Legislator Case Law & Legislation
2-22-4511/14 AI generated

2-22-4511/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-4511/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada menetlus AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu Astri Kinnisvara OÜ vastu esitatud hagis kahjuhüvitise 1891,90 euro väljamõistmiseks.

Legislator headnote

AI generated

2-22-4511/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Lõpetada menetlus AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu Astri Kinnisvara OÜ vastu esitatud hagis kahjuhüvitise 1891,90 euro väljamõistmiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 21.märtsil 2024

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-22-4511

Kohtuasi

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu hagi Astri Kinnisvara OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2088,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834,

asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600)

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood

12831829, asukoht Pärnu mnt 141 Tallinn 11314)

lepinguline esindaja A L

Kostja: Astri Kinnisvara OÜ (registrikood 12181047,

asukoht Ringtee tn 75, 50501 Tartu; e-post: astri@astri.ee)

lepinguline esindaja S V

Menetluse liik

Kirjalik lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

Astri Kinnisvara OÜ vastu esitatud hagis kahjuhüvitise 1891,90 euro väljamõistmiseks.

2. Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitatud

hagi Astri Kinnisvara OÜ vastu viivise põhinõudelt 18.07.2022 seisuga 0,41 eurot, võla

sissenõudmiskulu 40 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla

sissenõudmiskuludelt (40 eurot) alates 18.07.2022 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku

tasumiseni väljamõistmiseks.

3. Välja mõista Astri Kinnisvara OÜ-lt viivis põhinõudelt 18.07.2022 seisuga 0,41 eurot, võla

sissenõudmiskulud 40 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla

sissenõudmiskuludelt (40 eurot) alates 18.07.2022 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku

tasumiseni AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta Astri Kinnisvara OÜ kanda.

2. Määrata AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

menetluskulu suuruseks 692 eurot.

3. Välja mõista Astri Kinnisvara OÜ-lt 692 eurot AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks menetluskulult ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse

jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.

Menetluse käik ning hagiavalduse asjaolud

1. AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (edaspidi hageja)

esitas hagi XXX Xxx OÜ vastu paludes välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitise 1891,90

eurot, viivise põhinõudelt 28.03.2022 seisuga 5,89 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt 1891,90 eurot alates 29.03.2022 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni, võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt 40 eurot alates 28.03.2022 kuni võla

sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni.

2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja kindlustusandja, kes on kindlustanud sõiduki R A

registreerimisnumbriga xxx (edaspidi sõiduk R) kindlustuspoliisiga nr xxx. Kindlustusvõtja on

E R AS. Omavastutuse suurus on 500 eurot kindlustusjuhtumi kohta. 17.12.2021 sai hageja

kahjuteate, mille kohaselt kukkus 14.12.2021 Tallinn, Telliskivi 60 hoone katuselt jää sõiduki

R tagaklaasile ja tagumisele luugile. Jää kukkumise tagajärjel sai sõiduk R kahjustada.

Hagiavaldusele on lisatud fotod sõiduki R kahjustustest. Sõiduki R remondiks koostas

kalkulatsiooni xxx AS summas 2890,29 eurot. xxx AS parandas sõiduki R kahjustused ning

esitas kindlustusvõtjale remondiarve 2391,90 eurot ilma käibemaksuta. Hageja hüvitas sõiduki

R parandamise kulu 1891,90 eurot, omavastutus 500 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kostja

xxx OÜ on Telliskivi tn 60, Tallinn kinnistu omanik. Hageja esitas 04.03.2022 kostjale xxx

OÜ kohtuväliselt kahjunõude, andis mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks ning palus kahju

summas 1891,90 eurot hüvitada hiljemalt 14.03.2022. xxx OÜ hagejale kahju ei hüvitanud,

mistõttu esitas hageja hagi kohtule. Vastuväidetes hagile põhjendas xxx OÜ, et tema puhul ei

ole tegemist õige kostjaga ja palus hagi rahuldamata jätta.

3. Hageja esitas pärast XXX Xxx OÜ vastuse saamist 18.07.2022 kohtule taotluse, milles palus

asendada senine kostja XXX Xxx OÜ uue kostjaga Astri Kinnisvara OÜ-ga (edaspidi kostja).

Taotluse põhjenduste kohaselt eksis hageja väites, et jää kukkus sõidukile Telliskivi 60 hoone

katuselt. Tegelikult kukkus jää sõidukile R aadressil Tallinn, Telliskivi 62, mille omanikuks

on Astri Kinnisvara OÜ. Seega ei peaks kostjaks olema XXX Xxx OÜ, vaid Astri Kinnisvara

OÜ. Kohus rahuldas 16.09.2022 kohtumäärusega hageja taotluse kostja XXX Xxx OÜ

asendamiseks Astri Kinnisvara OÜ-ga ning luges hagi XXX Xxx OÜ suhtes tagasivõetuks

jättes hageja hagi XXX Xxx OÜ vastu läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja nõue

4. Hageja esitas kostja vastu täpsustatud nõude 18.07.2022 menetlusdokumendis. Hageja palus

kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 1891,90 eurot (põhinõue), viivise põhinõudelt 18.07.2022

seisuga 0,41 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt (1891,90 eurot) alates 19.07.2022 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla

sissenõudmiskuludelt (40 eurot) alates 18.07.2022 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku

tasumiseni.

5. Hageja loobus 05.05.2023 menetlusdokumendis põhinõudest 1891,90 eurot, kuna kostja tasus

põhinõude 1891,90 eurot 18.07.2022 ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise

põhinõudelt 18.07.2022 seisuga 0,41 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt (40 eurot) alates 18.07.2022

kuni võla sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu ja taotles selle jätta rahuldamata. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et

14.12.2022 kukkus Telliskivi 62, Tallinn kinnistul asuva hoone katuselt sõiduki R tagumisele

klaasile ja luugile jää, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustada. Hageja esitas 06.07.2022 kostjale

kohtuvälise kahjunõude, milles palus kahju 1891,90 eurot hüvitada hiljemalt 17.07.2022.

Kostja hüvitas hagejale kahju 18.07.2022. Kahju hüvitamise järgselt ei pöördunud hageja

kostja poole täiendavate nõuetega. Hageja ei ole kohtuväliselt nõudnud kostjalt viivist ega võla

sissenõudmiskulusid. Kohus toimetas kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-22-4511 kostjale kätte

22.11.2022 ja tegi kohtudokumendid nähtavaks 08.12.2022. Kostja pöördus hageja poole

paludes hagi tagasi võtta kuna ta tasus kahjuhüvitise juba 18.07.2022 ning sai kohtumenetluse

algatamisest teada alles 22.11.2022, kuid hageja pole kostja pöördumisele reageerinud. Kostjal

ei olnud võimalik kahju hagejale hiljemalt 17.07.2022 hüvitada kuna hageja poolt kostjale

antud 10 päevane tähtaeg oli ebamõistlikult lühike. Hageja saatis kahjunõude kostjale

06.07.2022, mil kostja ettevõttes oli puhkuste periood, mistõttu võttis kahjunõude edastamine

ja alginfo kontrollimine kauem aega. Kostja pidi omalt poolt välja selgitama kahjujuhtumi

asjaolud, kas kostja on kahju eest vastutav ning seejärel sai kostja hagejale kahju hüvitada.

Hageja ei esitanud kostja vastu kohtuväliselt peale kahjunõude tasumist ühtegi täiendavat

nõuet, ei nõudnud sissenõudmiskulusid ega viivist. Seega ei olnud kostjal võimalik

kohtuväliselt tasuda hagejale ei sissenõudmiskulusid ega viivist.

7. Kostja ei eitanud hageja nõuet ning soovis lahendada kahjujuhtumi kohtuväliselt. Kostja võttis

koheselt hageja nõude õigeks ning tasus nõutud kahjuhüvitise. Kuna kahjunõude tasumise

järgselt ei pöördunud hageja täiendavate nõuetega kostja poole, siis eeldas kostja, et

kahjujuhtum on leidnud kohtuvälise lahenduse. Kostja hinnangul oleks hageja pidanud nõude

tagasi võtma kuna hagi aluseks olevad asjaolud on ära langenud ning kahjunõue kostja poolt

vabatahtlikult tasutud enne kui hageja esitas kostja vastu hagi kohtusse.

Kohtuotsuse põhjendused

8. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna hageja loobus 05.05.2023 menetlusdokumendis

põhinõudest 1891,90 eurot, sest kostja tasus põhinõude 18.07.2022, siis lõpetab kohus selles

osas menetluse.

9. Pooled vaidlevad täidetud põhinõudelt viivise ning võla sissenõudmiskulude 40 eurot ja sellelt

arvestatava viivise üle.

10. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui

kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lg-s 3 nimetatud kohustuse täitmiseks

mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 82 lg-s 3 sätestatakse, et kui kohustuse täitmise

aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse

täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel

võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.

11. Vaidlust ei ole, et hageja andis kostjale kahju hüvitamiseks 11 päevase tähtaja paludes kahju

hüvitada hiljemalt 17.07.2022, mida kostja on pidanud liialt lühikeseks juhatuse puhkusel

viibimise tõttu. Kostja ei ole oma sellekohaseid vastuväiteid tõendanud. Kostja ei ole hagejalt

taotlenud ka tähtaja pikendamist või täiendava tähtaja andmist. Arvestades, et kostjaks on

äriühing ja võlasumma suurust, ei saa pidada hageja antud tähtaega ebamõistlikult lühikeseks.

Seega tuli kahju hüvitada hageja antud tähtajaks 17.07.2022. Kahjunõudest nähtuvalt on selles

märgitud, et hüvitise tähtpäevaks mittetasumisel lisandub nõudele viivis 0,0219% päevas.

Kuna kostja tasus hagejale kahjuhüvitise pärast tähtaega, siis on hagejal õigus nõuda 1 päeva

eest viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on põhjendanud

ja tõendanud, et ta esitas 18.07.2022 kell 11:35 digiallkirjastatud hagi kohtule 18.07.2022 kell

11:35, kuid kostja ülekanne on hageja arvelduskontole jõudnud 18.07.2022 kell 16:18, seega

pärast hagi kohtule esitamist.

12. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. Kostja tasus

hagejale üle läinud kindlustushüvitise. Hagejal, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle

kahjustatud sõidukiomaniku nõue kostja vastu, on õigus tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6, §

113 lg-st 1 ja TsMS § 367 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS

§ 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja arvestas viivist põhinõudelt

18.07.2022 seisuga ühe päeva eest 0,41 eurot põhjendatult, kuna kohustuse täitmise tähtpäev

oli 17.07.2022, kuid kostja täitis kohustuse ühepäevase viivitusega 18.07.2022.

13. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja on majandustegevuses tegutsev isik,

seega on sissenõudmiskulude nõue kooskõlas seadusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitatud menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja

menetluskuluks riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 542 eurot, kokku 892 eurot.

Hagejat on esindanud asjas lepingulise esindajana 4PS OÜ tunnihinnaga 120 eurot. Hageja

kinnitas, et 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane ja õigusabikulu ei sisalda käibemaksu,

samuti, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja ajamisega. Lepinguline esindaja

on teinud kulutusi alljärgnevalt:

Arve nr

Osutatud teenus

Kulunud

aeg

Tunnitasu Arve summa

kokku

7562-1

Nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine,

tõendite kogumine, 28.03.2022 avalduse

koostamise ja kohtule esitamine

2 h

120€/h

240 €

7562-2

30.05.2022 kohtumäärusega tutvumine

3 min

120€/h

6 €

7562-2

30.06.2022 hagivastusega tutvumine

45 min

120€/h

90 €

7562-2

18.07.2022 taotluse koostamine

15 min

120€/h

30 €

7562-2

16.09.2022 kohtumäärusega tutvumine

5 min

120€/h

10 €

7562-2

22.12.2022 hagivastuse ja taotlusega

tutvumine

30 min

120€/h

60 €

7562-2

Hageja 05.05.2023 seisukoha koostamine

30 min

120€/h

60 €

7562-2

Kohtu 10.08.2023 kirjaga tutvumine

1 min

120€/h

2 €

7562-2

Kompromissläbirääkimiste pidamine

kostjaga

10 min

120€/h

20 €

7562-2

Kostja 14.09.2023 kirjaga tutvumine

1 min

120€/h

2 €

7562-2

Kohtu 04.03.2024 kirjaga tutvumine

1 min

120€/h

2 €

7562-2

Menetluskulude nimekirja koostamine

10 min

120€/h

20 €

Kokku:

4 h 31

min

542 €

16. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda, kuna kostja tasus kahjunõude hagejale enne

kohtumenetlust. Kostja ei ole nõudele vastu vaielnud ega oma käitumisega andnud põhjust

hagi esitamiseks. Kostja on seisukohal, et 30.06.2022 hagivastusega tutvumisele (45 minutit,

90 eurot), 18.07.2022 taotluse koostamisele (15 minutit, 30 eurot) ja 16.09.2022

kohtumäärusega tutvumisele (5 minutit, 10 eurot) kulunud ajakulu ei ole põhjendatud ega

vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõistes, mille vastaspool peaks hüvitama. Hageja pöördus esmalt

nõudega ebaõige kostja poole, kes nõudele ei reageerinud ning nõuet ei tasunud, mille tõttu

pöördus hageja ebaõige kostja vastu kohtusse. Seejärel pidi hageja tutvuma 30.06.2022

hagivastusega, milles ebaõige kostja selgitas, et hageja on esitanud nõude vale isiku vastu ning

tõi välja õige kostja andmed. Tulenevalt sellest, et hageja esitas esmalt nõude ebaõige kostja

vastu pidi hageja 18.07.2022 koostama taotluse kostja asendamiseks ning tutvuma 16.09.2022

kohtumäärusega kostja asendamise kohta. Antud menetluskulud oleksid olnud ära hoitavad,

kui hageja oleks eelnevalt kontrollinud kahjujuhtumi aluseks olevaid asjaolusid ning

pöördunud kahjunõudega koheselt õige isiku poole. Eelnevalt viidatud menetluskulud

põhjustatud hageja enda tegevusest. Kostja on seisukohal, et kohtu 10.08.2023 kirjaga

tutvumise (1 minut, 2 eurot), kompromissläbirääkimiste pidamine kostjaga (10 minutit, 20

eurot), kostja 14.09.2023 kirjaga tutvumise (1 minut, 2 eurot), kohtu 04.03.2024 kirjaga

tutvumise (1 minut, 2 eurot) ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu (10 minutit, 20

eurot) ei ole põhjendatud ega vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõistes, mille vastaspool peaks

hüvitama, sest sellised tegevused ei nõua õigusalaseid teadmisi. Menetluskulude nimekirja

oleks saanud hageja ka ise kohtule esitada ja selleks ei ole vajadust palgata õigusteadmistega

esindajat. Menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine on menetlusosalise

kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Samuti ei vaja

õigusteadmisi

kohtu

või

kostja

poolt

saadetud

e-kirjadega

tutvumine

ega

kompromissläbirääkimiste pidamine. Hageja oleks võinud kompromissläbirääkimisi pidada

kostajaga ka ilma esindaja vahendamiseta. Eelnevast tulenevalt palub kostja jätta arvestamata

hageja menetluskuludena eelpool viidatud tegevustele kulunud ajakulu kogumina 88 minutit

ning arved kogusummas 176 eurot. Kostjal ei ole tekkinud menetluskulusid hagiavaldusele

vastuse koostamisega.

17. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu

riigilõiv hagi esitamisel 350 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu

TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi

menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele täies ulatuses.

18. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Riigikohus on 14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud

varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma

kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt

tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud

vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud.

Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja

mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt

tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

19. Hageja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud

määradele. 16.09.2022 kohtumääruses rahuldas kohus hageja taotluse kostja asendamiseks

ning asendas kostja XXX Xxx OÜ kostjaga Astri Kinnisvara OÜ. Samas määruses jättis kohus

kostja asendamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Seega ei ole põhjendatud kostjalt

Astri Kinnisvara OÜ hageja kasuks välja mõista hageja kulusid kostja XXX Xxx OÜ

30.06.2022 hagivastusega tutvumisele (45 minutit, 90 eurot), 18.07.2022 taotluse koostamisele

(15 minutit, 30 eurot) ja 16.09.2022 kohtumäärusega tutvumisele (5 minutit, 10 eurot). Antud

ajakulu on otseselt seotud esialgse kostja XXX Xxx OÜ vastu põhjendamatult esitatud hagiga,

mille kulud jättis kohus hageja kanda.

20. Kohus, võttes arvesse tsiviilasja keerukust, lepingulise esindaja esitatud menetlusdokumentide

koostamiseks vajalikku mõistlikku töömahtu ja ajakulu ning kogutud tõendite mahtu on

seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud kulutused nõude asjaolude ja materjaliga tutvumiseks,

tõendite kogumiseks, 28.03.2022 avalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks on 2 tundi,

kohtumäärusega tutvumiseks 3 minutit, 22.12.2022 hagivastuse ja taotlusega tutvumiseks 10

minutit, 05.05.2023 seisukoha koostamiseks 20 minutit, kohtu 10.08.2023 kirjaga tutvumiseks

1 minut, kompromissläbirääkimiste pidamiseks kostjaga 10 minutit, kostja 14.09.2023 kirjaga

tutvumiseks 1 minut, kohtu 04.03.2024 kirjaga tutvumiseks 1 minut, menetluskulude nimekirja

koostamiseks 5 minutit, kokku ajakulu 2 tundi ja 51 minutit kokku summas 342 eurot. Seega

tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 692 eurot (350 eurot + 342 eurot).

21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik