2-21-10447/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.03.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-10447

Tsiviilasi

Q Qu (Q) hagi W W vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, varalise ja mittevaralise kahju hüvitise

ning viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8290,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Q Q (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ilja Sipari

Kostja W W (isikukood xxx), lepinguline esindaja A B

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Q Qu hagi osaliselt.

2. Kohustada W W saatma e-posti aadressidele xxx e-kiri pealkirjaga „Ebaõigeid

andmeid ümberlükkav teade“ ja e-kirja sisus selgesti loetavas kirjas ebaõigeid andmeid

ümberlükkav teade:

„W W avaldas Q Qu suhtes ebaõige faktiväite. W W avaldas 11.11.2020 kell 11:27 Tallinn,

xxx korteriühistu liikmetele saadetud e-kirjas pealkirjaga „Re: 09.11.20

kordusüldkoosoleku protokoll“ järgmise ebaõige faktiväite:



Q Q on pannud toime garaaži erastamiskatse.

Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele“.

3. Jätta rahuldamata Q Qu nõue kohustada W W lükkama ümber 11.11.2020 e-kirjas

avaldatud järgmised andmed:



garaažid on hõivatud käputäie KÜ liikmete poolt;



garaažid on kingitud väiksele grupile isikutele;



garaažide suhtes on toimunud garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha

garaažipindade endale vormistamiseks ja see on kuritegu;



ühe grupi kuritegelik käitumine;



ühe grupi õigusvastane tegu;



ühe grupi KÜ raha väärkasutamine;



väike grupp isikuid on oma valdusesse võtnud KÜ kuuluvad garaažid;



väike grupp isikuid püüab teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks seadustada;



KÜ kuuluvad garaažipinnad anti ajutiseks kasutamiseks grupile isikutele, kes olid KÜ

juhatuse esimehe hr. E soosingus.

4. Jätta rahuldama Q Qu nõue mõista W Wlt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis

kohtu äranägemisel.

5. Jätta rahuldamata Q Qu nõue mõista W Wlt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras mittevaralise kahju hüvitiselt alates 01.07.2021 kuni põhinõude

täitmiseni.

6. Mõista W Wlt Q Qu kasuks välja varalise kahju hüvitis 156 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 40,97 eurot ja viivis põhinõudelt (156 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 28.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

7. Jätta rahuldamata Q Qu nõue mõista W Wlt välja varalise kahju hüvitis 156 eurot

ületavas osas ja seda summat ületavalt osalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 01.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

8. Jätta menetluskulud Q Qu kanda ning mõista Q Qult W W kasuks välja menetluskulud

670 eurot (käibemaksuta).

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (21.03.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Q Q (hageja) esitas 01.07.2021 Harju Maakohtule hagi W W (kostja) vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks, varalise ja mittevaralise kahju ning viivise väljamõistmiseks.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja Tallinn, xxx korteriühistu liikmed. Kostja saatis

11.11.2020 korteriühistu liikmetele kirja, kus avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja

ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja avaldatud andmed kahjustasid hageja mainet. Kuigi

hageja nimi ei ole kirjas välja toodud, saab andmete esitamise kontekstist aru, et kostja väited

puudutavad hagejat. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei teadnud, et avaldatud andmed on ebaõiged.

Kostja ei ole tõendanud ka seda, et enne andmete avaldamist on ta kontrollinud andmeid

piisavalt põhjalikult.

Tõele ei vasta kostja väide, et hageja ja teised korteriühistu liikmed on ebaseaduslikult ehitanud

ümber maja soklikorrusel asuvad hoiuruumid garaažideks. Juba 14.10.1999 ja 01.07.2003

sõlmisid korteriühistu ja hageja lepingud garaažiboksi ehitamiseks ja kasutamiseks. Lepingute

aluseks olnud korteriühistu üldkoosoleku 1998. a ja 1999. a vastuvõetud otsused on jõustunud ja

need on endiselt kehtivad. 14.10.1999 ja 01.07.2003 lepingud on käsitletavad rendilepingutena,

kuna hageja sai nende alusel õiguse kasutada garaažiboksi ja kohustus tasuma tarbitud elektri ja

vee eest ning tegema enda vahenditest garaažiboksis remonti. Korteriühistu ei ole lepinguid

lõpetanud ja järelikult on need kehtivad.

Hageja palus kohustada kostjat lükkama andmed ümber saates kirja saajatele teate andmete

ümberlükkamise kohta. Hageja palus mõista kostjalt välja õiglane mittevaraline kahju hüvitis

kohtu äranägemisel. Kostja tegevuse tõttu oli hageja sunnitud abi saamiseks advokaadi poole

pöörduma, mistõttu tekkisid tal kohtueelsed õigusabikulud 936 eurot. Hageja palus mõista

kostjalt välja varalise kahju hüvitis 936 eurot. Hageja palus kohustada kostjat tasuma hüvitistelt

viivis seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja selgitas, et 11.11.2020 kiri ei sisalda hagejat puudutavaid andmeid. Kirjas käsitles kostja

teatud grupi tegevust. Ebaselgeks jääb, miks hageja peab ennast grupi liikmeks.

Kostja avaldas, et xxx soklikorrusel asusid majaelanike hoiuruumid. Tänaseks on viis

korteriühistu liiget (sh hageja) ehitanud sinna garaažid, mis on nende ainukasutuses. Teistel

korteriomanikel puudub ligipääs antud ruumidele. Kostja ei ole kunagi andnud hagejale

nõusolekut selleks, et kasutada hoiuruumi garaažina. Korteriomanikud ei ole sõlminud ka

kokkulepet hoiuruumide ümberehitamisest garaažideks. Puuduvad kokkulepped, et ühel või

mitmel korteriühistu liikmel oleks ainuõigus maja soklikorrust kasutada. Soklikorrusel asuvad

ruumid on kõikide korteriomanike kaasomandis ning hagejal kui ühel ruumi kasutajal ei ole

õiguslikku alust kaasomandi osa kasutada. Hageja väitel 1999. a ja 2003. a sõlmitud lepingud ei

ole õiguspärased. Mainitud lepingud praegu ei kehti.

Andmeid ei saa tõlgendada selliselt, et hageja on väidetavalt kuriteo toime pannud. Kostja

avaldas kirjas oma arvamust soklikorruse kasutuse kohta temale teadaolevate andmete alusel.

Korteriühistu liikmetel puudub informatsioon selle kohta, millisele õiguslikule regulatsioonile

tuginedes on maja soklikorrus viie korteriomaniku kasutada ning mis alusel puudub teistel

korteriühistu liikmetel õigus seda pinda kasutada. Kostjal kui korteriühistu liikmel on õigus

esitada küsimusi kaasomandi osa kohta. Seda enam, et pikki aastaid ei ole korteriühistu liikmete

enamusel olnud võimalik maja soklikorrust kasutada sellepärast, et osa liikmeid on muutnud

panipaigad garaažideks. Enne andmete avaldamist on kostja kasutanud kõiki tema käsutuses

olevaid vahendeid veendumaks selles, et hageja poolt korteriühistu ühisomandi kasutamine ei ole

kooskõlas seadusega.

Kostja oli seisukohal, et kirjas sisalduvad andmed ei kahjusta hageja mainet. Järelikult ei ole

hagejal õigust nõuda mittevaralise kahju hüvitist. Kuna kostja ei ole hageja õigusi rikkunud,

puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja poolt kantud kohtueelsete õigusabikulude vahel.

Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue mõista välja varalise kahju hüvitis.

Kohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

4. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja on xxx korteriühistu liikmed. Puudub vaidlus, et

kostja saatis 11.11.2020 korteriühistu liikmetele järgmise kirja:

„Tere,

ka minul on eriarvamus, mida olen kordi väljendanud e-kirjavahetuses kõigi ühistu liikmetega ja

palun see lisada KÜ üldkoosoleku 09.11. 2020 protokollile avatud tekstina:

1. Pean garaažide hõivamist ja erastamiskatset käputäie KÜ liikmete poolt õigustühiseks. Ei

nõustu KÜ kuuluvate garaažide kinkimisega väiksele grupile isikutele.

2. Garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks on

kuritegu ja selle kohta palun KÜ juhatusel teha politseile avaldus.

Vastasel korral on tegu KÜ juhatuse poolt ühe grupi kuritegelikku käitumise õigustamisega st

õigusvastases teos osalemisega ja KÜ raha väärkasutamisega.

3. Nõuan asjaolude avalikku ja läbipaistvat uurimist, mille alusel väike grupp isikuid on üldse

oma valdusesse kõnealused KÜ kuuluvad garaažid võtnud, mida püüavad nüüd teiste omanike

arvelt omastada ja eraomandiks seadustada.

NB! Lisan:

olin majas korteriomanik ka ajal, mil nimetatud KÜ kuuluvad garaažipinnad anti AJUTISEKS

kasutamiseks grupile isikutele (kes olid toonase KÜ juhatuse esimehe hr. E soosingus). Soovin

teada, millistel alustel aga need isikud nüüd neid pindu erastada püüavad?

Kordan:

Omanikuna ja kaasomanikuna ei nõustu mina oma kaasomandi mõttelise osa

sundloovutamisega.“

5. Pooled vaidlevad selle üle, kas eeltoodud kirjas avaldatud teave puudutab hagejat. Seega

peab kohus esmalt otsustama, kas kostja kirjas sisalduvaid andmeid saab lugeda hageja kohta

avaldatuks.

6. Kohtupraktikast nähtuvalt saab isiku kohta andmeid avaldada ka sellisel viisil, et teabeallikas

ei ole andmete adressaat välja toodud, kuid tema isiku saab informatsiooni esitamise kontekstist

lähtuvalt kaudsete asjaolude abil tuletada. Näiteks on Riigikohus avaldanud, et kohtuotsuse täpne

refereering (kontekst) koos kannatanu eesnime ja perekonnanime esitähega võimaldas tema

identifitseerimist (Riigikohtu 05.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-02, p 9). Riigikohus

möönis ka seda, et andmed võivad riivata isiku head nime ka siis, kui avaldatud teave ei olnud

suunatud konkreetselt kannatanu vastu, vaid isikute grupi vastu, kuhu kannatanu kuulub

(Riigikohtu 11.02.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 11; 16.11.2022 otsus tsiviilasjas nr

2-19-8673, p 11).

7. Selleks, et otsustada, kas 11.11.2020 kirjas on avaldatud teavet hageja kohta, peaks käsitlema

poolte käitumist laiemalt. Hageja on esitanud kohtule kostja 28.10.2020 kirja korteriühistu

liikmetele (tl 7). Mainitud kiri on saadetud samadele isikutele nagu vaidlusalune kiri. 28.10.2020

kirjutas kostja järgmist:

„Tere,

olen korteriomanikuna huvitatud teada saama meie kõigi kaasomandi (maja kelder-garaažid)

kasutamiseasjaoludest. Olen huvitatud meie maja keldri kasutamise võimalusest kasvõi nö

moosiriiuli või väikese panipaiga-kohana, milleks meil kõigil on õigus korteriomanikena ja

kaasomanikena proportsionaalselt kaasomandi mõtteliseleosale.

Praegu on kogu maja ühisesse kaasomandisse kuuluva pinna kaaperdanud ja okupeerinud väike,

viiest omanikust koosnev seltskond (sh pr. Q Q). See olukord, kus Q Q ja veel neli omanikku on

hõivanud mitmekümnele omanikule kuuluva kaasomandi osa, on ebanormaalne ja

seadusevastane. Selline olukord tuleb lõpetada ja kaasomand anda tagasi kõigi kaasomanike

kasutusse./…/“

8. Eeltoodud kirjast nähtub, et kostja avaldas juba oktoobris 2020 samu etteheiteid nagu

novembris 2020 saadetud kirjas ning et kostja kriitika on suunatud muu hulgas hageja vastu.

Kuivõrd mõlemad kirjad on saadetud samadele isikutele, saavad 11.11.2020 kirja lugejad aru, et

selles kirjas sisalduvad kostja väiteid puudutavad ka hagejat, kuigi tema nimi ei ole teabeallikas

välja toodud. Kohus asub seisukohale, et kostja avaldas 11.11.2020 kirjas andmeid hageja kohta.

9. Järgnevalt käsitleb kohus 11.11.2020 kirjas avaldatud andmeid, kvalifitseerides neid

faktiväideteks või väärtushinnanguteks ning hinnates andmete avaldamise õigusvastasust. Kui

leiab tõendamist hagejale õigusvastase kahju tekitamine kostja poolt, hindab kohus kostja süüd.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist

ka faktiväite avaldamiseks. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on

kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10;

13.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26, 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p

18). VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine

või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei

tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki

sellest teadma. VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka

kaudsed faktiväited, s.t faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis

sellest mõistlikult võttes järelduvad (Riigikohtu 13.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27;

15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 13). Hoolimata eeltoodust ei loeta VÕS § 1047 lg

3 järgi andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal oli avaldamise suhtes

õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab

võimaliku rikkumise raskusele (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11;

26.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 11–14). Ebaõigete faktiväidete avaldamisel tuleb

kontrollida õigusvastasuse puudumist ka VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 alusel (Riigikohtu

23.03.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-5449, p 14).

11. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või

väärust (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 10). Väärtushinnang on

õigusvastane, kui see on isiku au teotav, s.t kui sellel on konteksti arvestades konkreetses

kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-80-13, p 36). Õigusvastane on väärtushinnang siis, kui see on ebakohane, mis võib

tuleneda selle ebasündsast väljendusviisist (Riigikohtu 18.05.2022 otsus tsiviilasjas nr

2-20-12495, p 11) või põhjendamatusest (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-159-14, p 17). Otsustamaks väärtushinnangu põhjendatuse üle, tuleb igal konkreetsel juhul

teha väärtusotsustus, arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 teine lause). Ebakohase

väärtushinnangu avaldamine ei pruugi olla õigusvastane ka siis, kui esinevad VÕS § 1046 lg-s 2

sätestatud alused.

12. Hageja on toonud 25.10.2021 menetlusdokumendis välja vaidlustatud andmed

kvalifitseerides neid faktiväideteks või väärtushinnanguteks (tl 18-19). Kohus võtab aluseks

hageja poolt esitatud andmed.

13. 11.11.2020 kiri sisaldab järgmiseid andmeid: „Pean garaažide hõivamist ja erastamiskatset

käputäie KÜ liikmete poolt õigustühiseks“. Hageja hinnangul avaldas kostja eeltoodud lõigus

järgmist: „garaažid on hõivatud käputäie KÜ liikmete poolt“ ning „garaažide suhtes on

toimunud erastamiskatse käputäie KÜ liikmete poolt“.

14. Vaidlusaluses kirjas puudub hageja nimi ning kirjeldades kostja rahulolematust tekitanud

isikute tegevust kasutab kostja mõisteid nagu „käputäis liikmeid“, „isikute grupp“,

„kaaperdajad“, „üks grupp“, „väike grupp“. Samas saab mõistlik lugeja aru, et kostja omistab

kirjas mainitud „käputäis liimete“, „isikute grupi“ jne tegevust muu hulgas hagejale. Seega

avaldas kostja mõistliku isiku arusaama järgi käsitletavas lõikus järgmist: „hageja on hõivanud

garaaži“ ja „hageja on pannud toime garaaži erastamiskatse“.

15. Esmalt käsitleb kohus väidet „hageja on hõivanud garaaži“. Kohus leiab, et väide on

hinnatav faktiväitena. Hinnates väidet kirja kontekstis avaldas kostja, et hageja on saanud enda

valdusesse garaaži ja kasutab seda ebaseaduslikult. Väide kahjustab hageja mainet.

15.1.

Asja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus, et osa korteriomanikke (sh

hageja) on ehitanud ümber maja soklikorrusel asuvad keldriruumid garaažideks. Puudub vaidlus

ka selles, et garaažid on osa omanike (sh hageja) ainukasutuses. Pooled vaidlevad aga selle üle,

kas hagejal on õigus garaaži ainuisikuliselt kasutada.

15.2.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et juba 1998. aastal võeti korteriühistus vastu otsus

garaažide ehitamise ja kasutamise kohta. 28.11.1998 üldkoosoleku protokolli järgi otsustati

ehitada panipaikade asemel viis garaažiboksi. Ehituskulusid pidid kandma tulevased garaažide

kasutajad (tl 94). Garaažide ehitamise küsimus on olnud arutamisel ka järgmistel aastatel

toimunud üldkoosolekutel. Näiteks 17.04.1999 üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustati

alustada garaažibokside projekteerimisega (tl 94 pöördel); 21.06.1999 üldkoosoleku protokolli

järgi otsustati jätta muutmata 28.11.1998 koosolekul vastuvõetud otsus garaažibokside

väljaehitamise kohta (tl 95 pöördel).

15.3.

Garaažide ehitamist on arutanud ka korteriühistu juhatuse koosolekutel. Näiteks

10.05.1999 juhatuse koosoleku protokolli järgi ehitakse viis garaažiboksi. Tulevased bokside

omanikud finantseerivad ehitustöid ning maksavad kinni keldriakende kinnimüürimise,

keldriuste remondi ja vahetuse ning kogu prügi väljaveo. Keldriruumidest loobusid

garaažibokside ehitamise kasuks 34 korteriomanikku, kuid boksid hõivavad ainult 20

korteriomaniku panipaika (tl 84, tl 96). Korteriühistu juhatuse 08.04.2000 koosoleku protokolli

järgi otsustati, et garaažibokside ehitamise õiguse saanud korteriomanikud ehitavad

omavahendite arvelt garaažiboksid, müürivad kinni keldriaknad ja korraldavad keldrist prahi

koristamise ja äraveo. Garaažiboksi saavad kasutada ainult komisjoni poolt kinnitatud

korteriomanik või tema perekonnaliige. Korteri võõrandamisel läheb garaažiboksi kasutamise

õigus üle uuele korteriomanikule. Garaažiboksi kasutamisest loobumise puhul saab

kasutamisõiguse üle anda korteriühistu mõnele teisele korteriomanikule ainult juhatuse loal,

mille kinnitab üldkoosolek (tl 96 pöördel).

15.4.

Garaažiboksiga on seotud ka mitmed hageja ja korteriühistu vahel sõlmitud lepingud.

Näiteks 14.10.1999 allkirjastasid hageja ja korterühistu kaks lepingut selle kohta, et lepingu

objektiks olev maja soklikorrusel asuv garaažiboks nr 02 on antud korterile nr xx

ümberehitamiseks ja kasutamiseks (tl 78-78 pöördel). Kuigi lepingud kannavad sama kuupäeva,

on need osaliselt erineva sisuga. Näiteks esimene leping hakkab kehtima alates 01.08.1999 (tl

78) ja teine alates 15.10.1999 (tl 78 pöördel). Teine leping erineb esimesest ka selle poolest, et

garaažiboks nr xxx antakse korterile nr xxx ümberehitamiseks ja igaveseks kasutamiseks (tl 78

pöördel). Esimeses lepingus puudub boksi kasutamise tähtaeg (tl 78). Kohtule on esitatud

01.07.2003 hageja ja korteriühistu vahel sõlmitud leping selle kohta, et lepingu objektiks olev

maja soklikorrusel asuv garaažiboks nr xxx on antud korterile nr xxx ümberehitamiseks ja

igaveseks kasutamiseks (tl 79).

15.5.

Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et otsustused keldriruumide ümberehitamisest

garaažiboksideks olid tehtud 1998. a ja 1999. a. Seega tuleb kohaldada mainitud ajal kehtinud

seadust. Kostja viited alates 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusele ei ole

asjakohased.

15.6.

Kohus leiab, et maja ala, kus asusid keldiruumid, mille asemele otsustati ehitada

garaažiboksid, on kõikide korteriomanike kaasomandis. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad

ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub

suurem osa ühises asjas (kuni 23.03.2014 kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1

redaktsioon). Samuti võib kaasomandis oleva asja tervikuna või reaalosana võõrandada või

koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike

kokkuleppel (kuni 01.07.2003 kehtinud AÕS § 74 lg 1 redaktsioon). Kohus on seisukohal, et

selleks, et ehitada keldriruumid garaažiboksideks ümber pidi olema kõikide korteriomanike

kokkulepe (kuni 23.03.2014 kehtinud AÕS § 72 lg 1 redaktsioon ja kuni 01.07.2003 kehtinud

AÕS § 74 lg 1 redaktsioon). Vastav tegevus on hinnatav asja olulise muutmisena. Seda küsimust

ei saanud korteriomanikud otsustada häälteenamusega.

15.7.

Kohtule ei ole esitatud korteriomanike kokkulepet keldribokside ümberehitamisest

garaažiboksideks. Korteriomanikud ei saanud seda küsimust koosolekutel häälteenamusega

otsustada. Seega ei oma asjas tähtsust hageja esitatud üldkoosolekute protokollid. Isegi juhul, kui

möönda, et keldribokside ümberehitamise üle oli võimalik otsustada kaasomanike enamuse

otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, ei ole tõendatud, et

korteriomanike enamus oleks hääletanud 1998. a ja 1999. a üldkoosolekutel ehitustööde

tegemise poolt. Kohtule on küll esitatud 1998. a nimekiri korteriomanikest, kes olid andnud

allkirja selle kohta, et nad on nõus loovutama oma keldriruumid garaažibokside ehitamise kasuks

(tl 8), kuid sellest dokumendist ei nähtu, kas nendele omanikele kuulus suurem osa ühises asjas.

Kostja väitis, et 1998. a nimekirjas ei ole tema allkirja. Sellega vaidlustas kostja enda allkirja

ehtsuse ja hageja ei ole tõendanud, et nimekiri sisaldab kostja allkirja.

15.8.

Olukorras, kus keldriruumide ümberehitamine sai toimuda kaasomanike kokkuleppel, ei

saanud korteriühistu juhatus seda küsimust oma otsustega reguleerida. Juhatuse otsused ei

toonud endaga kaasa õiguslikke tagajärge. Ka hageja poolt esitatud 14.10.1999 ja 01.07.2003

lepingud ei oma asjas tähtsust, sest keldriruumi ümberehitamine garaažiboksiks ja selle hagejale

kasutusse andmine sai toimuda kaasomanike kokkuleppel.

15.9.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal ei ole seadusest tulenevalt õigust

garaažiboksi ainuisikuliselt kasutada. Järelikult on käsitletav väide – „hageja on hõivanud

garaaži“ ehk hageja kasutab tema valduses olevat garaaži ilma seadusliku aluseta – õige.

Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole

iseenesest õigusvastane (VÕS § 1047 lg 2; Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-

10, p 18). Hageja ei saa nõuda väite ümberlükkamise.

16. Kohus käsitleb väidet „hageja on pannud toime garaaži erastamiskatse“. Kohus leiab, et

väide on hinnatav faktiväitena. Hinnates väidet kirja kontekstis ei kahjusta see hageja mainet ja

seega ei ole väide avaldamine õigusvastane. Kohtule ei ole aga esitatud tõendeid selle kohta, et

hageja oleks üritanud garaažiboksi erastada. Seega on väide ebaõige. Hagejal on õigus nõuda

kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel ka siis, kui nende

avaldamine ei olnud õigusvastane. Kohtupraktika järgi nähakse VÕS § 1047 lg-s 4 ette ebaõigete

andmete ümberlükkamise kohustus, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (Riigikohtu

21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 26). Kohus kohustab kostja ebaõige väite ümber

lükkama.

17. 11.11.2020 kiri sisaldab järgmiseid andmeid: „Ei nõustu KÜ kuuluvate garaažide

kinkimisega väiksele grupile isikutele“. Hageja hinnangul avaldas kostja eeltoodud lõigus

järgmist: „garaažid on kingitud väiksele grupile isikutele“.

17.1.

Hinnates väidet kirja kontekstis avaldas kostja, et „korteriühistu on andnud garaaži

hageja kasutusse“. Kuigi kostja kasutas sõna „kinkimine“, saab lugeja kirja kontekstist aru, et

mõeldakse garaaži hageja kasutusse andmist. Kohus leiab, et väide on hinnatav faktiväitena.

Hinnates väidet kirja kontekstis ei kahjusta see hageja mainet ja seega ei ole väite avaldamine

õigusvastane. Puudub vaidlus, et hageja kasutab garaažiboksi. Kohus on eelnevalt toonud välja

korteriühistu üldkoosolekute protokollid, juhatuse koosolekute protokollid ning korteriühistu ja

hageja vahel sõlmitud lepingud. Nendest dokumentidest nähtub, et korteriühistu võimaldas

hagejal garaaži kasutamist. Seega vastab väide tõele. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tõele

vastava ja mainet mittekahjustava väite ümberlükkamist.

18. 11.11.2020 kiri sisaldab järgmiseid andmeid: „Garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu

raha garaažipindade endale vormistamiseks on kuritegu ja selle kohta palun KÜ juhatusel teha

politseile avaldus“. Hageja hinnangul avaldas kostja eeltoodud lõigus järgmist: „Garaažide

suhtes on toimunud garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale

vormistamiseks ja see on kuritegu“.

18.1.

Hinnates andmeid kirja kontekstis avaldas kostja, et „hageja katse kasutada ühistu raha

garaažipindade endale vormistamiseks on kuritegu“. Kohtu hinnangul on lauses sisalduv väide

„katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks“ hinnatav faktiväitena, sest

võimalik on objektiivselt kontrollida, kas hageja üritas garaaži korteriühistu arvel enda nimele

erastada. Samas sisaldab lause väljendit „kuritegu“. Seda väljendit ei ole kasutatud omaette, vaid

sellega annab kostja hinnangu väite esimeses osas kirjeldatud hageja käitumisele. Hinnates

andmeid kogumis ja kirja kontekstis tuleb neid pidada kostja poolt hageja tegevusele antud

väärtushinnanguks. Hinnang kahjustab hageja mainet.

18.2.

Hinnates hageja maine teotamise õigusvastasust arvestab kohus järgmist. Kohus on

eelnevalt tuvastanud, et hagejal puudub seaduslik alus garaažiboksi kasutada. Kostjal kui

korteriühistu liikmel ja kaasomanikul on õigus nõuda asja kasutamist kooskõlas seaduse ja teiste

kaasomanike huvidega. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et vaidlus garaažibokside kasutamise

üle on kestnud pikka aega. Kaudselt seda kinnitab kostja 28.10.2020 kiri korteriühistu liikmetele.

Seega ei saanud kostja avaldatud andmed tulla 11.11.2020 kirja adressaatidele üllatuseks.

Andmed olid avaldatud piiratud isikute hulgale ja kõik need on korteriühistu liikmed. Kohtu

hinnangul saab korteriühistu liikmelt oodata kriitika talumist, kui teised liikmed avaldavad

arvamust, et nende hinnangul ei ole liikme käitumine kooskõlas seaduse ja teise kaasomanike

huvidega. Hinnang on küll negatiivse alatooniga, mis kahjustab hageja mainet, kuid kostja ei ole

hinnangut väljendanud ebasündsalt ega ole kasutanud vulgaarset, inimväärikust alandavat või

ähvardavat sõnastust (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20; 13.01.2010

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15). Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis on kohus

seisukohal, et käsitletava väärtushinnangu avaldamine ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg 2 teise

lause alusel.

19. 11.11.2020 kiri sisaldab järgmiseid andmeid: „Vastasel korral on tegu KÜ juhatuse poolt ühe

grupi kuritegelikku käitumise õigustamisega st õigusvastases teos osalemisega ja KÜ raha

väärkasutamisega“. Hageja hinnangul avaldas kostja eeltoodud lõigus järgmist: „ühe grupi

kuritegelik käitumine“; „ühe grupi õigusvastane tegu“; „ühe grupi KÜ raha väärkasutamine“.

19.1.

Hinnates andmeid kirja kontekstis avaldas kostja, et „hageja käitus kuritegelikult“. Kohtu

hinnangul tuleb neid andmeid lugeda väärtushinnanguks. Lauses, mis eelneb käsitletavaid

andmeid sisaldavale lausele avaldas kostja oma hinnangut hageja käitumise kohta ning tegi

korteriühistule ettepaneku esitada avaldus politseile. Ka andmeid sisaldavas lauses avaldas kostja

oma arvamust korteriühistu juhatuse käitumise kohta sidudes seda oma hinnanguga hageja

tegevuse kohta. Hinnang kahjustab hageja mainet. Hinnates hageja maine teotamise

õigusvastasust arvestab kohus otsuse p-s 18.2 esitatud põhjendusi neid kordamata ning mainitud

põhjenduste alusel asub kohus seisukohale, et käsitletava väärtushinnangu avaldamine ei ole

õigusvastane VÕS § 1046 lg 2 teise lause alusel.

19.2.

Seoses hageja väitega, et käsitletavas lõigus avaldas kostja hageja kohta väiteid „ühe

grupi õigusvastane tegu“ ja „ühe grupi KÜ raha väärkasutamine“ märgib kohus järgmist. Kohus

leiab, et mõistliku isiku arusaama järgi ei ole kostja avaldanud, et üks grupp, kuhu kuulub muu

hulgas hageja, oleks õigusvastases teos osalenud või korteriühistu raha väärkasutanud. Seega ei

ole need andmed avaldatud hageja kohta. Kostja etteheited õigusvastases teos osalemise ja raha

väärkasutamise kohta on suunatud korteriühistu juhatuse vastu. Kuivõrd käsitletavad andmed ei

ole avaldatud hageja kohta, puudub vajadus neid pikemalt käsitleda.

20. 11.11.2020 kiri sisaldab järgmiseid andmeid: „Nõuan asjaolude avalikku ja läbipaistvat

uurimist, mille alusel väike grupp isikuid on üldse oma valdusesse kõnealused KÜ kuuluvad

garaažid võtnud, mida püüavad nüüd teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks

seadustada“. Hageja hinnangul avaldas kostja eeltoodud lõigus järgmist: „väike grupp isikuid on

oma valdusesse võtnud KÜ kuuluvad garaažid“ ja „väike grupp isikuid püüab teiste omanike

arvelt omastada ja eraomandiks seadustada“.

20.1.

Hinnates andmeid kirja kontekstis avaldas kostja, et „hageja on oma valdusesse võtnud

korteriühistule kuuluva garaaži“. Tegemist on faktiväitega. Väide jätab mulje, et hageja kasutab

garaaži ebaseaduslikult. Seega kahjustab väide hageja mainet. Puudub vaidlus, et hageja kasutab

garaažiboksi. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal puudub seaduslik alus garaaži kasutada.

Seega vastab väide tõele. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet,

avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (VÕS § 1047 lg 2; Riigikohtu 21.12.2010 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 18). Hagejal ei ole õigust nõuda väite ümberlükkamist.

20.2.

Hinnates andmeid kirja kontekstis avaldas kostja, et „hageja püüab teiste omanike arvelt

garaaži omastada ja eraomandiks seadustada“. Kohtu hinnangul tuleb neid andmeid

väärtushinnanguks lugeda. Hinnates andmeid teabeallika kontekstis avaldas kostja oma

hinnangut hageja tegevuse kohta. Hinnang kahjustab hageja mainet. Hinnates hageja maine

teotamise õigusvastasust arvestab kohus otsuse p-s 18.2 esitatud põhjendusi neid kordamata ning

mainitud põhjenduste alusel asub kohus seisukohale, et käsitletava väärtushinnangu avaldamine

ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg 2 teise lause alusel.

21. 11.11.2020 kiri sisaldab järgmiseid andmeid: „KÜ kuuluvad garaažipinnad anti AJUTISEKS

kasutamiseks grupile isikutele (kes olid toonase KÜ juhatuse esimehe hr. E soosingus)“. Hageja

hinnangul avaldas kostja eeltoodud lõigus järgmist: „KÜ kuuluvad garaažipinnad anti ajutiseks

kasutamiseks grupile isikutele, kes olid KÜ juhatuse esimehe hr. E soosingus“.

21.1.

Hinnates andmeid kirja kontekstis avaldas kostja, et „korteriühistule kuuluvad

garaažipinnad anti ajutiseks kasutamiseks hagejale, kes oli KÜ juhatuse esimehe hr. E

soosingus“. Tegemist on liitväitega, mis koosneb kahest osast. Esimene osa on järgmine:

„korteriühistule kuuluvad garaažipinnad anti ajutiseks kasutamiseks hagejale“, mis on hinnatav

faktiväitena. Teine osa on järgmine: „hageja oli KÜ juhatuse esimehe hr. E soosingus“, mis on

hinnatav väärtushinnanguna.

21.2.

Kohus leiab, et faktiväide – „korteriühistule kuuluvad garaažipinnad anti ajutiseks

kasutamiseks hagejale“ – ei kahjusta hageja mainet ja selle avaldamine ei ole õigusvastane.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja kasutab garaažiboksi ja seega vastab väide ka tõele.

Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tõele vastava ja mainet mittekahjustava väite

ümberlükkamist.

21.3.

Kohus leiab, et väärtushinnang – „hageja oli KÜ juhatuse esimehe hr. E soosingus“ – ei

kahjusta hageja mainet. Hinnangu avaldamine ei ole õigusvastane.

22. Hageja avaldas, et kirjas nimetas kostja hagejat „garaažide kaaperdajaks“. Kohus nõustub, et

selline väide sisaldub 11.11.2020 kirjas ja tegemist on hageja mainet kahjustava

väärtushinnanguga. Hinnangu avaldamise õigusvastasuse kontrollimisel peab arvestama, et

hageja kasutab garaažiboksi ilma seadusliku aluseta. Lisaks arvestab kohus otsuse p-s 18.2

esitatud põhjendusi neid kordamata. Neid asjaolusid kogumis hinnates ei ole väärtushinnangu

avaldamine õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi.

23. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja kohustab kostjat lükkama ümber hageja

kohta avaldatud ebaõige väite, et „hageja on pannud toime garaaži erastamiskatse“. Hageja

taotlusel määrab kohus, et hageja peab saatma 11.11.2020 kirja saajatele andmeid ümberlükkav

teate. Ülejäänud osas jätab kohus hageja andmete ümberlükkamise nõude rahuldamata.

24. Kohus leiab, et tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt mittevaralise kahju

hüvitis. Mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse sätestab üldalusena VÕS § 134 lg 2. Kohus

leiab, et kui nõutakse mittevaralise kahju hüvitist isikliku õiguse rikkumise tõttu, tuleb viidatud

sätet kohaldada koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-i 4 ning §-dega 1046 ja 1047. Kohtupraktikas

märgitakse, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4,

§ 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad

ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (Riigikohtu 26.11.2010 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-83-10, p 12). Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et kostja on küll avaldanud hageja

mainet kahjustavaid andmeid, kuid nende avaldamine ei olnud õigusvastane. Kuna täidetud ei

ole mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimise üks eeldus (st mainet

kahjustavate andmete õigusvastane avaldamine), tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja

mõista kostjalt õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Mittevaralise kahju

hüvitise väljamõistmise nõude rahuldamata jätmise tõttu, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue

välja mõista hüvitiselt viivis seaduses sätestatud määras alates hagi esitamises kuni põhinõude

täitmiseni.

25. Hageja palus mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitis 936 eurot kohtueelsete õigusabikulu

katteks. Hageja avaldas, et kostja tegevuse tõttu pöördus ta kohtueelselt õigusabi saamiseks

advokaadi poole ja kandis õigusabikulusid 936 eurot. Õigusabi osutamine on tõendatud hageja

esindaja poolt kostjale 30.01.2021 saadetud nõudekirja (tl 9–13) ja 04.01.2021 õigusabi arvega

(tl 14), mille järgi osutati hagejale õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta) kokku

kuus tundi.

25.1.

Kohus leiab, et kohtueelse õigusabi kasutamine oli põhjendatud. Tegemist on piisavalt

keerulise vaidlusega ja hagejal oli õigus pöörduda advokaadi poole oma õiguste kaitseks.

Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu on mõistliku suurusega. Hagejal tekkinud varalise kahju

põhjuseks on kostja käitumine. Hageja kantud õigusabikulud on hinnatavad otsese varalise

kahjuna (VÕS § 128 lg 3). Kostja poolt rikutud sätete eesmärgiks oli kaitsta hagejat varalise

kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 1). Kostjale pidi olema ettenähtav, et tema kohustuste

rikkumise korral võib hagejal käsitletav varaline kahju tekkida. Kohus on aga seisukohal, et

hageja õigusabikulud ei ole praegu täies mahus vajalikud. Kohus on tuvastanud, et hagi kuulub

rahuldamisele osaliselt, st kostja peab ühe ebaõige faktiväite ümber lükkama. Kohtu hinnangul

on kohtueelsed õigusabikulud vajalikud osas, mille ulatuses hagi rahuldatakse. Kohus leiab, et

põhjendatud ja vajalikud kohtueelsed õigusabikulud arvestades hagi rahuldamise ulatust on üks

tund. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 156 eurot (tunnitasu

130 eurot + käibemaks 20%). Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja

varalise kahju hüvitis 156 eurot ületavas osas.

25.2.

Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise hüvitiselt (156 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2021 kuni 27.03.2024 kokku 40,97

eurot (viivis on välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ning alates 28.03.2024 kuni

põhinõude täitmiseni.

26. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus, et hagi rahuldatakse väga marginaalses ulatuses

hagis taotletust. Suuremas ulatuses jäävad hageja nõuded rahuldamata. Seetõttu tuleb

menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).

27. Kostja on käesolevas tsiviilasjas esitanud menetluskulude nimekirjad 16.02.2022,

20.07.2023, 10.08.2023 ning 23.02.2024. Kostja menetluskuluks on õigusabikulud kokku

summas 670 eurot (perioodil 27.01.2022 kuni 16.02.2022 kantud õigusabikulud summas 280

eurot + perioodil 17.02.2022 kuni 20.07.2023 kantud õigusabikulud summas 150 eurot +

10.08.2023 menetlusdokumendi koostamisega seotud õigusabikulud summas 120 eurot +

23.02.2024 menetlusdokumendi koostamiseks seotud õigusabikulud summas 120 eurot). Kostja

ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.

28. Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on seisukohal,

et kostja poolt menetluskulude nimekirjas välja toodud menetluskulud on põhjendatud ja

vajalikud. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

29. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulud summas

kokku 670 eurot (käibemaksuta). Kostjale on perioodil 27.01.2022 kuni 16.02.2022 osutatud

õigusabiteenust tunnihinnaga 40 eurot (käibemaksu ei lisandu) ning alates 17.02.2022 on kostjale

ostutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 60 eurot (käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude

nimekirjade kohaselt on kostjale käesolevas asjas osutatud õigusabiteenust kokku mahus 13,5

tundi.

30. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostjale õigusabi

osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik, vajalik ning põhjendatud.

31. Kostjale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 13,5 tundi. Hinnates ja analüüsides

kostja menetluskulude nimekirjades välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja

neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja

esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude

nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on täielikult põhjendatud ja

vajalik.

32. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 670 eurot

ning mõistab need vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja.

33. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2025 lahendiga.