menetlusnormide rikkumist ette heita ei saa. Maakohus on puudutatud isiku

16.02.2024 ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1) ning põhjendanud, miks ta teiste isikute

ärakuulamist vajalikuks ei pea (TsMS § 536 lg 21 p 3). Puudutatud isikule riigi õigusabi korras

määratud esindaja on avaldanud, et ta toetab esitatud taotlust (TsMS § 535).

29. Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid ilmselt

täidetud ja puudutatud isiku võis paigutada esmalt kuni neljaks päevaks ja seejärel

maksimaalselt kokku kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla

psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb määruskaebus

rahuldamata ja maakohtu määruste resolutsioon muutmata, kuid muudetud ja täiendatud on

maakohtu määruste põhjendusi.

30. Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172

lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt