2-22-9621/58 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-9621

Tsiviilasi

A Vi hagi Klaasikeskus OÜ vastu kahju 6586,80 eurot

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

6586,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A V (isikukood xxx)

Kostja: Klaasikeskus OÜ (registrikood 12000548)

Kostja lepinguline esindaja: I S (e-post xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja A Vi hagi kostja Klaasikeskus OÜ vastu kahju 6586,80 eurot hüvitamise

nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja A V kanda.

3. Mõista hagejalt A V kostja Klaasikeskus OÜ kasuks välja menetluskuluna

põhjendatud lepingulise esindaja kulu 656,25 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

2-22-9621

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. A V (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Klaasikeskus OÜ (edaspidi kostja) vastu

6586,80 euro saamiseks (dtl 3-4, 177). Hageja tellis kostja paigaldama köögi tagaseina klaasi.

Paigaldamise käigus puuris kostja läbi köögi seina vannitoa plaatidesse augud, millega lõhkus

ära plaadid, kipsiseina, hüdroisolatsiooni ning vuugid. Kostja ei nõustunud algselt plaate välja

vahetama, vaid pakkus plaatide parandamist, mille tulemusena oleksid jäänud parandatud

plaadid teise tooniga. Hageja sellega ei nõustunud ning kostja otsis ettevõtte, kes vahetab välja

kahjustatud plaadid, taastab seina, hüdroisolatsiooni ning vuugid. Kostja väidete kohaselt pidi

ta saama täpselt samasugused ja sama tooni plaadid, mis hagejal vannituppa seina paigaldatud

on. Peale plaatide paigaldamist selgus, et seina pandud plaadid ei ole sama tooni ega ka sama

kujuga nagu hagejal seinas on. Hageja seinaplaadid on äärtest kõrgemad ning värvitooni

muutusega keskelt äärtesse (keskelt hele, vaikselt tumedamaks ning ääred uuesti täiesti

heledad). Kostja paigaldatud plaadid on täiesti sileda pinnaga ning terve plaat on ühes toonis.

Plaatidel ei ole värvitoonide üleminekut ega ka ääred kõrgemad. Nüüd on keset vannitoa seina

kolm täiesti teistsugust plaati, mistõttu hageja vannituba on rikutud. Hageja teostas vannitoas

täieliku remondi 6 aastat tagasi ega plaaninud veel nii pea plaate välja vahetada. Lisaks lõhkusid

kostja poolt plaate paigaldanud ettevõte ära köögi tagaseina paigaldatud klaasi dekoratiivkruvi,

mis on lahti. Kostja lubas mitmeid kordi kruvi ära vahetada või kinni panna, kuid ei ole seda

siiani teinud. Hageja soovib, et kostja hüvitaks kulud, mis tekivad olukorra taastamise käigus,

mis oli enne kahju tekitamist – kogu vannitoas oleks sama värvitooni plaadid. Samuti ühtse

tooni ja üleminekuga vuugid, plaatide taga terve kips ning ühtne terve hüdroisolatsioon. Hageja

soovib kostjalt kahjude taastamiseks 6586,80 eurot tuginedes xxx hinnapakkumisele.

Kostja vastuväited

2. Kostja oma vastuses hagile hageja nõuet ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja

hinnangul hageja kuritarvitab oma õigusi eesmärgiga alusetult rikastuda kostja arvelt. Kostja ei

nõustu hageja nõudega ning leiab, et temal puudub kohustus kahju hüvitada, kuna leiab

muuhulgas, et kahju suurus on tõendamata. Hageja esitatud piltidest ei tulene, et paigaldatud

plaadid erinevad vannitoas varem (s.o 6 aastat tagasi) paigaldatud plaatidest. Paigaldades uusi

plaate on kostja kõrvaldanud tekitatud kahju ning asetanud hagejat võimalikult lähedasse

olukorda, milles ta oleks olnud, kui plaatide kahjustamist ei esineks. Kostja hinnangul pole

selge hagiavalduses välja toodud remonditöö tegemise põhjus ja maht ning lähtudes sellest pole

võimelik väita, et eelarve kajastab ainult neid kulusid, mis on suunatud algse olukorra

taastamisele. Kostja hinnangul peab hageja tõendama, et kahju on tekkinud just

hinnapakkumises nimetatud summas ning nimetatud kulud on põhjendatud. Ilmne on, et kolme

plaadi asendamise asemel vannitoas kõikide plaatide vahetamine ja vannitoas uue remondi

tegemine summas 6586,80 eurot ei ole põhjendatud ning tegemist ei ole asja parandamise

mõistlike kuludega. Käesoleval juhul tegemist on olukorraga, milles hageja soovib alusetult

kostja arvelt rikastuda. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud ega põhistanud võimalike

remontkulude ja kahjuhüvitise suuruse mõistlikkust ega vajadust. Kostja leiab, et antud juhul

ei ole hüvitise summa põhjendatud. Juhul, kui hageja arvates paigaldatud plaatide värv ei sobi

antud vannitoale, siis tal oleks mõistlik paigaldatud plaadid vahetada aga mitte korraldada terve

vannitoa remont kostja arvelt. Juhul kui kohus leiab, et hageja hagi kuulub kas osaliselt või

täielikult rahuldamisele, siis palub kostja VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada kahjuhüvitist, kuna

kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult

vastuvõtmatu, arvestades seejuures kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu,

isikutevahelisi suhteid ja seda, et kostja on oma algatusel asendanud kolm kahjustatud plaati

(dtl 312-315).

2-22-9621

3. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja

menetluskulud 1093,75 eurot (8,75 tundi tunnihinnaga 125 eurot, ilma käibemaksuta) (dtl 338-

339).

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, leiab, et

hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi

poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks

ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

6. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise

tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4

ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

Hageja tellis kostjalt köögi tagaseina klaasi paigalduse;

-

Paigalduse käigus puuris kostja läbi köögi seina kolme vannitoa seinaplaati augu (dtl

45);

-

Kostja asendas katki läinud plaadid uutega (dtl 47).

7. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping (VÕS

§ 635) köögi tagaseina klaasi paigaldamiseks. Hageja tellis kostjalt köögi tagaseina klaasi

paigaldamise. Paigaldamise käigus puuris kostja läbi köögi seina kolme vannitoa plaati augud.

Pooled ei vaidle käesolevas menetluses töövõtulepinguga teostatud tööde üle, küll aga leiab

hageja, et köögi tagaseina paigaldamise käigus on kostja tekitanud hagejale kahju, mille

hüvitamist hageja nõuab. Hageja hinnangul on kostja poolt asendatud plaadid erinevad

olemasolevatest plaatidest, mistõttu tuleb kõik vannitoa plaadid välja vahetada, et kõik plaadid

oleks ühte tooni ja üleminekuga vuugid. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahju 6586,80

eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjusel, et kostjal puudub hagis märgitud kahju

hüvitamise kohustus, samuti ei ole tõendatud kahju suurus.

8. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlgnik VÕS § 115 lg 1 järgi nõuda kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta

või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise

eeldused on järgmised: 1) võlgnik on kohustust rikkunud; 2) võlgnik vastutab kohustuse

rikkumise eest; 3) võlausaldajale on tekkinud kahju; 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse

kaitse-eesmärgiga; 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

9. Riigikohus on selgitanud, et töövõtja on töövõtulepingu täitmisel mh kohustatud tagama

tellija asjade säilimise ja vältima nende kahjustumist, lähtudes analoogia korras VÕS § 620 lg-

st 2. Kuna töövõtuleping on samuti teenuse osutamisele suunatud leping, on töövõtjal tellija

vara suhtes samasugune kaitsekohustus (vt Riigikohtu 6.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-

15317, p 12 ja seal viidatud lahendid). Poolte vahel puudub vaidlus, et töövõtulepingu täitmise

käigus said kahjustada kolm vannitoa plaati. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise

eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles

ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS

§ 132 lg 3 järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

2-22-9621

10. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-124-11, p 16 selgitanud, et asja

kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg

3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud. Samas juhul, kui ta on asja korda teinud, võib

ta sellele vaatamata nõuda kahju hüvitamist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kantud kulutuste

alusel. Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus kahjuhüvitise välja

kulutuste eest mõistlikus ulatuses, arvestades seejuures kostja vastuväiteid. Juhul kui hageja on

asja korda teinud ja nõuab kahju hüvitamist tegelikult kantud kulutuste järgi, siis võib kohus

seda vähendada VÕS § 139 lg 2 järgi ja mõista välja kulutused mõistlikus ulatuses. VÕS § 139

kohaldamiseks peab kostja esitama taotluse (vt selle kohta nt Riigikohtu 09.03.2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 16). Sellisel juhul mõistab kohus siiski kulutused välja mõistlikus

ulatuses, võttes arvesse kahju tekitaja vastuväiteid.

11. Kahjuhüvitise, st parandamiskulude kindlaks määramisel ei ole oluline, kas soovitakse asja

endist koosseisu tegelikult taastada või mitte. Välistatud ei ole ka kahjustatud asja väärtuse

vähenemise hüvitamine ilma asja parandamata, kuid sellisel viisil kahju hüvitamine ei tohi

sattuda

vastuollu

kahju

hüvitamise

eesmärgiga.

See

tähendab,

et

kahjuhüvitise

maksimumsuurus VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi ei saa olla suurem kui asja parandamise

mõistlikud kulud ja võimalik väärtuse vähenemine vaatamata taastamisele. VÕS § 132 lg 3

esimese lause mõttega ei oleks kooskõlas kahju hüvitamine suuremas ulatuses kui asja

parandamise mõistlikud kulud ja võimalik väärtuse vähenemine vaatama taastamisele (vt

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-121-08 p 17).

12. Riigikohus on otsuses 2-21-5178 selgitanud, et kolleegium on VÕS § 132 lg 3 esimese lause

kohaldamise kohta varem selgitanud, et asja kordategemiseks vajaminevate kulutuste suuruse

tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg-st 1 tuleneva üldise tõendamiskoormise järgi

kahjustatud isikul ning kahjuhüvitist maksma kohustatud isik peab esitama oma tõendid juhul,

kui ta vaidleb kulude vajalikkuse väitele vastu (vt ka Riigikohtu 03.04.2013 otsus nr 3-2-1-19-

13, p 13). Riigikohtu kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et asi tuleb parandada

mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse.

Kui kahjustatud isik laseb teha tarbetult kalli remondi, rikub ta VÕS § 139 lg-s 2 toodud kahju

vähendamise kohustust, mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vastava vähendamise (vt Riigikohtu

13.12.2011 otsus nr 3-2-1-124-11, p 16).

13. Poolte vahel on vaidlus eeskätt kahju tekkimise ja kahju hüvitise suuruse üle. Poolte vahel

ei ole vaidlust selles, et kostja kahjustas tööde käigus kolme vannitoa plaati. Kostja on

kahjustatud plaadid vahetanud uute vastu. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on asendatud

plaadid küll väikese värvierinevusega võrreldes olemasolevatest plaatidest (dtl 47), kui kohtu

hinnangul ei ole hageja tõendanud, et põhjendatud on kogu vannitoa remont. Hageja poolt

kohtule esitatud hinnapakkumisest (dtl 46) nähtub, et hageja poolt välja toodud kahju summa

sisaldab terve vannitoa remonti. VÕS § 127 lg 1 järgi on lepingu rikkumise korral kahju

hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui

lepingut ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks

(vt nt Riigikohtu 18.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-45-08, p 16). Kohtu hinnangul on

käesoleval juhul kostja andnud endast parima, et kahju hüvitada (vahetanud kahjustada saanud

plaadid uute vastu). Hageja nõude rahuldamine tooks kaasa hageja alusetu rikastumise kostja

arvelt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata.

14. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta

arvestamata kui asjas mitte tähtsust omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238).

Menetluskulud

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

2-22-9621

16. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

17. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub hagejalt enda kasuks välja

mõista lepingulise esindaja tasu 1093,75 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 338-339). Hageja ei ole

kostja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.

18. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Kostjat on

menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.

19. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on kostja kandnud õigusabikulusid kokku 8,75 tunni

ulatuses tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta), kokku 1093,75 eurot. Kohus leiab, et kostja

lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik.

20. Ajakulu osas leiab kohus, et antud juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega

ning võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, peab kohus lepingulise esindaja tasu

põhjendatuks järgnevalt:

-

01.07.2022 hagiavaldusega tutvumine ja analüüs, kliendiga konsulteerimine –

arvestades hageja hagi sisu ja mahtu, ei saanud lepingulisel esindajal kuluda sellega

tutvumiseks, analüüsiks ning kliendiga konsulteerimiseks kokku rohkem kui 1 tund,

millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks;

-

18.01.2023 hagi peale vastuse ettevalmistamine ja kohtule esitamine – 3,5 tundi, kohus

loeb nimetatud ajakulu põhjendatuks;

-

Hageja 07.11.2022 määruskaebusega tutvumine ja analüüs – kohus leiab, et arvestades

määruskaebuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et määruskaebus oli esitatud menetlusabi

taotlust lahendanud määrusele, siis ei saa põhjendatud ajakuluks lugeda mitte rohkem

kui 0,25 tundi;

-

07.02.2024 seisukoha ettevalmistamine ja kohtule esitamine ning menetluskulude

nimekirja ettevalmistamine ja kohtule esitamine – kuivõrd 07.02.2024 kohtule esitatud

menetlusdokument on oma sisult suures osas 18.01.2023 hagiavalduse vastusega kattuv,

siis leiab kohus, et põhjendatud ajakuluks saab lugeda 0,5 tundi.

21. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kostja esindaja kulude hüvitamist 5,25 tunni

ulatuses.

22. Hagejalt tuleb seega kostja kasuks välja mõista kostja õigusabikulud 656,25 eurot (5,25 x

125).

23. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik