2-21-7525/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.03.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-7525

Tsiviilasi

A PI (P) hagi M J vastu tahteavalduste andmise

kohustamiseks

Tsiviilasja hind

116 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A P (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Risto Käbi

Kostja M J (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Mihkel Gaver

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta vastu ja tagastada A Pile 20.12.2023 menetlusdokumendi lisad 1–9.

2. Kuulutada menetlus kinniseks M J 02.05.2023 menetlusdokumendi p-des 75 ja 82–85

esitatud teave ning M J 02.05.2023 menetlusdokumendi lisade 1–4 ja 9 osas.

3. Rahuldada A Pi hagi.

4. Kohustada M J t andma tahteavaldus M J poolt kinnistu aadressil xxx (registriosa nr

xxx) ½ suuruse mõttelise osa omandi A Pile üle andmiseks vajaliku asjaõiguslepingu

sõlmimiseks. Asendada M J vastav tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega.

5. Kohustada M J t andma järgmise sisuga nõusolek kinnistusraamatu kande

muutmiseks: kustutada kinnistu asukohaga xxx kohta Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnas avatud kinnistusregistriosa nr xxx II jaos tehtud kanne, mille järgi M J

(isikukood xxx) on ½ suuruse mõttelise osa omanik, ja kanda ½ suuruse mõttelise osa

omanikuna sisse A P (isikukood xxx). Asendada M J vastav tahteavaldus/nõusolek

käesoleva kohtuotsusega.

6. Jätta menetluskulud M J kanda. Mõista M J A Pi kasuks välja menetluskulud 20 108,60

eurot (koos käibemaksuga). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

tuleb M J tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

7. Jätta otsuse täitmise tagamiseks jõusse Harju Maakohtu 13.05.2021 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõud.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (21.03.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. A P (hageja) esitas 11.05.2021 Harju Maakohtule hagi M J (kostja) vastu tahteavalduse

andmiseks kohustamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt kinkis hageja xxx lepinguga kostjale ½ suuruse mõttelise osa kinnisasjast

aadressil xxx. Lepingu sõlmimise ajal olid pooled suhtes. Hageja kinkis kaasomandiosa kostjale

kui oma tulevasele elukaaslasele/abikaasale. Hageja oli huvitatud alustama kostjaga püsivat

kooselu ja luua ühine pere. Kostjale kingitud poole elamuga kinnisasjale pidi rajatama poolte

ühine kodu.

Hageja esitas 24.05.2017 kinkelepingust taganemise avalduse kostja jämeda tänamatuse tõttu.

Taganemise põhjustas asjaolu, et kostja solvas sügavalt ja lakkamatult hagejat. Samas ei

põhjustanud mainitud avaldus kinkelepingu lõppemist, sest kostja vaidles lepingust taganemisele

vastu ning ta ei tulnud notarisse kingitud eset hagejale tagasi vormistama. Lisaks ei põhjustanud

taganemisavaldus õiguslikke tagajärge 2020. a aset leidnud sündmuste tõttu. Hageja selgitas, et

kinkelepingust taganemine toimus ajal, kui poolte suhe tundus hagejale lootusetu. 2020. a

alguses sai kostja aru, et hageja kavatseb taganemise tõttu kingitud eseme tagastamiseks kostja

vastu kohtusse pöörduda. Seejärel hakkas kostja hagejaga taas suhtlema viisil, mis näitas

võimalust kooseluni jõuda. Pooled üritasid leida oma suhteprobleemidele lahendus ja usaldus

taastada. Sellel perioodil koostas kostja, kes on hariduselt xxx, enda initsiatiivil 21.01.2020

kinnistuskirja, mille järgi ei eksisteeri kinnituse allkirjastamise päeva seisuga alust

kinkelepingust taganemiseks kostja jämeda tänamatuse tõttu. Hageja allkirjastas mainitud

dokumendi. Kinnituskirja allkirjastamisel olid hagejal samad kavatsused nagu kinkelepingu

sõlmimisel ehk olla kostjaga suhtes ja alustada kooselu. Dokumendi allkirjastamisega soovis

hageja kostjale tõestada, et hagejal on tõsised kavatsused ning et hagejat saab usaldada.

Hageja selgitas, et 21.01.2020 kinnituskirja eesmärgiks oli muuta 24.05.2017 taganemisavaldus

tagajärjetuks. Mainitud dokument lähtus eeldusest, et kinkeleping kinnituskirja andmise ajal

kehtis. Dokumenti saab hinnata ka selliselt, et see on poolte kompromissileping vaidluses selle

üle, kas 24.05.2017 avalduse tegemise seisuga esinesid materiaalsed eeldused kinkelepingust

taganemiseks. Kinnituskirja kujundas täielikult kostja ja ta soovis luua olukorda, kus

kinkelepingu kehtivus oleks väljaspool kahtlust. Kostja koostas kinnistuskirja olukorras, kus

hageja oli kinkelepingust juba taganenud ja oli kostjale avaldanud, et ta soovib kingieseme

tagastamiseks kohtusse pöörduda. Hageja allkirjastas kinnituse, avaldades sellega tahet, et

kinkeleping kehtib. Kostja hilisem käitumine näitas, et ka tema ei pidanud lepingut 24.05.2017

avalduse tõttu lõppenuks. Dokumenti saab käsitleda hageja loobumisena 2017. a tehtud

taganemisavaldusest. Alternatiivselt näitab kinnituskiri, et 24.05.2017 avalduse tegemise seisuga

ei olnud täidetud lepingust taganemise materiaalsed eeldused.

Hageja avaldas, et 21.01.2020 kinnitus ei ole hinnatav uue kinkelepinguna. Mainitud dokument

näitab poolte tahet jätta varem sõlmitud leping kehtima. Alternatiivselt on 21.01.2020 dokument

kehtiv kinkeleping. Olukorras, kus kingitud eseme omand oli kostja käes, ei olnud uue

asjaõiguslepingu sõlmimine vajalik. Kinnitus on aga käsitletav kehtiva kohustustehinguna. Isegi

juhul, kui 21.01.2020 sõlmitud uus kinkeleping oleks notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu

tühine, on leping ikkagi kehtiv, kuna asjaõigusleping kingitu üleandmiseks on sõlmitud ning

kostja on kinnistusraamatust nähtuvalt kingitud eseme omanik.

Kostja on 21.01.2020 kinnituse allkirjastamise järel jätkanud hageja verbaalset ründamist ega ole

seda vaatamata korduvatele palvetele lõpetanud. 16.03.2021 tuli kostja hagejale füüsiliselt

kallale. Hageja tegi 07.04.2021 uue avalduse, millega ta taganes kinkelepingust kostja jämeda

tänamatuse tõttu. Selles avalduses tugines hageja asjaoludele, mis leidsid aset ühe aasta jooksul

enne mainitud avalduse tegemist.

Hageja selgitas, et 07.04.2021 avalduse tegemise järel ilmnesid uued asjaolud, millega ta

täiendab taganemise avaldust. Hageja sõnul on kostja xxx.

Lepingust taganemise tõttu peab kostja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi hagejale

tagastama. Hageja palus kohustada kostjat andma tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks,

mille järgi annab kostja kinnisasja ½ suuruse mõttelise osa omandiõigus hagejale üle. Hageja

palus asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Lisaks palus hageja kohustada kostjat andma

tahteavalduse/nõusoleku kinnistusraamatu kande muutmiseks selliselt, et hageja kantakse

kinnistusraamatusse kinnisasja ½ suuruse mõttelise osa omanikuks. Hageja palus asendada

kostja tahteavalduse/nõusoleku kohtuotsusega.

Kostja aegumise vastuväide on alusetu. Hageja nõude aluseks on 07.04.2021 taganemisavaldus

ja hageja nõue ei ole aegunud. Alternatiivselt, kui 24.05.2017 taganemisavaldus on kehtiv, peab

arvestama, et kostja on oma käitumisega tunnistanud hageja nõuet kinnisasja omandi

tagastamiseks. Nõudes 2020. a kinnitust viidatud taganemisavalduse materiaalsete eelduste

puudumise kohta ja selle kinnituse saades, tunnistas kostja oma tegudega, et hagejal on 2017. a

taganemisest tulenevalt kostja suhtes nõue saada kinnisasja omand tagasi. Seega katkestas kostja

21.01.2020 koostatud kinnituskiri nõude aegumistähtaja. Alternatiivselt tuleb rikastumisnõudest

teadasaamist mõista hageja kasuks erandlikult laiemalt arvestades kostja vastuolulist käitumist.

Praegu on kostja loonud hagejas arusaama, et 21.01.2020 kinnituskirjast nähtuvalt jäi

kinkeleping kehtima. Hageja on saanud alles kohtumenetluses teada, et kostja peab lepingut

lõppenuks 2017. a. Alternatiivselt on kostja poolt aegumise vastuväite esitamine hea usu

põhimõttest lähtuvalt lubamatu. Kostja, omades õigusalast haridust, koostas 21.01.2020

kinnituse ja lasi hagejal selle allkirjastada. Kostja tekitas hagejas arusaama, et kinkeleping jäi

toona kehtima ja 2017. a taganemisavaldus oli tagajärjetu. Kinnistuskirja koostamine ei

toimunud kostja poolt hagejale õigusteenuse osutamise raames. Kostja ei ole hagejale juriidilist

abi osutanud.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja avaldas, et tema sai 09.07.2017 kätte hageja 24.05.2017 taganemisavalduse. Mainitud

avalduse puhul on täidetud taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. Seega on

kinkeleping 24.05.2017 avalduse tõttu lõppenud. Asjaolu, et hageja ise pidas lepingut avalduse

tõttu lõppenuks näitab see, et notar valmistas ette ja saatis märtsis 2018. a hagejale lepingu,

millest nähtuvalt soovib hageja kingitud eseme omandi tagastamise asjaõigusleping vormistada.

Hageja poolt 21.01.2020 allkirjastatud kinnitus ei muuda asjaolu, et kostja on 24.05.2017

avaldusega kinkelepingust kehtivalt taganenud. Kinnitus näitab üksnes seda, et hageja hinnangul

ei esinenud üks aasta enne kinnituse väljastamist kostja jämedat tänamatust, mis annaks aluse

kinkelepingust taganeda. Kinnistuskiri ei näita, et 24.05.2017 taganemisavalduse seisuga ei

pidanud hageja kostja käitumist tema suhtes jämedalt tänamatuks. Kinnitusel ei ole mingit seost

2017. a taganemisavaldusega. Kinnitusega ei saanud hageja 24.05.2017 taganemisavaldust tagasi

võtta. Samuti ei saa kinnitust käsitleda 24.05.2017 taganemisavalduse tühistamise või sellest

loobumisena. Kostja hinnangul ei saanud pooled 21.01.2020 kinnituses leppida kokku

kinkelepingu jätkamises. Kinkeleping ei ole kestvusleping, mistõttu ei ole võimalik pärast

lepingu lõppemist leppida kokku, et leping jätkub. Kinnituskiri ei ole hinnatav ka pooltevahelise

kompromissilepinguna muuta vaieldav õiguslik olukord vaieldamatuks. Kostja ei ole mainitud

dokumendi pooleks.

Kostja selgitas, et hageja palus kostjal 21.01.2020 kinnituskiri koostada. Kostja on alates 2014. a

osutanud hagejale juriidilist teenust. Ka vaidlusaluse dokumendi koostamise ajal osutas kostja

hagejale juriidilist abi ning koostas hageja soovil kinnistuskirja. Kostjal ei olnud võimalust

mõjutada kirja olemust ega sisu. Hageja andis kinnituse soovist teha suur žest, millega justkui

kingib tagasi selle kinnistu, mille kinkelepingust ta oli varasemalt taganenud. Dokumendi

allkirjastamisel ei saanud hagejal olla sama tahet nagu kinkelepingu sõlmimisel ehk alustada

kooselu kostjaga. Kostja ei survestanud hagejat 21.01.2020 kinnitust allkirjastama. Kostja

koostas dokumendi hageja palvel juriidilise abi osutamise käigus. Kostjal puudus tahe või huvi

kinnituskirja koostamiseks. Kostja ei ole dokumenti allkirjastanud. Kostja käitumine ei anna

alust arvata, et tal oli tahe kinkelepingut jätkata või 21.10.2020 kinnituskirjas uus kinkeleping

sõlmida. Samas ei olnud kinnitusega võimalik kinnisasja tagasi kinkida, kuna uus kinkeleping

pidanuks notariaalses vormis sõlmitama. Võimalik ei ole väita, et dokumendi koostamise

eesmärk oli hageja eksitamine.

Kuivõrd kinkeleping on hageja 24.05.2017 avalduse tõttu lõppenud, ei saanud kostja 07.04.2021

avaldusega lepingust taganeda. Hageja 07.04.2021 avaldus on tagajärjetu. Isegi juhul, kui hageja

nõude aluseks on 07.04.2021 taganemisavaldus, ei ole see õiguslikke tagajärgi kaasa toonud.

Taganemise materiaalsed eeldused ei ole viidatud avalduse osas täidetud. Lisaks ei ole hageja

avaldust mõistliku aja jooksul esitanud. Hageja väitel on kostja alates 2014. a käitunud hageja

suhtes tänamatult. Ka aastatel 2017 ja 2019 oli hageja seisukohal, et kostja näitas tema vastu üles

jämedat tänamatust. Seega ei teinud hageja avaldust mõistliku aja jooksul alates hetkest, kui ta

sai teada taganemise aluseks olevatest asjaoludest.

Kostja leidis, et hagejal ei ole võimalik täiendada 07.04.2021 avaldust asjaoludega, mis leidsid

aset pärast avalduse esitamist. Asudes välja tooma 11.05.2021 ja 26.07.2021

menetlusdokumentides uusi asjaolusid, mis hageja hinnangul annavad talle õigust lepingust

taganeda, on hageja esitanud uued taganemisavaldused. Kostja hinnangul on mõlemad avaldused

tagajärjetud. Taganemise materiaalsed eeldused ei ole avalduste osas täidetud

Kinkelepingu alusel saadu eseme tagastamine toimub alusetu rikastumise sätete alusel. Alusetust

rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik

teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kostja sai hageja

24.05.2017 taganemisavalduse kätte 09.07.2017. Seega aegus hageja nõue 09.06.2020 ja kostjal

on õigus esitada aegumise vastuväide. Aegumise vastuväitele tuginemine ei ole vastuolus hea

usu põhimõttega. Kostja ei ole hageja suhtes vastuoluliselt käitunud.

Kohtu põhjendused

3. Hageja esitas 20.12.2023 menetlusdokumendis täiendavad väited ja uued tõendid (IV kd, tl

65–90). Esmalt otsustab kohus hageja esitatud väidete ja tõendite menetlemise üle.

3.1.

Kohus määras 01.03.2023 kohtuistungil, et eelmenetlus lõpeb 16.05.2023 (III kd, tl 118–

124) ja seega on hageja täiendavad väited ja uued tõendid esitatud eelmenetluse lõppemise järel.

Kohus määras 23.11.2023 korraldustega kirjalike kohtukõne teeside esitamise tähtaja ning

selgitas, et võimalikes uutes seisukohtades ei saa pooled nõuet muuta või esitada uusi asjaolusid,

väiteid, tõendeid (IV kd, tl 64). Pärast eelmenetluse lõppemist esitatud avaldust, taotlust, tõendit

või vastuväidet menetleb kohus üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates

menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 331 lg 1).

3.2.

20.12.2023 menetlusdokumendis esitas hageja täiendavad seisukohad ja neid kinnitavad

tõendid seoses kahe episoodiga, millega hageja sisustas kinkelepingust taganemise aluseks olnud

kostja jämedat tänamatust. Esimene episood on kostja poolt 16.03.2021 vägivalla kasutamine

hageja suhtes ja teine episood on 2020. a maikuus kostja poolt hagejalt telefoni äravõtmine.

3.3.

Seoses 16.03.2021 vägivallajuhtumiga märgib kohus järgmist. Hageja tõi juba 11.05.2021

hagiavalduses välja 16.03.2021 vahejuhtumi ning viitas sellele ka hilisemates dokumentides (nt

hageja 26.07.2021 menetlusdokument, 21.11.2022 menetlusdokument, 16.01.2023

menetlusdokument, 21.02.2023 menetlusdokument, 02.05.2023 menetlusdokument). Mainitud

vahejuhtumiga põhjendas hageja järjepidevalt kostja jämedat tänamatust, mis andis hagejale

muude asjaoludel kõrval õiguse kinkelepingust taganeda. Kostja on menetluse kestel eitanud

jämedalt tänamatut käitumist hageja suhtes (v.a 24.05.2017 taganemisavalduse osas, aga selles

avalduses ei tuginenud hageja 16.03.2021 vahejuhtumile). Näiteks 02.05.2023

menetlusdokumendis on kostja selgelt avaldanud, et kostja ei ole hagejale füüsiliselt kallale

läinud, teda hammustanud ega rebinud katki hageja särki. Hageja sellekohane väide on

tõendamata. Seega oli hagejale kogu menetluse kestel teada, et 16.03.2021 aset leidnud

sündmused on vaidluse all ja tal oli võimalus enne eelmenetluse lõppemist esitada tõendid

kinnitamaks enda väiteid kostja vägivaldse käitumise kohta. Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et

hageja sai pärast eelmenetluse lõppemist enda valdusesse uued tõendid, alust hilinenult esitatud

dokumente menetleda. Hageja oli menetluses teadlik, et 16.03.2021 vahejuhtum on vaidluse all,

mistõttu oli tal võimalus esitada tähtaegselt enda väidete kinnitamiseks tõendid või taotleda

nende kogumist. Lisaks eeltoodule põhjustab hageja uute väidete ja tõendite menetlemine asja

viibimist, sest kohtul tuleks tagada kostjale võimalus avaldada arvamust uute väidete ja tõendite

kohta. Asjaolu, et kostjat esindab kriminaalasjas sama advokaat nagu praeguses menetluses ei

anna alust väita, et kohus ei peaks praeguses asjas andma kostjale võimalust esitada seisukoht

hageja täiendavate seisukohtade ja dokumentide kohta. Kostjal on õigus vastata käesolevas asjas

hageja väidetele ja esitada seisukoht tõendite kohta ka siis, kui need said kostjale ja/või tema

esindajale teada muus menetluses. Hageja väiteid ja dokumente tuleks praeguse vaidluse

kontekstis hinnata, mistõttu saab kostja seisukoht väidete ja tõendite kohta erineda sellest, mida

ta võis teises menetluses avaldada. Eeltoodust tulenevalt ei menetle kohus hageja 20.12.2023

menetlusdokumendis 16.03.2021 vahejuhtumi kohta esitatud väiteid ja neid kinnitavaid

dokumente.

3.4.

Hageja esitas 20.12.2023 väljavõtte rahvastikuregistrist, mille järgi vahetas kostja

perekonnanime. Kohtu hinnangul puudub vajadus võtta mainitud dokument asja materjalide

juurde. Kohus saab poolte isikuandmeid rahvastikuregistrist kontrollida. Kohus on

rahvastikuregistri andmete alusel tuvastanud, et alates 15.09.2023 kannab kostja perekonnanime

„L“.

3.5.

Seoses hagejalt 2020. a mais telefoni äravõtmisega ja selle hagejale tagastamata jätmisega

märgib kohus järgmist. Hageja tõi juba 11.05.2021 hagiavalduses välja, et kostja võttis 2020. a

mais temalt telefoni ära ja keeldub seda tagastamast. Ka hilisemates dokumentides viitas hageja

sellele vahejuhtumile, kui kostja jämeda tänamatuse ilmingule (nt hageja 02.05.2023

menetlusdokument), mis andis hagejale õiguse kinkelepingust taganeda. Kostja on menetluse

kestel eitanud jämedalt tänamatut käitumist hageja suhtes, mh seoses telefoni äravõtmisega.

Näiteks 02.05.2023 menetlusdokumendis on kostja selgelt avaldanud, et ta ei ole hagejalt mitte

ühtegi telefoni ära võtnud. Seega oli hagejale kogu menetluse kestel teada, et 2020. a mais aset

leidnud sündmused on vaidluse all ja tal oli võimalus enne eelmenetluse lõppemist esitada

tõendid kinnitamaks enda väiteid käsitletava episoodi osas. Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et

hageja sai pärast eelmenetluse lõppemist enda valdusesse uued tõendid alust hilinenult esitatud

dokumente menetleda. Hageja oli menetluses teadlik, et telefoni äravõtmisega seotud

vahejuhtum on vaidluse all, mistõttu oli tal võimalus esitada tähtaegselt tõendid või taotleda

nende kogumist. Lisaks eeltoodule põhjustab hageja uute väidete ja tõendite menetlemine asja

viibimist, sest kohtul tuleks tagada kostjale võimalus avaldada arvamust uute väidete ja tõendite

kohta. Eeltoodust tulenevalt ei menetle kohus hageja 20.12.2023 menetlusdokumendis telefoni

äravõtmise kohta esitatud väiteid ja neid kinnitavaid dokumente.

3.6.

Kohus tagastab hagejale koos 20.12.2023 seisukohaga esitatud dokumendid (dokumendi

lisad 1–9). Tõendid on esitatud digitaalselt, mistõttu puudub vajadus neid paberkandjal

tagastada.

4. Kostja taotlusel kuulutab kohus TsMS § 38 lg 1 p 5 alusel alaealise huvide kaitseks

menetluse kinniseks kostja 02.05.2023 menetlusdokumendi p-des 75 ja 82–85 esitatud teave ning

kostja 02.05.2023 dokumendi lisade 1–4 ja 9 osas. Viidatud osas käsitletakse alaealise lapsega

seotud asjaolusid, mis kuuluvad isiku eraelu valdkonda.

5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

6. Kohus on tuvastanud, et hageja omandas 26.05.2014 lepinguga xxx ½ suuruse mõttelise osa

kinnisasjast aadressil xxx. Samal kuupäeval sõlmitud lepinguga kinkis hageja kinnisasja ½

suuruse mõttelise osa kostjale (I kd, tl 9–13).

7. Puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmitud kinkeleping on täidetud. Täidetud kinkelepingust

võib kinkija võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg 1 alusel taganed ja kingitud eseme alusetu

rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 p-des 1–3 ettenähtud

juhtudel. VÕS § 267 järgi võib kinkija enne eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest

keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema

lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust (p 1).

8. Õigust kinkelepingust taganeda on hageja põhjendanud selliselt, et kostja on näidanud üles

jämedat tänamatust hageja vastu. Arvestades lepingust taganemise alust peab vaidluse

lahendamisel lepingu sõlmimise eesmärki arvestama. Kohtule esitatud kinkelepingust nähtub, et

hageja sooviks oli kostjat rikastada, andes talle tasuta üle ½ suuruse mõttelise osa kinnisasjast (I

kd, tl 9–13). Hageja selgitas, et 26.05.2014 kinkelepingu sõlmimise ajal olid pooled suhtes.

Hageja kinkis kinnistu kaasomandiosa kostjale kui oma tulevasele elukaaslasele/abikaasale.

Hageja sõnul pidi kinnisasjale rajatama poolte ühine kodu. Ka kostja kinnitas, et alates 2014. a

olid pooled lähisuhtes. Eeltoodud asjaolude alusel tuvastab kohus, et tingituna isiklikest suhetest

ja soovist rajada ühine kodu otsustas hageja kostjat rikastada, andes talle tasuta üle ½ suuruse

mõttelise osa kinnisasjast.

9. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja on 24.05.2017 ja 07.04.2021 esitanud

avaldused kinkelepingust taganemise kohta ning lisaks on hageja asunud 11.05.2021

hagiavalduses ja 26.07.2021 menetlusdokumentides tooma välja uusi taganemist õigustavaid

asjaolusid. Pooled on eri meelt selles osas, kas hageja sai 11.05.2021 ja 26.07.2021

dokumentides asuda kinkelepingust taganemise asjaolusid täiendama või kas mainutud

dokumentides sisalduvad uued lepingust taganemisavaldused. Esmalt peab kohus vajalikuks

käsitleda 24.05.2017 ja 07.04.2021 taganemisavaldusi, alustades analüüsi ajaliselt kõige esimest

avaldusest.

10. Kohtule esitatud hagiavalduses tõi hageja välja, et tema taganes 24.05.2017 avaldusega

kinkelepingust ning hagist nähtuvalt oli hageja seisukohal, et mainitud avaldus vastab

materiaalsetele ja formaalsetele taganemise eeldustele. Järgnevates menetlusdokumentides asus

hageja väitma, et käsitletav avaldus ei toonud erinevatel põhjusel kaasa õiguslikke tagajärgi (mh

sellepärast, et täidetud ei olnud taganemise materiaalsed eeldused) ning selgitas, et hagi aluseks

on 07.04.2021 taganemisavaldus. Kostja on aga menetluse kestel olnud seisukohal, et 24.05.2017

avalduse puhul on täidetud kinkelepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused ning

et avaldus lõpetas kinkelepingust tuleneva võlasuhte. Vaatamata hageja väitele, et hagi aluseks

on 07.04.2021 avaldus, peab kohus ka ajaliselt kõige esimest taganemisavaldust käsitlema.

11. Kohtule on esitatud 24.05.2017 taganemisavaldus, mille järgi on kinkelepingust taganemise

põhjuseks asjaolu, et kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat

tänamatust. Jäme tänamatus väljendub asjaolus, et kingisaaja solvab sügavalt ja lakkamatult

kinkijat, mis ei ole lõppenud vahetult enne käesoleva avalduse tegemist (I kd, tl 16-17). Kohtule

on esitatud avalduse koostamisele eelnenud hageja ja notari kirjavahetus. Hageja saatis

22.05.2017 notarile järgmise sisuga kirja: „Kinkelepingust taganemise põhjus on, et kingisaaja

solvab sügavalt mind enda poolt saadetud sõnumites kasutades erinevaid roppusi ja alandavaid

väljendeid (nn. xxx“ (III kd, tl 135).

11.1.

Kohus leiab, et hageja 22.05.2017 kiri notarile tõendab, et kostja avaldas hageja kohta

kirjas toodud väiteid. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et hagejal olnuks mingi põhjus

avaldada notarile ebaõiget teavet.

11.2.

Kostja on kohtumenetluses tunnistanud, et 24.05.2017 avalduse puhul on täidetud

kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused (kostja 04.06.2021 menetlusdokument, kostja

21.12.2022 menetlusdokument, kostja 16.01.2023 menetlusdokument; kostja 02.05.2023

menetlusdokument). Arvestades kostja eeltoodud seisukohta on kostja tunnistanud, et ta on

avaldanud hageja aadressil hageja 22.05.2017 kirjas notarile välja toodud väljendeid.

11.3.

Kohtule on esitatud hageja ja kostja vahel alates oktoobrist 2020 kuni märtsini 2021

toimunud kirjavahetus ja selle alusel puudub põhjus kahelda, et kostja avaldas hageja kohta

otsuse p-s 11 toodud väited (I kd, tl 31–42, tl 138–166; IV kd, tl 51–61). Kuigi kirjavahetus

leidis aset ca kolm aastat pärast taganemisavalduse esitamist, näitab see kostja kõnepruuki ja

suhtlemise mustrit ning laseb elulise usutavuse põhimõtte abil hinnata, kas kostja võis 2017. a

otsuse p-s 11 esitatud sõnu hageja aadressil avaldada. Kohus toob alljärgnevalt välja vaid osa

väljendeid, mida kostja on hageja suhtes nende kirjavahetuses kasutanud:

11.3.1.Hageja ja kostja vahel oktoobris 2020–märts 2021 toimunud kirjavahetuses avaldas kostja

muuhulgas järgmist (I kd, tl 31–34; IV kd, tl 51–61):



[21:18, 10/3/2020] M J: xxx;



[21:19, 10/3/2020] M J: xxx



[23:08, 2/19/2021] M J: xxx;



[23:11, 2/19/2021] M J: xxx;



[18:47, 2/25/2021] M J: xxx;



[12:11, 2/27/2021] M J: xxx;



[19:23, 2/27/2021] M J: xxx;



[02:59, 2/28/2021] M J: xxx;



[03:04, 2/28/2021] M J: xxx;



[09:02, 2/28/2021] M J: xxx;



[11:47, 2/28/2021] M J: xxx;



[11:48, 2/28/2021] M J: xxx;



[05:48, 3/4/2021] M J: xxx;



[05:49, 3/4/2021] M J: xxx.

11.3.2.Hageja ja kostja vahel 24.08.2020 toimunud vestluses avaldas kostja järgmist (I kd, tl

35-42):



M J: xxx.



M J: xxx.

11.4.

Kohus ei nõustu kostjaga, et hagiavalduse lisa 11 (hageja ja kostja vahel oktoobris 2020–

märts 2021 toimunud kirjavahetus) on ebausaldusväärne tõend. Hageja on esitanud poolte vahel

suhtlusrakenduses WhatsApp toimunud kirjavahetuse (IV kd, tl 51–61). Hagiavalduse lisa 11 on

sama sisuga nagu kostja poolt esitatud kirjavahetus WhatsApp´is. Seega puudub alus kahelda, et

otsuse p-s 11.3.1 esitatud sõnumid on saadetud kostja poolt. WhatsApp´i väljavõttest nähtub, et

hageja ei ole kostja sõnumeid redigeerinud.

11.5.

Otsuse p-des 11.3.1 ja 11.3.2 välja toodud dokumendid kinnitavad, et hageja aadressil

mõnitavate ja solvavate väljendite kasutamise on kostja tavapärane suhtlusviis. Seega on usutav,

et kostja kasutas hageja suhtes ka otsuses p-s 11.1 väljatoodud väljendeid, mis tõid kaasa

24.05.2017 taganemisavalduse esitamise.

11.6.

Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis loeb kohus tõendatuks, et vahetult enne

24.05.2017 taganemisavalduse tegemist kasutas kostja hageja suhtes hageja 22.05.2017 kirjas

notarile esitatud väiteid.

12. Otsustamaks selle üle, kas kingisaaja on käitunud kinkija vastu jämedalt tänamatult peab muu

hulgas arvestama kinkelepingu eesmärki, teo objektiivset hukkamõistetavust ja kinkija

subjektiivset hinnangut (Riigikohtu 18.11.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15197, p 16).

12.1.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kinkelepingu eesmärgiks oli hageja soov kostjat tasuta

rikastada tingituna poolte isiklikest suhetest ja soovist rajada ühine kodu. Kostja väljendite mõju

hindamisel peab arvestama, et kostja avaldas neid sõnu ajal, kui pooled olid suhtes. Pooled ei

vaidle, et kinkelepingu sõlmimisel 2014. a olid hageja ja kostja lähisuhtes. Pooled on aga eri

meelt suhete lõppemise aja osas. Kui hageja on seisukohal, et lähisuhe lõppes 16.03.2021 (hageja

21.11.2022 menetlusdokumendi p 4.2.1), siis kostja hinnangul lõppesid suhted juba 2018. a suvel

(kostja 16.01.2023 menetlusdokumendi p 10). Praegu ei ole niivõrd oluline suhete lõppemise

hetk, vaid tähtsust omab see, et kostja kasutas hageja 22.05.2017 kirjas notarile esitatud

väljendeid ajal, kui pooled olid suhtes. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt puudub

vaidlus, et 2017. a kevadel olid pooled suhtes. Kohus möönab, et suhetes olevatel inimestel on

õigus otsustada selle üle, kas ja millist kohtlemist (sh verbaalset kohtlemist) on nad valmis

partneri poolt taluma. Keskmise mõistliku isiku arusaama järgi ei ole aga käsitletavad kostja

väljendid sellised, et adressaat peaks nende kasutamist partneri poolt enda aadressil taluma.

Kohus leiab, et käsitletavate kostja väljendite kasutamine hageja suhtes oli viimase jaoks

äärmiselt solvav. Kohtule esitatud hageja 22.05.2017 kiri notarile näitab, et hageja pidas kostja

kõnepruuki sügavalt solvavaks (III kd, tl 135). Seda kinnitab ka 24.05.2017 taganemisavalduses

märgitu, mille järgi kingisaaja solvab sügavalt ja lakkamatult kinkijat (I kd, tl 16-17).

13. Arvestades kinkelepingu eesmärki, kostja teo objektiivset hukkamõistetavust ja hageja

subjektiivset hinnangut kostja tegevuse kohta, asub kohus seisukohale, et kostja on oma

tegevusega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust. Seega on 24.05.2017 avalduse puhul

täidetud taganemise materiaalne eeldus.

14. Kostja tunnistas, et tema sai 09.06.2017 kätte hageja 24.05.2017 taganemisavalduse. Seda

kinnitab ka notari 09.06.2017 kiri kostjale (I kd, tl 127). Seega on täidetud taganemise formaalne

eeldus.

15. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on kehtivalt 24.05.2017 avaldusega

kinkelepingust taganenud.

16. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hageja ise oli 2017–2018. a seisukohal, et

taganemine lepingust 24.05.2017 avalduse alusel on kehtiv. Seda kinnitab asjaolu, et notar

valmistas ette kostjale kingitud eseme omandi üleandmise asjaõiguslepingu projekti ja edastas

selle 28.03.2018 kirjaga hagejale (I kd, tl 195–197). Hageja saatis 18.02.2019 kell 09:29:24

kostjale sõnumi palvega panna ajad kinnisvara vormistamiseks hageja nimele (I kd, tl 171).

Hagejal oli ka kavatsus pöörduda kostja vastu kohtusse kingitud eseme tagastamiseks. Seda

kinnitab kohtule esitatud hageja ja teda nõustanud advokaadi kirjavahetus. Advokaat saatis

hagejale 02.01.2020 kirja, kus avaldas järgmist: „xxx“ (I kd, tl 198). Kohus toob välja, et

advokaadi kirjas mainitud „Xxx poolt saadetud avalduse“ all mõeldakse notar Xxx xxx

koostatud avaldust. Need asjaolud kogumis näitavad, et hageja ise oli seisukohal, et taganemise

materiaalsed eeldused olid 2017. a täidetud, 24.05.2017 taganemisavaldus lõpetas kinkelepingust

tuleneva võlasuhte ning hagejal oli kavatsus nõuda kostjalt muu hulgas kohtu kaudu kingitud

eseme tagastamist. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud hageja praeguses menetluses esitatud

väited, et hageja hinnangul puudusid 2017. a taganemise materiaalsed eeldused.

17. Hageja on 24.05.2017 avaldusega kehtivalt võlaõiguslikust kinkelepingust taganenud ja see

on VÕS § 186 p 5 ja § 188 lg 2 järgi lõppenud. See ei mõjuta tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 6 lg-te 3 ja 4 järgi omandi ülekandmise asjaõiguslepingu kehtivust. Praegusel juhul on

kostja saanud hagejalt kinkelepinguga kinnisasja mõttelise osa omandi. Seega on hagejal

võlaõiguslik nõue kostja vastu, et see kannaks hagejale tagasi omandi kinnisasjale. Hageja nõue

on suunatud omandi tagasikandmisele, st asjaõiguslepingu sõlmimisele asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 641 järgi. Tegemist on võlaõigusliku nõudega. Selline nõudeõigus on hagejal kinkelepingust

taganemise korral VÕS § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1 järgi. Kostja nõusoleku kinnisomandi

tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks saab TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada

kohtuotsusega (Riigikohtu 01.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 17-18; 17.01.2018

otsus tsiviilasjas nr 2-16-9483, p 12).

18. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja omandi tagasikandmise nõue on aegunud. Hageja

nõude aegumise kontrollimisel peab arvestama, et tegemist on alusetust rikastumisest tuleneva

nõudega. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 esimese

lause järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust

rikastumisest tulenev nõue.

19. Kohus leiab, et hageja sai hiljemalt 24.05.2017 avalduse allkirjastamisel teada, et tal on

alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema

25.05.2017 ja see võis lõppeda 24.05.2020.

20. Hageja on aga seisukohal, et 21.01.2020 kinnituskirja koostamisega seotud asjaolud

katkestasid TsÜS § 158 alusel aegumise. Manitud kirjas kinnitas hageja, et kinnituse

allkirjastamise päeva seisuga ei eksisteeri ühtegi VÕS §-s 267 toodud alust 26.05.2014

kinkelepingust taganemiseks (I kd, tl 20-21). Järgnevalt käsitleb kohus hageja väidet. Kohus toob

välja, et hageja väite hindamisel tuleb käsitleda poolte käitumist kogumis.

20.1.

Kohtule esitatud dokumendid kinnitavad, et 21.01.2020 kinnituskirja koostamise ajal on

pooled väga intensiivselt ja lähedalt suhelnud.

20.1.1.Hageja ja kostja aktiivset suhtlemist kinnitab 2017. a ja jaanuari 2020. a kirjavahetus (II

kd, tl 151–153, tl 155–166; III kd, tl 47–49). Kirjavahetusest nähtuvalt on pooled üritanud

usalduse taastada. xxx (I kd, tl 57–60).

20.2.

Kostja sai 09.06.2017 kätte hageja 24.05.2017 taganemisavalduse (I kd, tl 127). Oluline

on, et juba alates 09.06.2017 oli kostja teadlik, et hageja taganes kinkelepingust ning kostja kui

hariduselt jurist (I kd, tl 18-19) pidi aru saama, et hagejal on õigus nõuda kinkelepingu eseme

tagastamist. Hageja saatis 18.02.2019 kell 09:29:24 kostjale sõnumi palvega panna ajad

kinnisvara vormistamiseks hageja nimele (I kd, tl 171). Seega oli kostja teadlik, et hageja soovib

kinnisasja mõttelise osa omandit tagasi saada.

20.3.

Kohtule on esitatud hageja ja kostja vahel 05.01.2020–08.01.2020 toimunud kirjavahetus,

kus pooled arutasid omavahelisi varalisi küsimusi järgnevalt (IV, tl 9–12):

20.3.1.Hageja tõstatas järgmised teemad: auto (xxx) eest tasumine kostja poolt, vaidlusaluse

kinnisasja mõttelise osa tagastamine ja vanalinna korteri eest hagejale raha tasumine. Vastav

asjaolu nähtub hageja 05.01.2020 kell 12:22:59 AM kostjale saadetud sõnumist: „xxx“.

Järgnevates sõnumites avaldab hageja, et ta ei soovi enam kostja solvanguid kuulata ja teeb

korduvalt kostjale ettepaneku kokku saada, et kokkulepe ära teha. Kostja vastas 05.01.2020 kell

01:26:26 PM järgmiselt: „xxx“. Mainitud kostja sõnum näitab, et ta on teadlik, et hagejal on

varalised nõuded tema vastu ning et hageja saab neid maksma panna. Seetõttu soovib kostja

vaidlusalused varalised küsimused (mh kinkeeseme osas) ära lahendada selliselt, et kostja ei

peaks vastutama hageja ees. Kostja käitumine näitab, et ta tunnistab hageja nõuet kinkelepingu

eseme tagastamise osas.

20.3.2.Seejärel kordab hageja ettepanekut sõlmida kokkulepe. Pooled vahetavad vastastikku

erinevaid etteheiteid, vahepeal saadab kostja hagejale solvavaid kommentaare. Hageja saadab

07.01.2020 kell 10:21:06 PM järgmise sõnumi: „xxxx“. Mainitud hageja sõnum näitab, et kostja

on teadlik, et hagejal on varalised nõuded tema vastu ja üheks nõudeks on muu hulgas

kinkelepingu eseme tagastamine. Sõnumist nähtuvalt tunnistab kostja hageja nõuet tagastada

kingitud kinnisaja mõtteline osa ning kostja möönab, et ta peab vara hagejale tagastama, kuid tal

ei ole motivatsiooni seda küsimust sõbralikult lahendada.

20.3.3.Seejärel saadab hageja 08.01.2020 kell 01:01:24 AM kostjale järgmise sõnumi: „xxx?“

Sellele järgneb 08.01.2020 kell 01:02:55 AM järgmine hageja sõnum: „xxx Kostja vastab

08.01.2020 kell 02:49:52 AM hagejale järgmiselt: „xxx“. Kostja palub hagejal saata temale ka

õigusbüroo ettevalmistatud dokumendid. Hageja vastab 08.01.2020 kell 03:48:21 AM järgmiselt:

„xxx“. Viimasena mainitud sõnumiga samaaegselt (08.01.2020 kell 03:48) saatis hageja kostjale

notari 30.12.2019 kirja hagejale ja tema advokaadile, millele olid lisatud avaldus kinkelepingust

taganemiseks (I kd, tl 198, III kd, tl 88) ning advokaadi 02.01.2020 kirja hagejale, kus advokaat

küsib seisukohta, kas hageja soovib esitada kostja vastu hagi kinkelepingu eseme tagastamiseks

(I kd tl 198). Seejärel saatis hageja 08.01.2020 kell 03:52:39 AM ja 03:53:18 AM kostjale

järgmised sõnumid: „xxx“. Kostja vastas 08.01.2020 kell 09:34:51 AM järgmiselt: „xxx“.

Eeltoodud kirjavahetusest nähtub, et hageja on korduvalt avaldanud rahuolematust sellega, et

muude lahendamata varaliste küsimuste kõrval ei ole kostja hagejale kinkelepingu eset

tagastanud. Kirjavahetuse sisust järeldub, et kostja oli teadlik hageja nõudest tagastada kinnisasja

mõttelise osa omand ning et kostja soovis sõlmida kokkuleppe, mille järgi ei ole hagejal nõudeid

kostja vastu. See, et kostja soovis mainitud kokkuleppe sõlmida, näitab, et ta tunnistas hageja

nõuet tagastada kinkelepingu ese omand. Kostja soov sõlmida kokkulepet näitab kirjavahetuse

konteksti arvestades ka seda, et kostja tunnistas kohustust tagastada hagejale kinnisaja mõttelise

osa omand. Mõistlik ei ole sõlmida kokkulepet nõuete puudumise kohta olukorras, kus võlgnik ei

tunnista võlausaldaja nõuet ja enda kohustust viimase ees.

20.4.

Kohus ei nõustu kostja väitega, et kostja 08.01.2020 sõnumis toodud kokkuleppe

eesmärgiks oli see, et hageja jätaks kostja rahule. Kirjavahetusest nähtub, et pooled üritasid

nendevahelised varalised lahkarvamused (sh kinkelepingu eseme osas) ära lahendada ja hinnates

sõnumeid kogumis on selge, et kostja ei avaldanud soovi kokkulepe sõlmida, et hageja jätaks ta

rahule, vaid kostja eesmärgiks oli tuua selgust just varalistesse küsimustesse.

20.5.

Kohtule esitatud materjalid tõendavad, et kostja koostas 21.01.2020 kinnituskirja. Hageja

esitatud teave dokumendi kohta tõendab, et kinnitus oli loodud ja viimati muudetud 20.01.2020

kell 22:44. Dokumendi autoriks ja viimaseks muutjaks on kostja (I kd, tl 172). Vahetult pärast

dokumendi koostamist edastas kostja selle hagejale 20.01.2020 kell 22:44 saadetud e-kirjaga (I

kd, tl 173). Hageja allkirjastas kinnituse 21.01.2020 kell 00:02:48 (I kd, tl 20-21). Kohtu

hinnangul näitab asjaolu, et kostja koostas kinnistuskirja, et tema ei pidanud hageja nõuet

tagastada kinkelepingu ese alusetuks, vaid kostja hinnangul oli hagejal õigus nõuda kinnisaja

mõttelise osa omandiõiguse tagasikandmist. Kinnituskirja koostamisega soovis kostja ennast

hageja nõude realiseerimise eest kaitsta ja seda kinnitab kirja sõnastus, mille järgi puuduvad

hagejal dokumendi koostamise aja seisuga seaduses sätestatud alused kinkelepingust

taganemiseks. Kostja tegevus – kinnituskirja koostamine ja hagejale allkirjastamiseks saatmine –

näitab, et kostja tunnistas hageja nõuet tagastada kinnisasja mõtteline osa ja oma kohustust

mainitud vara hagejale tagasi kanda.

20.6.

Kostja selgitas, et ta osutas hagejale juriidilist teenust ja selle raames koostas ta hageja

palvel 21.01.2020 kinnituskirja. Hageja vaidlustas kostja väite kirja koostamise kohta hageja

palvel ning kostja ei ole oma väidet tõendanud. Kohtu hinnangul ei koostanud kostja kinnitust ka

hagejale juriidilise teenuse osutamise käigus. Kostja on esitanud 2014. a–2020. a kirjavahetuse,

kus hageja ja kostja arutavad erinevaid õiguslikke küsimusi (II kd, tl 183–203). Lisaks on hageja

esitanud poolte vahel toimunud kirjavahetuse (III kd, tl 14–26). Esitatud dokumentidest

tulenevalt on pooled arutanud erinevaid teemasid, kuid need arutelud näitavad, et hageja ja kostja

kui suhtes olevad inimesed arutavad erinevaid küsimusi ja kaaluvad ärivõimalusi. Oluline on ka

see, et kostjal on kõrgem juriidiline haridus, ta on endine vandeadvokaat ja omab laialdast

õigusalust kogemust (I kd, tl 18-19). Kostja esitatud kirjavahetusest nähtub, et hageja kui

õigusalaste teadmisteta isik on pöördunud erinevate juriidiliste küsimustega kostja kui

suhtepartneri poole. Seega on arutelud toimunud hageja ja kostja isiklikest suhetest tingituna.

Kohtule esitatud dokumendid ei kinnita, et hageja ja kostja vahel olid kokkulepped juriidilise

teenuse osutamise kohta. Kohus leiab, et kostja ei koostanud kinnistuskirja hagejale õigusabi

osutamise raames.

20.7.

Olukorras, kus hageja ja kostja olid 2020. a alguses suhetes (otsuse p-d 20.1.1) ning

arvestades kogumis kostja käitumist (otsuse p-d 20.3.1–20.6) tunnustas kostja TsÜS § 158 lg 2

järgi oma tegudega hageja nõuet tagastada kinkelepingu ese. Kohus leiab, et hageja nõude

tunnustamise hetkeks tuleb lugeda 20.01.2020, kui kostja saatis hagejale allkirjastamiseks

kinnituskirja. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku nõude

tunnustamisega. Seega katkes 20.01.2020 hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg ja mainitud kuupäevast alates hakkas kolmeaastane tähtaeg uuesti kulgema.

Nõude aegumine lõpeks 19.01.2023. Hageja esitas hagi 11.05.2021 ehk enne nõude aegumist.

21. Kohus rahuldab hageja nõude ja kohustab kostjat andma tahteavalduse kinnisasja ½ suuruse

mõttelise osa omandi hagejale üleandmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kohus

määrab asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega. Kohus rahuldab hageja nõude

kohustada kostjat andma nõusoleku kinnistusraamatu kande muutmiseks selliselt, et

kinnistusraamatust kustutatakse kanne, mille järgi on kostja kinnisasja ½ suuruse mõttelise osa

omanik, ning tehakse uus kanne, millega järgi on hageja kinnisasja ½ suuruse mõttelise osa

omanik. Kohus määrab asendada kostja nõusolek kohtuotsusega.

22. Kuivõrd kohus on rahuldanud hagiavalduse eeltoodud põhjendustel, puudub vajadus

käsitleda poolte muid väiteid 21.01.2020 kinnituskirja, hilisema(te) taganemisavaldus(t)e ja

taganemisavalduse täiendamise kohta.

23. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

24. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2

juhindudes.

25. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 12.01.2024. Hageja menetluskulude suuruseks on 20

792,60 eurot (koos käibemaksuga): riigilõiv hagiavalduselt 1500 eurot, riigilõiv hagi tagamise

avalduselt 50 eurot, äriregistri väljavõtete kulu 21 eurot, lepingulise esindaja kulud 19 221,60

eurot (koos käibemaksuga).

26. Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et

hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus

põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

27. Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas hagiavalduselt tasutud riigilõivu

1500 eurot ning 21.05.2021 esitatud hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 50 eurot näol on

tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2), milline tuleb vastavalt

menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.

28. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks registripäringute kulu summas

21 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud registripäringute

kulu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, § 143 p 2 ),

milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja mõista.

29. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ka lepingulise esindaja

kulud (advokaaditasu) summas 19 221,60 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja

kohaselt on menetlustoiminguid mahus 40 tundi ja 42 minutit tehtud tunnihinnaga 79,85 eurot

(käibemaksuta) ning menetlustoiminguid mahus 67 tundi ja 12 minutit tunnihinnaga 190 eurot

(käibemaksuta) ning 265 eurot (käibemaksuta).

30. Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, menetluse aega, käesoleva vaidluse sisu,

mahtu ja keerukust ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks

pidada vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumäära 190 eurot (käibemaksuta). Kohtule

nähtub menetluskulude nimekirjast, et menetlustoiminguid on tehtud ka tunnihinnaga 79,85

eurot (käibemaksuta) ning kohus peab ka nimetatud tunnitasumäära põhjendatuks.

31. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku

mahus 107 tundi ja 54 minutit. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjades

välja toodud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, tutvudes kostja vastuväidetega ja

arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide

sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad

menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.

32. Kohus, nõustudes mh kostja vastuväitega (kostja 19.01.2024 menetlusdokumendi p 6.1), asub

seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuva 20.12.2023 menetlustoiminguga

„Menetlusdokumendi koostamine: taotluse koostamine, vormistamine ja esitamine täiendavate

tõendite võtmiseks asja juurde“ seotud kulu näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku

menetluskuluga. Kohus ei kohustanud hagejat nimetatud menetlusdokumenti esitama ega

määranud selleks tähtaega. Hageja esitas 20.12.2023 menetlusdokumendi kohtu korraldusteta

ning seega ei ole kohtu hinnangul tegemist menetluskuluga, mille kandmise kulu tuleks vastavalt

menetluskulude jaotusele jätta vastaspoole kanda.

33. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ülejäänud

menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud

menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale,

et menetluskulude nimekirjas kajastuvad ülejäänud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg

on välja toodud mahus põhjendatud ja vajalik. Kohus selgitab, et ei nõustu seejuures kostja

19.01.2024 menetlusdokumendi p-des 6.2. ja 6.3. väljatooduga.

34. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja

vajalikud mahus kokku 104 tundi ja 54 minutit.

35. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud,

mistõttu on põhjendatud menetluskulude hüvitamine koos käibemaksuga.

36. Kohus on eelnevalt leidnud, et hagejale õigusabiteenuse osutamisel rakendatud tunnihinnad

on põhjendatud. Seetõttu tuleb hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku 18

537,60 eurot (koos käibemaksuga).

37. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 20 108,60 eurot

(riigilõivud summas 1550 eurot + registripäringute kulu 21 eurot + õigusabikulud 18 537,60

eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

38. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

39. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

40. Kohus on 13.05.2021 määrusega kohaldanud hagi tagamise abinõusid, otsustades kanda

kinnistusraamatusse eelmärge ja märkus hageja kasuks. Kohus jätab kohaldatud hagi tagamise

abinõud otsuse täitmise tagamiseks jõusse (TsMS § 445 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik