1-24-1671/3 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2024, Tallinn

Kohtuasja number

1-24-1671 (24700000005)

Kohtunik

Markus Kärner

Kriminaalasi

X taotlus määrata talle riigi õigusabi Riigiprokuratuuri 6.

märtsi 2024. a määruse vaidlustamiseks

Õigusabi taotleja

X (ik XXXXXXXXXXX; viibib XXX)

RESOLUTSIOON

Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse

peale

saab

esitada

määruskaebuse.

Määruskaebus

esitatakse

Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi

vahendusel, milleks on omakorda võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult. Kui

ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma

määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta

määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 19. jaanuaril 2024 Riigiprokuratuurile kuriteokaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri

prokuröri C ja Viru Vangla ametniku Y suhtes. Kuriteokaebuse kohaselt on prokurör ja

vanglaametnik jätnud X avalduste alusel Viru Vangla avavangla kontaktisiku suhtes

kriminaalmenetluse nr 23922700171 põhjendamatult alustamata, viidates seejuures, et tegu

on haldusasjaga. Kontaktisik pani kuriteo toime väljasõiduplaani koostamisel. X hinnangul

esitasid C ja Y oma põhjenduste esitamisega halduskohtule valeandmeid ega vastanud

ühelegi temapoolsele väitele.

2. Riigiprokuratuur jättis 22. jaanuari 2024 teatisega kriminaalmenetluse selle aluse

puudumise tõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 järgi alustamata.

Riigiprokurör märkis, et uurimisasutus jättis kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg

1 p 1 alusel. Viru Ringkonnaprokuratuur jättis selle menetlusotsustuse muutmata.

Kuriteokaebuse kohaselt seisneb vanglaametniku ja prokuröri kuritegu selles, et nad jätsid

1-24-1671

2(2)

X

taotlused

rahuldamata.

Uurimisasutuse

ja

prokuratuuri

menetlusotsustega

mittenõustumine ei viita ühegi kuriteo tunnustele. Xl on võimalus kõnealuseid

menetlusotsustusi vaidlustada, mida ta on teinud. See kaebus lahendatakse eraldiseisvalt.

3. X vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris.

4. Riigiprokuratuur jättis 6. märtsi 2024 määrusega X kaebuse rahuldamata, nõustudes

kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises esitatud põhjendustega. Määruse koostanud

juhtiv riigiprokurör selgitas kriminaalmenetluse seadustiku nõudeid (KrMS § 193 lg 1) ja

kohtupraktikat (RKKKo 3-1-1-60-09, p 11) selle kohta, mis tingimustel on võimalik

kriminaalmenetlust alustada. Kaebuste rahuldamata jätmine ei ole kriminaliseeritud.

Prokurör C ja ametnik Y on koostanud arvukalt vastuseid X pöördumistele ja kaebustele,

kuhu on lisatud vaidlustamise kord. Osade menetlusotsuste puhul on Xle selgitatud, et tal

on võimalik enda õigusi kaitsta haldus-, mitte kriminaalmenetluses. Sedalaadi selgitused on

mõeldud X abistama ega ole õigusvastased.

5. 18. märtsil 2024 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus X riigi õigusabi taotlus, milles ta

soovib riigi õigusabi, vaidlustamaks advokaadi vahendusel ringkonnakohtus KrMS § 208

lg 1 alusel Riigiprokuratuuri 6. märtsi 2024 määrust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus jätab X (taotleja) riigi õigusabi taotluse rahuldamata, sest asjaoludest

tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene ning sel juhul riigi

õigusabi ei anta (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5).

7. Ringkonnakohus ei saa hinnata, kas RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud riigi õigusabi andmise

majandusliku seisundiga seonduvad tingimused on täidetud, sest taotleja ei ole vaatamata

RÕS § 13 lg-s 1 sätestatud kohustusele lisanud taotlusele majandusliku seisundi teatist.

Selle puuduse kõrvaldamiseks ringkonnakohus täiendavat tähtaega ei anna, sest isegi, kui

taotleja majanduslik seisund vastab RÕS § 6 lg-s 1 sätestatule, tuleks riigi õigusabi

andmisest keelduda RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alusel.

8. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Prokuratuur on kuriteokaebuses kirjeldatud

asjaolusid hinnanud asjassepuutuvate menetlusnormide ja kohtupraktika valguses ning

jõudnud põhjendatult järeldusele, et need ei viita isegi hüpoteetiliselt ühelegi

kuriteokoosseisule. See, et taotleja ei nõustu menetlejate otsustega, ei tähenda, et menetlejad

oleks toime pannud kuriteo ning seda isegi juhul, kui kaebemenetluses selguks, et menetleja

on mõne õigusnormi kohaldamisel eksinud. Kuna taotleja väited prokuröri ja

vanglaametniku poolt toime pandud kuritegude kohta on selgelt alusetud, ei näe

ringkonnakohus võimalust, et advokaadi poolt esitatud kaebus saaks kaasa tuua

Riigiprokuratuuri määruse tühistamise. Seega on riigi õigusabi taotlus advokaadi

vahendusel ringkonnakohtule kaebuse esitamiseks perspektiivitu. Kohus keeldub riigi

õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel ja jätab taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)